apr 08 2014

Umbluu preemia 2014 kandidaadid

31. aprill on kuupäev, mil kuulutatakse välja uus Umbluu preemia saaja. Seda, kellele see anda, saate mõjutada ka teie, arvukad lugejad.

Vaadake, kellele ja mille eest preemia on varasemalt antud: Umbluu preemia, kandidaate ja arutelusid nende üle saate jälgida rubriigist Umbluu preemia.

Lisa oma kandidaat koos põhjendusega kommentaari või vastavasse jutulõnga skeptik.ee Facebooki lehel.

Umbluu preemiat on määratud nii individuaalselt kui kollektiivselt, nii mõne üksiku silmapaistva teo kui järjepideva tegutsemise eest. Kellele ja mille eest seekord Umbluu preemia määrata, saab teada 31. aprillil, seniks aga arutleme ja põhjendame.

Paar mõtet…

  • Tuhala-Nabala maa-alused jõed, Ants Talioja roll kõiges selles, rahvaliikumine, kohtuotsus, ministri seisukohad. Lugu on pikalt-pikalt küpsenud, vitsamehe võsaseiklusest on saanud üldrahvalik liikumine ja mõjutab ministri otsuseid.
  • Naisteajakirjandus üldiselt – Postimehe Naine24, Naisteleht, Delfi Naistekas ja muud. Seda mitmel põhjusel, esiteks kajastatakse umbluuteemasid kriitikavabalt, kopeeritakse alkeemia.ee, telegram.ee ja teiste teada-tuntud umbluupropaganda kanalite materjali, teiseks taustal virvendav seksistlik vaim, et naised on kuidagi rohkem kaldu umbluud omaks võtma ja oma ellu integreerima ja korralik teaduslik käsitlus on kuidagi liiga keeruline, et naise aju pole võimeline seda aduma.
  • Spetsiifilisemalt valdkond “toitumisnõustamine”, konkreetselt Annely Sootsi tervisekooli kasvandikud ja selle ümber toimuv. Väljastpoolt vaadates justnagu asjalik teave, mida meediakanalid (“naisteajakirjandus”) usinasti kajastavad, lähemalt uurides aga kollektsioon tõendamata väiteid, asjatut hirmutamist, kasutuid protseduure, ülehinnatud tooteid.
  • Mõni telesaade, mis on umbluu-asja järjepidevalt ajanud? Ma ise olen telekavaatamisest võõrdunud, seega ei oska siin kaasa rääkida.
  • Mõni organisatsioon, mis lähtub oma tegevuses libateadusest. Olgu või EELK või De Civitate homofoobsed seisukohad, mis lähtuvad libateaduslikust arusaamast nagu oleks homoseksuaalsus propageeritav ja levitatav olek.

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

9 kommentaari

dets 03 2013

Terviseametil menetlus pooleli


Pilt: ekraanitõmmis bio-re.eu avalehelt

Umbes kuu aega tagasi ilmusid mitmesse ajakirjandusväljaandesse reklaamartiklid Miamere OÜ poolt pakutavast Bio-Re (sõnast bioresonants) teenustest, mis olla palju parem kui tänapäeval ametlikus meditsiinis kasutatavad diagnoosimeetodid. Igatahes olla tarbijad omasõnul rahul. Kui meedias end reklaamida, siis tõuseb huvi ka skeptilisemate kodanike seas ning see huvi ajendas uurima ja algatama allpool edastatud kirjavahetuse, mille üheks tulemiks on järelvalvemenetluse algatamine teenuseosutaja suhtes. Hea meel on märkida, et “tervishoiteenustele sarnased teenused” on saamas ametlikumaks kõnepruugiks.

Terviseametist sain 3. detsembril järgneva kirja:

Lugupeetud Martin Vällik
Täname Teid 02.11.2013 päringu eest.

Tervishoiuteenuste sarnaste teenuste (nn piiripealsete teenuste) osutamine ei ole kehtivas õiguskorras kuigi täpselt reguleeritud. Seetõttu teostab amet taoliste teenuste pakkujate üle järelevalvet kaebuste põhiselt, kui kaebuse asjaoludest selgub, et osutatud teenuse näol võib olla tegemist tervishoiuteenusega ja/või teenuse osutamisel on kasutatud meditsiiniseadet. Ameti seisukohad ning järelevalvekriteeriumid piiripealsete teenuste valdkonnas on veel kujunemisjärgus ja Sotsiaalministeeriumiga kooskõlastamisel. Teenuste osas, mille näol ei ole tegemist tervishoiuteenustega, on kodanikul õigus vabale valikule. Juhul kui kodanikule tekitatakse sellise teenuse osutamise käigus tervise või muu kahjustus, on tal õigus pöörduda kohtusse. Loe edasi »

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

17 kommentaari

okt 10 2013

Terviseamet ja umbluuteenused


Tervistav Stuudio Pärnus. Foto: Ago Tammik, EPL.

Eesti Päevalehes ilmus lugu, milles väidetakse, et terviseametnikud on asunud ka alternatiivterapeute puistama:

Väikeettevõtted, mis pakuvad erinevaid loodusteraapiaid ja üldistavalt alternatiivteraapiaks nimetatavaid teenuseid, on viimasel ajal sattunud terviseameti inspektorite huviorbiiti. Uuritakse, kas nende pakutavad teenused on sellised, mille osutamiseks peaks neil olema riiklik tegevusluba. Millisteks tegevusteks täpselt oleks aga tarbijate kaitseks vaja luba ja millisteks mitte, on küsimus, mille piire alles kombatakse.

Jõudsin juba hakata rõõmu tundma, et lõpuks ometi ehk võetakse midagi ette nende ilmselgete libateenustega, väärlootuste äridega, meditsiini matkivate eksitustega, või siis vähemalt hakkab see valdkond kuidagi korrastuma ning tekib selge piir umbluu ja tarviliste tervishoiuteenuste vahele.

Vaatasin ka loos mainitud Biore kodulehte ja kõik umbluu tunnused on seal olemas ja mõni mõttelõng on suisa ohtlik ehk pahal moel eksitav. Näiteks jutustatakse, et “vitamiin” B17 on vähivastane ravim ja Oasis of Hope nime kandev asutus saavutab suurepäraseid vähiravialaseid tulemusi. Seega välisel vaatlusel vääriks Biore igati ametnike tähelepanu, et säästa tarbijaid ohtlike nõuannete, kasutute teenuste ja tõendamata tervisealaste väidete eest. Võin neile omalt poolt külaskäigusihtmärke soovitada.

