jaan 30 2008
Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) missioon (osa 4, lõpp)
… jätkub
Esimene osa kirjeldas VHK kristlikku loomust ja võimalikku konflikti üldharidust pakkuva munitsipaalkoolina tegutsemisel.
Teine osa tutvustas VHK ideelist-ideoloogilist alust, kus muu hulgas peetakse oluliseks seista vastu Illuminaatide salaplaanidele.
Kolmas osa vaatas, kuidas elab VHK dokumentides keskaeg selle totalitaristlikus tähenduses.
Mitmed VHK kirjapandud ideed on minu meelest vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega, põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga ning võibolla veel mõne seadusaktiga.
Küllap on tegelik elu koolis palju rohkem konkreetsete õpetajate ja õpilaste nägu ning suur osa nendes tsiteeritud VHK dokumentides väljaöeldust jääb lihtsalt tähelepanuta ja konkreetse tegevussisuga täitmata (ehk “aktualiseerimata”, kui kasutada VHK komissaride lemmiksõna), kuigi “kristliku kasvatuse ainesektsioon” ehk poliitbüroo lubab ideoloogiatööd tõhustada nii õpilaste kui õpetajate seas.
Tõsiseltvõetamatust kinnitab ka VHK-lase kommentaar eelmise loo juures. Ei tea miks, aga meenub jälle see paljukirutud nõukaaeg, mil idaal ja tegelikkus, püstitatud pürgimus ja teod, jutt ja igapäev sugugi teineteisele ei vastanud. See on muidugi hea uudis neile, kes igapäevast tööd südamega teevad, aga kõik see kirjapandu teeb kooli asjatult haavatavaks ja võib mingil hetkel igapäevatööd segama hakata, kui peab ajakirjanike, õiguskantsleri, lapsevanemate, haridusametnike järelpärimistele reageerima hakkama. Võetagu mu kirjutist ja teiste inimeste siinseid kommentaare kui tasuta välisauditit, mis võimalikke probleeme ennetada aitab.
Siiski ei maksa olla naiivne ja arvata, et ideoloogiatöö mittemingisugust vilja ei kanna. Kui taas tõmmata paralleeli nõukogude ajaga, siis vaatamata üldisele skepsisele nõukasüsteemi suhtes leidus ühel või teisel põhjusel sinisilmseid või oportunistlikke kaasalauljaid, kes ajupesule allusid ja oma häälepaelad kommunistliku kasvatuse koorilauluga unisooni häälestasid. Nii ka siin ja vaatame kahte näidet. Teame sedagi, et KGB ei maganud isegi siis, kui väliselt lasti nõrkust välja paista, vaid korjas komprat ja ehitas võrgustikku. Püha üritus ei lõpe iial.
VHK praegu kehtivas ja suundanäitavas dokumendis ARENGUKAVA 2007-2011 on kirjas VHK Missioon: Elukultuuri hoidmine:
Elukultuur on määratlus, milles saavad kokku leppida erinevatelt lähtepositsioonidelt koostöös olevad inimesed. Mittekristlaste jaoks on see määratlus mõtestatav elu toetamisena üldhumanistlikus mõttes, kristlaste jaoks on mõiste kindla sisuga, nagu ta on määratletud kirikudokumentides.
Viidatud kirikudokumendiks on paavst Johannes-Paulus II entsüklia Elu Evangeelium (Encyclical Evangelium Vitae). See on pikk dokument nagu paavstidel ikka ja sisaldab hulga tegevusjuhiseid ja seisukohavõtte, millele katoliiklased kuuletuma peavad. Kõige muu hulgas keskendub paavst ka abordile ja ütleb:
Ma kuulutan, et otsene abort [eesti keeles 'raseduse katkestamine'], olgu vahendina või eesmärgina, on alati tõsine moraalne eksimus, kuna see on süütu inimolendi tahtlik tapmine.
