Enne kui see teema taas “üle serva” kukub, tahaks ka sama küsida. Kas Mati võiks kvalifitseeruda 10 000 krooni taotlejaks? Ja kui mitte, siis miks?

Kuidas nüüd siis ikkagi Mati eksperimendiga jäi?

Siinne lugu on leidnud tsiteerimist eestikeelses vikipeedia artiklis Nirgi tänava kohta:

Vikipeedia: Nirgi tänav (Tallinn)

Eesti Päevaleht on järeluurimist teostanud ja teadlastelt üle küsinud:
Soome ekspert: hirmud kõrgepingeliinide mõju pärast on alusetud
Autor: Ulvar Käärt

Ma olen see Mati kes ülalpool kirjutas et tunnen eksimatult ära pea lähedale asetatava töötava mobiiltelefoni ja et see teeb tavaliselt lausa kerget valu.
Ja tunnen märksa nõrgemat valuaistingut, kuid siiski valuaistingut, ka cordless lauatelefoniga helistades.
See aisting ei ole soojuse aisting, see on ikka kerge valu aisting, soojust ma küll ei tunne. Ja kindlasti saaks katses telefoni korpuse soojuse kuidagi isoleerida nõnda et selle tundmine oleks välistatud – näiteks panna plastleht kõrva ja telefoni vahele.

Ma ei ole viitsinud läbi lugeda ülalviidatud 10 000 kroonise preemia tingimusi, aga ma loen nad läbi.

Kuid ma ei usu et selline aistmine kvalifitseeruks Randi preemiale, sest see pole ju mingi paravõime vaid täiesti tavaline füüsilise aistmise nähtus. Või arvate et siiski kvalifitseeruks?

Linnas on jah võimalus, et alla 2W asi toimetab, mõne kildi kaugusel olles on alati max. võimsus.
3G muide kappadi-kappadi ei tee. Vat peakski tolle tegelasega selle katse ise ära tegema: andma talle vaheldumise 3G ja tava-GSM kõrva äärde. Hmm, mul veel üks töötav ilma 1800MHz-ta telefon kah olemas.
Proovin kunagi.

Ega mobiili saatja pidevalt võimuses 2 W ei tööta. Pigem ikka 0,02 – 2 W vahemikus, ja sedagi portsionite, timeslottide kaupa. Kõne ajal, signallingute vahelisel ajal on saatja enamuse ajast (ca 1/8) ju tegelikult üldsegi välja lülitatud. Seega, võimsus on asulates rääkides üldjuhul 0 koma midagi W ja sedagi aegajalt, pulsseerivalt.

Vanematel mobiilidel lõi GSM-le omane kappadi-kappadi täiesti kuuldavalt kõlarisse sisse. Nt ka mina kuulsin Ericsson 388 kuularist enne telefoni helisema hakkamist ära, et telefon vist suhtleb tugijaamaga.

Nagu ma varem kirjutasin (vt. 27. märts 17:55) on selle elektrosensitiivsuse kohta palju katseid tehtud ja pimendatud tingimustes on need kõik feilinud. Seetõttu, para või mitte, oleks igal juhul põnev katsetada, …

Tegu pole tehnikakauge humanitaariga, kes polkovniku lese moodi igatsugu hädasid välja mõtleb, vaid elektroonikuga, kes on kõikvõimalike elektrooniliste vidinatega päris palju kokku puutunud.
Muide, NMT-ga seda jama ei olnud.

Samas võib aga siiski olla, et kodanik kujutab seda vastikut ja ebameeldivat nähtust endale lihtsalt ette, kuna on endale pähe võtnud, et mobiilid “kiirgavad”. Aga noh, kui ei julge oma väiteid tõestada, siis kõlbab iga vabandus. Ka see, et “müüs maha oma osaluse edukas firmas”… ja supleb nüüd sularahas nagu Onu Robert. Jajah.

Ma kaldun Santaga nõustuma. Ei viitsind enne kirjutada, aga:
selle inimese jaoks ei ole see miski paranormaalsus, vaid vastik & ebameeldiv nähtus.

Selle moblavärgiga on muidugi nii et tea kas see päris paranormaalseks üldse kvalifitseerub. Nimelt mikrolaineahju 500W tunneks ilmselt iga inimene, mobla 2W enamasti mitte. Kust täpselt piir läheb? See pole ju tegelikult paranormaalse nähtuse ilming kui me avastame et piir läheb veidi madalamalt kui seni arvatud. Oluline avastus oleks see aga küll.

Savi see 10 000, aga tahaks tõestust nii või naa näha. Teaduse huvides võiks kodanik ju ikkagi ette astuda… Kui tal on õigus, on see murrang ning parandab inimeste elukvaliteeti märkimisväärselt.

Minu tagasihoidlik hinnang…

Ma lugesin nüüd esimest korda läbi ka skeptikute üleskutse 10000 teenimiseks. Selle tingimustest kumab läbi toon “no tulge ja tõestage siis meile …”. Pakun, et ei tule kedagi. Ehk tasub need tingimused veidi ümber sõnastada?
Mis puutub Jasoni ütlusse “ega keegi kedagi ajalehe esiküljele ei sunni” – tingimuste järgi on mõlemal poolel vaba voli katse tulemustega teha, mida heaks arvatakse. Ma kujutan ette, et “praktiseerivale nõiale” võiks ju PR mokkamööda olla, aga mõned kodanikud hindavad privaatsust rohkem.
Nii, rääkisin vahepeal selle kodanikuga. Küsisin, et kas telefonid endiselt häirivad. Ütles, et ikka; ainult kuna räägib viimasel ajal vähe, siis hoiab moblat vahel ka kõrva ääres.
10000-t ma talle pakkuma ei hakanud: kodanik müüs hiljuti maha oma osaluse ühes edukas firmas …

sellega ei peagi kaasnema superstaaristaatus. ega siis keegi kedagi ajalehe esiküljele ei sunni.

Vaatasin ETV arhiivist saadet üle, mõned märkused:

* Üsna lõigu alguses öeldakse, et vähk levib Vuti tänaval nagu nakkushaigus, tegu olla lausa epideemiaga, punase niidina läbib eri inimeste saatust üks haigus – nad kõik põdesid vähki.

Parandagu mind meditsiiniinimesed, aga vähktõbi on üldnimetus paarisajale eri haigusele, mille ühiseks nimetajaks enamus juhtudel on rakkude molekulaartasandil (DNA) toimunud muutused, mis paneb rakud kontrollimatult vohama. Tihti on tegu pärilikkusega, kuid on ka keskkonnategureid (kiirgus) ja eluviisist tulenevaid faktoreid, aga madalsageduslik elektromagnetväli pole pühtfüüsikaliselt võimeline midagi sellist korda saatma.

Saates nimetatakse neeruvähki, verevähki, kopsuvähki, lümfi- ja kilpnäärmekasvaja uuringuid. Tõesti oleks ahvatlev leida nendele ühine põhjus. Väga inimlik ja ehk lausa intuitiivne, kuid silmnähtavalt puudulik arutluskäik tõe otsimise mõttes.

* “kiirgus kumuleerub, koguneb luuüdisse”

* “ei ole tõsiteaduslik”, ütleb Kärmas, aga Vähialleeks nimetab ikka

* suure raha ja “lihtsa inimese” vastandamine, kellele kuulub poolehoid?

Kolmefaasilise voolu olemusest:
http://www.ene.ttu.ee/leonardo.....siline.pdf
Suur tänu Urmasele!