sept 07 2007
Skaudiliikumine vaid usklikele või siiski kõigile?
Ajendatuna teemaarendusest skaudiliikumise üle kirjutasin Eesti Skautide Ühingule alloleva kirja:
Tere, lugupeetud Eesti Skautide Ühing!
Lapsed sellises eas, et liitumine skautidega võiks olla väga
arvestatav võimalus, sest tegevused tunduvad põnevad, väärtused ja
põhimõtted üldinimlikud.Mis aga sügavalt kahtlema pani, on Eesti Skautide Ühingu religioosne
suunitlus. Või kuidas muul moel aru saada hundu ja skaudi tõotuse
sellest osast, kus lubatakse austada Jumalat?Veel tundub Teie põhikirjas olevat vastuolu nii põhikirja enda sees
kui ka vastuolu Eesti Vabariigi Põhiseaduse selle osaga, kus muude
vabaduste hulgas mainitakse ka usuvabadust (§ 40).ESÜ põhikirjas (3.1.) on küll kirjas, et olete avatud kõigile,
sõltumata rahvusest, rassist, soost ja usust, kuid tõotus austada
Jumalat ning kohustus Jumala ees seab piirangu otsemaid peale.Nimelt on olemas inimesi, kes ei arva, et Jumal või jumal siin ilmas
midagi teeks, kelle ees peaks võtma kohustusi, kelle olemasoluga peaks
arvestama, kellele midagi tõotama. Mõned arvavad lausa, et jumalat
pole olemas ning et kogu idee jumalast on vananenud nagu kujutlus
maakerast nelja elevandi seljas.Kui siia juurde lisada fakt, et Eesti elanikest usub jumalasse vaid
16%, siis paraku seate Te oma igati lugupidamist ja toetamist
väärivale ettevõtmisele künnise, mis paljudele potentsiaalsetele
liitujatele ja toetajatele ületamatuks jääb.Et mu küsimus Teile pole mitte minu isklik veidrus, näitab kasvõi
Suurbritannia humanistide ettevõtmine, kus kutsutakse üles oma
kohalikele skaudiorganisatsioonidele sellesisulisi küsimusi esitama.
Ühe sellise kirja sisu saate lugeda siit:
http://www.humgroups.org.uk/Scouts100.htmlKui Te leiate aega mulle vastata, siis nii minu kiri kui ka Teie
vastused leiavad väljundi kodulehel www.skeptik.eeSuur tänu!
Lugupidamisega,
Martin Vällik
lapsevanem
ja MTÜ Eesti Skeptik juhatuse liige
Ja siin peaskaut Siimon Haameri vastus:
Lugupeetud Martin Vällik
Tänan Teid skautluse vastu huvi tundmast! Järgnevalt püüan natuke meie seisukohti selgitada.
Skautlus ei ole otseselt seotud ühegi religiooniga ja meie tegevusprogrammi läbimise eelduseks ei ole mingisse kirikusse või kogudusse kuulumine. Samas ei saa me muidugi ka olematuks teha meie rahva ajalugu ning kultuuriloost ainult väga valikulisi aspekte käsitleda, et mingil juhul kuidagi religioossete teemadega kokku ei puutuks, sest see on ikkagi osa meie minevikust ja kindlasti ka tulevikust. Igal inimesel peaks olema õigus ja võimalus maailma asjadest võimalikult avar pilt saada, et siis suuta ise endale sobivad seisukohad ja hoiakud välja kujundada.
Viitasite vastuolule Põhiseadusega, kuid sellega ei saa ma kuidagi nõustuda. Me ei sunni ju kedagi meie organisatsiooniga liituma, vaid igaüks saab seda teha oma vaba tahte avaldusena. Ei ole oluline, kas skaudiks tahtja on luterlane, katoliiklane või hoopis mingi teise religiooni esindaja või ei ole end üldse religioosselt määratlenud, kuid skautlus soovib vaadelda seda maailma mitte ainult üdini materialistlikuna, vaid millegi enamana. Kui see on inimesele vastuvõetav, siis võiks olla skautlus talle igati sobilik liikumine millega vabatahtlikult liituda. Meie tõotuses on tõepoolest sees “austada Jumalat”. Kuid selle all ei pea me silmas ainult kristlikku Jumalat, vaid jätame vabaduse igaühel enda jaoks lahti mõtestada see Jumal. Samas ei ole me kirjutanud Jumal väikese tähega, sest kui inimesel on midagi austamisväärset, mida nii võiks nimetada, siis on see tema jaoks piisavalt oluline, et see suure algustähega kirja panna. Kindlasti ei soovi me noori silmakirjalikkusele ahvatleda ja ainult sõnakõlksuna lasta tõotuses ütelda “austada Jumalat”. On olnud ka neid, kes ei ole saanud oma veendmustele tuginedes tõotust antud sõnastudes anda, kuid ometi on nad soovinud skautide ridadesse kuuluda. Sellisel juhul on olnud võimalik ka “austada Jumalat” asendamine näiteks sõnadega “austada vanemaid”. (Martin V rõhutus).
Tõite esile ühe vastuolu, mis tõepoolest meie põhikirjas esineb, et ESÜ põhikirja peatükis 4.3. lõige 1 on sõnastus “kohustus Jumala ees”. See on tingitud asjaolust, et varem oli selline väljend ka meie tõotuses, kuid seda muutes jäi peatükis 4.3. sama muudatus tegemata. Kindlasti viime tõotuse ja põhialused omavahel vastavusse.
Loodetavasti aktsepteerite meie seisukohti ja ei pea neid siiski iganenuiks, sest kui see nii oleks, siis vaevalt saaksime rääkida skautlusest kui maailma ja Eesti ühest suurimast noorteorganisatsioonist.
Lugupidamisega
Siimon Haamer
Peaskaut
Eesti Skautide Ühing
Tel/Fax: 646 65 30
peaskaut@skaut.ee
www.skaut.ee
Keera Rubiku kuubik ise kokku!
Powered by FireStats
Tere!
Olen skaudijuht Pärnumaa Skautide ja Gaidide Malevas, mis kuulub samuti ESÜ katusorganisatsiooni alla. Kinnitan, et igal tulevasel skaudil/gaidil või tema vanemal on õigus otsustada, kas jumala mainimine tõotuses on vastuvõetav või mitte. Meie malevast on välja kasvanud tublisid inimesi alates kirikuõpetajast kuni betoonimeistri ja kaitseväelaseni. Neil kõigil on olnud võimalus oma suhtumine religiooni ise otsustada. Ainsana on kohustuslik respekt teistsuguste usuliste arusaamadega inimeste vastu.
Pärnu skaudid lubavad oma tegevuses osalema ka need noored (ja ka vanad), kes mingil põhjusel tõotuse andmist vastuvõetavaks ei pea. Käesoleva kuu 29.-30. päeval on meil kõigile avatud Matkamäng ja austatud Skeptikud on lahkesti oodatud vaatama ja osalema – nii saate parima pildi sellest, kuidas kedagi usku pööratakse või ei pöörata. Osalemissoovist teatage e- kirjaga, saadan teile kohe vajaliku teabe.
Skeptiku kirjaoskus on ka jäänud Nõukogude okupatsiooniaega, kus Jumal tuli kindlasti kirjutada väikese tähega. Niisama väike ja kitsas on ka skeptiku vaim. Ja tundub, ta on otsustanud suruda kõik teisedki inimesed samasse kitsasse vormi, mille ta ise on endale loonud. Kahju. Olin kunagi USA skeptikute ajakirja lugeja, ka Soome skeptikute veebilehte meeldib lugeda, aga see siin on ikka tõega ühem ehe ristisõda, õigemini selle paroodia.
Ei mõista, kuidas nõukaaeg siia puutub. Igapäevaselt keelega töötav inimene ilmselt teab, et kui räägitakse ‘jumalatest’, siis on tegu üldmõistega. Nagu nt ‘auto’. Kui meil on aga tegu pärisnimedega, siis kasutame suurt algustähte. Nt Nissan, Toyota, Audi jne. Jumalate puhul siis Zeus, Amaterasu, Thor, Jahwe jne.
.
Kui siinmail kirjutab keegi Jumal suure tähega, siis on põhjust arvata, et ta peab kitsalt silmas judeokristlikule mütoloogiale toetuvat käsitlust sellest abstraktsest ja inimloomelisest mõistest. Seega paistab hoopis, et kirjutades jumal väikese tähega, haarame me seda valdkonda hoopis laiemalt ja ilma abrahamlike piirideta.
.
Komavigade suhtes ootaks küll tagasisidet :-)
Andres muudkui kritiseerib ja kritiseerib, aga ütleks ta siis täpsemalt ka, mismoodi skeptiku vaim väike ja kitsas on..