Tegelikkus on aga teistmoodi ja Terviseamet selgitab oma Facebooki lehekülje kaudu:

Täna Eesti Päevalehes ilmunud lugu on pehmelt öeldes lugejaid ja avalikkust eksitav, sest terviseamet ei tegele alternatiivterapeutide “puistamisega”, tegelikult puudub meil selleks igasugune alus. Loos viidatud Biore Tervisestuudiot pole Terviseamet kontrollimas käinud. Püüdsime seda ka loo autorile selgitada, aga tulutult. Tõsi, samal aadressil tegutseva FIE käsutuses olevat meditsiiniseadet kontrolliti küll, aga sama aadress ei tähenda veel sama ettevõtet.

Lugejatele teadmiseks: Terviseamet teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate üle, kes on kantud tervishoiutöötajate registrisse ja omavad luba tervishoiuteenuse osutamiseks. Kui te peaksite sattuma mõne teenuseosutaja juurde, kes lubab teiega imet teha, siis on alati mõistlik küsida, kas teenuseosutajal on selleks imeteoks olemas vajalikud oskused ja õigused. Vastasel juhul vastutab teenusesaaja ise nii teenuse kui tagajärgede eest. Kahtlustest võib alati Terviseametit teavitada. Sel juhul saame üle kontrollida, kas tegu on tervishoiuteenusega ja kui on, siis kas teenuseosutajal on olemas ka vastav luba või võib olla tegu seaduserikkumisega. Kui ilmneb, et tegemist võib olla rikkumisega, annab Terviseamet kogutud teabe üle uurimisorganitele. Sedasorti pöördumisi on jõudnud meieni aastas kord või paar, mitte enam.

Olgu veel öeldud, et Biore omanik kinnitas täna ka omalt poolt Terviseametile, et neid pole keegi “puistamas” käinud, mida ta oli enda arvates ka ajakirjanikule öelnud, aga mõnikord sünnivad lood kõigele vaatamata…

Jah, see on tavaline, et ajakirjanik kirjutab oma loo vaatamata faktidele. Ja isegi kui sõnum on kooskõlas mu isiklike ootustega ja teatatakse asjust, mis meele rõõmsaks teevad, ei pruugi see tõsi olla. Aga kuivõrd teema juba püsti oli ja minumeelest on tarbijad sedalaadi teenuste suhtes ikka haavatavas seisus, siis küsisin sealsamas täpsustavaid küsimusi:

Tere, kas ma saan õigesti aru, et kui teenust osutab registreeritud tervishoiutöötaja ja/või tervishoiuasutus, siis Terviseamet teostab nende üle järelvalvet. Aga kui nimetatud asutused juhtuvad pakkuma umbluuteenuseid ehk teaduslikult põhjendamata protseduure (nt homöopaatiat, detoksifikatsiooni, pH-dieeti, toidutesti jne), siis kas Terviseamet saab neid isikuid järelvalvata ja öelda, et neid teenuseid ei tohiks pakkuda?

Aga kui samu teenuseid pakuvad mittetervishoiuasutused ja mittetervishoiutöötajad, siis kas sekkumise tõenäosus on suurem või väiksem?

Või sekkutakse mittetervishoiuasutuste tegevusse pigem siis, kui nad hakkavad pakkuma tervishoiuteenustele sarnaseid tegevusi – diagnoosima, ennetama, ravima?

Kliendi seisukohast vaadates ei pruugi mul olla pädevust kõigi protseduuride teadusliku põhjendatuse hindamiseks ja võin arvata, et kui ostan registreeritud tervishoiuasutusest teenust, siis peaks nagu olema tegu teaduslikult põhjendatud teenusega (olgu või homöopaatia). Või on kliendid-patsiendid ikka ja alati ainult omapäi jäetud ja ise vastutavad, kui homöopaatiaga üritavad diabeeti või vähki ravida?

Biore suguste mittetervishoiuasutuste puhul võiks ju muidugi eeldada, et klient ise vastutab oma “rumaluse” eest, kui kasutuid protseduure ja toidulisandeid ostab, aga registreeritud tervishoiuasutuste puhul oleks nagu õigustatud ootus eeldada, et pakutavad teenused on kvaliteetsed (sh teaduslikult põhjendatud) ja personal pädev, kes järgib arstieetika koodeksit.

Tänan väga, kui leiate aega vastata ja selgitada :)

Liiga palju küsimusi küsida ei ole muidugi hea mõte, kuna vastamiseks valitakse vastajale sobivamad ning saab ümaramat juttu rääkida, kuid ehk aitate mõne konkreetse juhise välja destilleerida:

Tervishoiuasutusele väljastatud tegevusloal on kirjas, milliseid teenuseid konkreetne asutus osutada võib. Nii näiteks ortopeediakeskuses silmi ei kontrollita. Ravikvaliteedi eest vastutab arst, kui tema pakub ravina ühe või teise probleemi korral ka homoöpaatilisi teenuseid või näiteks akupunktuuri või muud, siis peab seegi teenus mahtuma arsti poolt pakutava kvaliteetse ravi alla. Terviseamet kontrollib, kas pakutavad teenused mahuvad tegevusloal märgitute alla.

Kui tervishoiuteenust pakub mittetervishoiuasutus või inimene, kellel puudub pädevus (ei ole registreeritud tervishoiutöötajate registris), siis on tegemist tervishoiuteenuse korraldamise seaduse rikkumisega. Terviseamet ise selliseid inimesi ega tegevuskohti ei otsi, küll on tulnud ette olukordi, kus terviseamet on saanud vihjeid selliste tegutsejate kohta, kontrollinud asjaolusid ja rikkumiste ilmnemisel teavitanud neist korrakaitseorganeid.

Igal kodanikul on õigus kahtluse korral esiteks uurida, kas tervishoiuteenuse osutamiseks on luba, kas teenuseosutaja on kantud tervishoiuteenuse osutajate registrisse. Kui on kahtlusi ravikvaliteedis, siis on õigus küsida teist arvamust või pöörduda Sotsiaalministeeriumi juures asuva ravikvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Terviseameti registrid on siin: http://mveeb.sm.ee/

Mulje jäi ikka selline, et tarbija olgu ise jube tark ja kui pole, siis on oma viga.

Nimetan probleemvaldkonnad:

  • Mittetervishoiuasutused, mis pakuvad umbluuteenuseid (nt aura korrigeerimist) – siin on klient ilmselt täiesti omal vastutusel
  • Mittetervishoiuasutused, mis pakuvad teenuseid, mida võiks Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt tervishoiuteenusena tõlgendada (diagnoosimine, ravimine, ennetamine) – Terviseamet võib aegajalt sekkuda, kui keegi kaebab
  • Tervishoiuasutused, mis pakuvad umbluuteenuseid (nt homöopaatiat, valideerimata ja teaduslikult põhjendamata toiduteste) – Terviseamet võib aegajalt sekkuda, kui keegi kaebab
  • Tervishoiuasutused, mis pakuvad õigeid tervishoiuteenuseid, aga kehva kvaliteediga – Terviseamet võib sekkuda, kui keegi kaebab

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

12 kommentaari

sept 30 2013

Katseprotokoll 29. september 2013


Pildamisvardad. Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik

29. septembril 2013. aastal said praegu Tallinna piiresse jäävas Väo külas, Plaasi talus kokku väike hulk inimesi ja katsetasime, kas pildamisvarrastega on võimalik eseme kohalolu tuvastada.

Pildamisvardaid opereerisid Väino R ja siinne kommenteerija blacktop, Väino jõudis varem kohale ja lahkus just siis, kui blacktop jõudis.

Katse käik

Esmalt käis isik katseplatsi läbi, et veenduda segavate faktorite puudumises või siis leida sobivam paik, kuhu testobjektid asetada. Testobjektiks oli metallvarras (armatuuri sarruselement), visuaalseks varjestamiseks puidust plangutükk (vt pilt).


Testobjektid: metallist sarruselement ja varjestamiseks puidust plangutükk. Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik

Isik sai avatult proovida, kas ja kuidas pildamisvardad reageerivad metallile, sai proovida sedagi, kas puitplangu alla asetatuna on reaktsioon sama, ning sedagi, kuidas puitplank reageerib ilma varrast alla asetamata. Seda kõike siis teades, kuidas tegelik olukord on.

Pimekatse toimus järgmiselt:

  • Isik läks kuuri taha koplisse, kust ei näe planku ega seda, mida selle plangutüki juures tehakse.
  • Mina läksin põõsa taha ja heitsin seal mündiga kulli ja kirja. Tulemuse panin paberile järjenumbri taha kirja.
  • Läksin plangu juurde ja kui mündiviskamise tulemuseks oli “kull”, panin varda plangu alla, kui “kiri”, siis ei pannud. Plangu all mitteoleva varda panin kuuri juurde kanga alla. Kui tuli järjest sama tulemus, siis tegin ikkagi asetamise-äravõtmise liigutusi.
  • Kui asetamisprotseduur sai tehtud, liikusin oma põõsa taha tagasi. Poolel teel andsin kuuri taga ootavale isikule märku, et tema kord on tulla plangutüki juurde.
  • Isik tuli, jõudis oma pildamismeetodiga otsusele, kas plangu all on raudsarrus või mitte ning kirjutas “jah” või “ei” oma paberile järjenumbri taha ja läks taas kuuri taha.
  • Sedasi kokku 20 korda

Enne pimekatset ütlesid mõlemad, et selline korraldus on sobilik ja ei ole takistusi, miks ei peaks positiivne tulemus tulema.

Mis on positiivne tulemus?

Positiivseks saame antud juhul lugeda tulemuse, mille saavutamine puhtalt juhuse läbi oleks tõenäosusega 1 tuhandest, ehk kui teha samasuguseid 20-korra katseid 1000 korda, siis vähemalt üks neist seeriatest annaks positiivse tulemi. Sellise tõenäosuse annaks meile 17 õiget vastust. Tegu on binoomjaotusega, kus katsekordasid on 20 ja igal korral on õige vastuse tõenäosus 0,5. Joonis näitab, et ühe, kahe, kuni kümne õige vastuse saamine puht juhuse läbi on üsnagi suure tõenäosusega (üle 0,5 ehk üle poole; mida kõrgemale punane tulp ulatub, seda suurem on tõenäosus selline tulemus saada).

Kumulatiivne binoomjaotus n=20, p=0,5, allikas: Keisan Online Calculator.

Meid aga huvitavad selgelt keskmist juhuslikkust ületavad tulemused, seega vaatame lühemate punaste tulpade suunas. Arvutused näitavad, et kui soovime tulemust, mis 95% tõenäosusega ei ole juhusest tulenev, siis peab 20 katse kohta tabamusi olema kokku 14. Kui soovime aga rangemat 99,9% kindlust (ehk 1/1000), siis olgu tabamuste arv 17.

Tulemused

Meil tekkis kaks nummerdatud andmerida eri paberitele – minul kulli-kirja viskamise = varda asetamise/mitteasetamise rida, isikul katse käigus üles kirjutatud jah/ei rida. Kui 20 katset läbi said, siis enne paberite kõrvutamist (keegi ei teadnud veel mingeid tulemusi) küsisin, kas oli katse korralduse ja käigu kohta mingeid märkusi, pretensioone. Väinol ei olnud, blacktop teatas:

Kirsipuu eksitab, traadid reageerivad mingitele asjadele, kuid vaatamata sellele sain vajaliku signaali kätte.

Küsisin ka katseseeria tegemise käigus blacktopilt, et kas peame kohta vahetama või midagi muutma. Polnud vaja. Muu suhtlemine soorituse ajal oli võimalikult minimaalne.

Samas asetasime paberid kõrvuti ja loendasime tabamused kokku. Originaalprotokollid arhiveerin ja teen küsijale kättesaadavaks, all tabelis on kokkuvõte kahest katseseeriast. Tabeli teises ja viiendas veerus on minu mündiviske tulemused, kolmandas Väino R vastused, kuuendas blacktopi vastused, neljandas ja seitsmendas tähistab linnuke tabamust ja ristike mittetabamust.

