Saientoloogia võib olla tappev

Saientoloog Tom Cruise. Pilt internetistTom Cruise, John Travolta ja paljude teistegi Hollywoodi staaride ja staarikeste üks lemmikuskudest scifi kirjaniku Ron Hubbardi poolt välja mõeldud saientoloogia on viimastel päevadel pealkirjades seoses mõrvadega.

Noor naine, kel oli diagnoositud psühhiaatriline haigus ja määratud vastav ravi, tappis tüli käigus oma vanemad. Vanemad olid väidetavalt saientoloogid, aga saientoloogia on oma üheks peavaenlaseks kuulutanud moodsa psühhiaatria ning naise vanemad keeldusid ette kirjutatud ravimeid andmast ja lootsid saientoloogia “moodsatele ja teaduslikele” meetoditele.

Noore naise seisund aga halvenes kiiresti ja vanemad siiski hakkasid välja kirjutatud ravimeid andma, aga arvatavasti liiga hilja, kuna peale tüli oma emaga nähti naist verise noaga tänaval uitlemas. Naise isa ja teismeline õde olid surnuks pussitatud ja ema maja ees noahaavadega appi sosistamas.

Õhtul karjus naine haiglas, kus ta oli kinni seotud, et ta tahab nuga ja tahab veel tapatööd teha.

Nüüd ootab teda süüdistus kahes mõrvas ja tõsiste kehavigastuste tekitamises, eesmärgiga tappa.

Noor naine oli käinud psühhiaatriahaiglas abi otsimas, kuid ta vanemad keelasid järelravi, kuna olid saientoloogid. Saientoloogia eestkostjad väidavad, et psühhiaatrilised ravimid mitte ei ravi, vaid hoopis põhjustavad hullumeelsust ja vägivalda. Tom Cruise on mitmetes telesaadetes psühhiaatria ja ravimite vastu sõna võtnud. Näiteks nuhtles ta näitlejannat Brooke Shieldsi, kuna too oli võtnud sünnitusjärgse masenduse leevendamiseks antidepressante.

Aga Austraalia saientoloogide kõneisik ütles, et tema küll neid inimesi ei tea ega tunne ja seega ei saa kindel olla, et nad saientoloogid olid.

Allikas: Sunday Morning Herald

See pole saientoloogiaga seoses sugugi esimene ega ainus juhtum, kus psühhiaatrilisest ravist keeldumine usulistel ajenditel või mõni muu asjaolu on saatnud inimesed surma.

Kuulsaim juhtum on vast Lisa McPhersoni lugu.

Jüri Muttika lugu saientoloogiast Eestis ajalehes Eesti Ekspress.

10 Replies to “Saientoloogia võib olla tappev”

  1. heh. Ma ei proovi küll seda täielikku jaburust nimega saientoloogia kaitsta, aga – ilmselegelt on oodatud sellist sündmust, et sainetoloogiat näidata kõige halvemast küljest, näidata, et see viib inimesete hukuni. Samas meenutagem ajalugu, kui mitmeid kümneid või isegi sadu miljoneid inimesi, terveid tsivilisatsioone Kristuse nimel on maha tapetud kõige uskumatutel julmadel viisidel(nt maajad ja asteegid) ja endiselt on meil olemas miljardeid usklike, kes usukudes sellesse religiooni toetavad selle julma ajalugu ja tegusid. Religioonid tuleks keelata ja kui keegi tahab millegisse uskuda, siis las olla igal oma salajane jumal, selleks pole vaja ei kirikut, kogudust ega muud sellist. Lihtsalt usu! Lihtne.

  2. Kriku ütles:

    Ajalugu näitab muuhulgas ka seda, et religiooni keelamine viib samamoodi massimõrvade ja koonduslaagriteni.

    Põhjuslikku seost ma siiski ei usu, tegemist on pigem sama ideoloogia kahe eri tulemiga.

