Läks nagu artikli viimases l6igus ennustati – “kriitikavabalt mulli”.

Elis Aunaste oli noorpõlves kõva baptist ja kristluse asja ajaja. Näib nüüd, et ta oma vaimlised otsingud pisut avaramale pinnale on suunanud. Eks ta ema Mairegi on viimasel ajal üha rohkem selliste imelikkude saatekülaliste pääle on rõhuma hakanud. Huvitav, kumb kumba rohkem on mõjutanud.
Seda on vist palju oodatud, et siin saates reaalteadlaste kaasabil kodumaisete nõidade ja sensitiivide juttu ja võimeid asjalikult proovile pannaks. Jätaks nõnda ehk mõnigi oma raha petturite kaukasse kandmata…

Pealtnägija on üldse viimasel ajal oma kunagise näo minetanud. Kui vanasti ütlesid saatejuhid alati, et nemad pole kohtumõistjad ega anna hinnanguid ning andsid alati sõna mõlemale osapoolele, siis nüüd seda enam ei tehta. Nagu ka eilses kummitusteloos – ühtelegi skeptikule sõna ei antud (no ok, Kuuskemaa tegi peent nalja, aga see pole see) ja ka saatejuhid ise ei märganud näiteks turvakaamera salvestusi küsida (seletas ju üks valvur kuidas ta monitoril luukeresid tantsimas nägi).

Kersna ja Kärmase saate point tundub olevat selles, et lolli jutuga meelitatakse massid vaatama ja lolli jutu hulka puistatakse paljastusi, mida massid usuvad siis paremini kui “tõsistelt ajakirjanikelt” tulevat kraami — noh, omad poisid ikkagi ju.

Kersna oli muidugi ka eile kaksiktorni kummitustega oma tuntud tasemel! Huvitav, kas nad “Pelatnägijas” ei karda, et nad võivad oma tõsiseltvõetavuse kaotada ka muudes “paljastustes”, kui ülejäänud saade proovib ju olla “uuriv ajakirjandus”?