1. nr 2. mina 3. Väino R 4. tulem 5. mina 6. blacktop 7. tulem
1 jah jah jah jah
2 jah jah ei jah
3 ei jah jah jah
4 ei jah jah jah
5 jah ei jah ei
6 ei jah ei ei
7 jah jah jah ei
8 jah jah ei jah
9 ei jah ei ei
10 jah ei ei ei
11 ei ei jah ei
12 jah jah jah ei
13 jah jah jah ei
14 jah jah jah ei
15 jah jah ei ei
16 jah jah ei ei
17 jah jah ei jah
18 ei jah jah ei
19 ei jah jah ei
20 ei ei jah jah
    pihtas: 12   pihtas: 9
    möödas: 8   möödas: 11

Kokkuvõte

Vaatamata positiivsetele ootustele ja sujuvale korraldusele ei ületanud kummagi isiku tulemused selle katse käigus juhuslikkuse künnist.

Kitsaskohad ja kuidas teinekord paremini teha

  • Jäin ühel hetkel kohmitsema, kui pidin varda plangu alt ära võtma ja selle kuhugi panema. Ei olnud eelnevalt valmis mõelnud, kuhu see siis panna. Teinekord olgu endal varakult selgeks tehtud ja ka katsealusega läbi räägitud, kuhu varras testobjekt pannakse, kui see ei ole testipaigas.
  • Seltskond võiks suurem olla. Esiteks katsealuse poolt keegi, kes kontrollib mind, et ma mündiviske järgi ka toimin. Väino R puhul oli see tingimus täidetud, aga blacktopi katse ajal olimegi kahekesi. Teiseks võiks olla veel keegi, kes jälgib eemalt katsealust sel ajal, kui ta katsekoha juurest eemal on.
  • Paberimajandus võiks olla tehtud sedasi, et iga katsekorra tarbeks on eraldi nummerdatud paberid, mitte nagu praegu paberileht, kus kogu seeria korraga näha. Eraldi paberid aitaksid ehk paremini ja segamatumalt keskenduda just sellele sooritusele, mitte aga lasta end eksitada eelmiste soorituste tulemustest.

Tänusõnad

Suur tänu tulijatele! Enda sellisel moel proovilepanek eeldab julgust ja enesekindlust. Seda meil oli ja küllap jagub edaspidisekski.


Väino R Plaasi talu aias. Foto: Martin Vällik

Asjaosaliste endi kommentaarid väga teretulnud.

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

105 kommentaari

sept 07 2013

Suvest sai september — taevas tumeneb


Pärnumaa uus loodushariduskeskus koos observatooriumi ja planetaariumiga. Pildile klõpsates tuleb suurem pilt.

Jätkuvalt on aktiivsem platvorm sõnumilevi koha pealt skeptik.ee Facebooki leht, aegajalt levivad eetrisse ka Vabakanali Skeptiku pooltunnid, aga siinset kodupaika ei tasu siiski maha jätta, kuigi uusi sisulisi lugusid ilmub jube harva. Ja varjusurm jätkub. Kui kaua, eks seda näitab tulevik. Vahepeal aga mõned leiulood ajakirjandusest ja muudest allikatest, mis silma on jäänud.

Kolm viimast lugu põimuvad omavahel nüansirikkaks läbilõikeks Ida ja Lääne põrkumisest siin Eestis. Ehk on olemas ka kolmas tee – Eesti tee – olla salliv, iseseisev, samas põimitud-lõimitud, pilguga tulevikku, juurtega oma kultuuris jne.

Ja lõpetuseks meeldetuletus, et Belgia skeptikute miljoni euro pakkumine lõpeb 30. septembril. Seejärel jätkame skeptik.ee mitme tuhande euro pakkumisega.

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

366 kommentaari

juuli 22 2013

Kavandame katset, teemaks pildamine

vardad Miljoni euro teemas küsib lugeja Kriimsilm:

Tervisi!
Kas ma olen õigesti aru saanud, et kui ma suudan 10st katsest vähemalt 9-l korral, kahe 90 kraadi alla painutatud metalltraadiga, mis asuvad näiteks pastaka kestade sees, seotud silmadega ja kergelt allapoole suunatud (et välistada tahtmatult või tahtlikult liikumist) tuvastada maapinnale asetatud umbes 1 meetri pikkuse metalltoru, plekiriba, kaabli või tühja plastiktoru asukoha, kvalifitseerun ma katse läbinuks?
Kusjuures, esemed võivad olla paigutatud maapinnale alles pärast silmade kinnisidumist. Seda põhjusel, et vältida ideomotoorset efekti.
Kui ma läbin katse edukalt ja käin ära Belgias, kuid seal mingil põhjusel põrun, kas mul on siis võimalus tulla uuesti 8000 euro pakkumisele?
Isiklikult usun, et tegu pole ulme valdkonnast, vaid seda pole lihtsalt piisavalt uuritud. Kindlasti on sellel mingi teaduslik seletus mida pole veel avastatud.

Dig teostas arvutusi:

Reeglid ütlevad, et eelkatsel peab künnise juhusliku ületamise võimalus olema 1/1000 ringis. Kui meil on ühebitised jah-ei küsimused, siis künnis “kümnest katsest vähemalt üheksa” evib juhusliku ületamise võimalust 11/1024, mis on oma kümme korda lubavam kui ette nähtud.

Kriimsilm tuletas endast meelde:

Nädal möödas ja korraldajatelt ei ridagi …..

Dig arvutas veel:

Kriimsilm, neljateistkümnest katsest vähemalt kolmeteistkümne õigesti arvamine annaks vajaliku <1/1000 juhuarvamise edukuse tõenäosuse. (Juhuarvamise edukuse tõenäosuse <1/1 000 000 annaks näiteks 25 katsest vähemalt 24 õigesti arvamine.) Seda eeldusel, et igas katses on tuvastatava eseme olemasolu ja mitteolemasolu tõenäosused võrdsed. Kas see tundub Sulle vastuvõetav?

Kriimsilm täpsustab:

Oo jaa. Tegelikult sain ka Sinu eelmisest postist vastuse kätte. Tänud veelkord. Kuid ma sooviksin teada, kas selline katse läbiviimise käik oleks vastuvõetav? Samuti ka minu tagasihoidlikule teisele küsimusele ootaks vastust.

Tundub mulle, et testitav võime kvalifitseerub – tuvastada kinnisilmi painutatud traatide abil maapinnale asetatud umbes 1 meetri pikkuse metalltoru, plekiriba, kaabli või tühja plastiktoru asukoht esemeid puudutamata ehk siis katsealusele teadaoleva traatide liikumise või asendi konfiguratsiooni kaudu. Pakun välja, et ühest esemest peaks piisama ja katse eesmärk oleks tuvastada, kas kirjeldet meetodil tuvastab katsealune eseme kohalolu testpiirkonnas (või kaks eset, kusjuures katseseeria käigus on üks kahest alati testpiirkonnas), st vastuseks on lihtne jah-ei või siis ese1-ese2 rida.

Eraldi küsimus on pimendamine, sh topeltpimendamine. Kas just silmade kinnisidumine see kõige parem meetod on, olgu veel arutluse teemaks. Pakun välja võimaluse, et katsealusel isikul on silmad siiski avatud, aga ese on varjatud kas siis karpi, mulla või vaiba alla või mingil muu moel.

Selleks, et saavutada vajalik statistiline näitaja 1/1000, tuleks vastavalt Digi arvutusele teostada 14 üksikkatset, millest 13 peaks olema tabamused. Saab ka muid arve välja arvutada, nt 20 katset, neist xx tabamused.

Kui Belgia pakkumine otsa saab (30. septembril 2013), siis taaselustub MTÜ Eesti Skeptik 8000€ pakkumine.

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

147 kommentaari

juuni 08 2013

Mai jäi vahele ja juunis on palav


Vikerkaar. Klõpsa pildile, näed suuremalt.

Skeptik.ee koduleht on uute lugude ilmumise poolest tagasihoidlik. Esimene suurem ring mitmesugustele umbluuteemadele on peale tehtud, uued juhtumid on variatsioonid vanadel nootidel. Harva ilmub radarile midagi täiesti uut, mis vääriks põhjalikku analüüsi, aga teisalt on skeptiline mõtlemine pidev protsess, mida tuleks ka pidevalt väljendada. Sesmõttes on praegu aktiivsem foorum skeptik.ee Facebooki lehel, mille voogu peaks siin paremas servas nägema. Seal postitan linke peamiselt Eesti ajakirjandusest leitud lugudele koos omapoolse kommentaariga. Mõnikord on arutelud aktiivsemad, umbes nagu siin mõned aastad tagasi. Astuge läbi, vajutage “Meeldib” või “Like” nuppu ja oletegi osaline skeptik.ee tegemistes.

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

208 kommentaari

mai 10 2013

Kas Päästeamet kasutab jätkuvalt Sniffexit pommidetektorina?

Väidetav pommidetektor Sniffex ja selle seos meie Päästeameti pommirühmaga on siinsetele aegajalt huvi pakkunud. Lool on pikk ajalugu (juba viis aastat!) ja Päästeamet selle käigus lausa Umbluu preemia pälvinud. Seoses sellega, et Suurbritannias mõisteti üks pommivitsade ärimees süüdi libakauba müümisel, arvasin heaks olukorda meie Päästeametis taaskord üle uurida. Vastus, nagu ikka, on väheütlev, hajusalt tõlgendatav ja sugugi mitte turvalisust ja kindlustunnet suurendav.

Lp Martin Vällik,

täname teid päringu ja samuti ka selle eest, et tunnete muret nii tavainimeste, kui ka demineerijate turvalisuse pärast.

Päästeameti Demineerimiskeskus jälgib kõiki demineerimisvaldkonnaga seostus sündmusi ning töövahenditega kaasnevat informatsiooni maailmas ja loomulikult ka vastava temaatikaga seonduvat. Kindlasti oleme analüüsinud teiepoolt viidatud ja ka teiste sarnaste artiklite sisu ning võime kinnitada, et demineerimises ei kasutata ühtegi töövahendit, mis ei tööta ega usaldata ühtegi töövahendit täielikult. Milliseid töövahendeid, -taktikaid ja –meetmeid demineerimistöödel täpselt kasutatakse ei ole võimalik avalikustada meie kõigi turvalisuse eesmärgil. Päästeameti Demineerimisekeskuse demineerimistööde käigus kogutud menetluslik teave, varustuse ja tehnoloogiliste lahenduste kohta käiv teave ning turvameetmed on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse alusel Päästeameti peadirektori 24.07.2006 käskkirjaga nr 137.

Lugupidamisega
Arno Pugonen
Demineerimiskeskuse juhataja
[tel nr]

Aga kas seda ikka saab öelda, et milliseid töövahendeid ei kasutata? Sellestki oleks ju abi, kui tunnistataks selgesõnaliselt, et “Ei, meie ei kasuta enam Sniffexit mitte üheski töölõigus, kuna see tõepoolest ei toimi.” Mu küsimuste seas (vt allpool) oli ka päring selle kohta, et ega Sniffexit ei kasutata. See ju pole teave asutusesiseseks kasutamiseks, kui ei kasutata. Seega kas vastusest saab järeldada, et Sniffexit kasutatakse jätkuvalt, kuna ei tohi öelda, mida kasutatakse, järelikult ei tohi öelda, et Sniffexit kasutatakse.

Mu 2. mail saadetud teabenõue oli järgmine: Loe edasi »

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

6 kommentaari

mai 01 2013

Umbluu preemia 2013 – telegram.ee ja Hando Tõnumaa

2013. aastal pälvis MTÜ Eesti Skeptiku Umbluu preemia infovandenõu ja alternatiivmeedia konglomeraat telegram.ee, Ulmefilm ja nende südikas vedaja Hando Tõnumaa.

Lugupidamatuse nöökhinnaks on “Viltune pendel”.

Igal põlvkonnal on oma meister, kes leiab tee omasuguste meelt mõjutama ja südant kontrollima, et oma nägemust uuest maailmakorrast kuuldavale tuua ja õige hetke saabudes ka kehtestada. Sel teel aga tuleb võidelda lohega (moodsam sõna: reptiil), kes võtab kord tulnuka, kord Bilderbergi grupi, kord illuminaatide, kord veel kellegi näo, mis püüab laialdasemat ärkvelolekut pärssida ja ärkamist ennetada. Olles kord ise ärganud, tuleb oma missioon edasi kanda. Tõde on käeulatuses.

Hando Tõnumaa:

Meie maailma valitsevad üksikud tegelased, kellel on inimkonnaga kuri plaan. Ka 11. septembri sündmused USA-s olid nende lavastatud.

Maailm on kui teatrilava, kus miski pole nii nagu paistab ja peavoolumeedia näitab, ning inimesed on kui pärsitud tahtega statistid, keda saab kas manipuleerida või üles äratada. Kontrollimiseks ja manipuleerimiseks kasutatakse vaktsiine, läbipaistmatut ja kontrollitud meediat, lennukitelt puistatavaid kemikaale, fluori joogivees, geenmanipuleeritud taimi, aspartaami ja muid kemikaale meie toitudes, lavastatakse hirmsaid vaatemängusid New Yorgis ja Bostonis.

