Loomislugu kohtus, dokfilm

id_kohtus.jpgMõtlemapanev lugu sellest, kuidas teadus ja usk lahingut peavad. Lahinguväljaks laste meeled, koolid, kus lapsi õpetatakse ja lõpuks ka kohus.

http://www.pbs.org/wgbh/nova/id/program.html

Miks peaks kauge Ameerika väikese külakese, kus ‘ateist’ on sõimusõna, kooli asjad meid siin huvitama?

Kristlik (ja islamistlik) kreatsionism on nagu viirus, mille peiteaeg võib olla pikk, aga kui sellel on lastud liiga kaugele areneda, siis on seda kahju ja hävingut, mida see hariduse ja teadusega vaktsineerimata ajudega teha võib, väga keeruline tagasi tõrjuda.

Ja on märke sellest, et kreatsionismi või selle uut vormi — intelligentset disaini — üritatakse siin-seal juba ka mõnes Eesti koolis esitada kui legitiimset ja teaduslikult põhjendatud alternatiivi darvinistlikule evolutsiooniteooriale (sellest edaspidi pikemalt). Rääkimata siis kirikutest sh riigikiriku staatust ihkav Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, mis võtab sõna ebateaduse poolt ja korrumpeerib kuulajate meeli.

11 Replies to “Loomislugu kohtus, dokfilm”

  1. Kindlasti oleks vaja teavitada lugejaid ka neist juhtumitest, kus evolutsiooniTEOORIAT fakti pähe kooliprogrammi surutakse.

  2. Kui sa veel ei tea, siis evolutsioon kui selline on fakt, mida korduvalt ja korduvalt eluslooduses täheldatud on, evolutsiooniteooria on seda fakti seletav raamistik, mis loomulikult uute nüansside ilmnedes pidevalt areneb.
    .
    Analoog oleks gravitatsiooniteooriaga – gravitatsioon ehk massiga kehade vastastikune külgetõmme on fakt, mida on raske ümber lükata, aga gravitatsiooniteooria – olgu siis Newtoni või Einsteini või arendatav kvantgravitatsiooniteooria seletavad seda fakti igaüks oma nurgast ja kehtivuspiirkonnas, kuid pole omavahel vastuolus.
    .
    Eluslooduse seletamisel ei ole evolutsiooniteooriast paremat võtta. Või on?

  3. @Kriku – Soovimata kuidagi alahinnata selle töö elegantsust ja olulisust, üritaksin ma skeptilise ja ettevaatliku inimesena Su väite pisut vähem optimistlikus toonis ümber sõnastada: “Mainitud tööl on potentsiaal saamaks üheks oluliseks verstapostiks elu spontaanse tekke molekulaarsete mehhanismide mõistmisel.”

    Tuletaks meelde, et ühest teedrajavast tööst on “sõidetava” tee rajamiseks vähe ja ka seda, et nende kõige kõvemate (teadaolevate) pähklite puremist on jõutud vaevu alustada.

  4. Pusin siin originaalartiklit lugeda; kuigi kaugele pole jõudnud ja pole ka täpselt minu kapsaaed, aga tundub jumekas. Vaevalt et tast olulisim läbimurre saab; tegemist on puhtteoreetilise arutlusega vormis “nii võis täitsa olla” ja ega nad väidagi, kuis tegelikult oli. Üheks paljutsiteeritud artikliks ta kindlasti saab (kui seal pole mingeid keemiaalaseid pussakaid, mida ma ei oska näha, aga vaevalt küll); võib-olla heaks tükiks ühes varajase keemilise evolutsiooni terviklikus teoorias.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga