Miks võib kohtuda väeüksuse kaplaniga, aga psühholoogi või juristiga mitte?

Juristiga pole ilmtingimata vaja, kuna kartsasolek kestab lühikest aega, aga psühholoog võiks kaplaniga koos olla küll.

Mart K. ütles:

Martin, kas Sa inglitiiva püstitamise vastu oleksid ka samamoodi olnud kui risti vastu?

Mind oleks inglitiib vähem häirinud.

Hea, et see teema tagasi tuli. Jaanuari lõpu teemas jäi mainimatta, et kartsas olles ei piirdu lugemismaterjal vaid määrustiku ja piibliga. Need on vist ainult need, mis arestikambris olemas on.

108. Distsiplinaararestis oleval kaitseväelasel on õigus:
1) kohtlemisele ja distsiplinaararesti tingimustele, mis ei alanda tema väärikust;
2) saada tavapärast toitu samadel alustel teiste kaitseväelastega;
3) saada arstiabi;
4) pidada kirjavahetust;
5) lugeda kaitseväe määrustikke, ajakirjandust, vaimulikku ja juriidilist kirjandust ning õpikuid;
6) kohtuda väeüksuse kaplaniga (vaimulikuga) ja osaleda väeosa territooriumil toimuval tema usutunnistusele vastaval usuteenistusel.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1001219&searchCurrent

Lõige kuus on muidugi omaette teema. Miks võib kohtuda väeüksuse kaplaniga, aga psühholoogi või juristiga mitte?

Kui ise aega teenisin, oli mingi hetk oht nädalaks kartsa minna. Siis sai määrustik paris põhjalikult läbi uuritud. Ei mäleta, et oleks olnud juriidiline kirjandus ja ajakirjandus, aga õpikud olid kindlasti. Teenisin aega 04/05 ja määrustik oli veel paar aastat vanem.

Mis mind tollal veel hämmastas, oli see, et vabaduse võtmine käib kaitseväes nii kergesti. Rahatrahv on näiteks raskem karistus.

VSVS-i (Vabadussõja võidusamba) kaasautor Rainer Sternfeld kahetseb Päevalehes, et killustuva klaasristi asemel jäi sambakonkursile välja pakkumata tema arust hoopis kristlikum idee:

Olen korduvalt mõelnud, kas oleks pidanud esitama hoopis ühe teise idee – sarnasel maa-ala lahendusel asuv laulukaare-kujuline valge linnutiib, mis piltlikult võtaks kõik külastajad oma tiiva alla. Oleme ju eestlastena mitmel korral ime läbi vabaks saanud. On ju meil laulgi olemas – „Hoia, Jumal, Eestit”. Nii mitmes võtmes oli ja on see palju parem idee kui see, mille esitasime. Aga kuna teema oli siiski seotud Vabadussõjaga, siis pidasime seda liiga abstraktseks.

Martin, kas Sa inglitiiva püstitamise vastu oleksid ka samamoodi olnud kui risti vastu?

Loomulikult on, näe, Google teab tervet kuut kasutamisjuhtumit.

Haha. Punitiivne. Päriset ka on selline sõna olemas või ise leiutasid? No kui ma peaks päev otsa kartsas istuma (või ka paar päeva) siis ma isegi loeks seda punitiivset asja ma kahtlustan. Ikkagi süžeega asi, mitte nagu määrus.

Kriku ütles:

Sellepärast, et ükski kristlane neid kohtusse ei annaks, kaevates, et tema usuelu kartsa paigutamisega põhiseaduse vastaselt segatakse.

Igavene häda, kui jumal ei andnud pead, kuhu piibel sisse mahuks …

Sellepärast, et ükski kristlane neid kohtusse ei annaks, kaevates, et tema usuelu kartsa paigutamisega põhiseaduse vastaselt segatakse.

väike My ütles:

Küsisin kaitseväe teenivalt tuttavalt, et mida see kartsas istumine siis endast kujutab… neil on lugemiseks kaitseväe määrustik ja Piibel. Määrustikust ma saan aru, et noh loed mida tohib teha ja mida mitte, aga piibel?

Esimene on informatiivne: loodetavasti teab istunu edaspidi paremini, mis on keelatud ja mis kohustuslik.

Teine on punitiivne.

Küsisin kaitseväe teenivalt tuttavalt, et mida see kartsas istumine siis endast kujutab… neil on lugemiseks kaitseväe määrustik ja Piibel. Määrustikust ma saan aru, et noh loed mida tohib teha ja mida mitte, aga piibel?

@inz:

Nõukodude ajal oli mingisugune Usuasjade amet. Millega nad tegelesid ja kuidas usuelu juhtisid, ei ole mulle teada.