Siiski on ka häid kangelasi ses loos – tõerüütlid Alex Jones, Glenn Beck, Rupert Sheldrake ja veel mõned; tõelist tervist toovad meile alternatiivseteks peetud raviviisid, mida eliidi poolt muidugi maha surutakse – kristalliteraapia, homöopaatia, reiki, refleksoloogia, holistiline teraapia, püramiidid, vitamiin B17, kusjuures vähktõbi on inimeste endi poolt loodud haigus.

Infopartisan oskab muidu kontrollitud meediaruumis ära kasutada moodsa aja võimalusi – Facebook, videofilmid, blogid, eduka PR-töö abil isegi peavoolumeedia. Telegram.ee külvab oma mõttekontrolli viirused, teinekord vaid ühelauselise suunanäitajana, uudislõikude vahele, mis aegajalt omavad isegi reaalse maailmaga seoseid. Ja neid lugusid jagatakse, kommenteeritakse, need pakuvad kõneainet, kutsuvad mõtlema ühes teatud suunas, olgu tõendid selle suuna kohta kui õhukesed tahes.

Aga tõendid polegi peamine ega oluline argument. Oluline on hoopis mujal – olla eriline, väljavalitud, info valdaja, isegi veidi tagakiusatud ja naeruvääristatud – see lisab vajalikku vastuokssust ja tõendab, et ollakse tõe jälil. Skeem on lihtne – reaalsusest, mõnikord ka unenägudest, nopitakse välja väikesed tükikesed ja neist ehitatakse pilt, mis pretendeerib esindama tervikut, millest need tükid võeti. Umbes nagu suure amfora kildudest kasutan mõnda tükki, teen sellest ööpoti ja väidan, et see ongi “see”. Ülejäänud killud pole olulised.

Selles kõiges pole midagi uut. Sarnast asja on ajanud meie eelmised Umbluu preemia laureaadid – “Hallo, Kosmos!” ja Ingrid Peek, Viljo Viljasoo, muudel aegadel näiteks Peeter Liiv, Lille Lindmäe, Kalju Paldis, Gunnar Aarma, rahvalikud prohvetid läbi ajastute nii siinmail kui laias maailmas. Sarnast vaimu kannavad alkeemia.ee, hingemaailm.ee, hingepeegel ja veel paljud. Küll aga tõstis telegram.ee 2013. aastal esile selle tuleku jõulisus.

Teisalt leiti, et on paremaid kandidaate. Kindlasti ongi ja olgu mõned silmatorkavamad ära nimetatud:

  • Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (Varro Vooglaid) nende homovastase kirjakampaania eest, mille argumentatsioon annab silmad ette igale kogenud vandenõuteoreetikule, kuid anonüümse ja tihti tulnukliku eliidi asemel on “nendeks” konstrueeritud meie endi reaalsed kaasinimesed ja mille potentsiaalne mõju ühiskonna lõhestamisele on kindlasti suurem kui telegram.ee-l. Jäägu SAPTK-le nende õeluse eest vääritu teine koht.
  • Kodanikeühendus Puhas Taevas ehk vastloodud keemiasabade (chemtrail) uurijate ühendus, kes leiavad, et meid mürgitatakse ülevalt lennukitest tahtlikult ja kindla eesmärgiga. Liikmete seast leiame juba tuttava Hando Tõnumaa, Peeter Liivi, Mihkel Oja. Kuigi algaktiivgrupp on juba mõned aastad tegutsenud, siis ehk jõuavad nad järgneva aasta jooksul ka Umbluu preemiani. Senine suhtluskogemus näitab, et lootust on, seekord autu kolmas koht.

Ja lõpuks kaks ja kestvat kiiduavaldust!

  • Jüri Kamenik – ilmateadlane ja oma lemmikteaduse populariseerija, muu hulgas ka lennukite poolt tekitatud joonpilvede uurija ja seletaja
  • Knopkaingel – imeteenuste kvintessents.

    Ma olen professionaalne auru transformaator, Ingelliku hierarhia teabe vahendaja, planeedi kristallvõre paigaldaja, chakrakopa meetodi väljatöötaja, kundalinikraana meister, külgetõmbe seaduse kvantrotaatori aktivaator ja kõrgsageduspressi operaator. Töötan kaheksa kanali peal.
    Minu vaimne nimi on Knopka.

  • Kõrgsageduslik kvantkäepigistus teile!

Loe edasi »

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

1 802 kommentaari

apr 02 2013

Umbluu preemia 2013 nominendid

Käes on aeg mõelda selle üle, keda sel aastal Umbluu preemiaga pjedestaalile tõsta. Kes on selle aasta jooksul kõige enam kündnud uhhuu-põldu ja laotanud viljatut sõnnikut meie ajudesse, külvanud teadmatust, edendanud ignorantsi ja teinud muud sarnast, mida Umbluu preemiaga pärjata võiks?

On see kohalik Zeitgeist liikumine oma Ulmefilmi ja telegram.ee saidiga (või on alkeemia.ee hullem selles mõttes, et seda tsiteeritakse sagedamini nt Postimehe Naine24 portaalis?); või hoopis Erki Nool homoseksuaalsuse raviideedega; või ajakiri “Psühholoogia Sinule”, mis ähmastab piire päris psühholoogia ja umbluuteenuste vahel; või siis Mihkel Oja oma mitmete tegemistega (chemtrail, mobiilihirm, kauglugevate elektriarvestite vastane tegevus ja muu selline; nimetaks veel ära ka Tarmo Koppeli, aga ilmselt peab ta veel feimi koguma, et Viljo Viljasoo mõõt välja kanda; või siis “energoman” Kalju Paldis, kel pikk ja hoogne umbluu-karjäär selja taga ja küllap ka ees, kui söömatus ära ei võta; ehk hoopis Kaia-Liisa Reinut, kes Universuse asju ajab, umbluud usinalt meinstriimib ja üldhariduslikus koolimajas Sisemise Tarkuse Päevi korraldab; ei tasu unustada ka Annely Sootsi.

Palun esitage oma kandidaate või andke hääl siin nimetatutele. Umbluu preemia 2013 kuulutatakse välja 31. aprillil.

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

120 kommentaari

apr 01 2013

Huvitav ettepanek ja muud aprilli

Klõpsa pildile, näed suuremalt.

Ulmefilmi tegija Hando Tõnumaa võttis ühendust, et plaanib teha uue umbes kümneosalise filmisarja kõigest sellest, mis peale Ulmefilmi talle tänu skeptikute materjalidega tutvumist teatavaks on saanud. Plaan siis võtta ette oma eelmise teose dekonstruktsioon ning seni levitatud lugude skeptiline ja teaduspõhine analüüs, omamoodi detoksifikatsiooni kuur, et eelnevast eksiteest täielikult vabaks saada. Ta oli juba alkeemia.ee ja “Hallo, Kosmose!” Ingridiga ka asja arutanud ning varsti on oodata temaga uut saadet, kus ta oma kergeusklikkusele avalikult ja ametlikult lõpu teeb. Telegram.ee paneb ta ka kinni, kuna ei soovi enam isiklikult desinformatsiooni levitamisega panustada universumi entroopia suurendamisse. Lisaks kavatseb ta korraldada üle-Eestilise esinemistuuri kultuurimajades, kus otse rahvale vandenõuteooriate naeruväärsust paljastab – omamoodi palverännak pattude lunastamiseks.

Olgem talle siis raskel hetkel toeks, kuna see on üsna tavaline, et suurematsorti maailmavaate muutus võib anda tagasilööke depressiooni, elu mõtte kadumise ja muu sellise näol. Rääkige kasvõi siin kommentaarides oma isiklik lugu, kuidas meelitavast umbluusoost välja sai tuldud, millised raskused tabasid ning kuidas see siiski õnnelikult üle sai elatud. Mõni võib sellist meelemuutust võtta kui reetmist, allaandmist establišmendile, loobumist maailmaparanduslikest revolutsioonilistest ideedest; teisalt aga võib seda võtta kui küpsemist, leppimist maailma paratamatustega ning keskendumist sinna, kus reaalsus võimaldab end muuta.

Muid leide:

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

234 kommentaari

märts 18 2013

Märtsis vaatame komeeti ja muid lugusid Eesti ajakirjanduses


Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik.

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

57 kommentaari

veebr 15 2013

Veebruaris laulame hümni ja teisi lugusid ajakirjandusest

Ütlesin: “ei laula hümni kolmandat salmi”.

Kui aega on, siis võib ju ka kommentaare vaadata ja saab selgeks, et eesti rahvas ei ole sugugi usuleige. Kui juba vaikimise deklareerimine sellise padurahe suutis teha, siis hõõgub see jumal kusagil tuha all päris kenasti edasi ja piisab väikesest puhangust, et leegid hetkeks välja lööks. Muidugi on ka hulk teisi ja mittereligioosseid põhjendusi, miks mu vaikimine või siis selle vaikimisega kapist väljatulemine üks rumal mõte on, aga las nad siis olla.

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

153 kommentaari

jaan 26 2013

Elusa vere vaatleja: Teil on veres ussid!

Avaldan Nelli Teataja ja Martin Aare loal loo ühest libameditsiinilisest protseduurist – elava vere analüüs ehk mikroskoobiga veretilga vaatlemine ja nähtu interpreteerimine. Lisalugemiseks soovitan nakkushaiguste spetsialisti Mark Crislipi lugu Science-Based Medicine blogist.

Elusa vere vaatleja: Teil on veres ussid!

Martin Aare, nädalaleht Nelli Teataja

Kuigi 21. sajand peaks olema teaduse ja tehnoloogia sajand, tundub kohati, et tõelist revolutsiooni teevad hoopistükkis kõiksugu võltsteadused- ja teadlased. Nelli Teatajale rääkis oma loo Peeter (nimi toimetusele teada). Mõni aeg tagasi käis Peeter elusa vere uurija juures ning sai teada, et tal on veres ussid. „Seda hullust kahe sõnaga on raske iseloomustada,“ ütleb Eesti Bioanalüütikute Ühingu president Aivar Orav.

Eestis on elusa vere uurijaid praegusel hetkel kaks. Nende tegevus on rangelt ebaseaduslik. Terviseameti peadirektori asetäitja kt Mihhail Muzõtšini sõnul näeb seadus ette, et vereproovi võtja peab olema meditsiinitöötaja ning ettevõte, mis vereproovidega tegeleb, peab olema tervishoiuteenuse osutaja. „Kui ei, siis hakkab asja uurima politsei,“ ütleb mees.

Tatjana on kadunud nagu vits vette

„Kodu-vereuurija“ Tatjana, kes täiesti tervele eesti mehele ussidiagnoosi pani, on kadunud nagu vits vette – pidavat kartma maksuametit ja ajakirjandust. Teine pseudo-vereteadlane võtab aga kenasti toru. Tema nimi on Kai Aunap. EPA haridusega loomaarst on alguses üsna tõre. „Mulle ei meeldi ennast ajakirjanduses eksponeerida!“ toriseb ta ning lisab veidi isegi hoobeldes, et seaduse järgi ei tohiks ta inimesele vere võtmiseks isegi sõrme otsa auku teha. „Aga menstruatsioonilappe võib igaüks visata kuhu iganes!?“ pahandab naine ning kirub Eesti vabariigi seadusandlust. Kuigi proua Aunap väidab, et tal puudub igasugune äriline huvi ning elusa vere uurimine on tema jaoks rohkem nagu hobi, selgub, et turundustöö käib sellegipoolest täie hooga. Nimelt on tal isiklik koduleht, millele viitab ka uhke reklaamihõnguline artikkel Biore.ee looduspoe netilehe rippmenüüs „TEENUSED/ ELUSA VERE VAATLUS“. Artikli sissejuhatav osa võib mõne kergemeelsema hetkega liimile tõmmata. Seal seisab:

Verevaatluse tegija pr Kai Aunap on EPA lõpetanud loomaarst ja töötab TTÜ Geenitehnoloogia Instituudis Vivaariumi juhatajana.“

Uhkelt kõlav ametinimetus lausa pakatab autoriteedist. Kuid mis asi on vivaarium? Ei midagi eriskummalist. See on koht, kus teaduslikel eesmärkidel hoitakse ja kasvatatakse loomi ning taimi. „Hiire- ja rotihotell,“ naerab proua Aunap. Küsimusele, kas inimese veres võivad siis tõesti ussid ja muud parasiidi olla, vastab ta pikemalt mõtlemata, et aga otse loomulikul, kuigi ussi olla Kai läbi mikroskoobisilma näinud vaid korra. „Vihamussi sarnane oli!“ meenutab ta.

Loe edasi »

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

61 kommentaari

jaan 06 2013

Uus aasta algas jaanuaris, kokkuvõte ja lugusid

2012. aasta sai läbi ja allpool lühike kokkuvõte skeptik.ee aastast.

Külastuste tipppäevad olid 5. juuni (Veenuse üleminek), 1. oktoober (miljon eurot) ja 19. november (planeetide seis).

Loetuimad lood 2012. aastal:

Valik populaarseid otsisõnasid: skeptik.ee, viljo viljasoo, aigar säde, elery tammemägi, maailmalõpp, clovis clotilde eesti päritolu, soolalamp, elver loho, jure biechonski, ruubiku kuubiku õpetus, 21.12.12, käejooned, gunnar aarma, saientoloogia, viigi viil, “petri krohn” site:ee, amway site:ee, lille lindmäe, maailma lõpp, revolutsioon majandusteaduses, pesupall, martin vällik, skeptik.ee poliitiliselt korrektne pseudo, neurolingvistiline programmeerimine, maailmalõpp 2012, adik levin, peeter liiv, aspartaam, kirna mõis, kalju paldis, toidutalumatuse test, homoöpaatia…

Visiite kokku 147 098 (u 400 päevas), lehevaatusi 286 846 (780 päevas), unikaalseid külastajaid 88 658 (päevas 240), need numbrid on võrreldes eelmise aastaga languses. Keskmiselt ollakse lehel 4 minutit.
Eelmine kokkuvõte on leida siit.

Kuivõrd oluliseks suhtluskanaliks on skeptik.ee puhul saanud ka Facebook, siis annan teada, et 6. jaanuari seisuga on 2150 inimest ‘Meeldib’ või ‘Like’ nuppu vajutanud. Kui palju seal sissekandeid ja kommentaare on, ei oska välja võtta, aga kohati on tegevus Facebookis aktiivsem ja ägedam kui siin koduküljel.

Sügisel toimus Tallinnas kolm reaalset kohtumist ja püüame sellesuunalist tegevust edasi ajada.

Vahepeal toimus MTÜ Eesti Skeptik üldkoosolek, kus otsustati, et juhatus on üheliikmeline ja juhatuse liikmeks on Martin Vällik. Elver soovis seoses muude tegevustega juhatusest kõrvale jääda.

Tõstan siia loo alla detsembri loo all olevad leiud jaanuari ajakirjandusest.

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

316 kommentaari

dets 30 2012

Skeptikud pandi uuringu sisse, uurime uuringut

Ilmavalguse kätte on jõudnud Ajaloolise Ajakirja järjekordne number.

Ajalooline Ajakiri on eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Ajakirja number 3/4 (2012) on peateemaks võtnud religiooni ja ateismi ajaloo Eestis ja selle on koostanud Meelis Friedenthal ning Atko Remmel. Autoreid on teisigi ja konkreetselt siin osundan Marko Uibu artiklile:
Võitlus teaduse nimel: skeptilise aktivismi kujunemine, retoorilised võtted ning eesmärgid,
kuna see kajastab ka Eestis tegutsevate skeptikute tegevust. Artikli kirjutamiseks võttis Marko Uibu ühendust ka minuga, me kohtusime ja ta tegi minuga intervjuu. Lõike intervjuust on artiklis ka tsiteeritud.

Artiklis on tsiteeritud ka skeptik.ee kommentaare, kirjeldatud siin toimuvat, teinekord ka tõlgendusi lisatud ning mõnest kohast võib isegi mõne hinnangu välja lugeda. Ehk oleme sattunud uurimisalusteks.

Tõstan siia loo alla mujal kirjutatud teemakohased kommentaarid ja palun, et jätkaksime arutelu uurimuses väljendatu osas. Kui leiad, et artiklis on osundamist ja kommenteerimist väärivaid lõike, siis püüa seda teha sellisel moel, et seda võiks kunagi ka mujal kui skeptik.ee kommentaariumis avaldada.

Omalt poolt esitan kaks lõiku Marko Uibu artiklist, aga hetkel ei kommenteeri veel midagi:

Ehkki ühe olulise tegevusena populariseerivad skeptikud ka teadust (teaduskohvikud jms), siis käesolev artikkel keskendub skeptikute kõige enam välja paistvale tegevusele – võitlusele nn ebateadusega. Selles võib skeptikuid näha kui anti-antiteadlasi, kes seovad erinevad nähtused, nagu religiooni-vaimsuse, okultismi ja pseudo-teaduse, üheks valdkonnaks, mida nimetatakse näiteks “umbluuks”. Teemade ring, mille vastu sõna võetakse, on lai. Ühelt poolt täidavad skeptikud tarbijakaitse funktsiooni – kui tuuakse välja mingi toote või teenuse ebateaduslikkus ning sellest tulenevad petlikud lubadused; teisalt jagavad skeptikud ka uusateistlikke arusaamu religioonist-vaimsusest ja selle ühiskondlikust positsioonist.

Järgnevalt vaatlen skeptikute viise vaimses keskkonnas levivate ideedega suhestumisel, illustreerides neid Eesti näidetega ning arutledes skeptitsismi laiema olemuse üle. Analüüsil skeptikute kohta üldistavate järelduste tegemine on kahtlemata tinglik, sest tegemist ei ole ühtse ideoloogiaga grupiga, vaid sarnaseid seisukohti jagavate indiviididega. Ülevaade põhineb peamiselt skeptik.ee leheküljel postitatud tekstide ja kommentaaride analüüsil ning süvaintervjuudel nii skeptikute kui võrdlusmaterjalina ka end vaimseks pidavate inimestega.

Head lugemist ja kaasamõtlemist! Arvan, et kuivõrd Uibu tekst käsitleb elavat organisatsiooni ja valdavalt elus olevaid inimesi, siis on meil hea võimalus anda tagasisidet ning vajadusel ka täpsustada, misasjad need skeptikud on, mida mõtleme, ning olla ise osaliseks selles, kuidas ajalugu meid mäletama hakkab, kui hakkab.

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

83 kommentaari

Vanemad lood »

5293734 pages viewed, 5086 today
1465712 visits, 1104 today
FireStats icon Powered by FireStats