Humoorikas visuaalne näide literaalse piiblitõlgenduse probleemidest esineb hiljutises Colbert Report‘is.

Toomas Jürgenstein kirjutas:

Jah, lisaks muidugi seda, et mitteliteraalseid piiblitõlgendusi on üsna mitmeid: [...]

Ei saa mainimata jätta, et ka literaalseid piiblitõlgendusi on mitmeid.

Üks literatistide üksteisest erinemise viise on küsimus, missuguseid tekste tuleks literaalseina võtta. Näiteks Ameerikas on arvestataval määral tegelasi — enamik neist kristlikud fundamentalistid –, kes leiavad et literaalsena ei tule võtta mitte ühtki antiikteksti, vaid hoopis 1611. aastal anglikaani kiriku publitseeritud ingliskeelset tõlget.

Juhuks, kui sellest ei peaks piisama, on loomulikel keeltel põnev omadus olla ebatäpne. Näiteks kirjutab 3Mo11 niimoodi:

20. Kõik tiivulised putukad, kes käivad neljal jalal, olgu teile
jälgid!
21. Kõigist tiivulisist putukaist võite süüa ainult neid, kes käivad
neljal jalal, kellel jalgadest ülalpool on sääred maa peal hüppamiseks;
22. neist võite süüa järgmisi: rändrohutirts oma liikidega, solaam
oma liikidega, hargol oma liikidega ja hagab oma liikidega.

Loodusteadlased on tähele pannud, et neljajalgseid putukaid ei ole olemas. Kuidas literalistid seda probleemi lahendavad?
- on literaliste, kes väidavad, et kunagi neljajalgsed putukad olid ja nüüd on nad välja surnud.
- on literaliste, kes väidavad, et jutt käib putukatest, kes käimisel neljal jalal maha panevad — isegi, kui neil kokku kuus jalga on. (Mitte, et sihukesi putukaid oleks, aga nii nad räägivad.)
- on literaliste, kes väidavad, et lugeda tuleb ainult teatud piirist suuremaid jalgu. (Mõnedel putukatel — nagu rohutirtsudel — on jalgade suuruse-erinevused märkimisväärsed.)
- on literaliste (mina tean küll ainult üht), kes väidavad, et neljajalgsed putukad on vigased ja inimesed peaksid sööma ainult terveid, kuuejalgseid putukaid.

Niisiis, kelle seisukoht on kõige literaalsem?

Santa kirjutas:

“Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi” EI OLE mõistuslikult võimalik tõlgendada “inimene arenes inimese ja ahvi ühisest eellasest.”

Religioossel tõlgendamisel on see positiivne omadus, et Occam oma noaga ei passi — tõlgendus võib olla nii veider, kui tahad.

Tänapäeval on veebifoorumites avataarad kombeks. Nood avataarad kujutavad üldjuhul üsna veidraid asjandusi, aga sageli on need mingis mõttes näo moodi.

Kui nüüd üks prohvet tuleb ja kuulutab, et Kõige Õigem Tõlgendus(tm) on, et Jumal laskis inimesel ahvist areneda ja seejärel Ületaevalikus Vaimuveebis inimestele jumalanäolised avataarad andis, missugune usklik siis tolle prohveti järgijaid selle “teooria” valesuses veenda saab? Eriti, kuna Suur Sissepääsulunastaja pole veel tulnud ja inimestele Ületaevaliku Vaimuveebi paroole jaganud, et nood avataarasid oma silmaga vaadata võiksid.

Niipalju siis tulevastest tehno-kultustest …

Martin
Vabandust viivituse pärast, et olen kommentaariumis pisteliselt – aasta lõpp on õpetajale kõige kiirem aeg.

Esimene küsimus on tõepoolest vägagi segadustekitav ja sellele võib kuulda erinevaid vastuseid. Aga üldiselt arvan ma, et alates Schleiermacherist peetakse teoloogia objektiks eelkõige kristlikku (või islami, judaistlikku jne) usku ehk religiooni. Selles teemas (teoloogia kui teadus) olen suuresti sama meelt Arne Hiobiga ja tema artikkel “Teoloogia kui teadus” on leitav kogumiskus “Kuradi tark ja jumala loll” (koostajad Enn Kasak ja Anne Kull, 2006. Eesti Päevalehe poolt välja antud).

Usutunnistus on minu jaoks tõepoolest minu poolt omaksvõetud maailmavaate kontsentreeritud kokkuvõte. Sarnaselt piibliga pole ka see üheselt mõistetav, seda annab mõista liberaalsemalt ja konservatiivsemalt. Siin olen suuresti nõus Toomas Pauli usutunnistuse lahtimõtestamisega (Maise matka poolel teel, lk 21-53, EELK 1996).

Ants,
spämmifilter oli Su kommentaarid automaatselt spämmiks märkinud. Edaspidiste segaduste vältimiseks võiksid end konkreetsemalt identifitseerida, sest ega ma spämmiks märgitud kommentaare tavaliselt üle ei vaata.

Skeptikud on ikka nii naljakad. Nad on skeptilised kõige muu suhtes peale selle, mida nemad usuvad. Ning skeptiline ei tohi mingil juhul olla teaduse ja mainstream tõekspidamiste suhtes, millest telekas räägitakse. Ehk siis skeptitsismi ei ole ollagi.
Padukristlased on ka ju satanismi ja evolutsiooni suhtes skeptilised. Äkki võib teid ühte kampa liita.

Toomas, kas teoloogia on rohkem piibliuurimine või jumala uurimine? Või hoopis midagi kolmandat-neljandat?

Kirjatundmine ja vanade kultuuride uurimine on muidugi tähtsad asjad, sest need on ju ometigi olemas. Aga teoloogial tähenduses ‘teadus jumalast’ puudub ju objekt, mida uurida annaks.

Tänapäeva ülikoolides on pilk jumalalt inimese ja kultuuride poole pöördunud – teoloogiateaduskondadest on saanud faculty of divinity‘d. Enam ilmselt ei arutleta nõelaotsale mahtuvate inglite arvu üle, vaid pigem otsitakse mõistmist, miks, kuidas, millesse inimesed ja rahvad usuvad ja kuidas neis erisustes hakkama saada.

Olgu nende erinevate piiblitõlgendustega kuis on, usklikule inimesele lisandub kindlasti veel üks tõlgendus – isiklik. Kui palju selles allegoorilist, lunastusloolist, eksistentsiaalset, literaalset või miskit muud on, jääb tänapäeval õnneks vist igaühe enda otsustada. Piibel on mahukas raamat ja arukas inimene suudab enamvähem ja üldjoontes vahet teha, mis kirjaosa midagi kajastama peaks.

Toomas, aga kuidas võtta usutunnistust? Seda lühikest kontsentraati. Usklikuna.

Martin
Kindlasti saab, kuid mõni tõlgendus on põhjendatum kui teine.

Küllap saaks erineval moel tõlgendada ka Punamütsikese lugu või sedagi, miks mul poes viimane kohuke nina eest ära võeti.

Santa
Jah, lisaks muidugi seda, et mitteliteraalseid piiblitõlgendusi on üsna mitmeid: eksistentsiaalne, lunastuslooline, allegooriline jne. Ning need tõlgendused pole vastuolus siis mitte piibli, vaid selle sõna-sõnalise mõistmisega.

Martin
Jah Martin, õige koht Sagani raamatus. Mina saan küll aru, et ta võtab argumenti loomisõpetuse mõjust teaduse tekkele tõsiselt ( Samas ei saa eitada, … lk 230) ja argumenteerib järgnevatel lehekülgedel, miks see tema arvates tõsi ei ole. Ei ühtegi vihjet Whiteheadi ja Needhami isklikele veendumustele. Vastupidist lähenemist (üleolevad laused, vihjed väite esitanud isiku maailmavaate pihta), nimetasin ma tüüpiliseks kreatsionistlikuks metoodikaks. Ja see viimane lause minu kommetaaris Sagani skeptilisuse kohta oli iroonia, oletasin, et see on arusaadav.

Mis lugudesse puutuvad, siis jah, enam-vähem niisugused need on. Keegi lõikab Piiblit, keegi kaotab usu mõne putuka tõttu, teine jälle leiab usu loomaaias (C.S.Lewis). Nende lugude tõeväärtuse kontrollimine on tüütu ja minu arvates ka üsna tulutu töö.

dig
Ah eeldasin, et ID loodusteadlastel on teoloogiline vabadus olemas, kui ütlesin, et vastavat suundumust võib vaadelda kui loodusteadlaste katset asjatundmatult teoloogiat teha. – Ausalt öeldes ma sellel küll ei mõelnud, ütlesin Martinile lihtsalt, et kuna argumendid kuuluvad enamasti loodusteadlaste pädevusse, siis pole teoloogidel seal suurt midagi teha. “Katse teoloogiat teha” on samas nii umbmäärane väljend, et seda võiks mõista ka teatud etteantud usulistele väidetele kinnituse otsimisena või siis “pseudoteadusliku sousti tekitamisena”.

Literaalne piiblitõlgendus tähendab, et asjad toimusid täpselt nii nagu piiblis kirjas.
Mitteliteraalne piiblitõlgendus tähendab, et asjad ei toimunud täpselt nii nagu piiblis kirjas. Ehk siis tunnistamine, et tegelikkus ja piibli tekst on omavahel vastuolus. Seega, mitteliteraalne piiblitõlgendus on juba iseenesest piibliga vastuolus.
Tegelikult tänu Sinuga vaidlemisele jõudis mulle nüüd asi kohale küll: kristlase ja evolutsiooniteooria(või misiganes teaduse) vahel ei pruugi tingimata konflikti olla kuna enamik kristlasi usub niikuinii piiblit vaid “mitteliteraalselt”.
See konflikt on tänapäeval nihkunud hoopis teise kohta: nimelt kui (mittefundamentaalne)kristlane väidab et ta usub piiblit ja ei lisa väitele mõnda täpsustavat terminit nagu “suures osas” või “mitteliteraalselt” vms.

Martin küsis:

Aga millised on need küsimused, millele religioonid vastata suudavad ja teadus ei suuda? Kusjuures mingit tõeväärtust ja tõenduspõhisust evides.

Diogenest me juba mainisime. Üks korralik küünik küsiks selle peale:

Aga kui vastus on ilus ja kuidagi — näiteks rahva kontrollimise või depressiooni esinemissageduse vähendamise teel — kasulik on, milleks siis see tõeväärtus või tõenduspõhisus?

;-)

Toomas ütles:

Nojah – kui argument loomisõpetuse mõjust loodusteaduste tekkele on kristliku apologeetika vorm ei tasu selle vastu muidugi argumenteerida. Samas, mõni aeg tagasi esitleti skeptiku foorumis väga positiivselt Carl Sagani “Deemonitest vaevatud maailma”, näiteks tema võtab seda argumenti tõiselt ja argumenteerib (lk 230 – 233). Tundub, et ta pole vist päris õige skeptik.

Pole nagu Sinu tase, Toomas ;-)

Aga loeme vahepeal raamatut ka:

lk 230 Samas ei saa eitada, et need, kes keskaegsest ebausust moodsa teaduse juurde jõudmisel keskset osa mängisid, olid sügavalt mõjutatud ideest, et Jumal lõi Universumi ja pani aluse mitte üksnes käskudele, mille järgi inimesed elama peavad, vaid ka seadustele, millele Loodus ise peab alluma. Saksa 17. sajandi astronoom Johannes Kepler, kelleta newtonlikku füüsikat võibolla poleks tekkinud, põhjendas oma teadusetegemist sooviga tundma õppida Jumala mõistust. Ka tänapäeval on juhtivad teadlased, sealhulgas Albert Einstein ja Stephen Hawking, kirjeldanud oma otsinguid peaaegu samamoodi. Filosoof Alfred North Whitehead ja Hiina tehnoloogia ajaloo uurija Joseph Needham on samuti mõista andnud, et mitte-Lääne kultuurides on teaduse arengut takistanud monoteismi puudumine.

Aga selle väite vastu leidub minu arvates siiski vägevaid tõendeid, mis kõnelevad meiega aastatuhandete tagant…

Järgneb kirjeldus Kalahari kõrbes elavast !kung sani rahvast, kelle jäljeajamise oskust võib süvateaduslikuks pidada.

lk 232 Teaduslik mõtlemine on peaaegu kindlasti meiega olnud algusest peale. Seda võib täheldada isegi šimpanside juures, kui nad oma ala piiridel valvet peavad või rohukõrt termiidipessa pistmiseks ette valmistavad, …

…

lk 233 Nii nagu on rumalus väita, et lapsed ei ole piisavalt arenenud, et omandada teatavaid matemaatika või loogika mõisteid, nii on absurdne ka väide, et “primitiivsed” rahvad ei ole intellektuaalselt võimelised mõistma teadust ja tehnoloogiat. Selle kolonialismi ja rassismi jäänuki lükkab ümber ilma püsiva eluaseme ja peaaegu ilma omandita inimeste, väheste säilinud küttide-korilaste, meie kauge mineviku elushoidjate igapäevaelu.

Mis muidugi ei tähenda, et Carl Sagan nüüd prohvet, pühak või jumal oleks, kelle iga sõna alati puhas kuld on.

Toomas Jürgenstein kirjutas:

See vanem Sinu repliik veel. Pole ma kusagil väitnud midagi ID meeste teoloogiategemise vabaduse kohta.

ja enne seda:

Minu väide, et ID-d võib vaadata ka loodusteadlaste katsena asjatundmatult teoloogiat teha oli haakumine Martini väitega, et see on teoloogia ja religioossete ringide katse loodusteadust teha. Väide oli ajendatud sellest, et konkreetsetel ID tegijatel on tavaliselt loodusteaduslik haridus ja sisulisse diskussiooni on teoloogil sageli küllalt raske sekkuda.

Kui ID-tegijate frontend ei ole teoloogiliselt vaba, ei ole mõtet nende teoloogiat sellele frontend‘ile omistada — ja pole oluline, kas nad on biotehnikud, biogeoloogid või bioloogid. Kui Sa omistad ID-tegijatele kummalist teoloogiat tollele frontend‘ile, siis Sa eeldad, et neil on mingisugune teoloogiline vabadus.