@Mart K.:

On olemas organisatsioon WASMQ, mis on vahelduva eduga korraldanud konverentse, kus taolisi uurimistöid on esitletud. Ise olen tutvunud 96.aasta konverentsi lühikokkuvõtetega paberkandjal, tollased uuringud piirdusid ajulainete, -aktiivsuse mõõtmistega.

Keskus Pekingis

vice versa ütles:

Jaapanis ja mujalgi on uuritud mõtlusharjutuste mõju õpilaste õppeedukusele. Õppeaasta algul viletsaimate näitajatega klass on aasta lõpuks end vedanud kõvasti üle keskmise tasemele.

See kõlab paljulubavalt, juhul kui metoodika oli korrektne. Oskad viiteid anda?

On selliseid tulemusi ehk üritatud seostada muutustega samades ajupiirkondades, millele Lazar et al-i töö keskendus (nt mõõdetud, kas suurenes hipokampuse hallaine tihedus)?

Mart K. ütles:

vice versa ütles:

Paluks lahti kirjutada, mida pidada silmas “erinevused kognitiivses soorituses” all.

Noh, näiteks sooritustäpsus episoodilist mälu või töömälu nõudvates ülesannetes on üsna täpselt mõõdetav. Inglise keeles on selle atribuudi nimi cognitive performance.

Jaapanis ja mujalgi on uuritud mõtlusharjutuste mõju õpilaste õppeedukusele. Õppeaasta algul viletsaimate näitajatega klass on aasta lõpuks end vedanud kõvasti üle keskmise tasemele.

Lisaks näiteid:

Kohe pärast teatud tüüpi meditatsiooni on ohtlik rooli taha istuda.

Algajaad täheldavad mõne aja pärast, et mälu on halvemaks muutunud ehk neid piinab hajameelse professori sündroom.

Kui see sind ära ei ehmata ja edasi mediteerid, paraneb taip, haarad seoseid ja infot justkui eikuskilt.

Sooritustäpsust saab parandada kui teed tööd nn. meditatiivses seisundis, häälestad e. lülitad end ümber tegema ainult seda tööd.

vice versa ütles:

Paluks lahti kirjutada, mida pidada silmas “erinevused kognitiivses soorituses” all.

Noh, näiteks sooritustäpsus episoodilist mälu või töömälu nõudvates ülesannetes on üsna täpselt mõõdetav. Inglise keeles on selle atribuudi nimi cognitive performance.

Ei peagi parandama !
Kui tihti esineb ajakirjanduses väiteid,et mõte või lause on
kontekstist välja rebitud?
Miks ei esita keegi analoogset küsimust Teadlastele-
miks on inimene ja temaga seonduv kontekstist
välja rebitud? Miks raisatakse ressursse pseudoteadusele?
Mõne toimingu puhul piisab ,kui see parandab enesetunnet…
keskendumisvõimet….jne….jne…

Mart K. ütles:

Aga see töö ei tegele ju erinevustega kognitiivses soorituses, vaid ikka nende tajutud hüvedega, millega keegi ei vaidlegi — rahustava ja õnnestava toimega.

Paluks lahti kirjutada, mida pidada silmas “erinevused kognitiivses soorituses” all.
Kognitiivne on ju seotud tunnetamisega, teadvuses peegelduva tõeluse mudeliga. Sel juhul ei saa öelda, et enne meditatsiooni tunnetasin maailma nii ja peale seda kohe naa, kuigi ka äkkvalgustumine on võimalik (chan-zen). Ja et see oleks veel mõõdetav…?

Aga see töö ei tegele ju erinevustega kognitiivses soorituses, vaid ikka nende tajutud hüvedega, millega keegi ei vaidlegi — rahustava ja õnnestava toimega.

Väga huvitav oleks muidugi, kui keegi tuvastaks mõõdetavad erinevused kognitiivses soorituses enne ja pärast kas või sedasama teadlikkusmõtlust. Või on seda juba tehtud?

Momendil on pakkuda järgmine viide.

Kui aega rohkem, võib lihtsalt Googlesse vaadata.

Kriku ütles:

Kuna see väide on mulle arusaamatu…

Üritasin (ilmselt ebaõnnestunult) ühte lausesse kokku võtta varem läbi jooksnud väiteid aju töös registreeritud meditatsiooniga seotud muudatuste kohta ning seda viimatist uurimust, mis tuvastas ka füüsilisi muutuseid.

Kriku ütles:

mille järgi öelda, et üks “aju struktuur” on parem kui teine?

Enesetunde? Kuna meditatsioonist saadavad tajutud hüved on nii laialivalguvad nagu nad on (väiksem stress, parem tunne), siis on ka “paremus” vaieldav. Väga huvitav oleks muidugi, kui keegi tuvastaks mõõdetavad erinevused kognitiivses soorituses enne ja pärast kas või sedasama teadlikkusmõtlust. Või on seda juba tehtud?

mõtlus muudab aju struktuuri

Kuna see väide on mulle arusaamatu, ei vaidle ma tõesti. Küll aga küsin:

*mis on aju struktuur?

*mille järgi öelda, et üks “aju struktuur” on parem kui teine?

vice versa ütles:

Suur asi on see, et muutusi ajus saab lisaks medikamentoossele vahelesegamisele tekitada mõtlemisharjutustega. /…/ Uus on see, et ka mõtlusharjutustega parandatakse elu kvaliteeti.

Saite minust valesti aru; pidasin silmas, et selle uuringuga ei selgitatud välja eriti midagi sellist, mida poleks varem teada olnud. Väidetega, et mõtlus muudab aju struktuuri ja parandab enesetunnet, ei vaidlegi siin vast keegi.

Inimliku lolluse eest ei ole miski kaitstud. Sellepärast mikrolaineahju kasutusjuhendisse ongi kirjutatud, et koduloomi seal kuivatada ei tohi.

Aga ma demagoogitseks veel.
Vaata, dig, kui palju surmajuhtumeid saab kirjutada saientoloogide kukile ja kui paljud surevad ravimise tagajärjel.

B. Starfield

vice versa ütles:

kõrvalnähtudeta

Tõsi ka või?

Vaata näiteks saientolooge — nende mõtlemisharjutused on rabavaid kõrvalnähte suutnud esile kutsuda. Lisa McPherson on ilmselt kõige kuulsam juhtum, kus imelikud mõtlemisharjutused tõid kaasa surma.

Mart K. ütles:

Massachusettsi ülikooli arstiteaduskonna juures tegutseva teadlik-olemise-põhise mõtlustehnika kaasaegses kontekstis uurimisega tegeleva keha-vaimu-integratiivmeditsiinikeskuse pingelõdvendusprogramm MBSR (Mindfulness-Based Stress Reduction) raames selgitati välja, et vastav mõtlustehnika tekitab ajus mõõdetavaid muutuseid, mis võiksid selgitada mõtluse tajutud igapäevahüvesid.

Nii et sisuliselt vist suurt ei midagi uut.

Sisuliselt on tegu suure asjaga. Kohe näitan ka selle teie jaoks uut poolt. Suur asi on see, et muutusi ajus saab lisaks medikamentoossele vahelesegamisele tekitada mõtlemisharjutustega. Geniaalne, lihtne, odav ja kõrvalnähtudeta, mida ei saa öelda ravimite manustamise puhul. Uus on see, et ka mõtlusharjutustega parandatakse elu kvaliteeti. Taolise suunitlusega teraapiaid on teisigi, näiteks kognitiivteraapia.
Inimesele, kellel on probleeme see on suur ja tähtis. On seda raske mõista?

Uuringu kokkuvõte leheküljel V:

“Conclusion: Many uncertainties surround the practice of meditation. Scientific research on meditation practices does not appear to have a common theoretical perspective and is characterized by poor methodological quality. Firm conclusions on the effects of meditation practices in healthcare cannot be drawn based on the available evidence. Future research on meditation practices must be more rigorous in the design and execution of studies and in the analysis and reporting of results.”

ei luba teha mingeid kindlaid järeldusi meditatsiooni tervislikkusest, aga samas ei võimalda needsamad järeldused ka mitte midagi vatupidist väita.

Seega vaidleme edasi :-), aga õigus pole kellelgi.

Massachusettsi ülikooli arstiteaduskonna juures tegutseva teadlik-olemise-põhise mõtlustehnika kaasaegses kontekstis uurimisega tegeleva keha-vaimu-integratiivmeditsiinikeskuse pingelõdvendusprogramm MBSR (Mindfulness-Based Stress Reduction) raames selgitati välja, et vastav mõtlustehnika tekitab ajus mõõdetavaid muutuseid, mis võiksid selgitada mõtluse tajutud igapäevahüvesid.

Nii et sisuliselt vist suurt ei midagi uut.