Eesti Katoliku Kiriku koduleht täiendab:
Otsene abort, vahendina või eesmärgina, on viienda käsu ränk rikkumine. Kristluse algusaegadest peale on kirik olnud veendunud, et inimelu peab austama ja kaitsma eostamise hetkest alates. Kiriku õpetus ei ole muutunud ega saagi muutuda: abort on raske kuritegu. Selle tõe alusel ja rõhutamaks abordi kuritegelikku olemust, on kirik määranud kanoonilise karistuse, automaatse kirikust väljaheitmise (ekskommunikatsiooni) igale inimesele, kes abordi toime paneb.
Maailmas on ringi liikumas abordivastane (eesti keeles on abort siiski “raseduse katkestamine”) liikumine, mida kutsutakse üldnimetajaga Pro-Life (elu poolt), mis vastandub poliitiliselt naiste valikuvabaduse eest seisjatele ühisnimetajaga Pro-Choice (valikuvabaduse poolt). Minu arvates tugineb Pro-Choice oma vaadete ja seisukohtade kujundamisel inimõiguste austamisel (naise vaba otsustusõigus oma keha ja selles toimuva üle), teadusuuringutel (inimelu tekkimine on protsess ja viljastunud munarakku või embrüot moodustavat rakukogumit täieliseks inimeseks nimetada on religioosne-ideoloogiline otsus, mida teaduslike andmetega kinnitada ei õnnestu), seevastu Pro-Life kasutab oma propagandas ära valetamist, teadusandmete väärtõlgendamist, piltide kontekstist väljarebimist, et saavutada tugevat emotsionaalset reaktsiooni, naistearstide ahistamist (ka tapmist), süütunnete lõõtsutamist ja muid ebaausaid vahendeid, et saavutada oma poliitilist eesmärki – kontroll inimese seksuaalsuse üle. Katoliku kirik lisab sellele veel vastuseisu igasuguste rasestumisvastaste vahendite sh kondoomide kasutamisele.
Seega on Pro-Life liikumise puhul minu arvates tegu usuliselt inspireeritud propagandaga, mis kasutab julmalt ja külmavereliselt kaalutledes ära kõige intiimsemaid tundeid, et endale uusi pooldajaid värvata.
Selles valguses on VHK oma missiooniks nimetanud Pro-Life propaganda levitamise. Ja selle hääletoruks on VHK või Miikaeli Ühenduse juurde loodud Elukultuuri Instituut, mis on abordivastasuse, rasestumisvastaste vahendite vastaste, homofoobia ja silmakirjalikkuse propagandatoru, mille kaudu levitatakse usuliselt motiveeritud valetajate ja petiste ideid (Discovery Institute nende hulgas). Autoriteks on märgitud Helena Vooglaid, Varro Vooglaid, Toomas Vooglaid, Maria-Joanna Madise, Terve Mõistuse Sündikaat. Helena Vooglaid on ka VHK häälekandja Teataja toimetaja. Elukultuuri Instituudi aadress on abort.ee andmetel Vene 22, sama mis VHK uhkelt restaureeritud gümnaasiumihoonel.
Elukutuuri Instituudi üks ettevõtmistest on ka kodulehe abort.ee pidamine. Lisaks organiseerivad nad raamatute tõlkimist ja kirjastamist. Näiteks on projektina üles nimetatud Dr Benjamin D. Wiker — “Surmakultuuri arhitektid”. Wiker on Discovery Institute‘i vanemteadur. Mis mehega tegu, saab lugede sealtsamast Elukultuuri Instituudi kodulehelt. Discovery Institute on aga intelligentse disaini levitamise peastaap. Teaduse vastu võitlemise Smolnõi.
Et siis sellist teadusvastast “elukultuuri” peetakse VHK missiooniks.
“Elukultuuri” ajamine pole mitte ainuüksi siinne vaimusähvatus, vaid rahvusvaheline ja eriti USA religioossete propagandistide teema. Wikipedia andmetel sai see alguse paavst JP II visiidist USA-sse 1993. aastal ja kinnistus sessamas Elu Evangeeliumis. Elukulturistid vastustavad tüvirakuuuringuid, eutanaasiat, aborte, surmanuhtlust, sõdu, rasestumisvastaseid vahendeid.
USA vastava organisatsiooni kodulehel on ka palju huvitavat lugemismaterjali. Näiteks leiab sealt mõtteavaldusi, et seksuaalkasvatuse eesmärk on populariseerida seksuaalelust hoidumist, seksuaalakt on ette nähtud vaid järglaste saamiseks, kondoomi kasutamine isegi HIV/AIDS nakkuse vältimiseks abieluinimeste vahel on kuritegu, homoseksualism on ennetatav ja ravitav haigus (sama-soo-tõmbe-sündroom), viljastatud munarakk on täieõiguslik inimene.
Kui juba valetamise ja hämamise lainel oleme, siis teine näide misjoni viljadest on üks õpilastöö:
Ita Puusepp Gümnaasiumiõpilaste informeerimine erinevatest inimese tekke- ja arenguteooriatest, juhendaja Kersti Nigesen (kooli juht).
Pikem retsensioon sellele tööle ehk tekib veel, aga võtan vabaduse tsiteerida ja kommenteerida mõningaid lõike.
Paljud noored peavad maailmatekke ainsaks loogiliseks seletuseks evolutsiooni ning neil puudub ülevaade teistest teooriatest, mida tihtipeale vaid põgusalt mainitakse.
Evolutsiooniteooria ei tegele üleüldse maailma tekkimise problemaatikaga. Autor küll selgitab veidi hiljem, et evolutsiooni all peab ta silmas ka füüsikalist, keemilist, bioloogilist ja sotsiaalset evolutsiooni, kuid paljudele kristlastele pinnuks silmas olev evolutsiooniteooria tegeleb vaid eluslooduse muutumisega. Kuid see terminoloogiline ebatäpsus on seletatav ehk sellega, et autor alles käib õppeteed.
Ita Puusepa arvates on peamiseks probleemiks:
Evolutsiooniteooriast ja selle tõenditest räägitakse küll, kuid teiste versioonide argumentide koha pealt hoitakse suu liigagi kinni.
Autor siis tutvustab meile levinumaid inimese tekke- või arenguteooriaid:
Evolutsioon (sh bioloogilise evolutsiooni kummaline jagamine mikro- ja makroevolutsiooniks).
Intelligentne disain (ID), teadus disaini avastamisest – kuidas tunda ära intelligentse ajendi poolt eesmärgiga seatud mudeleid.
Kreatsionismi mitmed versioonid. Ka David Icke’i maavälise interdimensionaalse valitseja teooria on nimetamist leidnud.
Viga tuleb sisse siis, kui üht neist teooriatest hakatakse võtma teadusliku faktina, ja seda on tehtud, kuna teaduslikku fakti on võimalik vaadelda või näidata eksperimendiga. Kuna aga universum ja inimene on tekkinud minevikus, siis ei saa neid sündmusi tänapäeval eksperimendi teel vaadelda ega näidata. Kuna ühtegi teooriat ei saa võtta faktina ja on palju kaalukaid tõendeid nii mõnegi teooria kasuks, siis tuleks neist anda ka inimestele terviklik ülevaade.
[...]
Kahjuks söödetakse õpilastele koolis vahel ette näiteks evolutsiooniteooriat kui ainsat teaduslikult tunnustatud seletust inimese päritolu kohta. Tegelikult pole see kaugeltki nii. Kuid kas me võime öelda, et evolutsioon on ainus teaduslikult tunnustatud teooria?
Autor leiab, et kusagil on olemas teadlaste avastused, mis ei toeta evolutsiooniteooriat, aga koolis neid ei õpetata. Samas räägib ta mingi teadusliku teooria toetamisest kui jalgpallimeeskonnale kaasaelamisest, kus pole tähtsad mitte faktid, vaid meeldivus ning kodune kasvatus.
Autor tutvustb ameerika rahva uskumusi ja arusaamu evolutsiooni teemal ja tutvustab mõnd sealset kohtulahendit, kus religioosse intelligentse disaini teooria õpetamine on tunnistatud konstitutsioonivastaseks ning tõdeb:
Kuna ka Eestis on 1992. aastal kehtestatud põhiseaduse kohaselt riik ja religioon lahus, siis arvatavasti tekitaks mõne muu teooria, kui evolutsiooni, sisse toomine õppekavasse rohkesti probleeme ja oleks isegi võimatu. Siiski oleks kuidagi vajalik anda noortele mitmekesist, värsket ja objektiivset informatsiooni, et nad saaksid, nagu varem öeldud, ise tões selgusele jõuda. Kindlasti peaks õpetaja mainima, et evolutsiooniteooria on vaid üks versioon paljude teiste hulgas.
Lõppsõnas tõdeb Ita Puusepp taaskord, et õpilased vajavad rohkem teavet erinevate tekkelugude kohta, sest evolutsiooniteooria on tema arvates vaid üks lugu teiste samasuguste seas:
Eesti põhiseadusega on kehtestatud riigi ja usu lahusus. Koolis tohib seetõttu õpetada evolutsiooniteooriat. Kuid tegelikult võib öelda, et ka evolutsiooniteooria on vaid usk. Inimesed ei tea tegelikult, kas inimkond sai alguse juhusest, looja käe läbi või hoopis interdimensionaalse rassi abil. Inimesed ei tea, vaid usuvad. Õpilastele tuleks anda võimalus saada infot kõigi teooriate kohta, et nad võiksid ise vabalt langetada otsuse, millist teooriat pooldada. Lõppude lõpuks vajavad kõik need teooriad ju usku.
Aga miks Lendavat Spagetikoletist ära ei mainitud? Paljudel on maailm sündinud hoopis munast ja neid lugusid on üle ilma sadu, kui mitte tuhandeid ning igaühel on piisavalt põhjust just sellesse uskuda. Need lood on huvitavad ja küllap poleks kellelgi midagi selle vastu, kui nendega ajaloo- või kultuurilootunnis tutvust tehakse, kuid loodusteaduse tundides võiks ikka teaduslike teooriate juurde jääda.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kutsub liikmesriike kindlalt vastustama kreatsionismi õpetamist. Parlamentäärid märgivad, et kristlike ja muhameedlike kreatsionistide peamine eesmärk on imbuda sisse haridussüsteemi. Kui me pole tähelepanelikud, siis võib kreatsionismist kujuneda oht inimõigustele. Intelligentse disaini ohtlikkus seisneb selles, et see maskeerib end teaduseks ja külvab laste peadesse segadust, selgitavad pöördumist toetanud saadikud.
Õpilastöö juhendajana pole Kersti Nigesen ilmselt olnud kursis uuemate suundadega teaduses ning pole teadlik ohtudest, mida intelligentseks disainiks maskeerunud kreatsionism endast teadusele ja kodanikuühiskonnale kujutab.
Aitab selleks korraks küll. Tänan kõiki, kes on viitsinud lugeda ja arvamust avaldada.
Lõpp.
Keera Rubiku kuubik ise kokku!
Powered by FireStats
[...] jätkub… [...]
“Evolutsiooniteooria ei tegele üleüldse maailma tekkimise problemaatikaga.”
Täpselt sama loogikaga ei tegele näiteks egüptoloogid väljakaevamistega Hiinas, tuumafüüsikud rakubioloogiaga jne jne.
Elu teket uurivad teised teadlased, maailma ja universumi teket kolmandad. Evolutsionistid võtavad asja üle peale seda, kui elu Maal tekkis. Kurat, see on ju niiii elementaarne.
Aegajalt tekib mul tunne, et koolisüsteem tõesti ei suuda õiget lolli ära rikkuda. Olen rääkinud mitmete korralike koolide vilistlastega, kes ei mõista evolutsiooni (eelkõige, et see pole maailma algusega seotud) ja et teaduslik teooria ei ole kaugeltki sama asi, kui “mingi jama, mille ma just välja mõtlesin.”
VHK osas nii palju, et eks seal ole kindlasti tegemist reaalsuse ja ideaali kaugusega, kuid ideaalid peaksid olema riigiseadustega siiski kooskõlas.
See elukultuuriinstituut lihtsalt vihastab mind välja. Ootan hetkel last ning nende arusaam sellest, et kui kerge/raske on abordiküsimus reaalselt raseda naise jaoks tekitab minus peamiselt vägivallatahet. Aga noh, targutada on alati lihtne…
Selleks, et sellist suurt, mahukat tööd ette võtta, peab tõesti ikka mingi väga suur isiklik vimm selle kooli vastu olema. Seega ma tõesti imestan, kuidas inimesed võivad olla nii väiklased ja ohverdada kümneid töötunde lihtsalt kellegi jalgealuse õõnestamiseks. Ilmselgelt selleks ju mingit põhjust pole, sest koolis pole suuri probleeme ja pea kõik õpilased on kooli valikuga rahul. Nendel, kes pole rahul jääb muidugi kavõimalus vahetada kooli! Ja nagu on ka kuskil mainitud, õpilasi/vanemaid teavitatakse enne valiku langetamist kooli suhtes kooli väärtushinnangutest ja lähenemisest maailmale.
Ning selles ei ole kohe kindlasti peamisel kohal pelgalt kristlus, vaid pigem ikka sallivus, mõistvus ja teised üldiselt hüvedena defineeritavad omadused.
Võib-olla ongi siis “viga” minus, kui VHK sallivusest ja inimsõbralikkusest mõjutatud kasvandikus, aga ma tõesti ei mõista seda autorit. Mis võib ikkagi olla sellise õeluse põhjuseks? Eriti hale on see, kuidas neljandas osas hakkab ta nokkima ühe õpilase töö kallal. See on muidugi eriti lihtne, vaene Ita, ma küll ei tunne teda, kuid mul on temast inimesena ülimalt kahju. Muust demagoogiast ma ei hakkagi rääkima, kuidas on kaevatud välja iidvanu dokumente põhimõtetega, alles kooli algusajast, kujunemisjärgust ja nüüd on jõle hea nendega koht kätte näidata.
Ma tõsiselt tahaksin aidata, mõista nende artiklite autorit, ilmselgelt on tal endal midagi halvasti ja ta elab seda välja niimoodi.
Eks nüüd saab näha, kas autoritel on piisavalt julgust see kommentaar avalikustada, või ollakse sedavõrd arad, et ei juleta avalikustada mingit kriitikat enda kohta.
Pole sul vaja oletada ega isiklikke ajendeid otsida, aga kui uurida, siis uurida ja kui on jalgealune, mis õõnestub, siis asub probleem küll väljaspool mind.
Mina jälle imestan, et keegi pole viitsinud või tahtnud uurida, mida kool ise enda kohta räägib ja millistele ideedele toetub. See on tore, et koolipere kokku hoiab, aga kas sa õpilasena saad olla kindel, et võimalikud probleemid sinu kõrvu jõuavad? Olen mõnelt lapsevanemalt ka teistsuguseid jutte kuulnud, aga loomulikult ei tulda nendega avalikkuse ette ega ka õpilastele rääkima. Kuigi jah, minu pikk jutt siin toetub üsna ühel allikal – kooli enda dokumendid; uurimustööd õpilaste, (endiste) õpetajate, lapsevanemate seas ma pole teinud, ega uurinud ka põhjusi, miks mõned lapsevanemad oma lapsed teise kooli üle viivad.
On siis kristlus või ei ole? Pühapäevakooli puhul saaksin sellest aru, aga munitsipaalkoolina kristlust deklareerida tekitab minus jätkuvalt kummastust. See pole üksnes sallivuse, mõistvuse küsimus, vaid põhiseaduslik. Kool on haridusasutus, mitte usuasutus, haridusasutuse põhimõtete seas ei tohiks olla nõuet, et “õppekava ei tohi olla vastuolus kristlike tõdede ja väärtustega” ning neid ei tohi seada kahtluse alla. Sellist põhimõtet järgides poleks valgustusajastut ja teaduslik-tehnilist revolutsiooni kujunenudki. Usulist kasvatust (isegi kui seda praktikas ei viljeleta) oma alusdokumentides nimetada on kas atavism või halvasti varjatud lihtsameelsus. “Üldised hüved” ja kristlus pole ju sünonüümid ega antonüümid ega mingil muul moel sõltuvussuhtes teineteisest. Teinekord on mul lausa raske aru saada, kuidas sallivust ükskõik millise religiooniga seostada annab, kui religiooni ülesanne on olnud oma suguharu ühtekuuluvustunde tugevdamine teiste suguharude vastu.
Õelus? Tegelikult pole sul vaja osida varjatud tagamaid või vandenõud, sest kooli enda dokumendid on andnud selle pika teema.
Püüa ikka mõttega lugeda, emotsioonid siin sind ei aita. Kindlasti on Ita tubli õpilane, aga selle uurimustöö puhul on kool või töö juhendaja teda alt vedanud. Ja kui ta koolist oma tööle sisulist kriitikat ei saanud, siis kuidas ta muidu oma eksimustest aru peaks saama kui mitte kriitika kaudu. Teaduses nii tehakse. Ei midagi isiklikku.
Osad dokumendid on tõesti kooli algusaegadest, aga kooli juhtidele on need siiski nii tähtsad, et kodulehel üleval hoida. Samas ei saa ju arengukava 2007-2011 kuidagi iidseks nimetada. Ja tegelik iidne dokument, millest VHK-s näikse lähtuvat, on pärit hoopis umbes neljandast sajandist. Aga oma koha on VHK nende dokumentidega ikka ise endale kätte näidanud. Ja tut ni pritšjom.
Püüa võtta erapooletu positsioon. Loe ainult neid kooli enda dokumente ja püüa nendest kokku panna mingi pilt. Mõtle, et need tekstid ei puuduta sinu kooli, vaid on nt Soome Tuusula Gümnaasiumi eesti keelde tõlgitud alusdokumendid, et teha siia oma filiaal. Proovi, vaata, mis sest rollimängust välja tuleb.
Edaspidistes diskussioonides võiksid hoiduda oponendile mingeid tundeid kaela määrimast, nii jääb sinust viisakam, tolerantsem, inimsõbralikum ja ka muidu meeldivam mulje. Või vähemalt jätab ukse lahti edasisele mõttevahetusele.
Oh, ära sa seda mitte loodagi, et päris inimeste kommentaarid siin ei ilmu (spämmi ma muidigi ei julge siia lasta). Mina ei ole siin seadnud tingimuseks, et mõtted ei tohi olla vastuolus skeptiku tõdede ja väärtustega, ning kriitika on vastupidiselt VHK argpükslikule põhimõttele siin äärmiselt teretulnud ja soovitav :-)
Minu arvates on totter kritiseerida kooli millega endal kokku puude puudub. See kool on vägagi hea ning mis ses halba on kui rõhutatakse pidavalt, et kristlik kool? Sel juhul saavad ju vanemad kellele see vastu on v lapsed kellele see ei sobi ennetada konflikte ja lihtsalt mitte minna sinna.