Olen siinkirjutatuga väga nõus.

Veel 1 tähelepanek: kui mõni teadlane või muidu reaalset maailmavaadet omav tegelane kusagil sõna võtab või kirjutab, siis kõikvõimalikke arve, nähtuste olemust, seoseid ja muud süsteemsust välditakse iga hinna eest, isegi vabandatakse kui igavatest arvudest räägitakse ja lubatakse et rohkem igavate arvudega kuulajat/vaatajat/lugejat ei tüüdata. Ja sellest ehk tekibki teaduse müütilisus? Mille poolest erineb põhjendusteta, selgitusteta teadus soolapuhujate hämast? Eemalt vaadates ei erinegi ju.

Meie ajal on ebateadust nii palju ja seda osatakse paremini müüa, et kuidagi tuleks lollustega võistlema hakata. Ehk siis, ajakirjanikud, laskem teadlastel veidi rohkem asjast rääkida ja teadlased, ärge kartke nö igavaks muutuda. Arve ja graafikuid ei tohiks vältida.