  3. Massimõrvadeni viib igasugune bioloogilise imperatiivi trotsimine. Minu meelest trotsivad seda imperatiivi — nimetagem seda kas või arengusunniks — nii need, kes soovivad religioone ära keelata, kui need, kes soovivad religioone säilitada nende iidsel kujul.

    Pigem oleks vaja uusi religioone, mis rahuldaksid inimese ürgset vajadust usulise ekstaasi ja religioossusega kaasnevate hüvede (turvatunne, enesekindlus, kõigega-üks-olemise-nauding jms) järele ilma vanadesse religioonidesse sisse kirjutatud, arengut ja iseseisvat mõtlemist keelavate piiranguteta.

    “Religioon,” [kirjutab AlterNetis G. Christina] “toetub viimaks alati usule nähtamatutesse olenditesse, kuulmatutesse häältesse, hoomamatutesse olemitesse, tuvastamatutesse jõududesse ning sündmustesse ja kohtumõistmistesse, mis toimuvad alles pärast meie surma.

    Seega puudub neis kontrollmehhanism tegelikkusega kohandamiseks (ingl reality check).

    Ja seetõttu on religioon ainulaadsel moel pantserdatud igasuguse kriitika, küsitavaks tegemise ja enesekorrektsiooni vastu. See on ainulaadsel moel soomustatud kõige vastu, mis võiks takistada selle pidurdamatut langemist äärmisesse absurdi, tegelikkuse äärmuslikku eitamisse… ning ekstreemsesse, grotesksesse moraalitusse.”

  4. Kriku ütles:

    need, kes soovivad religioone säilitada nende iidsel kujul

    Kus selliseid leidub…?

    Kõik organiseeritud religioonid, olgu pika või lühikese ajalooga, osutavad “jumala vahendamise teenust”, mis on usklikkuse pärssimise muistne vorm. Muidugi, kõige-kõige iidsem kuju ongi otsene osadus, isiklik gnosis ja eksegees ilma preestrite sekkumiseta. Oleksin ehk pidanud end täpsemalt väljendama: “…need, kes soovivad religioone säilitada mõtte- ja loomevabadust pärssival kujul.”

  5. Muidugi, kõige-kõige iidsem kuju ongi otsene osadus, isiklik gnosis ja eksegees ilma preestrite sekkumiseta.

    Miks sa nii arvad?

    Oleksin ehk pidanud end täpsemalt väljendama: “…need, kes soovivad religioone säilitada mõtte- ja loomevabadust pärssival kujul.”

    Milles see pärssimine seisneb…? Muidugi püüab religioon inimest õpetada, kuidas jumalat uskuda – aga ega nüüd inimesed ilma sellise õpetuseta ka mingitele eriti originaalsetele lahendustele ei tule.

  6. Kriku ütles:

    Muidugi, kõige-kõige iidsem kuju ongi otsene osadus, isiklik gnosis ja eksegees ilma preestrite sekkumiseta.

    Miks sa nii arvad?

    See tundub loogiline lihtsalt. Igaühel meist on usulise ekstaasi nupp peas olemas, ja selle vajutamiseks ei ole ju pastorit või muud šamaani tarvis, samamoodi nagu kirjanduse nautimiseks pole vaja tekstianalüüsi doktorit või professionaalset kriitikut kõrvale seletama.

    Oleksin ehk pidanud end täpsemalt väljendama: “…need, kes soovivad religioone säilitada mõtte- ja loomevabadust pärssival kujul.”

    Milles see pärssimine seisneb…? Muidugi püüab religioon inimest õpetada, kuidas jumalat uskuda – aga ega nüüd inimesed ilma sellise õpetuseta ka mingitele eriti originaalsetele lahendustele ei tule.

    Oled proovinud?

    Ma kahtlen sügavalt, et dogmaatikasse takerdumine (nagu on läinud suurema osa organiseeritud religioonidega) oleks esimene asi, mida inimene teeks, kui tal lastaks oma religioossust piiranguteta ja loominguliselt väljendada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga