Itachi ütles:

Kui Te võtate ikkagi täisarvud, te võite nendega lõpmatuseni suuremaks minna. kui te aga vähemaks võtate, te ei saa lõpmatuseni minna! Enne ühte tuleb piir ette, ja seal eelneb Looja.

Ei tule mingisugust piiri. Suurim kahele eelnev täisarv on üks, suurim ühele eelnev täisarv on null, suurim nullile eelnev täisarv on miinus üks ja niimoodi tagasi.

Vabandust, aga minu meelest on teema püstitus vildakas ja selle tõestuseks toodud küsitlused täiesti sobimatud lähtudes siin toodud teemast vähemalt.

Väide algab näite ja põhjendusega “Usklikkust pidavat soodustama tegelemine kvant- või astrofüüsikaga, kuna need teadusharud on otsapidi olemise ja kõiksuse sellistes sügavustes, et nendega tegelejatel ei jää justnagu mitte midagi muud üle, kui jumala järgi haarata (omamoodi augutäitejumal, või “GodDidIt!”-argument).”

Ja siis hakatakse tooma küsitluse tulemusi igasugu teadlasi küsitledes. Andke andeks, see on ju absurd.

Enamik teadlasi ei jõua ilmselt iial oma alal selle tajumisega mida kvantfüüsikud, mida olen isegi oma nahal tajunud kuidas mõistus kergelt jookseb kokku….see loobi aluse usule minu sõnasustuses.

Mis need muud teadlased siia puutuvad?? Isegi üldises plaanis füüsikud ei puutu vaid just kvantfüüsikud ja sellele lähedal olevad füüsikud.

Ja alati sooviks mina näha täpsed küsitlust. Küsitluse sõnastik võib väga oluliselt muuta vastuseid.

@itachi.
Täisarvudega on niisugune lugu, et kui lähed nendega peensustesse ja tekib vajadus murdarvude järele, siis on aeg vahetada konteksti, taustsüsteemi, korpuskulaarset tasandit või kvanti…
Või peate hakkama arvutusi tegema näiteks poolikute mullidega või murdarvuliste õhupallidega, mis on ju tegelikult võimalik, aga tavaliselt mittevajalik, kui ei taha just asja segaseks ajada.

Kriku ütles:

Poliitikud poliitikuteks, aga füüsika puhul on asi lihtne – see kas on hea või halb füüsika.

Kui see nii lihtne on, ehk mõistatad siis ära, kas vendade Bogdanovite füüsika on hea või halb?

dig ütles:

Aga miks? See ei pea ju tema teaduslikke töid mõjutama. Kas tõsimeelne teadlane võib olla näiteks sotsialist või “Rammsteini” austaja?

Näe, demagoogia. Nimeks kategooriaviga. Sinu näited esteetilistest eelistustest ja poliitilistest põhiväärtustest puudutavad teemasid, kus tõdesid on olemuslikult palju. Aga need religioonid, mille järgijaid usklikeks hüütakse, evivad kaunis eksklusivistlikke seisukohti oma falsifitseeritavate ideede tõeväärtusest.

Täpselt samamoodi kipuvad poliitiliste ideoloogiate pooldajad oma lemmikideoloogiate kohta arvama. Loe siit samalt lehelt priitp postitusi, kui mind ei usu. Ja ka “Rammsteini” fännide hulgas on radikaale.

Võiks ju eeldada väga laialt levinud liigispetsiifilise omaduse kasulikkust?

Näe, jama. Klassikaline kontranäide: inimeste liigi seas on väga laialt levinud teatud spetsiifiline C-tsütokroomi defekt, millest kõige vähematki kasu ei ole.

Aga ma ju ei vätnudki, et kõik laialt levinud omadused peavad kasulikud olema?

Mart K. ütles:

Pole vist võimalik, et USA president ei oleks usklik kristlane.

On küll. Valdav osa nendest jõududest, kes presidenti tingimata kristlaste seast valida tahavad, jäävad rahule butafooriaga, mis tähendab, et presidendiks võib hüpoteetiliselt saada ka ebaaus tegelane, kes kristlast teleris mängib.

Märt ütles:

Alles mõned aastad hiljem hakkas see paariks aastaks usutavana paistma kuid mingit positiivset mõju sotsiaalsusele seal küll ei paistnud.

Ilmselt ei sattunud Sa sootsiumisse, kes baaris õlut oodates selmet teatada “Ilus ilm täna, kas pole?” pajatab hoopis “Piibel räägib tänasest ilmast Iiobi raamatu 37. peatüki 21. salmis”.

Sarnast nähtust võib täheldada ka teistes uskudes. Näiteks teatavad allikad New Yorgis, et mitte eriti kaua aega tagasi vaielnud Brooklyni hasiidi juutide kogukond peaaegu kuu aega järjepanu selle üle, kas Moosese seadused lubavad õigeusklikul Sabati ajal kasutada ilma nuppudeta lifti, mis on programmeeritud igal korrusel seisma jääma, kuid ootab reisijate puudumisel esimesel korrusel, kuni keegi sisse astub. Kindlasti avaldas säärane keskustelu asjaosaliste sotsiaalsetele sidemetele märkimisväärset — ja tõenäoliselt positiivset — mõju.

Kriku ütles:

Võiks ju eeldada väga laialt levinud liigispetsiifilise omaduse kasulikkust?

