“Oled see, mida sööd” — alatu valepropaganda
Delfist loen, Eesti Roheline Liikumine algatas jaekaubanduses mahe- ja ökotooteid tutvustava kampaania hüüdlausega “Oled see, mida sööd”.
Soovimata hetkel süveneda nn mahe- ja ökoteemasse, mis tundub paljuski olevat sisutu haip, on see hüüdlause sulavale. Mitte keegi ei ole see, mida ta sööb. Taotagu see endale peakolu sisse!
Seedimine lagundab taldrikul isuäratava toidu lögaks, millest soolikates möllav mitmekülgne (bio)keemia sellest igat masti vajalikud toitained ja energia välja nopib.
Ja kui selle hüüdlause järgi edasi mõelda, siis taimetoitlased on kapsad?
Ja selleks, et tõeliseks inimeseks saada, tuleb inimsööjaks hakata?
See hüüdlause on atavistlik jäänuk inimkonnale omasest maagilisest mõtlemisest, mil arvati, et karu südame söömine annab sööjale karu tugevuse, naaberhõimu sõdalast näsides said tema julguse jne.
:)
Kuna olen ka üks inimesi selle reklaami taga, siis tunnistan ausalt, et ma ei arva, et kapsast süües muutub keegi kapsaks :) Või midagi muud sellist. See on ikka selline kujundlik slogan.
Aga sellesse usun küll, et kui ma vähem lisaaineid sisse söön, siis on neid vähem ka minu organismis.
Ning ma söön ikka süsivesikuid, valke, rasvu (lipiide), mikro- ja makrotoitaineid, mis siis vastavalt mu söödule kujundavad mu organismi veidi küll. Muidugi on siin peale toidu veel ka muid mõjutavaid tegureid.
Mahe-ökoteemade haipi ma avalikult arutlema ei hakka. Ei sobi mu positsiooniga.
Tegelikult oli minulgi kuri plaan tulla skeptikute kokkutulekule, ei tea, kas nüüd julgengi ;)
Kas Sa seda lauset liiga sõnasõnalt ei võta?
Sellel lausel on küll tõenäoliselt selline “maagiline mõju”, mida kasutatakse reklaamis ära, aga söömine on ju siiski väga oluline mõjutaja sinu tervisele.
Organism võib seedida küll igasugust sitta, aga see ei tähenda, et saadakse toidust kõik vajalikud ained kätte.
Samuti on ka ebatervislikes toitudes aineid, mis pikemas perspektiivist meie tervist kahjustavad.
Ma arvan, et seda sõnumit see lause ka endas kannab. See on juba inimeste enda probleem kui nad ei tea toitumisest midagi.
Kindlasti see lause ei kehti küll nüüd ainult ökotoodete kohta. Ükskõik mida valedes kogustes süüa keerad oma tervise tuksi.
Kui ma seda plakatit esimest korda nägin (teel poodi süüa ostma), naersin omaette tükk aega, et polegi ammu olnud üleskutset kannibalismile. Ma tahan inimene olla!!
Ehee, reklaam mõjus ju. Sa lugesin, mõtlesid ja avaldasid arvamust. Seega lause täitis oma eesmärgi. :)
Enda,
luban sulle, et inimesi seal kohtumisel sööma ei hakata :-) Võid julgelt tulla.
Miko,
olen seda stamplauset liiga tihti kuulnud ja liigagi tihti kõlab see just igat masti “toitumissoovitajatelt”, kel ettekujutus inimese füsioloogiast just liiga eeskujulik pole. Tihti minnakse isiklikuks ja üritatakse sulle selgeks teha, et sealiha süües oled siga jne. Mitteet mul sigade vastu midagi erilist oleks, aga alatoon on suike halvustav ja paikapanev.
Lapsuliblikas,
mina isiklikult küll selle kampaania pärast oma ostuharjumusi muutma ei hakka, aga see patt on mul nüüd küll hingel, et ma võimendasin seda kampaaniat omajagu :-)
Ehh, kui sa teaksid mida see tavaline toit sisaldab ja kuidas sinna sõltuvusaineid sisse topitakse ja mida su siseelundid sellest arvavad, siis sa ainult rõõmustaksid, et loodustooted nüüd nähtavamal on.
Ehh, Bettani, ja paistab, et sina siis, ühesõnaga, tead!…
Kui lause oleks olnud: “Söö ökotoitu, sest see on sulle ja keskkonnale kasulik!” Palju Sa oleksid seda laeset märganud? Selle lause peale Sa ei kirjutaks ju. Sinu kirjutisest sai üritus lisareklaami :) Sina ei muutu (ok, sinu valik), aga mõni teine hakkab ehk mõtlema.
Ega mind ka paar aastat tagasi ei kõigutanud eriti öko teema, sest maa tüdrukuna ei olnud mul linna prügimajandusega midagi pistmist ja toitu ma selle teema alla ei paigutanud.
Nüüd olen järjest rohkem hakanud uurima toiduainete töötlemise, toidulisandite jms kohta ja see mida meile sisse söödetakse on üsna karm.
Veel karmim välismaisete tootjate jaoks oleme me Ida-Euroopa ja meile tehakse teistsuguse kvaliteediga toitu kui Lääne- Euroopa jaoks.
Lihtsam võimalus ennast aidata on otsida vähegi puhtamat toitu, sest sellest toidust arenevad meie keha rakud. Meie valida on kas võtame toiuaine, mis lõhuvad keha või ehitavad seda. Või anname halvast tulenevalt ennast ravimifirmade mõjualasse.
Taustast: algul meil oligi pikem slogan. Täpsem ka. Aga siis kõik reklaaminimesed ütlesid, et See EI Tööta! Ja siis tuligi see stamp mängu.
Mingit öko-mahe-roheasja ei tahtnud ka sloganisse panna – see peletab hoobilt suure osa inimesi, ilma et nad üldse süveneksid.
Eelmise korra reklaam koti ja jalgadega oli ka .. iiiiiigav.
Ning selle postituse reklaamipoolele mõtlesin ma ka :) Igaljuhul on blogtrees kampaania nüüd võimendatud. Aitäh!
Ja ehk julgen siis kokkutulekul näole anda ka :)
Bettani,
kust küll sa selliseid lugusid lugenud oled? Oled sa kindel, et neid allikaid saab usaldada?
Enda,
roheliste kodulehelt (roheline.ee) ma selle omapärade tõttu lisateavet ei leidnud. Ehk saad mulle veidi tausta valgustada, mida te selle öko ja mahe all täpsemalt silmas peate ning miks on vaja seda vastandada nn “tavatoidule”, siis saan ehk oma seisukohta muuta või täpsustada või parandada või kinnitada.
Aga võta heaks :-D
Any publicity is good publicity.
Ee-aa, kas Sind need tutvustavad tekstid ei aita: http://www.roheline.ee/content.....7/lang,et/
ja
http://www.roheline.ee/content.....6/lang,et/
Nagu ma olen aru saanud, juhitakse kampaania käigus tähelepanu nendele artiklitele poes, mis kannavad mõnd EL-s tunnustatud mahemärki, mitte ei ole tootja oma suva alusel kirjutanud peale “taimne, tervislik ja öko”.
Tänan, Anu, minu viga – lähenesin rohelistele läbi Google ja see andis ette index.php3, kust edasi kuhugi ei pääsenud :-)
Need kaks juttu olid ülevaatlikud ja harivad ning tore, et seda asja aetakse. Loodetavasti peetakse neist reeglitest kenasti kinni.
Aga ega ilma norimiseta siiski ei saa :-)
http://www.roheline.ee/content.....3/lang,et/
Millel põhineb väide, et sünteetilised värvained ja lisaained tervisevaenulikud on? Või kas lugupeetavad väidavad, et toiduainetööstus paneb inimeste tervisest hoolimata toodetesse sisse sellisel hulgal lisaaineid, et need hävitavad tervist?
Liiga palju vett juua on samuti tervisevanulik, teatud puhkudel lausa surmav, aga sellest ei järeldu, et vett sisaldavad joogid tuleks ära keelata või pealuumärgiga tähistada.
Kampaania plakat (kaks kirurgimaskides tegelast midagi kokku segamas) püüab taas edastada vastanduvat sõnumit, justkui sööks enamus inimesi enamuse ajast surmavat mürki ja nüüd tulevad õilsad rohelised, mahedad ja ökod, kes meid vältimatust hukust päästavad. Selline elitaristlik pööbliõpetus, eristav, mitte sildu loov, enda upitamine teistele päheastumise abil.
Veel hõljub taustal kunstlik ja tihti põhjendamatu eristamine “kunstliku” ja “loodusliku” vahel ja justnagu oleks “looduslik” apriori hea ja “kunstlik” halb.
Aga see ei tähenda, et asjal muidu jumet ei oleks. Valikuvabadus on hea ning selle tutvustamine igati teretulnud, kui ükskord saadakse üle teismeeale omasest vastandumisideoloogiast :-)
hm,
ei taha siinkohal õigustada paranoia kylvamist või ettevaatust, mis kahtlustab iga innovatsiooni paarkend aastat, enne kui omaks võtab.
aga: ma olen aru saand põhimõtteliselt nii, et mahedat-ökot saab toota ka siis, kui sul keemiatööstuse saadusi ega mingit erilist 20. sajandi või hilisemat tehnoloogiat lihtsalt käepärast pole. et traditsioonilisemal ehk arhailisemal ehk primitiivsemal kombel. ilmselt hea tahtmise korral bensiinitagi.
sestap – olen aru saanud – võib siuke tootmine olla perspektiivikas näiteks Saaremaal ja Hiiumaal, kus kogu klaster niimoodi yhe saare peal koos on, toidu kasvamisest kuni pakendamiseni välja. et ei pea suurt midagi sisse vedama ja pooltooteid või toormaterjali ei pea yle merede ja maade vedama, mis oleks näiteks Hiiumaa sealiha paratamatu saatus, kui sellest Rakvere toodet tahetakse saada. ja nii ongi Hiiumaal-Saaremaal öko/mahetootmist sugenenud viimasel ajal.
kas kogu see värk tervislikum on – mine tea. õigupoolest ma sellest väga ei hooligi. ma pigem toetaks seda mahedat/ökot sellepärast, et see on eelkõige väiketootjate nišš monopolistiks või kartelliks pyrgijate vastu. et mitmekesisus või nii. samal põhimõttel, mille järgi eelistan Muhus sugulaste naabrimehe õlut Liiva kyla Konsumist saadavale soomlaste Olvi kontserni tootele A. Le Coqile. puhas natsionalism ja kolkapatriootlus.
nimetatud Rakverel on 35% turuosa yle lihatoodete; Äripäeva otsingust leiab ilmselt täpsema viite selle numbri algupärale, aga põhimõtteliselt on see usutav, vaadates suurpoodide ja nende kettide toimimispõhimõtteid.
et kogu sellesse öko/mahevärki maksab tegelikult syveneda. ma mõistan täiesti, et selline mõtlemine ei pruugi pigem kõrgtehnoloogilise või teadusmahuka tootmise poole vaatavate tehnokraatide maitse olla, aga kõikidel märgistel on omad statuudid-standardid-kriteeriumid, mille järgi neid antakse + järelevalveinstitutsioonid, kes jälgivad, et neid täidetaks. nii et syvenemisruumi peaks jaguma.
mullegi suht tundmatu maa, põle mingite infomaterjalide otsa sattund, ainult ideoloogia ja mõne elusa inimesega kokku puutund, kes asjaga tegeleb.
oskan viidata aint selle PDFi lehekylge 7, mis mahetootmisest yldsõnaliselt räägib:
http://www.kortsleht.ee/files/.....-parem.pdf
Martin Vällik,
Lastetoitude tootja Hippile on Ida ja Lääne-Euroopa jaoks erinevad tehased.
Hakka asjasse süüvima, rääkima, otsima,lugema, googeldama.
Ja siis jõuavad sinuni uudised, kuidas isegi eestis üks farmer ostab teise toodangu, et saada kätte tootepakendi silt ja müüb seda paljundades oma toodangut, mille kvaliteet annab tarbijatele kohe märku, et mingi jama on.Jah ka Eestis ei saa igalt poolt kätte mahedat, kuigi silt seda kinnitab. Keegi ei tea, kas nendes suurtes poodides, äkki vahendajate kaudu müüdavat kaupa samuti ei võltsita. Aga kui sa pole kokku puutunud varem öko-maheda toiduga ei saa sa ka aru, et sind petetakse.
Uuri natuke mis peitu E- ainete taga ja millised normid on nende kasutamiseks. Ja sa saad teada, et sink või juust mida sa tarvitad sisaldab sõltuvust tekitavat ainet ja väikelastele on see hoopis keelatud jne.
Ei saa toetuda ühele allikale, alati tuleb ise uurida edasi. Näha puude taga metsa ja metsa taga merd.
Võib olla te peaksite olema skeptilisemad just nimelt selle suhtes mida te iga päev sisse endale sööte, sest teiega mängitakse nagu marionettidega.
Võib olla olete te piisavalt tarbinud sõltuvust tekitavate lisanditega toitu, et te ei suudagi leida seda tõelist ohu allikat, näha kuidas teiega manipuleeritakse. Oskate mõelda ainult selles suunas, kus suurtootjatel on kasulik.
te härra vällik pole ise teemaga kursiski, ja juba pasundate. kas teil häbi ei ole. Viige ennast kõige pealt teemaga kurssi. Toitumise ja kõigega. Ja siis tehke selliseid labaseid avaldusi.
Tänan.
Mmmm, kõik singid? Kõik juustud? Nii eesti juust, hollandi juust, vene juust, Saaremaa leet, Pühajärve juust, rokfoor, brie jne jne? Nii see juust, mida toodavad leedukad, mida toodavad erinevad Eesti firmad või Soome firmad ning kõik juustud, mida meil jumal teab mis riigist tuuakse? Kõik surkavad sõltuvusttegevaid aineid sisse?
Et siis mina, nii päris mönuga juustusööja, peaks juba sõltuvuses olema? Käed hakkavad värisema, kui oma hommikust juustudoosi kätte ei saa? Aeg-ajalt töö juures süstin juustu veeni, end end paremini tunda? Ja asi tipneb sellega, et ma hakkan vargaks ja mõrtsukaks, end endale uue juustudoosi jaoks raha saada? :D
Aga see selleks. Pigem- mis kasu sellest on, et juust sõltuvust tekitab. Kui kõik juustud on sõltuvusttekitavaid aineid täis, siis pole üksikul juustufirmal sellest suuremat kasu ju? Inimesel siis vahet pole, kas ta saab oma kaifi Saaremaa leedist või Valio Edamist? Seega, konkurentsieelist asi ei anna? Lisaks, juust on selline toiduaine, mida ikka ostetakse ju. Päris palju isegi? On ju alati ostetud. Nii et palju see käivetki juurde annab?
PS! Hippost tõesti ei tea midagi ja ei viitsi süübida ka hetkel, kui aus olla. Aga… lihtsalt selline mõte, et selleks on logistiline põhjus? Et juhtumisi üks tehas asub Ida-Euroopas ja sealt tuleb kaup itta, teine kusagil Lääne-Euroopas ja sealt tuleb kaup läände. Vähem vedada = vähem kulusid = suurem kasum.
Erineva kvaliteediga tooraine, erinevad kontrollid. Üks saab koore, teine selle mis mujale ei kõlba.
Kas ma mainisin kõiki?
Mõtle kui sul tekib ühe toiduane tarbimise harjumus. Erinevate tootjatel on ju erinev maitse tootel. Sinul on sinu lemmiku harjumus. Sa ei loe kunagi pakendilt, mis seal kirjas on ja sa ei saa arugi, kui ühel hetkel on seal törts kangem kraam sees ja kui kellelgi on vaja, et su tarbimist tõsta suunab ta su osavalt lihtsalt suuremate koguste juurde. Suunab su osavalt tegema seda, mida vaja.
Lihtsustatud mudel.
Mmm, meil Ida-Euroopas ei ole toodete kontrolli siis? Ei testia stuffi? Ei ole meil tervisekaitseinspektsiooni? Ei kõrvaldata turult ohtlikke tooteid? Nagu näiteks http://www.tervisekaitse.ee/?m.....#038;id=98
Samas, kui sa endas nii kindel oled, siis miks mitte sinnasamma tervisekaitsesse kaebus esitada? Teed kõigile emadele teene, kui see kahtlane rämps turult koristatakse ju.
Ning minu tarbimisharjumsed ei toimi nii, sorri. Ma eelistan erinevaid marke proovida, kindlat lemmikut pole. Ja mis törts kangemat kraami? Ütle siis juba E ka, et ma edasipidi hoiduda teaksin, eks?
Hee, Martin!
Vabandan, kuid minu subjektiivse arvamuse kohaselt tegeled Sa tiba tähenärimise ja lahmimisena, süvenemata kampaania sisusse. Eriti skeptikud peaksid üldjuhul enne mõtlema, siis ütlema. Olen põhimõtteliselt nõus, et Sinu poolt viidatud lause ei ole päris korrektselt sõnastatud (aga vähemalt mina sain aru, mida nad tahtsid selle lausega öelda; samuti olen nõus Sinu vee-näitega (jälle see Paracelsus). Muide, meie maakoer Kusti on siuke pirts, et kodupõllu porgandit krõmpsutab heameelega, a naaberpõllul müügiks kasvatataud porgandid (mis vastavad ilmselt kõiksugu tavapõllundusreeglitele) talle ei kõlba.
Kampaania plakati kujunduse üle arutlemine kuulub mumeelest pigem rubriiki “maitse üle ei vaielda”.. Aga kakelda vähemalt mina ei viitsi. :)
Ikka tervisi! :)
Bettani, sinu poolt kirjutatu viitab selgelt, et sa oled langenud vist “confirmation bias” (otsitakse vaid oma seisukohta kinnitavaid näiteid, olemasoleva seisukohaga mitte sobivaid seisukohti ja fakte eiratakse või nende olulisust vähendatakse) lõksu. Teatud vihje on ka konspiratsiooniteooriale. Üsna selge, et sinu allikad ja sealt pärit “faktid” on kuidagi ühte väravasse. Kui lähtuda sinu enda sõnastatust – “Ei saa toetuda ühele allikale, alati tuleb ise uurida edasi.” – ausalt ja erapooletult, siis on pilt ikke kindlasti veits rahulikum…
Anu,
järelikult tuleks maheduse ja öko hindamiseks rohkem Kustisi palgata :-)
Minu subjektiivse arvamuse kohaselt lahmib hoopis see kampaania. Juba hüüdlause on ebaõige klišee ja peenike kiri annab mõista, et nn “tavatoitu” tarbivad ei hooli ei endast ega oma tervisest. Nii pole ilus ega õige, vähemalt minu meelest.
Kindlasti leiab nn “tavatoidu” seast paljugi sellist, mida ka Sinu pirts Kusti sööks :-D
Aga mis muidugi ei tähenda, et asjal muidu jumet ei peaks olema. Kohalikku tootjat rahvaalgatuse teel toetada on õilis ja vajalik ning valikuvabaduse laiendamine ja teadvustamine igati teretulnud. Aga kui see käib läbi tunnete manipuleerimise, siis on õilsuse rajalt minumeelest kõrvale eksitud.
Võib olla ma olengi kallutatud ja otsin näiteid, mis toetavad hetkel rohkem mahe-öko toitu. Sest need asjad pärinevad traditsioonilisest põllumajandusest ja tootmisest.
Mul on ju õigus olla skeptiline viimase aastakümnega muutunud toiduaine töötlemis- ja säilitamistehnoloogia suhtes, mille toimel toit mitte ei rikne loomulikul viisil vaid roiskub. Pädevaid uuringuid selles vallas pole eriti. Samas on suurenenud erinevate seedeelundkonna haiguste hulk, kasvajad, põletikud, haavand jms.
Miks enam putukad ei tule kuivainete sisse või piim hapuks ei lähe?
Miks peab lisama toiduainete sisse alumiiniumi, glutamaate, nitreid, aspartaami. Ained mis kahjustavad närvisüsteemi, tekitavad sõltuvust, soodustavad vähirakkude teket, on tohutu imamisvõimega jne.
Reklaamindus on minu erialast küll väga kaugel, kuid mulle meenub, et sigaretipakkidele kleebitakse tänapäeval silte a la “suitsetamine tapab”; kaugeltki kõik suitsetajad ei sure suitsetamisest tingitud haigustesse, eks. Sinu mõttelõnga järgides võiks ka suitsetajad kurta, et nende tunnetega manipuleeritakse. Manipuleeritaksegi. Teadlikult.
Aga teemasse tagasi minnes on minul laboriinimesena alati hea meel, kui inimesed tunnevad huvi, mida nad söövad, millist kodukeemiat kasutavad ning teevad tarbimisel teadlikke valikuid. See ei ole üldse lihtne pähkel ka minusugusele inimesele, kes ometi võiks nö matsu jagada. :)
Suitsetamise kahjulikkust ja tapvust siiski nagu kinnitavad mõningaid teadusuuringud. Muuseas, tubakas on ju täiesti looduslik kraam. Aga toiduainetesse lisatavate ainete osas, et need selliste koguste puhul tervisevaenulikud oleksid, ilmselt sellist kindlust pole, et seda kindlapeale väita.
Aga muuga olen Sinuga nõus – reklaamid üritavad peaaegu alati tunnetega manipuleerida, teadlikkus tarbitavate toiduainete ja kodukeemia osas võiks olla kõrgem. Ehk väheneb siis ka alusetute müütide mõju.
Bettani,
Sinu jutt meenutab kohati nagu mingi kristlase juttu, kes väidab igasuguseid vahvaid asju olemas olevat.
Kui öelda kristlasele, et too oma argumente tõestaks, siis vastuseks saad “Palveta ja jumal ütleb sulle”, mis väga ei erine sinu väidetest, et “otsi ja leiad”, kui sa nii väga tead neid tõestusi olemas olevat, siis miks sa neid teistega ei jaga?
Ma siinkohal ei väida vastu, et neid ei ole, aga selline kaagutamine, et kuskil peldiku seinal on üks kiri, mis teie silmad avab on täiesti mõttetu minu arust.
Ja üleüldse kui seda ökoperet niiväga kotiks inimeste tervis, siis miks ei ole kampaaniat sellest, KUIDAS tuleks toituda?
Miks niipaljud inimesed arvavad (eriti naised), et peale kella kuut süüa ei tohi? (Isegi koolis õpetajad on ajanud sellist iba mulle)
Miks inimesed ei tea, et hea oleks kui inimese organism saaks iga 3h tagant toitu? Miks inimesed ei tea, et hommiku söök on kõige tähtsam söögikord päevast? Miks inimesed ei tea, et kui sa põletad natuke rohkem toitaineid kui tarbid, siis võtad kaalust alla?
Ühesõnaga kui neid TÕESTI kotiks inimeste tervis, siis oleks ilusti kampaaniaga kaasas toitumiskavad erineva kaalugrupiga/eesmärkidega/vanusega/eluviisiga jne jnejnejnejenjene inimestele.
Suitsupakkidel on siiski kiri “Suitsetamine võib tappa”. Hetkelgi 1 sellise kirjaga taskus ;) Mis puutub skeptilisse suhtumisse toiduainetööstuse arengusse, siis eks tahaeti ka Galileo Galilei tuleriidale visata. On olemas eluterve skepsis ja siis on igasugune äärmus :)
Väga palju väga mitmesuguseid arvamusi.
Olen siiski seisukohal, et reklaam peabki olema võimendatud. See ei tööta muidu ju. Nii lihtne ongi põhjus, miks see reklaam on just selline nagu on.
Toiduvärvid jm. lisaained: nt asovärvid on paljudes maades keelatud, meil mitte. Potentsiaalselt vähkitekitavad (mu hetke väsimusseisundit arvestades võin ma muide mõne faktiga natuke puusse panna). Ma ei loodagi selle peale, et õpetada inimestele pähe nende asovärvide koodid, mida ka muide meie Tervisekaitseinspektsioon kontrollib ning soovitab mitte tarbida. Ka muude lisaainete kohta ütlevad sealsed spetsialistid ise, et üksikuna võttes pole enamik neist enamikele inimestele ohtlikud; aga alati on neid, kellel on tundlikkus mõne aine suhtes ning mitu ainet koos mõjub juba hoopis teistmoodi. On ka neid lisaaineid, mis on küll lubatud, aga ikkagi nad isiklikult ei soovita väga tarbida.
Suur osa seda infot on hetkel tõesti suusõnaline ja seega mul pole Sulle pädevaid kirjalikke allikaid viidata.
Aga juba terve mõistus ütleb, et targem on tarbida tooteid, kus peal kirjas ained, mida tunned-tead ning ning võimalikult vähem paksendajaid, emulgaatoreid, värvaineid jms.
Samas eksole, ma ei suuda iial tõsiselt võtta nt moosi, mille sildil on kiri, et säilitusaineteta ja siis loen sealt koostisest välja suhkru. No mis see suhkur on siis ka?
Roheliste kampaania räägib sellest, et mida süüa. See eeldab, et inimestel on olemas teadmised, kuidas süüa. On ju elementaarne, et hommikusöök on päeva tugevaim toidukord ja enne magamaminekut 3-4 tundi ei sööda ja söögikordade vahed pole liiga pikad.jne.
Kui inimesed mõtleksid hetkes kuidas on arenenud tehnoloogiad ja kuidas on arenenud inimese keha tekib ju lõhe. Mis on inimese juures nii palju muutunud? Me lihtsalt tekitame endale ise probleeme luues kaasaegset toiduainete tööstust mis ei kata meie vajadusi.
