skeptik.ee

Väidetav pommidetektor Sniffex ja selle seos meie Päästeameti pommirühmaga on siinsetele aegajalt huvi pakkunud. Lool on pikk ajalugu (juba viis aastat!) ja Päästeamet selle käigus lausa Umbluu preemia pälvinud. Seoses sellega, et Suurbritannias mõisteti üks pommivitsade ärimees süüdi libakauba müümisel, arvasin heaks olukorda meie Päästeametis taaskord üle uurida. Vastus, nagu ikka, on väheütlev, hajusalt tõlgendatav ja sugugi mitte turvalisust ja kindlustunnet suurendav.

Lp Martin Vällik,

täname teid päringu ja samuti ka selle eest, et tunnete muret nii tavainimeste, kui ka demineerijate turvalisuse pärast.

Päästeameti Demineerimiskeskus jälgib kõiki demineerimisvaldkonnaga seostus sündmusi ning töövahenditega kaasnevat informatsiooni maailmas ja loomulikult ka vastava temaatikaga seonduvat. Kindlasti oleme analüüsinud teiepoolt viidatud ja ka teiste sarnaste artiklite sisu ning võime kinnitada, et demineerimises ei kasutata ühtegi töövahendit, mis ei tööta ega usaldata ühtegi töövahendit täielikult. Milliseid töövahendeid, -taktikaid ja –meetmeid demineerimistöödel täpselt kasutatakse ei ole võimalik avalikustada meie kõigi turvalisuse eesmärgil. Päästeameti Demineerimisekeskuse demineerimistööde käigus kogutud menetluslik teave, varustuse ja tehnoloogiliste lahenduste kohta käiv teave ning turvameetmed on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse alusel Päästeameti peadirektori 24.07.2006 käskkirjaga nr 137.

Lugupidamisega
Arno Pugonen
Demineerimiskeskuse juhataja
[tel nr]

Aga kas seda ikka saab öelda, et milliseid töövahendeid ei kasutata? Sellestki oleks ju abi, kui tunnistataks selgesõnaliselt, et “Ei, meie ei kasuta enam Sniffexit mitte üheski töölõigus, kuna see tõepoolest ei toimi.” Mu küsimuste seas (vt allpool) oli ka päring selle kohta, et ega Sniffexit ei kasutata. See ju pole teave asutusesiseseks kasutamiseks, kui ei kasutata. Seega kas vastusest saab järeldada, et Sniffexit kasutatakse jätkuvalt, kuna ei tohi öelda, mida kasutatakse, järelikult ei tohi öelda, et Sniffexit kasutatakse.

Mu 2. mail saadetud teabenõue oli järgmine: Loe edasi »

2013. aastal pälvis MTÜ Eesti Skeptiku Umbluu preemia infovandenõu ja alternatiivmeedia konglomeraat telegram.ee, Ulmefilm ja nende südikas vedaja Hando Tõnumaa.

Lugupidamatuse nöökhinnaks on “Viltune pendel”.

Igal põlvkonnal on oma meister, kes leiab tee omasuguste meelt mõjutama ja südant kontrollima, et oma nägemust uuest maailmakorrast kuuldavale tuua ja õige hetke saabudes ka kehtestada. Sel teel aga tuleb võidelda lohega (moodsam sõna: reptiil), kes võtab kord tulnuka, kord Bilderbergi grupi, kord illuminaatide, kord veel kellegi näo, mis püüab laialdasemat ärkvelolekut pärssida ja ärkamist ennetada. Olles kord ise ärganud, tuleb oma missioon edasi kanda. Tõde on käeulatuses.

Hando Tõnumaa:

Meie maailma valitsevad üksikud tegelased, kellel on inimkonnaga kuri plaan. Ka 11. septembri sündmused USA-s olid nende lavastatud.

Maailm on kui teatrilava, kus miski pole nii nagu paistab ja peavoolumeedia näitab, ning inimesed on kui pärsitud tahtega statistid, keda saab kas manipuleerida või üles äratada. Kontrollimiseks ja manipuleerimiseks kasutatakse vaktsiine, läbipaistmatut ja kontrollitud meediat, lennukitelt puistatavaid kemikaale, fluori joogivees, geenmanipuleeritud taimi, aspartaami ja muid kemikaale meie toitudes, lavastatakse hirmsaid vaatemängusid New Yorgis ja Bostonis.

Siiski on ka häid kangelasi ses loos – tõerüütlid Alex Jones, Glenn Beck, Rupert Sheldrake ja veel mõned; tõelist tervist toovad meile alternatiivseteks peetud raviviisid, mida eliidi poolt muidugi maha surutakse – kristalliteraapia, homöopaatia, reiki, refleksoloogia, holistiline teraapia, püramiidid, vitamiin B17, kusjuures vähktõbi on inimeste endi poolt loodud haigus.

Infopartisan oskab muidu kontrollitud meediaruumis ära kasutada moodsa aja võimalusi – Facebook, videofilmid, blogid, eduka PR-töö abil isegi peavoolumeedia. Telegram.ee külvab oma mõttekontrolli viirused, teinekord vaid ühelauselise suunanäitajana, uudislõikude vahele, mis aegajalt omavad isegi reaalse maailmaga seoseid. Ja neid lugusid jagatakse, kommenteeritakse, need pakuvad kõneainet, kutsuvad mõtlema ühes teatud suunas, olgu tõendid selle suuna kohta kui õhukesed tahes.

Aga tõendid polegi peamine ega oluline argument. Oluline on hoopis mujal – olla eriline, väljavalitud, info valdaja, isegi veidi tagakiusatud ja naeruvääristatud – see lisab vajalikku vastuokssust ja tõendab, et ollakse tõe jälil. Skeem on lihtne – reaalsusest, mõnikord ka unenägudest, nopitakse välja väikesed tükikesed ja neist ehitatakse pilt, mis pretendeerib esindama tervikut, millest need tükid võeti. Umbes nagu suure amfora kildudest kasutan mõnda tükki, teen sellest ööpoti ja väidan, et see ongi “see”. Ülejäänud killud pole olulised.

Selles kõiges pole midagi uut. Sarnast asja on ajanud meie eelmised Umbluu preemia laureaadid – “Hallo, Kosmos!” ja Ingrid Peek, Viljo Viljasoo, muudel aegadel näiteks Peeter Liiv, Lille Lindmäe, Kalju Paldis, Gunnar Aarma, rahvalikud prohvetid läbi ajastute nii siinmail kui laias maailmas. Sarnast vaimu kannavad alkeemia.ee, hingemaailm.ee, hingepeegel ja veel paljud. Küll aga tõstis telegram.ee 2013. aastal esile selle tuleku jõulisus.

Teisalt leiti, et on paremaid kandidaate. Kindlasti ongi ja olgu mõned silmatorkavamad ära nimetatud:

• Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (Varro Vooglaid) nende homovastase kirjakampaania eest, mille argumentatsioon annab silmad ette igale kogenud vandenõuteoreetikule, kuid anonüümse ja tihti tulnukliku eliidi asemel on “nendeks” konstrueeritud meie endi reaalsed kaasinimesed ja mille potentsiaalne mõju ühiskonna lõhestamisele on kindlasti suurem kui telegram.ee-l. Jäägu SAPTK-le nende õeluse eest vääritu teine koht.
• Kodanikeühendus Puhas Taevas ehk vastloodud keemiasabade (chemtrail) uurijate ühendus, kes leiavad, et meid mürgitatakse ülevalt lennukitest tahtlikult ja kindla eesmärgiga. Liikmete seast leiame juba tuttava Hando Tõnumaa, Peeter Liivi, Mihkel Oja. Kuigi algaktiivgrupp on juba mõned aastad tegutsenud, siis ehk jõuavad nad järgneva aasta jooksul ka Umbluu preemiani. Senine suhtluskogemus näitab, et lootust on, seekord autu kolmas koht.

Ja lõpuks kaks ja kestvat kiiduavaldust!

• Jüri Kamenik – ilmateadlane ja oma lemmikteaduse populariseerija, muu hulgas ka lennukite poolt tekitatud joonpilvede uurija ja seletaja
• Knopkaingel – imeteenuste kvintessents.
  

  Ma olen professionaalne auru transformaator, Ingelliku hierarhia teabe vahendaja, planeedi kristallvõre paigaldaja, chakrakopa meetodi väljatöötaja, kundalinikraana meister, külgetõmbe seaduse kvantrotaatori aktivaator ja kõrgsageduspressi operaator. Töötan kaheksa kanali peal.
  Minu vaimne nimi on Knopka.

Kõrgsageduslik kvantkäepigistus teile!

Loe edasi »

Käes on aeg mõelda selle üle, keda sel aastal Umbluu preemiaga pjedestaalile tõsta. Kes on selle aasta jooksul kõige enam kündnud uhhuu-põldu ja laotanud viljatut sõnnikut meie ajudesse, külvanud teadmatust, edendanud ignorantsi ja teinud muud sarnast, mida Umbluu preemiaga pärjata võiks?

On see kohalik Zeitgeist liikumine oma Ulmefilmi ja telegram.ee saidiga (või on alkeemia.ee hullem selles mõttes, et seda tsiteeritakse sagedamini nt Postimehe Naine24 portaalis?); või hoopis Erki Nool homoseksuaalsuse raviideedega; või ajakiri “Psühholoogia Sinule”, mis ähmastab piire päris psühholoogia ja umbluuteenuste vahel; või siis Mihkel Oja oma mitmete tegemistega (chemtrail, mobiilihirm, kauglugevate elektriarvestite vastane tegevus ja muu selline; nimetaks veel ära ka Tarmo Koppeli, aga ilmselt peab ta veel feimi koguma, et Viljo Viljasoo mõõt välja kanda; või siis “energoman” Kalju Paldis, kel pikk ja hoogne umbluu-karjäär selja taga ja küllap ka ees, kui söömatus ära ei võta; ehk hoopis Kaia-Liisa Reinut, kes Universuse asju ajab, umbluud usinalt meinstriimib ja üldhariduslikus koolimajas Sisemise Tarkuse Päevi korraldab; ei tasu unustada ka Annely Sootsi.

Palun esitage oma kandidaate või andke hääl siin nimetatutele. Umbluu preemia 2013 kuulutatakse välja 31. aprillil.

Klõpsa pildile, näed suuremalt.

Ulmefilmi tegija Hando Tõnumaa võttis ühendust, et plaanib teha uue umbes kümneosalise filmisarja kõigest sellest, mis peale Ulmefilmi talle tänu skeptikute materjalidega tutvumist teatavaks on saanud. Plaan siis võtta ette oma eelmise teose dekonstruktsioon ning seni levitatud lugude skeptiline ja teaduspõhine analüüs, omamoodi detoksifikatsiooni kuur, et eelnevast eksiteest täielikult vabaks saada. Ta oli juba alkeemia.ee ja “Hallo, Kosmose!” Ingridiga ka asja arutanud ning varsti on oodata temaga uut saadet, kus ta oma kergeusklikkusele avalikult ja ametlikult lõpu teeb. Telegram.ee paneb ta ka kinni, kuna ei soovi enam isiklikult desinformatsiooni levitamisega panustada universumi entroopia suurendamisse. Lisaks kavatseb ta korraldada üle-Eestilise esinemistuuri kultuurimajades, kus otse rahvale vandenõuteooriate naeruväärsust paljastab – omamoodi palverännak pattude lunastamiseks.

Olgem talle siis raskel hetkel toeks, kuna see on üsna tavaline, et suurematsorti maailmavaate muutus võib anda tagasilööke depressiooni, elu mõtte kadumise ja muu sellise näol. Rääkige kasvõi siin kommentaarides oma isiklik lugu, kuidas meelitavast umbluusoost välja sai tuldud, millised raskused tabasid ning kuidas see siiski õnnelikult üle sai elatud. Mõni võib sellist meelemuutust võtta kui reetmist, allaandmist establišmendile, loobumist maailmaparanduslikest revolutsioonilistest ideedest; teisalt aga võib seda võtta kui küpsemist, leppimist maailma paratamatustega ning keskendumist sinna, kus reaalsus võimaldab end muuta.

Muid leide:

• Jüri Kamenik kogus kokku oma ideed ja teadmised joonpilvedest ja kondensjägedest.
• Elver Loho: Kes ja kuidas sinu järele nuhib?
• Kaarel Tarand: Etskae homot!
• Tiit Kändler: Universum osutus arvatust vanemaks

Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik.

• FOTOD: Linnahalli katusel tegutsesid komeedikütid
• Märtsis potsatas postkastidesse Markus Järvi ja Varro Vooglaiu kiri, millega nad soovivad allkirju samasooliste kooselu seadustamise vastu. Kirja näeb siit: [link].

  Vastav info on leida Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kodulehel ja pikemalt selgitatuna samas. Miks see skeptikule huvi võiks pakkuda? Vandenõuteooriad on ikka huvi pakkunud ja katoliiklased on selles žanris ikka loomingulisust näidanud ning terveid inimhulki seeläbi vähem inimesteks tembeldanud. Veel lähtuvad nad väärast eeldusest nagu oleks homoseksuaalsus valik või propageeritav eluviis, millele saab inimesi kallutada. Sellega astuvad väitjad libateaduse teele.

• Kristlik organisatsioon kogub allkirju samasooliste kooselu seadustamise vastu
• Christian organisation collects signatures against legalising same sex cohabitation
• Kari Käsper: homovastane kampaania solvab ja õhutab vaenu
• Iivi Anna Masso: homoabielud ja demokraatia
• Iivi Anna Masso: homovastane kampaania näitab väga suurt sallimatust
• Seksuaalvähemused pöörduvad politseisse: allkirjakampaania õhutab vaenu
• Raport: samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
• Õige jah – üks libateadust edendav sündikaat sai valge suitsu saatel uue kitlikandja, kes on homofoob, naiste õiguste vastu võitleja ning võimalik, et kannab süüd omaaegse Argentiina diktaatori Videla toetajana “räpase sõja” ajal.
  
  Jorge Mario Bergoglio, varjunimega paavst Francis Esimene Jorge Rafael Videlale Jeesust söötmas.

Ütlesin: “ei laula hümni kolmandat salmi”.