Näe, jama. Klassikaline kontranäide: inimeste liigi seas on väga laialt levinud teatud spetsiifiline C-tsütokroomi defekt, millest kõige vähematki kasu ei ole. Selle laial levikul on hoopis teine põhjus — geneetiline pudelikael kauges minevikus. Sääraseid näiteid on palju.

Kriku ütles:

Aga miks? See ei pea ju tema teaduslikke töid mõjutama. Kas tõsimeelne teadlane võib olla näiteks sotsialist või “Rammsteini” austaja?

Näe, demagoogia. Nimeks kategooriaviga. Sinu näited esteetilistest eelistustest ja poliitilistest põhiväärtustest puudutavad teemasid, kus tõdesid on olemuslikult palju. Aga need religioonid, mille järgijaid usklikeks hüütakse, evivad kaunis eksklusivistlikke seisukohti oma falsifitseeritavate ideede tõeväärtusest.

Märt ütles:

Võiks ju eeldada väga laialt levinud liigispetsiifilise omaduse kasulikkust?

[...] lai levik ei tõesta minu arust enamasti midagi selle kasulikkuse kohta [...]

Aga seda pole ma ju öelnudki?

Mart K. ütles:

Psychologists at Baylor University say that people primed with Christian concepts are likely to express racial prejudice and general negative views toward African-Americans.

Samas on neil endil hulk innukaid kristlikke organisatsioone ning Martin Luther King ise oli ka vaimulik.

Mart K. ütles:

Märt ütles:

Mis loogika järgi oli religioossus kasulik mingis perioodis ja kuidas on võimalik, et evolutsioon suutis inimese religioossemaks teha?

Muu hulgas on sellest juttu siin:

Teised peavad usu kiire leviku peamiseks põhjuseks, et see aitas meie kaugeil esivanemail ellu jääda.

Ühised religioossed uskumused aitasid meie eellastel moodustada tihedalt seotud rühmi, kus ühiselt kütiti, korjati loodusande ja hoolitseti järglaste eest. Teooria kohaselt võimaldas selline struktuur usklikel rühmadel teistega võrreldes edukamalt ellu jääda.

Tihedalt seotud rühmi moodustavad paljud liigid ning seal paistab oksütotsiinil kindlam roll. Järglaste eest hoolitsemisele aitab ka oksütotsiin kaasa. See argument tiheda grupi moodustamisest paistab lihtsalt veidi teaduslikumaks riietatud argumendina sellest, et religioon annab midagi, mida loodus on nagunii peaaegu kõigile andnud nagu hoolivus ja armastus. Kui ma umbes viieselt esimest korda piiblit lugesin tundus see naermaajavalt absurdsena. Alles mõned aastad hiljem hakkas see paariks aastaks usutavana paistma kuid mingit positiivset mõju sotsiaalsusele seal küll ei paistnud.

Märt ütles:

Mis loogika järgi oli religioossus kasulik mingis perioodis ja kuidas on võimalik, et evolutsioon suutis inimese religioossemaks teha?

Muu hulgas on sellest juttu siin:

Teised peavad usu kiire leviku peamiseks põhjuseks, et see aitas meie kaugeil esivanemail ellu jääda.

Ühised religioossed uskumused aitasid meie eellastel moodustada tihedalt seotud rühmi, kus ühiselt kütiti, korjati loodusande ja hoolitseti järglaste eest. Teooria kohaselt võimaldas selline struktuur usklikel rühmadel teistega võrreldes edukamalt ellu jääda.

Kriku ütles:

Märt küsis:

Mis loogika järgi oli religioossus kasulik mingis perioodis ja kuidas on võimalik, et evolutsioon suutis inimese religioossemaks teha?

Võiks ju eeldada väga laialt levinud liigispetsiifilise omaduse kasulikkust?

Laialt võivad olla levinud tuhanded teised seisukohad nagu see, et elu on raske, sõda on lahendus või et naine on mehe omand. Laialt võidi arvata, et maailma on ei ole kerakujuline aga lai levik ei tõesta minu arust enamasti midagi selle kasulikkuse kohta kui just vastupidise seisukoha eest teadaolevalt agressiooni sihtmärgiks ei saadud.

Kriku ütles:

…füüsika puhul on asi lihtne – see kas on hea või halb füüsika. Hea füüsika töötab, halb füüsika ei tööta.

Ütleme siis nii, et mul on lihtne ette kujutada olukorda, kus religioosne indoktrinatsioon teeb füüsiku halvaks. Näiteks sunnib maha vaikima enda tehtud avastust, mis võiks aidata kõigutada tema eelistatud usu positsiooni ühiskonnas. Aga ideoloogilise kallutatuse eest pole muidugi kaitstud meist keegi, ka Rammsteini fännid ja sotsialistid.

Kriku ütles:

kindlasti ebasoodus, kuna pärsib grupisisest koostööd.

No seda minagi.

Psychologists at Baylor University say that people primed with Christian concepts are likely to express racial prejudice and general negative views toward African-Americans. The researchers don’t know why the association exists but speculate that it may be that “priming religious words activates cognitive representation of things like right-wing authoritism and a Protestant work ethic.”

Märt küsis:

Mis loogika järgi oli religioossus kasulik mingis perioodis ja kuidas on võimalik, et evolutsioon suutis inimese religioossemaks teha?

Võiks ju eeldada väga laialt levinud liigispetsiifilise omaduse kasulikkust?