Väike osa sellest, mis meid hävitab.
http://sahver.ee/files/Mida_ta.....ad_e.d.pdf
http://www.tervisekaitse.ee/do.....toidus.pdf
Ennast ökotoidu teemadega kurssi viimine ei ole ju raske. Võta oma tavalise toidukorvi ained. Kirjuta välja E-ained, mis pakendil kirjas on ja pane otsingusse. Leia Sulle usaldusväärseim allikas (allikaid on palju) ja vaata, mida Sa toiduga kaasa saad. Siis uuri, millisel viisil see toit valmistatud/ kasvatatud on. Otsusta enda jaoks ära, kas Sa eelistad puurikanade mune, kas GMO on Sulle vastuvõetav, kas Sa tahad talunikule õiglast palka, kas liigne pakendamine on Sinu meelest OK… MA EI HAKKA SULLE LOENGUT PIDAMA. Uuri ise infot ja tee omad otsused. Kui oled teemaga lõpuks kursis, siis jaga kindlasti mõtteid. Hetkel tunduvad mõned Su arvamused lahmimisena. Edu!
… Ahjaa, vastandamist kasutad ise pidevalt. Nt.tavameditsiin on hea, alternatiiv on paha.
Lapsuliblikas,
oled mind oma blogis http://lapsuliblikas.wordpress.....eie-umber/ konteksti mittehaaravalt tsiteerinud.
“Elitaristlik pööbliõpetus” käis mul selle “Oled see, mida sööd” kampaaniaplakati, mitte aga ökoeluviisi kohta.
Ökoeluviis on iseenesest tore, aga kui seda hakatakse teistest eluviisidest paremaks pidama, iseend sealjuures targemaks ja õigemaks arvama, siis on astutud sammuke usukultuse suunas.
Mis aga puutub nt tava- ja nn alt-meditsiini, siis ainus serinevus nende vahel on see, et üks on teaduspõhine ja teine pole seda mitte.
Eraisikuna võib iga inimene igasuguseid asju harrastada sh nn alternatiivmeditsiini, kuid sellist tegevust ei saa kuidagi pidada tõsiseltvõetavaks alternatiiviks või arvestatavaks valikuvõimaluseks selle kõrval, mida teaduslikul tegevusel meile pakkuda on.
“Hea” ja “paha” ei puutugi liiga palju asjasse.
Õige jah, et hea ja paha pole nagu see kategooria, mille alusel neid “meditsiine” lahterdada. Samas pole selles kontekstis ehk isegi niivõrd oluline teadus- kuivõrd tõenduspõhisus. Ehk siis “tava” ja “alternatiivi” asemel oleks õigem ja õiglasem rääkida “tõenduspõhisest” ja “alternatiivist”. Kui selle alternatiivi mõju lisaks “mind aitas” ja “sõbranna oli haige, sai terveks”-lugudele mingit tõendamist leiaks, poleks ta ju enam “alternatiiv”. Seega – “tõenduspõhine” ehk tegelikult ka lihtsalt “meditsiin” ja “alternatiivmeditsiin”, mille võiks tegelikult toime tõendite puudumise tõttu ka “soolapuhumiseks” tituleerida…
Töökoormuse tõttu ma kahjuks yritusele ei jõudnudki. :(
Ehk järgmine kord, kui ma seda maha ei maga. Loodetavasti annab mõni hea inime aegsasti märku.
***
“Miks niipaljud inimesed arvavad (eriti naised), et peale kella kuut süüa ei tohi? (Isegi koolis õpetajad on ajanud sellist iba mulle)”
No õpetajaid tasub kuulata, neist targemad on ainult ajakirjanikud ja taksojuhid.
Yhe tuttava biokeemiku jutt käis minu mäletamist mööda nõnda: inimese organism kasutab toidu töötlemiseks ja sealt saadava hoiustamiseks eri mehhanisme. Päevasel ajal inimene enamasti siputab, seega võib igal hetkel energiat vajada. Järelikult on valgel ajal söödu mõistlik salvestada lyhiajaliselt. Pimedal ajal on inimene enamasti kuss, seega on mõistlik panna energia pikemaks tallele. Näiteks kõhule ja kannikale.
See on nyyd ylimalt lihtsustatud ymberjutustus, millest pool on mul meelest läinud või sassi aetud ning ylejäänu kehtib yksnes väga laias laastus. Aga umbes nii need põhjendused käisid.
Tundub loogiline olevat. Samas, muidugi, tundub igasugune jura loogiline. Väljaõppinud demagoogina võin ka ise ykskõik mille võhikuile loogiliselt kõlama panna. :)
Kahjuks kõike siin ilmas ise järele kontrollida ei jõua ning vahel tuleb otsustada, kas juturääkija on piisavalt asjatundlik, et teda poolpimesi usaldada, või ei. Lihtsam ja populaarsem on kyll selle järgi valida, kas ta tundub sympaatne. Meetod seegi.
Sihuke pilt siis:
Proovime uuesti:
Pilt.
Nn ökoelviisiga seotud Erik Puura artikkel Novaatoris:
Kuidas ökoeluviis võib inimesed hulluks ajada
Hea point:
Kusjuures eriti absurdne on et eksisteerib inimesi kes arvavad ennast roheliseks ja keskonnateadlikuks ja mida iganes aga samas sünnitavad lapsi! Iga soetatud laps ju kahekordistab sinu ökoloogilise jalajälje, ükskõik kui väikseks sa selle oma rohelise tegutsemisega ka kahandanud oled.
Irw@skeptik
Jään ootama, mil teravdatud tähelepanu alla võetakse sloganid nagu”keskerakond hoolib” jne.
@Tõnu – ma arvasin, et nimetatud erakonna osas on kõik niigi selge…
no aga on ju näha et pidev mäkis istuja läheb mingi aja pärast burgeri nägu ja tegu,eriti vöökoht,kõht ripub üle pükste nagu juust saia vahel!:-) ameerikas küll sellisied nähtud.usas oli mingi tüüp sõi pika aja vältel vaid kartulikrõpse mille tulemusel tal sapp eemaldada tuli.ja neist coca-cola joojatest ei saa ma ka aru.mulle ausaltöeldes ei maitsegi coca,aga miz igal pool kiirtoidu kohtades just seda niiöelda eine komplektis müüakse tee asemel,jääkuubikud sees.sööd ära rasvase burgeri ja friikartulid ja jood jääkülma kokat peale,pole just eriti kasulik.
@limpa –
Coca-cola sisaldab suurel hulgal suhkruid või siis suurel hulgal suhkruasendajaid. Üks teeb paksuks ja teine tänu oma nn tühjadele kaloritele soodustab ülesöömist.
Martin Vällik ütles:
Jah, selle parteiga peaks kõik selge olema. Aga teistega?
“Reede maksuvabaks” või miskit sellist
Tegelikult ei tahtnud ma mitte seda öelda.
Iseenesest on skeptikute tegevus igati positiivne – igasugust rämpsinfi liigub ringi ja tavainimesel puudub võimalus (ja kvalifikatsioon) seda korralikust infist eristada.
Paistab, et seejuures on oht muutuda sarnaseks tolle Pratchett’i tegelasega, kes hakkas vanasõnu, kõnekäände ja poeeme tõele vastavaks muutma. See sell hukkus, kui püüti tõestada, kas ütlus “sulg on tugevam, kui mõõk” vastab tõele. Selgus, et “ainult siis, kui mõõk on väike ja sulg väga terav”
:))
Niisiis – mõõdukust ka skepsisega.
Antud teema puhul paneb pisut imestama, et skeptiliselt ei suhtuta kogu teemasse, vaid ainult ökotoidu pooldajate omasse. Aga kuidas on nende toidulisanditega? Kes kontrollib, mis meetoditel, kui usaldusväärne see on?
Ma ei väidagi, et uuringud POLE usaldusväärsed. Samas on aja jooksul mõned lisandid ka keelatud – st. neid peeti teatud ajani ohututeks, kuni….
Ja hjarg viitab turult kõrvaldatud ohtlikele toodetele – see iseenesest näitab, et turul ON ohtlikke tooteid.
Loomulikult ei tasu lolliks minna aga teatud mõistlik ettevaatlikus ei tee halba.
No ma pakun, et paljudel siiski puudub sisemine soov ja võibolla
isegi võime midagi eristada ja asjadest üleüldse aru saada.
Uskumine on ju palju lihtsam.
Novaator: Oled see, mida sa sööd
Sa oled, mida sa sööd teadus.ee