• Postimees edastas: “vaikigem hümni jumalasalmi ajal!”
  Martin Vällik: vaikigem hümni jumalasalmi ajal!
• Ja Õhtuleht teatab juba ristiretkest:
  Martin Vällik alustas ristiretke Eesti hümni jumalasalmi vastu
• Reporter küsitleb inimesi, kas hümni peaks muutma:
  Küsitlus: Kas Eesti hümni tuleks muuta?
• Arho Tuhkru: hümn, Jumal ja aadlikud
• Jaan Kaplinski: asendagem Jumal hümnis taevaga
• Küllo Arjakas: hümni salmi mittelaulmisest
• Jaanus Nurmoja: matslik protest hümni vastu
• Skeptik.ee vedaja kutsub hümni jumala-salmi ajal vaikima
• Kolmanda salmi vaikijate pesapaik Facebookis:
  Hoian Eesti Vabariigi hümni kolmanda salmi ajal suu kinni

Kui aega on, siis võib ju ka kommentaare vaadata ja saab selgeks, et eesti rahvas ei ole sugugi usuleige. Kui juba vaikimise deklareerimine sellise padurahe suutis teha, siis hõõgub see jumal kusagil tuha all päris kenasti edasi ja piisab väikesest puhangust, et leegid hetkeks välja lööks. Muidugi on ka hulk teisi ja mittereligioosseid põhjendusi, miks mu vaikimine või siis selle vaikimisega kapist väljatulemine üks rumal mõte on, aga las nad siis olla.

Avaldan Nelli Teataja ja Martin Aare loal loo ühest libameditsiinilisest protseduurist – elava vere analüüs ehk mikroskoobiga veretilga vaatlemine ja nähtu interpreteerimine. Lisalugemiseks soovitan nakkushaiguste spetsialisti Mark Crislipi lugu Science-Based Medicine blogist.

Elusa vere vaatleja: Teil on veres ussid!

Martin Aare, nädalaleht Nelli Teataja

Kuigi 21. sajand peaks olema teaduse ja tehnoloogia sajand, tundub kohati, et tõelist revolutsiooni teevad hoopistükkis kõiksugu võltsteadused- ja teadlased. Nelli Teatajale rääkis oma loo Peeter (nimi toimetusele teada). Mõni aeg tagasi käis Peeter elusa vere uurija juures ning sai teada, et tal on veres ussid. „Seda hullust kahe sõnaga on raske iseloomustada,“ ütleb Eesti Bioanalüütikute Ühingu president Aivar Orav.

Eestis on elusa vere uurijaid praegusel hetkel kaks. Nende tegevus on rangelt ebaseaduslik. Terviseameti peadirektori asetäitja kt Mihhail Muzõtšini sõnul näeb seadus ette, et vereproovi võtja peab olema meditsiinitöötaja ning ettevõte, mis vereproovidega tegeleb, peab olema tervishoiuteenuse osutaja. „Kui ei, siis hakkab asja uurima politsei,“ ütleb mees.

Tatjana on kadunud nagu vits vette

„Kodu-vereuurija“ Tatjana, kes täiesti tervele eesti mehele ussidiagnoosi pani, on kadunud nagu vits vette – pidavat kartma maksuametit ja ajakirjandust. Teine pseudo-vereteadlane võtab aga kenasti toru. Tema nimi on Kai Aunap. EPA haridusega loomaarst on alguses üsna tõre. „Mulle ei meeldi ennast ajakirjanduses eksponeerida!“ toriseb ta ning lisab veidi isegi hoobeldes, et seaduse järgi ei tohiks ta inimesele vere võtmiseks isegi sõrme otsa auku teha. „Aga menstruatsioonilappe võib igaüks visata kuhu iganes!?“ pahandab naine ning kirub Eesti vabariigi seadusandlust. Kuigi proua Aunap väidab, et tal puudub igasugune äriline huvi ning elusa vere uurimine on tema jaoks rohkem nagu hobi, selgub, et turundustöö käib sellegipoolest täie hooga. Nimelt on tal isiklik koduleht, millele viitab ka uhke reklaamihõnguline artikkel Biore.ee looduspoe netilehe rippmenüüs „TEENUSED/ ELUSA VERE VAATLUS“. Artikli sissejuhatav osa võib mõne kergemeelsema hetkega liimile tõmmata. Seal seisab:

Verevaatluse tegija pr Kai Aunap on EPA lõpetanud loomaarst ja töötab TTÜ Geenitehnoloogia Instituudis Vivaariumi juhatajana.“

Uhkelt kõlav ametinimetus lausa pakatab autoriteedist. Kuid mis asi on vivaarium? Ei midagi eriskummalist. See on koht, kus teaduslikel eesmärkidel hoitakse ja kasvatatakse loomi ning taimi. „Hiire- ja rotihotell,“ naerab proua Aunap. Küsimusele, kas inimese veres võivad siis tõesti ussid ja muud parasiidi olla, vastab ta pikemalt mõtlemata, et aga otse loomulikul, kuigi ussi olla Kai läbi mikroskoobisilma näinud vaid korra. „Vihamussi sarnane oli!“ meenutab ta.

Loe edasi »

2012. aasta sai läbi ja allpool lühike kokkuvõte skeptik.ee aastast.

Külastuste tipppäevad olid 5. juuni (Veenuse üleminek), 1. oktoober (miljon eurot) ja 19. november (planeetide seis).

Loetuimad lood 2012. aastal:

• Kuidas Rubiku kuubik kokku keerata (4595)
• Milline on planeetide seis 2012. aasta 21. detsembril? (4494)
• Maailmalõpp aastal 2012 (3579, see lugu on ka kõigi aegade loetuim 27 700 lugemiskorraga)
• 1 miljon eurot, kasvõi nõiavitsaga pildamise eest (2806)
• Maaülikool selgitab Viljo Viljasoo juhtumit (2553)
• Veenuse üleminek 6. juunil 2012 (2292)

Valik populaarseid otsisõnasid: skeptik.ee, viljo viljasoo, aigar säde, elery tammemägi, maailmalõpp, clovis clotilde eesti päritolu, soolalamp, elver loho, jure biechonski, ruubiku kuubiku õpetus, 21.12.12, käejooned, gunnar aarma, saientoloogia, viigi viil, “petri krohn” site:ee, amway site:ee, lille lindmäe, maailma lõpp, revolutsioon majandusteaduses, pesupall, martin vällik, skeptik.ee poliitiliselt korrektne pseudo, neurolingvistiline programmeerimine, maailmalõpp 2012, adik levin, peeter liiv, aspartaam, kirna mõis, kalju paldis, toidutalumatuse test, homoöpaatia…

Visiite kokku 147 098 (u 400 päevas), lehevaatusi 286 846 (780 päevas), unikaalseid külastajaid 88 658 (päevas 240), need numbrid on võrreldes eelmise aastaga languses. Keskmiselt ollakse lehel 4 minutit.
Eelmine kokkuvõte on leida siit.

Kuivõrd oluliseks suhtluskanaliks on skeptik.ee puhul saanud ka Facebook, siis annan teada, et 6. jaanuari seisuga on 2150 inimest ‘Meeldib’ või ‘Like’ nuppu vajutanud. Kui palju seal sissekandeid ja kommentaare on, ei oska välja võtta, aga kohati on tegevus Facebookis aktiivsem ja ägedam kui siin koduküljel.

Sügisel toimus Tallinnas kolm reaalset kohtumist ja püüame sellesuunalist tegevust edasi ajada.

Vahepeal toimus MTÜ Eesti Skeptik üldkoosolek, kus otsustati, et juhatus on üheliikmeline ja juhatuse liikmeks on Martin Vällik. Elver soovis seoses muude tegevustega juhatusest kõrvale jääda.

Tõstan siia loo alla detsembri loo all olevad leiud jaanuari ajakirjandusest.

Ilmavalguse kätte on jõudnud Ajaloolise Ajakirja järjekordne number.

Ajalooline Ajakiri on eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Ajakirja number 3/4 (2012) on peateemaks võtnud religiooni ja ateismi ajaloo Eestis ja selle on koostanud Meelis Friedenthal ning Atko Remmel. Autoreid on teisigi ja konkreetselt siin osundan Marko Uibu artiklile:
Võitlus teaduse nimel: skeptilise aktivismi kujunemine, retoorilised võtted ning eesmärgid,
kuna see kajastab ka Eestis tegutsevate skeptikute tegevust. Artikli kirjutamiseks võttis Marko Uibu ühendust ka minuga, me kohtusime ja ta tegi minuga intervjuu. Lõike intervjuust on artiklis ka tsiteeritud.

Artiklis on tsiteeritud ka skeptik.ee kommentaare, kirjeldatud siin toimuvat, teinekord ka tõlgendusi lisatud ning mõnest kohast võib isegi mõne hinnangu välja lugeda. Ehk oleme sattunud uurimisalusteks.

Tõstan siia loo alla mujal kirjutatud teemakohased kommentaarid ja palun, et jätkaksime arutelu uurimuses väljendatu osas. Kui leiad, et artiklis on osundamist ja kommenteerimist väärivaid lõike, siis püüa seda teha sellisel moel, et seda võiks kunagi ka mujal kui skeptik.ee kommentaariumis avaldada.

Omalt poolt esitan kaks lõiku Marko Uibu artiklist, aga hetkel ei kommenteeri veel midagi:

Ehkki ühe olulise tegevusena populariseerivad skeptikud ka teadust (teaduskohvikud jms), siis käesolev artikkel keskendub skeptikute kõige enam välja paistvale tegevusele – võitlusele nn ebateadusega. Selles võib skeptikuid näha kui anti-antiteadlasi, kes seovad erinevad nähtused, nagu religiooni-vaimsuse, okultismi ja pseudo-teaduse, üheks valdkonnaks, mida nimetatakse näiteks “umbluuks”. Teemade ring, mille vastu sõna võetakse, on lai. Ühelt poolt täidavad skeptikud tarbijakaitse funktsiooni – kui tuuakse välja mingi toote või teenuse ebateaduslikkus ning sellest tulenevad petlikud lubadused; teisalt jagavad skeptikud ka uusateistlikke arusaamu religioonist-vaimsusest ja selle ühiskondlikust positsioonist.

Järgnevalt vaatlen skeptikute viise vaimses keskkonnas levivate ideedega suhestumisel, illustreerides neid Eesti näidetega ning arutledes skeptitsismi laiema olemuse üle. Analüüsil skeptikute kohta üldistavate järelduste tegemine on kahtlemata tinglik, sest tegemist ei ole ühtse ideoloogiaga grupiga, vaid sarnaseid seisukohti jagavate indiviididega. Ülevaade põhineb peamiselt skeptik.ee leheküljel postitatud tekstide ja kommentaaride analüüsil ning süvaintervjuudel nii skeptikute kui võrdlusmaterjalina ka end vaimseks pidavate inimestega.

Head lugemist ja kaasamõtlemist! Arvan, et kuivõrd Uibu tekst käsitleb elavat organisatsiooni ja valdavalt elus olevaid inimesi, siis on meil hea võimalus anda tagasisidet ning vajadusel ka täpsustada, misasjad need skeptikud on, mida mõtleme, ning olla ise osaliseks selles, kuidas ajalugu meid mäletama hakkab, kui hakkab.

Kingituste tegemise aeg on käes. Pakun kolme eestikeelset raamatut.

• Richard Dawkins “Luul Jumalast”. 13€.
  

  Vaheda sõnaga analüüsib Richard Dawkins jumalat kõigis tema esinemisvormides, alates Vana Testamendi seksiteemaliste kinnismõtete käes vaevlevast türannist kuni valgustusaja leebema loomuga (kuid siiski ebaloogilise) Taevase Kellassepani välja. Ta lahkab põhilisi religiooni toetavaid argumente ning tõestab jumala kui ülima olendi eksisteerimise ülimat ebatõenäosust. …veel.

• Ben Goldacre “Pahateadus”. 10€.
  

  See raamat ei ole vaid lihtsate absurdsuste kogumik, vaid järgib oma ülesehituses loomulikku crescendo’t. Alustades petiste rumalusest ja tavameedia poolt nendele omistatud tõsiseltvõetavusest, jätkates 30 miljardi naelase toidulisanditööstuse trikkidega ja 300 miljardi naelase ravimitööstuse pahelisuse teemaga, jõuame teadustulemuste kajastamises valitseva traagilise olukorra tõttu juhtumiteni, kus inimesed on sattunud vanglasse, muutunud naerualusteks või surma saanud ainult sellepärast, et meie ühiskonnas on levinud vähene arusaamine statistikast ja tõendusmaterjalist. …veel.

• David Mills “Ateistlik universum”. 6€.
  

  Mis on ateism ja miks seda tihti vääriti mõistetakse? Kui jumalat olemas pole, kust siis pärineb Universum? Kas “hea” ja “halb” oleks ilma jumalata objektiivselt mõistetavad? Milline on elu mõte ilma jumalata? Kas Jeesuse imelisest ülestõusmisest on tõendeid? Kuid seletavad ateistid “surmalähedasi kogemusi” ja meditsiinilisi imesid? Kas Piiblit ja teadust saaks lepitada? …veel.

Kuidas osta?
Saada e-kiri aadressile skeptikkk[ät]skeptik.ee ja anna teada, milliseid raamatuid ja mitu tükki soovid. Kui soovid raamatud saada postiga, siis teata ka postiaadress või sobilik Post24 või SmartPosti aparaat (kahe tagumise valiku korral saada mulle ka oma mobiiltelefoni number).

Seejärel toimetan raamatud postiasutusse ja saadan e-kirja, kus on kirjas pangakonto number. Saatekulu Eesti piires on 3 eurot. Tallinnas võib ka käest-kätte kohtumise kokku leppida, millalgi võin sattuda Tartusse.

Kui ostad kõik kolm raamatut, siis on hind kokku 24 eurot (+3€ saatmine).

Loited Päikeselt põhjustavad nähtavaid efekte ka planeedil Maa (sinine täpp keskel). Pildistanud ja komponeerinud Martin Vällik. Klõpsa pildile, näed suuremalt.

• Mikk Sarv: maailmalõpu(l)ootus
  

  Vanasti teadis iga karjalaps, et päike tuleb pilve tagant välja, kui teda paluda. Kõige kiiremini juhtub see siis, kui paluda lauldes. Inimese mõttel ja soovidel on tohutu jõud. Eriti suur on häälega välja öeldud soovi jõud ning kõige suurem on see lauldud soovil. Küllap on see põhjus, miks kõigis usutalitustes on nii suur osa laulul ja muusikal.

  Ja seepärast ei olnud vanasti ei põuda, ei üleujutusi…

• Kenn Konstabel: kui palju maksavad psüühikahäired?
  

  Psühholoogi roll Eesti tervishoiusüsteemis on ebamäärane – näiteks puuduvad siin erinevalt mitmest lähinaabrist selged nõuded psühholoogi ettevalmistuses; tervishoiu tugispetsialistide hulka kuuluvad meil hingehoidja ja massöör, kuid psühholoog mitte.

  Selline ebamäärasus on kasulik ainult lobapsühholoogidele – käid nädalalõpukursustel, saad kujundatud paberi, nimetad end (mingi heakõlalise eesliitega) terapeudiks ja hakkadki patsiente vastu võtma.

• Mõned Eesti meediakanalid (ei suuda ühtki viidet viidata, raadiost kuulsin) teatasid, et Põhja-Koreas olla leitud ükssarvikute pesa. Asja kommenteerib Tuftsi ülikooli juures tegutseva Fletcheri juura ja diplomaatia kooli Korea uuringute professor Sung-Yoon Lee:
  Live Science: The Real Story of North Korea’s Unicorn Lair
• FOTOD: Riigikogus toimus järjekordne palvushommikusöök
  

  Eesti palvushommikusöök sünnib Eesti Evangeelse Alliansi ja Eesti Kirikute Nõukogu koostöös tegevtoimkonnaga, mida juhivad pastor Miguel Zayas, vaimulik ja eetik Meego Remmel ning misjonär Triin Rait.

  Tänavuse palvushommikusöögi juhid ja auesimehed olid riigikogu aseesimehed Laine Randjärv ja Jüri Ratas.

  Sellele üritusele peaks tegema mingi paralleelse narrimisürituse, et osundada palvuse naeruväärsusele ning usuvärgi mittesobivusele sekulaarse riigikorralduse juurde. Ettepanekud rituaali vormi ja sisu suhtes teretulnud.

• Meil siin on Umbluu preemia, aga mujal on Jaan Tatika ja Saalomon Vesipruuli aurahad, mille üheks nominendiks on pakutud ka yours truly:
  

  Seekord tahab Persona in fieri tunnustada ka alternatiivmeedia esindajaid ja esitab nominentide hulka portaali skeptik.ee vaimse juhi ja arvamusliidri Martin Välliku, kes kirjutas Maaülikoolile Saalomon Vesipruuli stiilis kaebekirja dr.Viljo Viljasoo vastu, pärides aru, kuidas julgeb selline inimene väljuda teadusliku dogmaatika raamidest ning esineda teaduslikus poliitbüroos mitte heaks kiidetud arvamustega. Persona in fieri ei sea kahtluse alla hr. Välliku kiiduväärseid teeneid füüsika ja astronoomia propageerijana, kuid auraha omistamisega juhime tähelepanu, et oma maailmaruumist väljumine ei või lõppeda teiste maailmaruumide hävitamisega.

• Soome skeptikud nimetasid kõrvavalguse turundajad Huuhaa auhinna saajaks:
  Skepsis nimesi Valkeen kirkasvalokuulokkeet vuoden Huuhaaksi
  Kõrvavalgusega masenduse peletamisest kirjutas isegi muidu päris teadusuudiseid vahendav portaal Novaator.

27. novembri oli au jutustada Tartu tähetornis suurele hulgale kohale tulnud inimestele võimalikest maailmalõppudest. Alguses sai viidatud ka 2012. aasta lõpuootustele ning nende ootuste päritolule ja evolutsioonile. Selle osa peamiseks allikaks on John W. Hoopes’i artikkel A critical history of 2012 mythology. Artikkel annab ülevaate allikatest ja akadeemilistest inimestest, kes on andnud oma panuse maailmalõpuootuste tekkimisele ja levimisele 2012. aasta ning maiade kalendriga seoses.

Loeng salvestati videole ja on vaadatav Tartu Ülikooli telekanalilt:
Maailmalõpp – teaduslikult võimalikud kosmilised kataklüsmid

Algusega ajamärgil 1:06:25 algab osa, mis pajatab prootoni lagunemisest. Hääl publiku hulgast avaldas kahtlust, et sellist asja ei saa juhtuda. Viitan oma vastuväites elementaarosakeste standardmudelile, mille raames justnagu prootoni lagunemine teoreetiliselt olemas võiks olla.

Minu väide ei vasta muidugi tõele. Prootoni võimalik lagunemine on standardmudeli järgsete suurte ühendteooriate (GUT – Grand Unified Theory) üks sündmustest, mida saaks vaatlustega kinnitada.

Praegune standardmudel vaatleb leptoneid (elektronid, müüonid, neutriinod jt) ja kvarke (kvarkidest koosnevad neutronid, prootonid) üsna eraldiseisvatena. Eraldi seisavad ka elektronõrk ning tugev vastastikmõju. GUT-i eesmärk on ühendada elektronõrk ning tugev vastastikmõju analoogselt elektromagnetjõu ning nõrga vastastikmõju ühendamisega elektronõrgaks vastastikmõjuks. Elementaarosakeste standardmudelis, mis on praeguste katsete põhjal (sh CERN-is läbi viidavad katsed) üks väga hästi paika pidav teooria, on prootonid tänu barüonarvu jäävusele stabiilsed, nagu hääl publikust õigesti märkis.

Osad füüsikud aga, eriti teoreetikud, üritavad standardmudelist kaugemale piiluda ja pole kunagi rahul. Senised võtted – renormeerimine, kalibratsiooni-teooriad (ingl gauge) – on osutunud nõnda edukaks, et nende abil loodetakse leida tee ka kõiki vastastikmõjusid ühendava looni, GUTid nende hulgas.

Prooton on barüonidest (kvarkidest koosnev osake) kõige kergem (ehk madalaima energiaga olek) ning seetõttu ka kõige stabiilsem. Näiteks neutron, mis on massi poolest prootonist veidi raskem, laguneb vabas olekus (väljaspool aatomi tuuma) keskmiselt 15 minutiga. Erinevad GUT-id pakuvad prootonite poolestusajaks 10³⁰ kuni 10³⁶ aastat. Selleks, et avastada prootoni lagunemist, et pea just nii palju aastaid ootama, vaid piisaks sellest, kui meil on selline hulk aatomeid ning võimalus neid jälgida aasta või paar. 10³⁰ nukleoni on umbes 1,6 tonnis aines. Siis oleks vaja teada ka seda, milline on ühe prootoni lagunemise jälg ja seda jälge siis detektoritega tuvastada ning eristada muust taustamürast (muud radioaktiivsed lagunemised, kosmiliste müüonite sadu).

Üks võimalikest lagunemiskanalitest on väljendatav järgneva Feynmani diagrammiga:

Prooton (p) koosneb kahest u-kvargist ja ühest d-kvargist. Oletatava lagunemise käigus saab prootonist positron (e⁺) ja neutraalne pii-meson (π⁰), mis omakorda kiirelt (8,4×10^-17 s) kaheks gammakvandiks laguneb (γ).

Võimalikku prootoni lagunemist on püütud eksperimentaalselt avastada alates 1950. aastatest, seni edutult.

Sarnaseid ebatäpsusi või siis eri teemade pinnapealseid puudutusi (ega seegi lugu siin ei pajata liiga detailselt elementaarosakeste kirjust elust) oli loengul teisigi ning igaühest neist saaks omaette pikemaid lugusid kirjutada. Tänan kuulajaid ja eriti küsimuste esitajaid!

Allikaid

• Wikipedia: Proton decay
• Super-Kamiokande
• Jaak Lõhmus, Laur Palgi: “Osakestest osakestes”, kirjastus Valgus 1985, sari Mosaiik nr 40

2012. aasta maailmalõpu-ootus on lõpusirgel. Varsti saab see pikaaegne kuulutus oma loomuliku lõpu ja need, kes asja mingilgi moel tõsiselt on võtnud, jätkavad loodetavasti oma igapäevast maapealse elu elamist. Kunagi ehk saame lugeda ka folkloristide ülevaateid sest pikalt küpsetatud sündmusest, mis aja jooksul füüsilisest hävinemisest moondus pigem tabamatuks vaimseks üleminekuks (“vibratsiooni vahetus”, “sageduse tõus”, paranormaalsete võimete avalikuks tulek jne), kuid katastroofe kuulutavad ja ootavad mõned veel praegugi.

Müütilist planeeti Nibirut ei ole ikka veel näha, seega see meile otsa peale ei tee. Kuid midagi kosmilist võib ikka juhtuda, räägitakse. Näiteks võib Päike oma loitelondi vastu maakera heita, mille tõttu võib kaduda elekter ja side. Teadlased ei kipu kinnitama, et seekordne Päikese aktiivsuse kasv millegipoolest suurem oleks kui paljud varasemad või et päiksepursked üldse oleksid suutelised kohutavat kahju tegema.

Stsenaariume on teisigi, ühte neist on korduvalt kuulutanud Maaülikooli õppejõud, tehnikadoktor ja “teadmamees” Viljo Viljasoo, kes Naistelehes nr 46, mis on maailmalõpu erinumber, teatab taaskord:

Nihe loodud energiasüsteemides võib tekkida ka astronoomilise olukorra ehk planeetide erakorralise asetuse tõttu – need kõik rivistuvad detsembris ühele joonele.

Vaatame, milline on taevakehade seis 21. detsembril.

Päike tõuseb Tallinnas kell 9:17, loojub 15:21.

Ekliptika on kujuteldav ringjoon, mille Päike joonistab taevasse oma aastasel teekonnal, kui pidada maakera päiksesüsteemi keskuseks. Taevaekvaator on kujuteldav joon taevas, mille saame, kui laiendame mõtteliselt maakera ekvaatoritasandit kujuteldavale taevaskerale. Kuivõrd maakera pöörlemistelg on ekliptika poolt moodustatud tasandi suhtes viltu, siis need kaks suurt ringjoont on ruumis omavahel nurga all ja lõikuvad kevadpunktis ja sügispunktis (kui Päike asub neis punktides, siis on meil vastavalt kevadine või sügisene pööripäev).

Taevaekvaator, ekliptika, pööripäevad. Pilt: Joshua Cesa, minu täiendused.

Kui Päike asub neis kohtades, kus ekliptika ja ekvaatori eemaldumine on kõige suurem, siis on tegu talvise või suvise pööripäevaga. 2012. aasta 21. detsembril kell 13:12 ongi Päike Maa pealt vaadatuna taaskord suurimas eemaldumises taevaekvaatorist, mis põhjapoolkeral tähistab talve algust, lühimaid päevi ja pikimaid öid. Päikese kõrgus horisondist on Tallinnas veidi üle 7 kraadi (90 kraadi miinus Tallinna laiuskraad 59 kraadi 26 minutit miinus maakera telje kalle ekliptika suhtes 23 kraadi 26 minutit = 7 kraadi ja 8 minutit).

Kuu tõuseb 12:05, loojub peale südaööd, faas 62% ja kasvab, täisfaas 28. detsembril. Kusjuures 2012. aastal on kokku 13 täiskuud, mis pole muidugi mingi imelugu.

Kas planeedid on sel kuupäeval kuidagi isemoodi, enneolematult või erakorraliselt reastunud või joondunud või rivistunud, nagu Viljo Viljasoo väidab? Vaatame meie päikesesüsteemi siseplaneete väljastpoolt ja kõrgemalt:

Siin on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nagu näha, on Merkuur ja Veenus lähestikku, kuid Maa pealt vaadates ongi nad väga tihti lähestikku. Marss on sellest rivist ikka täiesti väljas. Hommikul enne päiksetõusu taevasse vaadates võib selge ilma korral näha umbes sellist pilti:

Klõpsa pildile, näed suuremalt.

Läheme veel kaugemale, et Jupiter, Saturn ja teised välisplaneedid ka peale mahuksid:

Planeetide seis on minu hinnangul täiesti mittejoondunud. Kui õhtul taevasse vaadata, siis idakaares on Jupiter juba üsna kõrgel:

Klõpsa pildile, näed suuremalt.

Mis joondumisi seal taevas planeetidega veel võib olla? Näiteks keskpäeval võiks taevas näha sellist pilti, kui atmosfääri mõju välistada:

Klõpsa pildile, näed suuremalt.

Siin näeme, et planeet Marss on Päikesest vasakul, Merkuur, Veenus ja Saturn aga paremal. Vaatevälja laius on umbes 45 kraadi (võrdluseks – horisondilt seniiti on 90 kraadi, ehk 45 kraadi on silmapiiri ja peapealse vahepeal ehk kaheksandik täisringist).

Aga ühes mõttes on kõik planeedid tõepoolest rivistunud ühele joonele. Selleks jooneks on ekliptika, kuid selle järgi on nad rivis kogu aeg.

Maapealse maastikuga taevasimulatsioonid on tehtud tasuta programmiga Stellarium, kosmiline vaade päiksesüsteemile veebirakendusega faustweb.net/solaris/.

Lõpetuseks klassikaks kujunev huumor – Mai-Agathe Väljataga räägib 21. detsembri sündmustest, kus ta viitab ohtralt teadlastele, teadusele, räägib komeedi sabast (aastal 2017), Linnutee galaktika tsentrist, magneetilistest ellipsitest, immuunsüsteemist, rekalibreerimisest, sageduse muutmisest, neljandast dimensioonist, Päikese protuberantsist, inimsilmale nähtamatust Jupiteri suurusest kettast, mis on Päikese ette ehitatud kõrgemate tsivilisatsioonide poolt ja palju muud huvitavat.

Avan novembri teema. Alustuseks mõned lood. Paras hulk on juba ka oktoobri alt leida.

• 12. novembril toimus teine üritus nimega “skeptik.ee saab targemaks”. Eelreklaam oli kuulda Vikerraadio saates Labor (21:20). Järgmine üritus, mis võiks teoks saada detsembris, on küpsetamisel.
• MonaVie liidrid teenivad Taskila palka
• Best Salesi eksklusiivintervjuu MonaVie liidri Vallo Arumäega
• Best Salesi intervjuu salapärase värbajaga saates Pealtnägija
• Pealtnägija: MonaVie – imemahl või bluff?
• 
  Koomiks soomlaste kõrvavalguse teemal, mida meil Novaator kajastas.
• Jõgevamaa koguduste ümarlaud arutas usukasvatust lasteaiaealistele
  

  Arvan, et selles vanuses lapsed võtavad siiralt ja huviga vastu õpetusi, mille tundmine ja austamine soodustab edasises elus moraalset ja väärikat käitumist.

• Endine sõjalendur jutustab: minu kohtumine UFO-ga
  

  Kujult meenutas see kasti. Mõõtmetelt oli see suurem kui ükski maakeral tuntud lennumasin – meie hinnangul oli selle objekti laius ja pikkus vastavalt umbes 300 ja 250 meetrit.

Kirjutasin seoses homöopaatiateemalise koolitusega Eesti Apteekrite Liidule kirja, millele vastas kiirelt EAL-i esinaine Kai Kimmel:

Tere lp. Martin Vällik!

EAL volikogu paneb igal sügisel kokku täienduskoolituste kava üheks aastaks. Teemad koolitusteks valime volikogu koosolekul. Iga volikogu liige on kaardistanud oma maakonnas apteekrite soovi koolitusteemade osas. Probleem on selles, et mitmeski maakonnas leidub perearste, kes saadavad oma patsiente apteeki nimekirjaga homeopaatilistest ravimitest, samas midagi eriti pole patsiendile selgitatud. Meil, apteekritel, on selles vallas teadmised kasinad, valdav enamik meist on sama skeptilised kui teie nende raviomadustesse suhtumises. Ei sobi ju apteekril arsti hakata kritiseerima ja välja naerma. Püüame olla delikaatsed mõlema vastu, samas natuke ka oma arvamust jutu sisse poetades. Et me rohkem selles vallas teadmisi omaks, on ju üsna loomulik meie soov lasta rääkida inimesel, kes on koolitused läbinud. Ma soovitaksin teil kindlasti pöörduda ka Ravimiameti poole küsimusega, miks homeopaatilised preparaadid on Eestis registreeritud ravimitena, samas kui mõningad kliiniliselt tõestatud või ka sajandite vanuse ravikogemusega preparaadid on toidulisandid.

Lektori leidmiseks pöördusime EHTS poole, kes meile lektori välja pakkus. Valikut me ise teha ei mõistnud. Usun peaaegu kindlalt, et apteekrid ei hakka peale seda koolitust homeopaatilisi preparaate ise soovitama, vaid oskavad veelgi paremini olukorda hinnata.

Lugupidamisega EAL esinaine Kai Kimmel

Jah, see on probleem, et homöopaatia on oma ebateaduse üsna sügavale sisse immutanud. Kui juba arstid ilma pikemalt selgitamata patsiente homöopaatilisi nostrumeid apteeki ostma suunavad, siis tõepoolest on apteekril vähe võimalusi kliendiga konfrontatsiooni asuda, eriti kui asjad apteegis täiesti seaduslikult müügil on. Probleemi olemasolu tunnistab esinaise sõnul ka EAL.

Mida teha? Kuidas meie tublisid apteekreid aidata? Kuidas kaitsta patsiente libateaduse eest? Kirjutada ja trükkida lühike patsientidele mõeldud infoleht homöopaatia kohta ja teha see tasuta apteekides kättesaadavaks? Kaalukuse lisamiseks kaasata Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituut, Ravimiamet, Eesti Perearstide Selts, Tarbijakaitseamet…

Minu algne kiri: Loe edasi »

12. november: kuna Ravimiamet võib registreeritud ravimi pildi näitamist tõlgendada kui ravimi reklaami, siis udutasin tootja esindaja palvel ravimite nimed.

Seekord on põhjust juttu teha Eesti Apteekrite Liidust, ühendusest, mis “tegeleb kutsekaaslaste erialaste teadmiste ja kutsealaste oskuste taseme tõstmisega, apteegi töötajatele koolituse korraldamisega, kutsetegevuseks vajalike teabe- ja abimaterjalide ning trükiste avaldamisega”.

Koolitusi on tegutsemisaastate jooksul korraldatud päris mitmeid, kuid nüüd saabus potentsiaalsete koolitusel osalejate e-postkasti allolev kutse:

Kutse apteekrite täiendusele 22.11.12 (korduv teade)

Eesti Apteekrite Liit alustab proviisorite ja farmatseutide 2012/2013 õppeaasta täienduskursusega.

Täienduskursuste esimene loeng toimub neljapäeval 22. novembril Tartus TÜ Raamatukogu auditooriumis nr 243, Struve 1, kell 11.oo-16.oo.

Teema: Homöopaatia, Homotoksikoloogia

Koolituse ajakava:

11.00-12.30 Homöopaatia ja homotoksikoloogia sissejuhatus. (dr Natalja Trofimova)

Loengus räägitakse homöopaatia ajaloo peamistest etappidest, kajastatakse Homöopaatia põhiprintsiipe, nende arendamist, homotoksikoloogia tekkimise ajast. Tutvustatakse homotoksikoloogia põhialuseid ja toimemehhanisme.

12.30-13.00 Lõunapaus

13.00-16.00 Homotoksikoloogilised ravimid ja nende kasutamine (dr Natalja Trofimova)

Loengus tutvustatakse homotoksikoloogiliste ravimite vormid, koostisosad, tootmise erilisused, manustamise meetodid, näidustused, annused ja toimed. Tuuakse praktilisi näiteid ravimite kasutamisest ja kombineerimisest arsti praktikas.

———————————————————————–
Koolituse maksumus on:
Apteekrite Liidu liikmetele 24 eurot (20 EUR + KM)
teistele kuulajatele 48 eurot (40 EUR + KM)

Osavõtust palume teatada Eesti Apteekrite Liitu hiljemalt reedeks, 16. novembriks elektronpostiaadressil koolitus@apteekriteliit.ee või telefonil 662 1054.

Homöopaatiast on skeptik.ee lehel kirjutatud päris palju ja lühike kokkuvõte kõlab, et see on mitteteaduslik meditsiinisarnane tegevus, homöopaatiliste ravimite toime ei erine platseebost. Teadus on oma sõna juba ammu öelnud ja homöopaatia ajaloo prügikasti saatnud. See asjaolu muidugi ei sega üksikisikute usku homöopaatiasse või mis iganes muusse maagilisse tegevusse, imelikul kombel on nende uskujate seas ka meditsiinilise haridusega inimesi, kes peaksid teadma, kuidas keemia käib ja kuidas ei käi.

Iseenesest on hea, et apteekrid, kes puutuvad inimestega kokku, teaksid homöopaatiast üht-teist, kuna kohalike homöopaatide aktiivne tegevus ja meedia tugi neile on suutnud paljude inimeste peades kujundada arvamuse, et homöopaatilised nostrumid on võrdväärsed või isegi paremad kui kliinilised testid läbinud ravimid, ja apteeker võiks siis olla see inimene, kes kliendile vajadusel teaduslikku teavet vahendab. Kas antud juhul täidab koolitus seda eesmärki? Suure tõenäosusega mitte, kuna Natalia Trofimova on ise aktiivne homöopaatia poolehoidja ning selle edust majanduslikult huvitatud.

Natalia Trofimova on registreeritud tervishoiutöötaja:

Kood: D05563
Eesnimi: Natalia
Perekonnanimi: Trofimova
Kutse: Arst
Erialad:

Töökohad:
1 OÜ Biokliinik

allikas: Terviseamet

tegevusloaga tervishoiuasutuses:

Tegevusluba: L02452
Teenuse osutaja: OÜ Biokliinik
Kehtib: 30.03.2011 – 29.03.2016
Otsus: nr 6.4-4/66-9, 30.03.2011
Tegevuskohad: Raatuse 86 Tartu
Teenused asukoha järgi

Teenused:
1 ambulatoorsed endokrinoloogiateenused
2 ambulatoorsed sisehaiguste teenused
3 ambulatoorsed taastusravi ja füsiaatriateenused
4 ultraheliuuringud

allikas: Terviseamet

Biokliiniku koduleht näitab aga, millega seal tegelikult tegeletakse:

TOITUMISALANE NÕUSTAMINE
Colon-Hüdroteraapia‡
Bioresonants diagnostika‡
Mikroelementide uuring‡
Toidutalumatuse test‡
Homotoksikoloogia‡
Homöopaatia‡
Refleksoloogia‡
Kaaniravi
Laserravi
Meemassaaž
Ravimassaaž
Kiropraktik-diagnostik-lümfimassaaž‡
Kõrvaküünlad‡
Tselluliidiravi
Osteopaatia‡

Märgiga ‡ olen tähistanud need teenused, mis minu teadmiste kohaselt kindlapeale täiesti kahtlased ehk teaduslikult põhjendamata tegevused on. See ei tähenda, et märgistamata asjad ilmtingimata alati põhjendatud oleksid. Nt kaaniravil on mõned vägagi kitsalt piiritletud näidustused, kuid “terapeudid” tavaliselt nendega ei tegele.

Omaette huvitav teema on see, et millist topeltraamatupidamist tervishoiuasutustele võimaldatakse – Terviseamet registreerib asutusel korralikud erialad ja annab tegevusloa, asutus võib siis täiesti legaalselt harrastata ükskõik millist umbluud ja teatada uhkelt, et neil on selleks kehtiv tegevusluba.

Olles tervishoiutöötaja on Natalia Trofimova ka homöopaatia eestkõneleja. Näiteks kirjutab ta oma raamatus “Paastuga terveks” järgmist:

Loodusravi ei tähenda sugugi ainult taimeteede joomist, vaid ka näiteks homöopaatiat, mis on odav vahend ja töötab väga hästi, sealhulgas laste puhul, kellele atoopilise dermatiidi (päriliku eelsoodumusega nahapõletiku) raviks sobivad hormoonsalvi asemel homöopaatilised vahendid. Migreeni aitab ravida homöopaatiline ravim Spigelon, ent enne on vaja teada, kas peavalu tekib soolestikuprobleemide tõttu või mõnel muul põhjusel. Kahjuks on Ravimiamet homöopaatia suhtes tõrjuval seisukohal ja Eesti arstid pole selles valdkonnas eriti haritud.

Eesti arstid ei ole eriti haritud ka šamanistlike ravirituaalide läbiviimise ega astroloogiliste aspektide arvestamise koha pealt, aga ma küll ei oska seda pahaks pidada, pigem ikka heaks, et nad ei raiska oma aega toimevabade ravisarnaste tegevuste tudeerimisele. Ravimiamet lähtub seadustest, sh Homöopaatiliste preparaatide müügiloa taotlemise tingimustest ja korrast, tõrjuv seisukoht on teaduslike tõendite valguses täielikult õigustatud.

Korralikud teadusuuringud näitavad, et homöopaatia mõju pole eristatav platseeboefektist ja see oleks ka see tõene informatsioon, mida apteekrid klientidele vastavalt oma eetikakoodeksile saaksid esitada, seepärast ei ärata homöopaatiasse pooldavalt suhtuva inimese esinemine meie apteekritele kuigipalju usaldust, kui ta eeldab, et sel tegevusel on mingi toimemehhanism ja sel on mingi mõttekas osa arsti või apteekri praktikas.

Samas võiks ju usaldada meie apteekreid ning eeldada, et nad ilmselge jamajutu kohapeal põhja lasevad. Teisalt on kogunenud empiirilisi andmeid, et nii lihtne see asi ei pruugi olla – ka apteekrite seas on neid, kes usuvad homöopaatia toimesse ja soovitavad neid nostrumeid klientidele. Loo päises on pilt homöopaatiliste preparaatide riiulist ühes Tallinna apteegis. Ja miks üldse raisata apteekrite aega ühe mitteteadusliku tegevuse kriitikavabale promotsioonile? See küsimus on siis Eesti Apteekrite Liidule (EAL), mille neile varsti saadan.

Kui siinsete lugejate seas on apteekreid või neid, kes varem neil koolitustel esinemas käinud, siis kutsun teid üles EAL-le kirjutama.

(Kuigi sõnad “homöopaatia” ja “homotoksikoloogia” paistavad erinevad välja ning neid kirjeldatakse erinevate distsipliinidena, siis kliinilise praktika seisukohast pole neil vahet – ühtmoodi toimetud mõlemad.)

Potentsiaalse tarbijana soovin, et apteekrid oleksid hästi informeeritud, ainult sedasi saavad nad täita oma kutse-eetika normi:

Ta [apteeker] austab iga isiku vaateid elule ja õigust valida ise enda jaoks (käsimüügi) ravimeid ja alternatiivseid raviviise. Seejuures vastutab farmatseut selle eest, et apteegikülastajani jõuks otsuse tegemiseks tõene informatsioon.

Tõene informatsioon homöopaatiliste ravimite kohta on see, et teaduslike uuringute põhjal ei erine nende toime platseebost, homöopaatia põhimõtted on vastuolus tänapäevaste parimate teadmistega aine ehitusest ja omadustest.

Siia sobib üks positiivne näide mu oma elust. Kõrv ei kuulnud hästi, vaigukork oli kuulmekanali ummistanud. Olin eiteakust kuulnud või lugenud, et sellisel puhul kasutatakse kõrvaküünlaid (see juhtus enne skeptik.ee aega). Läksin selle arvamusega apteeki kõrvaküünlaid tudeerima ja küsisin apteekrilt, et mis ja kuidas. Letis need igatahes müügil olid. Selmet mulle need kohe maha müüa ja rõõmustada eduka müügi üle, väljendas apteeker oma parimat teadmist, et kõrvaküünalde kasutamine kaldub pigem sinna alternatiivravi poole ja selle tõhusus pole teaduslikku tõendust pälvinud (või umbes kuidagi sedasi). Igatahes jäid need kõrvaküünlad mul ostmata ja pöördusin oma perearsti poole. Suur tänu apteekrile, kes vastutas selle eest, et mulle tõene informatsioon jõuaks.