Põhiseadus on deklaratsioon, mille kehtimine tagatakse läbi seaduste. Kiriku ja usuküsimustega tegeleb 1993.a. jõustunud “Kirikute ja koguduste seadus”

Probleem on selles, et ei Põhiseadus ega ka ülalnimetatud seadus ei sisalda midagi täpsustavamat riigi ja kiriku vahekorra kohta. Seaduslikult on kõik korrektne. Kurb!

Oakrock ütles:

Riigikirik oleks võrdne ministeeriumi või ametiga, mille tegevuse üle teostataks riiklikku järelevalvet.

Selle nimi, mida sa kirjeldad, olekski ministeerium või amet, näiteks Usuasjade ministeerium. Riigikirik oleks vist ikkagi midagi sellest erinevat. Kuna Eestil puudub monarhistlik traditsioon, siis võiks piirduda tunnustega, et see oleks kirik, mis teistest enam saab riiklikku toetust ja teistest enam täidab riigile olulisi (mis need küll peaks olema?) kiriklikke funktsioone. Edasi võiks meenutada, et seadusel on sõna ja seadusel on mõte. Ja on veel ka mõiste “teeseldud tehing”. Kõik tehingud, mis toimuvad riigi ja kiriku vahel, hägustavad kiriku positsiooni riigis, ja teatud piirist alates hakkavad riik ja (mingi konkreetne) kirik toimima nagu riik ja riigikirik, teeseldes seejuures, et tegemist on juhuepisoodidega, millel puudub riigikiriklik sisu. Ja see on selgelt Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõtte vastu. Ma ei hakka hindama, kui kaugel me sellest oleme, aga ma pole märganud, et ühelgi juhul, kui on võimalik olnud kutsuda kirikut asjale, oleks see tegemata jäetud. Ilmselt oleme ikka väga kaugele vajunud meie riigi deklareeritud olemusest.

@ajeke:

Harivat tapeeti Ajekesele

Põhiseaduse §1 lg.1 järgi on Eesti demokraatlik vabariik.

Kitsamas tähenduses käsitleb riiki § 13 „Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele… Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest“

Riik laiemas tähenduses moodustab ametivõimu (res publica) ja rahva huvide (res populi) ühtse terviku.

Eesti põhiseadus peab ilmselt silmas riiki laiemas tähenduses kui õiguslikult korraldatud põhiõiguste ja –vabaduste ning valitsemissuhete kooslust, mis vastab vabariiklikule valitsemisvormi traditsioonile.

Allikas Eesti konstitutsiooniõigusest.

ÕIGUSES KEHTIB PÕHIMÕTE, ET KÕIK TEGEVUSED, MIS EI OLE SEADUSES OTSESÕNU ÄRA KEELATUD, ON LUBATUD.

Mart K. arutles:

Kas mõtteline konstruktsioon (näiteks riik) eksisteerib tegelikkuses või ainult inimeste peades?

See on trikiga küsimus, eks ole? Selle järgi peaks arvama, et peades eksisteeriv ei ole tegelikkuses, vaid väljaspool seda (irreaalsuses? ebategelikkuses?). Aga kuna pead on meil ikka tegelikkuses ja selles sisalduv tulenevalt peade asukohast peaks siis samuti olema tegelikkuses?

Aga teistpidi: väljend mõtteline konstruktsioon paigutub sõna mõtteline abiga pähe, kuna tegelikkusel iseseisvat mõtlemist nagu ei oleks. Samas aga mõtet peaks jaguma, vist… Või peaks rõhuma konstruktsioonile? Seda terminit kasutavad edukalt igasugused insenerid: silla-, maja-, auto- jms konstruktsioonid. Need oleks nagu täiesti tegelikkuses. Aga leidub muidugi konstruktoreid, kes loovad igasuguseid vähem käegakatsutavaid konstruktsioone ja aparaate, nagu toodud näide riigiga.

Mulle tundub, et see küsimus ise kujutab endast head mõttelist konstruktsiooni. Materialiseerunud konstruktsiooni asukohaks pakun Skeptik.ee veebilehte ja immaterialiseerunud osa paigutaks lugejate pähe. Mis õige vastus tegelikult on?

@inz:

Kahtlen ainult, kas seda on ka riigorganite palve usutoimingute läbiviimiseks.

Ka see on meie põhiseaduse ja seadustega kooskõlas. Selle olukorra muutmiseks tuleks seadusi muuta.

Oakrock ütles:

Ka usutoimingute läbiviimine riigiorganite palvel on nii põhiseaduse kui seadustega kooskõlas.

Kindel see. Kahtlen ainult, kas seda on ka riigorganite palve usutoimingute läbiviimiseks.