Otsisin siit üht antiikset kommentaari ja komistasin kogemata kohta, kus Celtic Martinit tsiteerib:

* kuna väited ei põhine reaalteadustel ja ei ole verifitseeritavad, siis peab neid vaateid muul moel elus hoidma. kambavaimu loomine ja hoidmine aitab, sest seltsis on kindlam olematust uskuda kui üksinda. üksikut hakataks napakaks pidama, hulgakesti ja registreeritult saab juba paljudele asjadele apelleerida.

Just-just. Ilus näide sellest, kuidas tõbi, mida muidu võiks lihtlabaseks parasitoosiluuluks kvalifitseerida ja kipslahase või eriti rasketel juhtudel väikese antipsühhootikumiannusega kenasti ravida, on kambavaimu loomise tagajärjel kasvanud Interneti vahendusel nakkavaks ja peaaegu ravimatuks pandeemiaks, on kunagine Morgellons’iks hüütav meem. Tänapäevaks on asi nii kaugele jõudnud, et CDC on alustanud epidemioloogilist uurimistegevust. Kambavaim on ära registreeritud Morgellons Research Foundation’i nime all ja registreeritult saab juba paljudele asjadele apelleerida.

hjarg kirjutas:

Homöopaatilised ravimid on 100% kindlusega kahjutud. Seda pole vaja eraldi testidagi. See on pigem nende valmistamise iseärasuse tõttu niimoodi.

Ei, ka homöopaatilisi ravimeid on võimalik üle doseerida. Veepõhistega on muidugi lihtne, aga ka piimasuhkrupõhiste üleannustamine võib mõnedes inimestes surmaohtlikku kõhulahtistust põhjustada. Ja seda, et alkoholipõhine homöopaatiline ravim tapab, teab ilmselt igaüks.

igasugune ravimine (olgu selleks või homeöpaatia) lõpeb surmaga.

Homöopaatilised ravimid on 100% kindlusega kahjutud. Seda pole vaja eraldi testidagi. See on pigem nende valmistamise iseärasuse tõttu niimoodi.

Ehk siis valmistamismeetod on järgmine:
Võtetakse aine, mis väidetavalt tekitab samu sümptomeid nagu see haigus. Näiteks misiganes kõhuvalu puhul arseen. Või siis unetuse puhul kofeiin. Või siis peavalu puhul pesapallikurikas. :P

Üks osa seda ainet segatakse 100 osa veega. Saadud segust võetakse 1 osa segu ja segatakse 100 osa veega. Saadud segust võetakse 1 osa segu ja segatakse 100 osa veega. Sobivaks homöopaatiliseks lahuseks peetakse seda, kui seda segamisprotsessi on 30 korda korratud. Kui seda veel 100 korda segatakse, siis on lahus “eriti kange”.

Nii, sellel veel on nüüd mingi müstiline elektronmälu või miskit sinnakanti, mis hoiab endas mälestust sellest ainest, mis sinna segati. Ja kui inimene seda tabletti sisse võtab, siis organism saab nagu aru, et ahaaaaaa! siin on mingi pesapallikurika jäänuk, järelikult tuleb hakata peavalu ravima.

Tulemus- homöopaatiline ravim on sama kahjulik kui vesi…. sest see ongi ju vesi. Tõsi, sama suure ravimtoimega ka kahjuks.

Igatahes see, kes surmava konsentratsiooniga tilku välja kirjutas, homöopaat ei olnud. Surmav kogus homöopaatia puhul hakkab nii ämbrist :D

Ma ei tea homöopaatiast midagi, küll aga tean natuke ravimtaimedega ravimisest. Ravimatimedes on toimeaineteks keemilised ühendid (appi!), mis paljud ka e-ainetena kirjas (appi-appi!). Tänapäeval kasutatakse “akadeemilistes” ravimites ülisageli just nimelt keemilisi ühendeid, mis on omal ajal eraldatud ravimtaimedest. Klassikaline lihtne näide – atsetüül-salitsüülhape. Paljude ravimtaimede kasutamisega võivad kaasneda ja sageli kaasnevadki ebameeldivad ja tugevad kõrvalnähud. Olles puhastanud ravimtaimest toimeaine, hakkab ravijat huvitama, mismoodi kõrvalmõjusid vältida. Järgneb katsetuste jada, tulemusi konrtollitakse. Katseid ei tehta tänapäeval enam sugugi nii palju kõrgematel loomadel (karvastel, suurte silmadega imetajatel, näiteks), vaid näiteks batkerikultuuridel, uuritakse toimet viiruste paljunemisele peremeesraku sees… molekulaarbioloogilised vahendid seega. Ja inimestel, jah, sest enne ravimi turulelaskmist peab olema kindel, et sellel ei ole ränki kõrvalmõjusid või kui on, siis peab teadma, millised need on ja kuidas neid vältida või kes on vastunäidustatud. Nojah, see on selline üldine jutt. Ma eeldan, et kui usaldus homöopaatiliste ravimite vastu on nii suur, siis on ka need ravimid kõik vastavad etapid läbi teinud? Ja vastav materjal on kenasti dokumenteeritud ja ravimite kasutajale kättesaadav, nagu tavaravimite puhul?

Mis puutub igasugustesse ekstrasenssidesse, siis ma võin näiteks rääkida, kuidas üks selline ravis mu klassiõe ekseemi meega, kuigi neiu oli meele allergiline ja asi lõppes veel hullema ekseemiga (ja arsti poole pöördumisega). Või kuidas üks estrasenss ravis mu teise klassiõe ema alkoholismi püha veega piserdatud suhkrutükkidega, mida tuli talle supi sisse poetada (salaja) – peale mitut kilo tükksuhkrut (ja mitmeid sadu kroone ekstrasensi juures käimiste peale) polnud paranemist näha. Minu lemmikud on aga lood, kus ekstrasensid iseennast ravida ei suuda ja iseendale valediagnoosi panevad – nt kui istmikunärvi põletik osutub kulunud puusaliigeseks. Või kui valest toitumisest ja mõtlemisest tingitud lühinägelikkus osutub hallkaeks, mida tuleb opereerida, kuna kalamaksaõli kapslid seda ilmselgelt ei ravi. Jne, jne, jne. Nimesid ma ei anna. Küll aga võin vihjata, et nii mõnigi selline ekstrasenss on sundinud inimest arsti kirjutatud ravist loobuma, mille tulemuste eest ta ise muidugi ei vastuta… Ja üks parimaid näiteid oli sellest, kuidas üht meest täiesti imelikul kombel tekkinud maksapuhitusest raviti – mees tuli ekstrasensi juurde erinevate hädadega, üks oli see, et ta vöökohast hirmus ümmarguseks läinud. Diagnoos – maksapuhitus! Järgnes massaazh, mille tulemusena maksapuhitus taandus. Nii, põhjus – teadmata, ei tarvita alkoholi ega midagi (nii rääkis ekstrasenss). Ma juhtusin seda inimest aga tundma. Olgu maksapuhitusega kuidas on (ma tõesti ei tea, kuidas see inimesel välja näeb ja kuidas seda massaazhiga ravitakse), aga alkoholi pidev kuritarvitaja oli ta küll, seda teadis kogu ümbruskond (purjuspäi lällamised alevi peal tavaline asi). Nii et suurenenud maksas ei oleks midagi imelikku, pigem vastupidi. Informeerisin sellest ravitsejat, kes ütles eh, noh, eks ta võib ju mulle kõike rääkida… Aga mida ma pean siis arvama – inimene, kes väidetavalt loeb aurat ja inimeste mõtteid nagu mina Postimeest – kuidas ta seda ei näinud, et too inimene alkohoolik on? Ometi oli see talle näkku kirjutatud (muidugi, ka mõni krooniline haigus võib põhjustada nina jämenemist, põskedele kapilaarvõrgustiku ilmumist ja näo pundumist).

Mõttetu on sellisest näidetest, olgu need nii hoiatavad kui tahes, uskujatele rääkida. Uskumine on nende jaoks püha, ja nad ei tee vahet uskumisel ja teadmisel. Et teadmine saavutatakse alles siis, kui on olemas veenev ja vettpidav tõendusmaterjal, pole nende jaoks argument. Kuna nende jaoks on täpselt samal tasemel ajakirjas “Nature” avaldatud artikkel ja “Paradoks B” kolmanda numbri joonealune järjejutt… Mis puudutab lapse gaasivalusid, millest ülevalpool juttu oli, siis selle vastu aitab lapsega võimlemine ja köömnetee või vastavad tilgad apteegist. Ma ei usu seda, ma tean seda – ja seda ka, miks. Aga selleks on vaja kõigepealt aru saada, miks lapsel üldse gaasivalud tekivad. Nii et enne kui hakata endale või oma lapsele mingi sodi sisse jootma, tuleks välja selgitada, mis lapsel tegelikult viga on ja mida selleks teha tuleb, et tema olukorda paranadada, ja millised võimalused selleks on ja mida see ravim endast kujutab, mida talle antakse. Tavamedistiinis on selleks arstid ja haiguskirjeldused ning ravimite ja nende kõrvaltoimete kirjeldused. Ma tõesti ei tea, kas homoöpaatias selliseid asju olemas on, igal juhul küsiksin ma seda kõike lp homoöpaadi käest näha. Meelest on vist ära läinud see skandaal ühe ravitsejaga, kes oma patsiendile surmavas kontsentratsioonis tilku välja kirjutas?

Mis puutub sellesse, et homoöpaadid peavad tegema diplomitöö – andke andeks, aga aastasadade pikkune kogemus näitab, et kõrgemat haridust või mõne kursuse läbimist tõendav dokument iseenesest ei tee inimest ei intelligentseks ega kompetentseks.

Homöopaatia on täielik pullipask. See on kerge viis inimesi petta. Homöopaatilised “ravimid” on aga tegelikult täiesti tavaline vesi.

Homöopaatiliste preparaatide “proovimine” on huvitav tegevus.

See käib tõesti sedasi, et terve inimene manustab mingit h nostrumit ja täheldab üles oma reaktsioonid. Mõte seisnevat selles, et kui aine (nii päris aine kui ka selle lahjenduse mitmekordselt lahjendatud lahjendus) tekitab terves inimeses mingid sümptoomid, siis haigel inimesel, kelle haigus väljendud samade sümptoomide kaudu, saab selle preparaadi sissevõtmise läbi terveks.

Igasugust päris ainet ei saa loomulikult nn allopaatilises koguses katsetada, kuna mõni võib isegi väikses koguses mürgine olla, seepärast eelistas Hahnemann proovimistel 30C lahjendust. Kuigi kiinapuu koort proovis Hahnemann selle ehedal kujul.

Proovimiste ajal ei tohtinud inimesed tarbida kohvi, teed, maitseaineid, veini. Samuti ei tohtinud nad teinekord mitmeid kuid kestva proovimise ajal malet mängida. Õlut tohtis juua.

Testisikud pidasid detailset päevikut. Räägitakse, et Hahnemanni-aegsed proovimised olid oluliseks panuseks hilisemate kliiniliste uuringute meetodi kujunemisel.

Nende proovimiste raportitest moodustub Homeopathic materia medica, kus iga sümptoomi taha tekib rida preparaate, mis seda terves inimeses esile kutsub.

See on siis teooria. Praktika on seda siiski ka proovitud uurida.
Näiteks on meil leida selline uuring:
Ultramolecular homeopathy has no observable clinical effects. A randomized, double-blind, placebo-controlled proving trial of Belladonna 30C.

Subjects recorded any symptoms experienced during the total study period on a daily basis using a structured questionnaire. Symptom diaries were analysed blind to determine if each subject had proved or not (based on predefined criteria).

The main outcome was the proportion of subjects who had proved in each treatment group.

RESULTS: No significant group differences in proving rates were observed [Belladonna provers N = 14 (13.9%); placebo provers N = 15 (14.3%); mean difference -0.4%, 95% confidence interval -9.3, 10.1] based on intention to treat analysis. Primary outcome was not affected by seasonality or the individual’s attitude to complementary medicine.

CONCLUSION: Ultramolecular homeopathy had no observable clinical effects.

Siis on veel selline homöopaatide endi poolt teostatud uuring:
Can homeopaths detect homeopathic medicines? A pilot study for a randomised, double-blind, placebo controlled investigation of the proving hypothesis.

Vickers A, McCarney R, Fisher P, van Haselen R.
Academic Unit, Royal London Homoeopathic Hospital, London, UK.

Homeopaths believe that a medicine, which causes a particular symptom in a healthy volunteer, will cure a similar symptom in a sick patient. From this phenomenon, it is possible to deduce a hypothesis: homeopaths should be able to distinguish a homeopathic medicine from a placebo by taking both and observing their effects.

If true, this would support an effect of homeopathic medicines different from that of placebo.

If false, it casts serious doubt on the contemporary homeopathic knowledge base and on homeopathic pathogenetic trials (HPTs) as currently practised.

The study design was a double-blinded, crossover trial. It consisted of a 1-week study medication period, a 2-week washout period and a further 1-week on study medication.

Bryonia in a 12c potency was chosen as the trial medication.

Participants were recruited in the UK from the Faculty of Homeopathy and the Society of Homeopaths and were currently healthy, aged 18 or over with at least three years’ clinical experience of homeopathy.

Of the 500 recruitment packs despatched, we received 88 responses (17.6%). Seventy homeopaths were randomised of whom 50 completed the trial.

In the main analysis 60% correctly identified the bottle containing Bryonia (n=40; 95% confidence interval 43%, 75%; P=0.27).

There was evidence of an order effect: subjects were much more likely to think they received active Bryonia in the first rather than the second period.

In this study a promising trend was observed that symptoms reported by some homeopaths may not be completely attributable to placebo.

A multi-national, large-scale trial will be required to investigate this phenomena with adequate statistical power.

Näpuharjutusena võid proovida, mitu libedat kohta sellest abstraktist leiad :-)

Statistika on pärit Soomest kus püütakse loodusravi raamidesse panna. Otsides loodusravi ohtlikke külgi.

Jõuluvana on ka Soomest, kas peab tähendama, et tegemist on Jõuluvanalt saadud andmetega.

Ma ei tea neid uuringuid internetis ma tean, et erinevate koolkondade koolitajatel on isiklikud raamatukogud, mis sisaldavad taolisi uuringuid.

Kas sa oled kunagi oma silmaga neid andmeid näinud?

Ravimikatsetuses tekitatakse inimesele haiguspilt tarvitades homöopaatilisi preparaate. Ja preparaate tarvitatakse kindla süsteemi alusel tõstes nende potentsi. Kõik inimesega toimuvad muutused kirjutatakse seejuures ülesse. Neid tehakse erinevatel inimestel ja siis saadakse ravimipilt mida kasutatakse sarnaste haiguspiltide ravil.

Ravimkatsetused peavad olema topeltpimedad. St inimene kes protseduuri läbi viib, ei tea, kas tegu on platseeboga või mitte.

Kui ainsad uuringud, mis väidetavalt positiivseid tulemusi annavad, peituvad kellegi isiklikus raamatukogus, ja kõik avalikult kättesaadavad uuringud ei näita platseeboefekti ületavat mõju, siis mis järelduse sellest tegema peaks?
Samamoodi on astroloogidel kuskil peidus saladused, mis astroloogia töötamist täiesti kindlalt näitavad, aga mis paraku sealt isiklikest raamtukogudest kaugemale ei jõua, või kui jõuavad, siis ümber lükatakse, ja kõik dokumenteeritud uuringud antud teemal, mida ka võimalik kätte saada on, näitavad millegipärast täielikku läbikukkumist.
Ka on igasugustel igiliikurite leiutajatel kodus keldris masinad, mis tasuta energiat annab, aga mis päevavalgele tuues enam ei toimi, või veel hullem, mis valitsuse poolt konfiskeeritud on saanud.
Erinevad kütuselisandid, alustades mpg-capsidega, annavad ka tootjate endi katsetes väidetavaid tohutuid kütusekokkuhoide, aga uuringutest on tavaliselt kuulda ainult ülipositiivseid järeldusi, aga mitte mingit kontrollitavust või isegi mõistlikke katsetingimusi. Lisaks sellele on kütuselisandite müüjate sõnul nemad ise ja mingid anonüümsed tuttavad kogenud, et need tabletid töötavad ikka väga hästi. Kui aga seda kõike kontrollitud tingimustes katsetama hakata, siis tuleb välja et mõju on parimal juhul marginaalne, ning isegi õhurõhu kõikumine võib mõju nullida.
Erinevate müstiliste võitluskunstide valdajad suudavad ka kõrvaliste silmade eest varjatult kloostrites hordide kaupa mehi vaid pilguga või sõrmeviibutusega maha murda, aga avalikkuse ees toimib see millegipärast ainult sealtsamast kloostrist kaasavõetud inimeste peal, ja mitte keegi muu jalust maha niidetud ei saa.
Paralleele leidub uhhuumaailmas igal sammul.

Statistika on pärit Soomest kus püütakse loodusravi raamidesse panna. Otsides loodusravi ohtlikke külgi.

Ma ei tea neid uuringuid internetis ma tean, et erinevate koolkondade koolitajatel on isiklikud raamatukogud, mis sisaldavad taolisi uuringuid.
Eestis õpetatakse näiteks kolme erineva koolkonna järgi homöopaate (Venemaa, Saksamaa ja Inglismaa).

Ravimikatsetuses tekitatakse inimesele haiguspilt tarvitades homöopaatilisi preparaate. Ja preparaate tarvitatakse kindla süsteemi alusel tõstes nende potentsi. Kõik inimesega toimuvad muutused kirjutatakse seejuures ülesse. Neid tehakse erinevatel inimestel ja siis saadakse ravimipilt mida kasutatakse sarnaste haiguspiltide ravil.

No viita siis palun, Bettani, mõnele homöopaatide uuringule, mis näitab, et need homöopaatilised ravimid ka platseeboefekti ületavad.

Bettani kirjutas:

Tõenäoliselt pole need skeptikuteni jõudnud sellepärast, et vaatamata skeptiutele kasutab 30% Euroopa Liidu elanikest loodusravi.

Mida see number näitab? Selles sõnastuses mitte midagi. Kasutamine ei ole sama, mis tervenemine. See 30% on vägagi tõenäoliselt pärit mõne loodusravimi müüja slaidiprogrammist. Mina kasutan ka loodusravi, aga väga oluline on, milleks ma seda kasutan. Kui ma köha vastu põdrasambla või raudrohu teed joon on see ka puhtal kujul loodusravi. Kui ma hakkaks ainult looduslike vahenditega mõnda tõsisemat haigust ravima, nagu näiteks kopsupõletik, siis tagajärjed on hoopis teistsugused.

Tore, Bettani. Räägid meile sellest kindlast süsteemist ka äkki? Sest tead, see et asi kindla süsteemi järgi toimib, ei tähenda veel, et süsteem õige on.

Hmm, ja sellest viimasest lausest ei saanud ma midagi aru. Muideks, kuskohast see statistika võetud on?

to Stjuuv

Hea on ju otsustada asja üle, millest sa midagi ei tea, et see on mõtetu.

Ravimikatsetused toimuvad kindla süsteemi järgi. Kõik töötavad homöopaadid on selle läbi teinud, võimalik, et sellepärast nad ka julgevad inimestele oma abi tervenemisprotsessis pakkud, et nad teavad, et neil on mõju.
Tõenäoliselt pole need skeptikuteni jõudnud sellepärast, et vaatamata skeptiutele kasutab 30% Euroopa Liidu elanikest loodusravi.

Ja kui need ravimikatsetused viiakse läbi stiilis: anname inimestele tilgakese seda, ja vaatame mis juhtub, siis mis viisil on neist katsetustest üldse võimalik mingeid järeldusi teha? Kui need katsetused oleks vähegi teaduslikud ja järeldusvõimelised, oleks neist muidugi kasu, aga paraku ei ole ma veel siiamaani näinud ühtegi homöopaatilise ravimi katsetust, milles kasvõi platseeboefekti arvestatud oleks, mistõttu need on täiesti kasutud.
Küll on aga ära toodud küllalt päris teadlaste uuringuid, kus kõiki tegureid ka arvesse võetakse, ja millest ükski ei näita homöopaatia toimimist.
Selline “keegi kuskil teeb küll katseid ja on kindlalt positiivsed tulemused” retoorika on ju puhas jama.

Homöopaadid teevad oma koolituse lõpus diplomitöö. Kõik homöopaadid on ise teinud läbi ravimikatsetusi.

Homöopaatilisi uurimistöid tehakse ravimikatsetustest juhuslike inimeste peal.

Seega iga õppetooli juures,kus koolitatakse homöopaate on olemas uuringud ravimikatsetustest.