Liis Lass – Eesti skepchick

Liis Lass on skeptiline. Foto: Kaarel Tigas, SLÕhtulehtToredaid ja skeptilisi inimesi tasub ikka ja alati esile tõsta. SLÕhtulehest saab lugeda Katrin Rohtla lugu
Kas soolapuhuja suudab õnnetu õnnelikuks teha?

Ma ei usu horoskoope, klaaskuuliga ennustajaid ega imevee villijaid, kinnitab seltskonnakaunitar Liis Lass. “Lollus! Täielik lollus!” põrutab ta otse. Ja pakub välja ka posijate äriedu saladuse: “Inimesed on ebausklikud, ebakindlad ja arad. Loodan, et ma kedagi sellega ei solva, aga leian, et religiooniga on täpselt sama lugu.”

Nii tore, et SLÕhtulehe vahendusel selliseid asju silmatorkava inimese käest kuulda saab :-)

Autor selgitab tausta:

Kui 1990ndatel levis eestlaste seas Jehoova tunnistajate kultus, siis nüüd on moehaiguseks saamas usk väidetavate imevõimetega nõidadesse, ravitsejatesse ja ennustajatesse, kelle pealetungi märkab nii ajakirjades-ajalehtedes kui ka telesaadetes.

Naljakas, et just SLÕhtulehes sedasi kirjutatakse, justnagu oleks see ajaleht alati terve ja skeptilise mõistuse eest seisnud. Ha-ha!
Aga väga tore, loodame, et trend jätkub ja see ei tähenda maailma lõppu.

Liis nägi läbi ka ravitseja ürituse lootusetus olukorras kontrolli saavutada:

Lass öelnud ravitsejale, et ta lihtsalt ei usu tema ravimeetoditesse, mispeale posija astunud meeleheitliku sammu: väitnud, et Lassil on selg haige ja ta vajab ruttu abi. Mingit seljahäda polnud aga kunagi olnud.

Küllap oleks mõni nõrganärvilisem sellise jutu peale pea kaotanud, aga mitte vapper Liis.

Artiklis saavad sõna veel Erki Nool, Heimar Lenk ja Anna, kel pere osaliselt just posijausu tõttu lõhki läks.

Loo juures on viide:
Kuidas saada selgeltnägijaks?
Allikas: skeptik.ee

Rõõmude rõõm, et skeptik.ee-d ka suurte meediaväljaannete poolt leidma hakatakse, olgu või SLÕhtuleht, kelle tunnustuseks mainin hea meelega ära ka ionic detox jalavanni pettuse ilmsikstoomise.

Millest väljamaa skeptilised tšikid räägivad, saab lugeda Skepchick blogist.

Loomulikult pole ma unustanud ka meie lugupeetud naisinimesi, kes skeptik.ee-d on aidanud oma kohaloluga huvitavamaks teha – M, Mona, Catlyn, Bettani, Krissu ja Kati, Heili, Pilleriin, Pille, Karin ja küllap veel keegi. Mõni skeptiline, mõni vähem skeptiline.

13 Replies to “Liis Lass – Eesti skepchick”

  1. Sellest on ta mitu korda rääkinud. Kui ma ei eksi, siis nudistid polnud ka normaalsed.. Vist üldse, mittetüüpilised inimesed pidid vist kõik mittenormaalsed olema…

  2. No siiski, toru, kust see hääl tuleb, loeb ka midagi. Umbes sama hea, kui Inno ja Irja hakkaksid oma blogis tarka skeptikujuttu ajama.
    Et siis, jutt on õige, aga see toru, kust jutt tuleb… annab asjale omapärase maitse külge…

  3. Kahjuks on tõesti meil väga palju idioote ja rahaahneid petiseid, kes end nõidadeks ja ravitsejateks nimetavad. Üks selline on näituseks Tiit Vasmann. Petuskeem on lihtne – kõigepealt tekitatakse kliendile mingi häda külge (pannakse peale needu või mis iganes) ja seejärel pakutakse soolase tasu eest oma teenuseid iseenda kätetöö eemaldamiseks.

    Mitte ükski endast ja ka oma kliendist lugupidav ravitseja ei hakka ise plärisema teisele – sul on see ja see ja see. Ikka küsima peab.

  4. tekitatakse kliendile mingi häda külge (pannakse peale needu või mis iganes)

    Ja nii kohe tehaksegi? Pigem ikka räägitakse häda külge… ;)

  5. Liis Lassil on ju sulaõigus. Ongi kõikvõimalike soolapuhujate kliendid õnnetud, enesekindluseta luuserid.

    Miks nad on õnnetud?

    Sellepärast, et pole piisavalt seksikad, ilusad ja noored ning neid inetuid keegi ei taha. Mina ka ei tahaks kedagi ebaseksikat. Selle asemel et minna jõusaali, kosmeetikasalongi või iluopile lähevad luuserid aga soolapuhujate ja astroloogide juurde.

    Kui minu teha, siis paneks ma ikka maksma nulldolerantsi ebaseksikusele ja sunniks neid inimesi oma kehad korda tegema.

    Muuseas, celtic, sulle ei teeks paha 30 kilo alla võtta.

  6. Liisi väljaütlemistest on tema fännklubi teinud juutuubi kena kokkuvõtliku video:

    http://www.youtube.com/watch?v=UurIRRyax2Y

    Eks seal ole hulgaliselt mõistlikke väljaütlemisi ka, peab tunnistama. Samas ei huvitaks tema arvamus kedagi, kui ta oleks kehva välimusega ja tagasihoidlik keskkooliõpetaja vms. Miks Lassile üldse ajalehed küsimusi esitatavad, ta ei ole ju mingil konkreetsel alal tuntud. Ta pole ju isegi tuntud modell?

    Seega – kui naine soovib, et ta väljaütlemisi kuulataks, tasuks välimuse eest hoolt kanda ja üritatada seltskonnaajakirjades silma paista. Siis on jupi lihtsam, aga ka suurem võimalus ka kriitikatule alla langeda. Ma ei kujuta ette mida mees peaks tegema, tarkade meeste välimusest millegipärast eriti ei räägita. Naiste puhul on välimus pea alati küsimus.

    Kuigi jah, Marju Lauristini puhul välimus ei ole oluline, aga Lauristin on arvamusliider. Ma ei tea, mida ta näiteks posijatest arvab, sest tema käest nii lolle küsimusi kunagi ei küsita. Tegelikult ma ei kujutagi ette, miks seda peaks kellegi käest küsima, kes sellest ise juttu ei tee? Sama hästi võiks ju küsida, et kas jumal on olemas vms. Ajalehed oleks hoopis sisukamad, kui spets küsimusi küsitaks nendelt inimestelt, kes sellest midagi teavad. Võtta suva seltskonnategelane ja siis ta käest küsida huupi igast vallast midagi, nii ei saa ju keegi targemaks?

    Mina eelistaksin, et posijatest räägiksid need, kes ise posivad ja vastu siis need, kes meditsiinist midagi teavad. Need, kes ennast posijatel “ravida” lasevad, need on ju sisuliselt ohvrid. Kui need inimesed, selle asemel, et posijatele oma muret kurta, üritaksid elada nii nagu Lass, oleks neil “muresid” jupi vähem. Posijad neile vaevalt räägivad, kuidas nii meikappi teha, et peeglisse vaadates ei tekiks mõtet, et mul on “needus” peal.

  7. SLÕhtulehe lugu Posija-Vollist:
    “Volli võttis viis tuhat krooni, aga jäime haigemaks kui eales enne!”

    Vaatasin suvel seda kuradi nõidade saadet – ta tundus nii usaldusväärne!

    “… Muudkui lubas, et tuleme-tuleme. Ma ootasin kuus kuud!” kurjustab Sirje. “Mind taheti veel haiglasse panna, aga ma ei läinud – ootasin tema järele!”

    Käis tubades ringi ja vehkis natuke kätega. Ja lubas, et nüüd saate kõik terveks!

    Veel käskis Volli tõbistel juua energeetiliselt laetud vett. Seda laadis ta hiljem telefoni teel. “Mina lasen viieliitristesse plastpudelitesse tavalise kraanivee, helistan talle, tema ütleb, et nüüd ongi vesi tehtud – kuku aga jälle jooma!” kirjeldab Sirje müstilise imevee sündi.

    Maksin talle raha [5000 kr] ära, sest ma ju nii lootsin ja uskusin temasse! Aga raha on täiesti maha visatud! Parem oleksin võinud selle eest lapsele jalgratta osta,

    Lugenud SL Õhtulehest Liis Lassi sõnu, kes sensitiividesse uskumist täielikuks lolluseks peab, toetab Sirje nüüd seltskonnakaunitari arvamust kahel käel. Samast artiklist luges ta ka nõuandeid, kuidas igaühest võib saada sensitiiv – piisab vaid enda salapäraga looritamisest ja heast kuulamisoskusest. “Tema (Volli) oli ka oi kui salapärane!” pahvatab Sirje tusaselt.

    Ta usub, et Vollil on peale tema veelgi pettunud kliente, aga keegi ei julge sellest rääkida. “Äkki paneb veel needuse peale?” lööb Sirjegi hetkeks kahtlema, kas Vollit pettuses süüdistada on ikka hea mõte.

    Teeb kraaniveest eluvett

    Laetud vesi pidavat alandama vererõhku, aitama sapikivide ja nahahaiguste puhul ning olevat ülepea organismile väga kasulik.

    Oma imevett (mida ta ise eluveeks nimetab) lasknud Volli kord koguni laboratoorselt analüüsida ja nüüd olevat paberi peal tõestatud, et vee koostis olnud pärast laadimist tõepoolest muutunud.

  8. miks ta vabandab, enne kui arvab, et ka religioonid on jamad?
    miks mitte lihtsalt öelda, et mis arvab? loodab, et ei solva aga ikka solvab.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga