seal on samasugune katusemax kui kõigis vanalinna eliitkoolides.kunagi käis hommikupalvuseid lugemas mingi õigeusu papp kel oli jube aktsent niiet see nägi rohkem klouni moodi välja.seal on eriklassid erinevate huvidega inimestele kel on nn.oma stiil-punkarid,emod ,anarhistid.tihtipeale käiakse tundide ajal kõrvalolevate majade hoovides joomas ja suitsetamas.päris hulle kaltsakaid kohtab nn.käitumishäiretega lapsi on ka.

Sai ka kunagi VHK lõpetatud. Minu mäletamist mööda maksid mu vanemad õppemaksu kõigi nende aastate vältel. Järelikult ei toimi sealne tegevus sugugi ainult maksumaksja raha eest.

Toomas,
“aktsepteeritakse erinevaid vaateid”,
“näitab, et kristlikke väärtusi võetakse seal praktikas väga tõsiselt ”
Esimene kümnest käsust:
1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.

Et siis kas “erinevate vaadete aktsepteerimine” on tõesti kristlike väärtuste osa???
(Ja kümme käsku pole ju sugugi ainus koht mis näitab et kristlus ei salli ühtegi teist maailmavaadet enda kõrval)

Hea Martin!
Mõtete ja tegude kooskõlastamatus? – Mina mõistan asju vastupidiselt. See, et peaaegu kõik õpilased ja vilistlased räägivad VHK-st head, seda, et seal aktsepteeritakse erinevaid vaateid, väärtustatakse kultuuripärandit, pannakse rõhku õppimisele jne. näitab, et kristlikke väärtusi võetakse seal praktikas väga tõsiselt ja neid tõesti ei naeruvääristata.

Toomas,
nüüd on neli (+1) lugu kõik kenasti olemas. Arvan, et olen kooli dokumentidele ja muudele asjassepuutuvatele tekstidele põgusa ringi peale teinud. Nõib, et koolis ei võeta üldiselt neid asju praktikas eriti tõsiselt, kuigi aegajalt tõstatatakse teemasid vanematekogudes ning kristliku kasvatamise programm ähvardab “aktualiseeruda”.

Küsin sinult kui kooliõpetajalt, kas selline mõtete ja tegude kokkukõlamatus võib õõnestada pikas vaates kooli ja selle juhtide autoriteeti, usaldusväärsust?

Meie mõlemad poisid õpivad VHK-s ja on väga rahul. Vanem poeg pole kordagi kurtnud mingi usulise diskrimineerimise üle, kuivõrd läks sinna neljandast klassist, siis pole ka ühtegi usuõpetuse tundi olnud. Keeled ja loodusteadused nokivad seal koolis teravalt, poiss saab tugeva põhja edasiseks kindlasti alla.
Nooremal on koolis usuõpetus, aga see on selline fun, joonistavad ja jutustavad ja saavad aimu, mis usundid üldse maailmas olemas on, jne. Kordagi pole ta koju tulnud, et nüüd teeme õhtupalve vms.
Hoopis ütles: “ema, on hea, et sa mind ei ristinud , ma tahan ise otsustada, kui suurem olen, oma elu üle.” Ehk siis- neil koolis kõlas esimeses klassis läbi seisukoht, et inimene peab saama vabaduse otsustada oma usu üle (usuvabadus!). Ja vanematel ega õpetajatel pole mingit õigust midagi peale sundida.
Iga päev õpime hoopis inglise keelt kodus usinasti ja mitu korda nädalas on karate-trenn, kaks korda folklooritund ja koorilaul, kus lauldakse täiesti lahedaid lastelaule.
Miskipärast on terve hulk me sõpru sõltumatult oma lapsed VHK eelkooli viinud ja lastele meeldib seal.
Ka meie poistel oli võimalus otsustada, millises koolis nad õppida soovivad. Miskipärast valisid mõlemad VHK… ja sõprade lapsed (tk2) on ka eelkooli põhjal öelnud: ainult see kool! Ei taha mujale.

Küll on kena kelguga…

Kindlasti ei ole juriidiliselt korrektne “VHK töötajad ja õpilased ei tohi seada kristlikke tõdesid ja väärtusi kahtluse alla, neid ignoreerida või naeruvääristada.”

Kui inimene ei või midagi kahtluse alla seada, siis see on selgelt vastuolus sõnavabaduse printsiibi ja seega Eesti Vabariigi Põhiseadusega. See ei tohiks olla lubatud ükskõikmillises asutuses, sõltumata omandivormist. Samuti ma arvan, et ignoreerimine käib sõnavabaduse alla.

Naeruvääristamine on rohkem moraalikategooria, selle keelamisega ma olen nõus kristliku erakooli puhul leppima – ja soovitaksin üldse kõigil koolidel mõelda, kuidas milleiganese naeruvääristamist vältida.

Martin
Osutasid ühele asjale, mida ma tõesti iialgi tegema ei hakka – mõjutama õpilasi õpetajaid lindistama/filmima. Kohtus minu korjatud materjal vett ei pea, kuid on päris näitlik. Näiteks üks direktor kirjutab avalikult hariduslistis, kuidas ta religiooni tagurlikkust paljastab – ise tõenäoliselt aimamata, et ta midagi valesti teeb.
Veelkord – minu arvates on üksikud näited mõõdukast usulisest mõjutamisest (näiteks üleskutse palvetada) väga väike vastukaal totaalsele materialistlik/positivistlikule mõjutamisele, mis tuleneb religiooossete teemade vältimisest koolis. Aga see on tõesti pisut teine teema.

Toomas,
Kersti Nigesen ütleb:

Praegult on ka üsna eriline nädal ja sellepärast ma palun siia isa Xavier’d, meil on nagu… kuna me oleme siia kord juba kogunenud, siis on meil võimalus midagi head teha. Ja on selline nädal, kuskohal kõik kristlikud kirikud palvetavad kristlaste ühts(l)use eest. Ja sellepärast oleks meil ka võimalik alustada niisuguse ilusa teoga siin olemist oma uues majas, et palvetame selle eest.

Kui tinglik see ikka on?

Jah, Eesti Vabariigi hümni viimane salm riivab minu vabadust usust ja seepärast hoian ma oma suu viimase salmi ajal kinni. Aga püsti seisan ikka.

Kas jumal(ad) on loodusteaduslik probleem või mitte, selle üle võib vaielda ilmselt viimsepäeva laupäevani. Aga kas Teie ülestähendused maailmavaatelisest mõjutamisest on sama täpselt dokumenteeritud kui VHK juhtum? Või tuginete ühe allika omasõnalisele kirjeldusele? Ühe tunnistaja ütlus teatavasti ei määra kuigi palju, sest keegi teine võib täpselt sama olukorda kirjeldaja hoopis teises valguses. Sellega puutuvad igat masti uurijad pidevalt kokku.

Aga sellega pean siiski nõustuma, et maailmavaateline mõjutamine toimub koolides niiehknaa. See toimub isegi füüsikat õppides või kehalise tunnis ja väga palju on õpetajas kinni. Hoopis teine asi on minumeelest koolijuhi üleskutse palvetada. Ja oma loo järgmistes osades osundan veel VHK-spetsiifiliselt mõningatele huvitavatele asjaoludele, kus ei puudu ka jumala loodusteaduslik mõõde.

Ott
Ma arvan, et õiguskantsleri otsuse vastu protestimisest oli siiski natuke kasu, ehkki emotsioone oli seal tõesti paljuvõitu – Jõks on ju üldiselt tubli mees. Näiteks oli ta oma aastaaruandes loobunud konfessionaalse usuõpetuse samastamisest usundiõpetusega (muu tekst suhteliselt sarnane ettekirjutisega meie koolile). Tähendab sai mingitest oma eksitustest aru ja loodetavasti enam nii ei väida. Mis puutub seaduseparandustesse, siis olen ettepanekuid teinud. Aga kohut ma kardan.
Teisalt – eks see ole pikem jutt, aga ma teen kogu aeg kellelegi natuke haiget. Filosoofias võtsime sellel nädalal Nietzschet ja mõni kristlane võis end klassi õige sandisti tunda. Kui keegi minu tunnist lõigukese linti võtab ja ette mängib, siis võib see ehtsa ajapesuna näida (sõltub käsitletavast teemast, mis suunalisena).
Siis kommentaariumis oli minu põhisõnum, et varjatud maailmavaateline mõjutamine toimub väga paljudes koolides ja vahel väga konkreetsel kujul. Pole mingit vajadust välja tuua VHK, kus mängureeglid on avalikud.

olgu või islamikool, aga siis peaks ta olema – nagu ma seadustest aru olen saanud, parandage, kui olen valesti aru saanud – linnast ja riigist sõltumatu sihtasutus või aktsiaselts. sõnaga: peab endale ise tegevjuhi palkama, kes korraldaks kogu tegevuse nii, et lisaks usulisele kogukonnale oleks õnnelik ka riik.

Toomas: kui õiguskantsler midagi õiguskorra kohta ytleb, on tal õigus. sest nii on kirjutatud. mida saab lihtinime teha? pole mõtet õiguskantslerile kõrri karata ja lehes kirjutada (see õiguskantsleri vastu ei aita) – asja võib anda halduskohtusse. teine võimalus on algatada seaduseparandus, mis tooks soovitud olukorra, juhul kui teised huvigrupid ja seadusandja sellega nõus on. niisama protest võib ju tore olla, a tolku pole temast õigusriigis midagi (noh, poliitikud võivad protesti toel endale hääli mobiliseerida).

ja tõesti, oh Toomas, sa ei pruugi ise sellest ju aru saada, kui sa mõnele vähemusele liiga teed. ja yldse, 90% asjaga kokku puutujatest ei pruugi sellest aru saada. niikuinii – st tõenäoliselt – oled kellelegi oma tundides teinud ja korduvalt, arvestades, 1) kui palju tunde sa andnud oled; 2) kui kergesti võib kellegi usulisi tundeid riivata.

ei piisa sellest, kui keegi “ajab õiget asja”. on vaja, et kõik seda usuksid ja see ka seaduslik oleks. siin on muidugi auk valla sulidele, kes ei aja õiget asja, aga sulide olemasolu ei muuda neid kahte nõuet kehtetuks: isegi aus inimene peab välja mõtlema seadusliku viisi õiget asja ajada.

Martin
Kuulasin klipi läbi – direktor kasutab tingivat kõneviisi (oleks võimalik). Teatav maailmavaateline suunamine on, kuid väga mõõdukas, minu arvates võrreldav näiteks hümni kolmanda salmi laulmisega.

Jumal ei ole loodusteaduslik probleem. Tead seda niisama hästi kui mina (pole falsifitseeritav ega verifitseeritav). Kui loodusteaduste õpetaja kuulutab oma tunnis, et loodusteadused on näidanud, et Jumalat pole olemas (mul on umbes 15ne niisuguse juhtumi kirjeldused), siis teeb ta koolis maailmavaatelist propagandat. Usu mind, niisuguseid mõjutamisi on meie koolides kordades rohkem, kui usulist mõjutamist. Seetõttu ei saa ma ka Sinu kirjatükke usulisest mõjutamisest tõsiselt võtta – kui protestiksid ka mõne materialistliku maailmavaate levitamise juhtumi vastu, siis ehk.

Sinu kommentaari viimane lõik on aga väga näitlik. Niisama kui mõne jaoks on sõnad evolutsioon või suur pauk materialistlik propaganda, on mõne jaoks sõnad Jumal, palve või patt usuline propaganda.

…
Paljudele võib tunduda, et kirstlust ja kristlike väärtusi sunnitakse seal koolis peale ja tehakse isegi mingil määral ajupesu, kuid tegelikult see nii ei ole. Õpilastele tutvustatakse lihtsalt teistsuguseid vaateid, kuid otsuseid oma vaatenurkade kohta teeb iga õpilane siiski ise.
Kusjuures, vabadust on selles koolis palju rohkem kui mujal. Iseseisvus saavutatakse seelävi kiiremini.

Ka õpetajad on seal täiesti tavalised, kui mitte isegi paremad kui mujal. Muidugi, on aineid, kus
õpetaja on kohustatud esitlema ainet ehk veidike rohkem kirstlikust vaatenurgast, kuid sealjuures ei tehta ju mitte mingisuguseid ettekirjutisi, kuidas seda kõike vastu võtma peab. Kõigega ei peagi nõus olema.

Toomas,
aga kas koolijuht võib lapsi kooli aktusel palvetama kutsuda? Ja mitte üldsõnaliselt, vaid ikka vastavalt katoliku kalendri tähtpäeva silmas pidades.

Mis aga “maailmavaatelisse mõjutamisse” puutub, siis kui me võtame religiooni kui organiseeritud tegevust jumalaga suhestumisel, siis paraku on asjalood ikka ju sedasi, et selle jumala olemasolu kohta ei ole loodusteaduslikus mõttes mittemingisugust tõendit, seega sellise entiteediga suhestumise sisutühjaks arvamine pole mitte maailmavaateline seisukoht, vaid loodusteaduslike faktide tõdemine.

Osadele võib maailmavaatelise mõjutamisena tunduda juba sõna “evolutsioon” mainimene bioloogiatunnis või suure paugu teooria nimetamine astronoomia raames. Huvitav oleks teada, kuidas nelipühilaste, mormoonide, jehoovatunnistajate, elusõnalaste jt peredes asjad on korraldatud. Et kas võib olla sedasi, et koolis käiakse hindeid saamas, aga kodus ja koguduses räägitakse, kuidas asjad “tegelikult” on. Ja kas äkki mõnikord ei utsitata lapsi koolis õpetajatelt selliseid küsimusi küsima, mille vastuseid saab tõlgendada maailmavaatelise mõjutamisena.