@Kriku:

Mulle tundub ka, et siin pandakse religiooni mõju osas üle.

Võid tuua näiteid oma vaatepunktist, kuidas siin üle pingutatakse.

Usuhirmus ateiste võib proovida panna probleeme perspektiivi mitte fantaseerima üksikjuhtude järgi nihkes maailmapilti ette.

Meega teed pakkuda.

@Kriku:

Mida sa kavatsed selle hüsteeria leevenduseks teha?

Tänapäeval võiksid hoiduda küll, aga nagu öeldud, võtta tuurid üles igas kohas, kus Jumalat ajaloolistel põhjustel mainitakse on hüsteeriline.

Kriku ütles:

Tõlkige see kõik enda jaoks ära “olen igati tubli, viks ja viisakas” või “mingu sul nii hästi kui minna annab” ja rahu majas. Iga Jumala mainimise peale protesteerida on hüsteeriline.

1) äkki peaks jumalalähedased inimesed lihtsalt püüdma hoiduda oma usu eksponeerimisest kõikmõeldavates, tihti väga sobimatutes kohtades?
2) miks peavad jumalavõõrad inimesed pärast tõlkima nende jumalalähedaste inimeste usueksponeeringuid?

umbes sama loogika, et “ise oled süüdi, et mu segamatult ja rahumeelselt läbi õhu vihisevale rusikale ette jäid.”

Kriku ütles:

Iga Jumala mainimise peale protesteerida on hüsteeriline.

dig leiab, et jumalate mainimine võimukontekstides diskrimineerib ateiste. Kui usklikud kangesti tahavad oma jumalaid mainida, tehku seda seal, kus see ei kanna endaga “näe, minu jumal on raha peal, aga sinu oma ei ole”[1] alatooni. Suurepärased kohad jumalate mainimiseks on kirik, tekialune, ja tekialune kirikus. Hädapärast kõlbab linnapark ka, kui seda seal 24*7*366 ei tehta. Äärmiselt kehvad kohad jumalate mainimiseks on valitsusalased dokumendid, haridusasutused[2] ning relvad.

[1] Charles Darwin ei ole teadupärast jumal.

[2] Haridusasutustes mainitakse niikuinii eraviisiliselt kõiksuguseid jumalaid enne iga jumala eksamit. On’s tarvis säärast ebausku veel süvendada?

Kriku ütles:

Minu arvates on mure skaudivande pärast niisamasugune tühja tuule tagaajamine kui dollari pealiskirja “In God We Trust” või siis Eesti hümnis leiduva rea “Su üle Jumal valvaku” virisemine.

Jah, kardinali meelest ei ole kah mõtet tühja vigiseda ristide pärast kooli klassiruumides, aga näe — mingisugused ühiskonna heidikud, kes Jeesust ei tunne, panevad seda mingitel täiesti arusaamatutel põhjustel pahaks.

Tõotan pühalikult püüda teha parimat, et austada Jumalat, täita kohust Eesti, minu Isamaa ees, aidata kaasinimest ja järgida skaudiseadusi

Minu arvates on mure skaudivande pärast niisamasugune tühja tuule tagaajamine kui dollari pealiskirja “In God We Trust” või siis Eesti hümnis leiduva rea “Su üle Jumal valvaku” virisemine. Tõlkige see kõik enda jaoks ära “olen igati tubli, viks ja viisakas” või “mingu sul nii hästi kui minna annab” ja rahu majas. Iga Jumala mainimise peale protesteerida on hüsteeriline.

Näiteks hakkab hundu lõkketule ääres arutlema-vaidlema jumala üle ja väljendab kahtlust, kas jumal üldse on olemas. Põhimõtteliselt on sellise mõtte väljendamine skautide põhikirja järgi väljaviskamist vääriv tegu.

Ei usu mina, et meil seda keegi niimoodi tõlgendaks.

Vaevalt, et see midagi erilist peaks tähendama, aga ajalooliselt huvitav killuke:
Skautluse looja kohtus mõjukate natsidega

Suurbritannias avalikustatud vastuluureteenistuse MI5 dokumentide kohaselt kohtus skautluse looja lord Robert Baden-Powell 1937. aastal mõjukate natsidega.

Skautluse maailmaorganisatsioon seab skaudivandele omad raamid ja üks asi, millest üle ega ümber ei saa, on seesama jumala värk. (scout.org)

“Jumal” võib küll vihjata eri religioonide supermanidele või vaimsetele printsiipidele, kuid teadlikult ateistlikke isikuid see muidugi ei rahulda. Eri riikide skaudiorganisatsioonid praktiseerivad jumala värki eri rangusega, kus ameeriklased on jäigemad kui näiteks kanadalased või eurooplased. Ameeriklastel on eraldi poliitika veel homoseksuaalsete isikute suhtes, mida võib iseloomustada kui diskrimineerivat.

See jumalavärk sai alguse juba skautluse rajaja Robert Baden-Powell (B-P) aegadest, kui ta skaudi käsiraamatus kirjutas, et “ükski inimene pole küllalt hea, kuni ta ei usu Jumalat ega järgi Tema seadust”.

Mõningast arutelu on tekitanud B-P biograafide spekulatasioonid selle üle, et skautluse rajaja võis olla homoseksuaalsete kalduvustega, kuigi teadaolevalt ta kunagi selles suunas tegusid ette ei võtnud.

Ameerikamaal on aegajalt ette tulnud, et eeskujulikke skaute, kes vanemaks saades oma ateismist teadlikuks on saanud, tahetakse organisatsioonist välja visata. Veel on tülikohaks olnud skaudiorganisatsioonide võimalus koolides tundide ajal oma värbamistööd teha.

Positiveatheism.org ja Atheist Eagle Scout Faces Expulsion.

Ameerikamaalt on alguse saanud ka Camp Quest liikumine. Vormilt nagu skaudilaager, aga harjutatakse ka kriitilist mõtlemist ega anta vannet üleloomulikule tegelasele.

Camp Quest on jõudnud ka Suurbritanniasse:
Camp faithless: Is Britain’s first atheist summer camp harmless fun or should we be worried?

Muidugi peavad usulevitajad muretsema, kui lastele kriitilist mõtlemist õpetatakse…