Vähemalt on eestlased ehk Dysoni kerast kuulnud. Feynmani algoritmi teavad vähesed :-(

Ega palju puutugi. Lihtsalt a) see jutt on minu arvates huvitav ja viitamist väärt ja b) kui juba jutule viidata, on ka kena tutvustada, kes seda ütles. Nimi Freeman Dyson aga, hoolimata sellest, et teda peetakse tõepoolest 20. sajandi üheks suuremaks ja mõjukamaks füüsikuks, ei ütle enamikule eestlastest tõenäoliselt suurt midagi, vähemalt ei ole nimena nii tuntud kui näiteks Einstein, kes tutvustust ei vaja. Nii et tore on ikka öelda, kes ta selline on :)

Tarvo kirjutas:

Üks 20. sajandi suurimaid füüsikuid-matemaatikuid Freeman Dyson ütles kahte taamatut arvustades viimases The New York Review of Books-is muuhulgas (kuna alljärgnev lahkab veidi laiemat fenomeni -environmentalismi, kui uut ilmalikku religiooni …

Esiteks, kui see on religiooniteemaline arvamus, miks siis arvaja füüsika-matemaatika-taust asjasse puutub?

Teiseks, religiooni kontekstis on tal natuke õigus. Aga religioon ja teadus on ka selles kontekstis kaks ise asja.

Üks 20. sajandi suurimaid füüsikuid-matemaatikuid Freeman Dyson ütles kahte taamatut arvustades viimases The New York Review of Books-is muuhulgas (kuna alljärgnev lahkab veidi laiemat fenomeni -environmentalismi, kui uut ilmalikku religiooni – kui kliimasoojenemine, siis riskin selle siia panna hoolimata soovist ja lubadusest mitte algatada soojenemisdebatti):

http://www.nybooks.com/articles/21494
…
…All the books that I have seen about the science and economics of global warming, including the two books under review, miss the main point. The main point is religious rather than scientific. There is a worldwide secular religion which we may call environmentalism, holding that we are stewards of the earth, that despoiling the planet with waste products of our luxurious living is a sin, and that the path of righteousness is to live as frugally as possible. The ethics of environmentalism are being taught to children in kindergartens, schools, and colleges all over the world.

Environmentalism has replaced socialism as the leading secular religion. And the ethics of environmentalism are fundamentally sound. Scientists and economists can agree with Buddhist monks and Christian activists that ruthless destruction of natural habitats is evil and careful preservation of birds and butterflies is good. The worldwide community of environmentalists—most of whom are not scientists—holds the moral high ground, and is guiding human societies toward a hopeful future. Environmentalism, as a religion of hope and respect for nature, is here to stay. This is a religion that we can all share, whether or not we believe that global warming is harmful.

Unfortunately, some members of the environmental movement have also adopted as an article of faith the be-lief that global warming is the greatest threat to the ecology of our planet. That is one reason why the arguments about global warming have become bitter and passionate. Much of the public has come to believe that anyone who is skeptical about the dangers of global warming is an enemy of the environment. The skeptics now have the difficult task of convincing the public that the opposite is true. Many of the skeptics are passionate environmentalists. They are horrified to see the obsession with global warming distracting public attention from what they see as more serious and more immediate dangers to the planet, including problems of nuclear weaponry, environmental degradation, and social injustice. Whether they turn out to be right or wrong, their arguments on these issues deserve to be heard.

uups – nagu ka mu lingiviidetest näha, on neid mõõtmisasutusi mitte 3 vaid 4… Mina ise, võin öelda, ei ole ei ühe ega teise leeri esindaja. Varem, jah, olin ma suuresti samal seisukohal Björn Lomborgiga (“The Skeptical Envirnmentalist” ja “Cool It”) – et AGW on fakt, sellest tehtud järelmid ja alarmism aga mitteõigustatud – aga viimasle ajal, tõsisemalt süvenenuna, olen kahtlema hakanud. Eks näeb, mis lähiaastatel saab – kas praegune seisak ja langus on vaid ajutine ja soojenemine jätkub “with vengeance” nagu mõned ennustavad või on see langus pikem ja meie tegelik arusaamine kliimaprotsessidest suurusjärgu võrra madalam meie enda oletustest…

Ma arvan, et see ei ole skeptikaga seotud teema, kuigi seda selliseks üritatakse maalida. Ja just seetõttu ei taha ma seda teemat siin algatada- Lisaks on see, kui netiblogisid jälgida, niivõrd mahukas ja segane teema, et niisama möödaminnes pole mõtet näppida. Lühidalt aga – mis on kõige intrigeerivam on see, et alates 1998.aastast, mil hiigel-El Nino maad soojendas, ei ole soojenemist toimunud. Globaalset kliimat mõõdavad kolm erinevat asutust UK Met Office-i Hadley Center

http://www.metoffice.gov.uk/re.....CRUT3.html

NASA Goddard Institute of Space Science (GISS) (mis teatud põhjusetl paistab olevat kõige ebausaldusväärsem ja teistega kõige vähem korreleeruv)

http://data.giss.nasa.gov/gistemp/graphs/

ja kaks asutust, mis mõõdavad satelliitidega madalamat troposfääri:
Remote Sensorin Systems (RSS)

ftp://ftp.ssmi.com/msu/monthly....._v03_1.txt

University of Alabama Huntsville (UAH)

http://vortex.nsstc.uah.edu/pu.....glhmam_5.2

Nendelt viidetelt leiab Met Office-i ja GISSi puhul nii kuude väärtused kui ka aastate väärtused ja 5-aasta keskmised, RSS ja UAH puhul on ainult kuude kaupa andmed

Lühidalt, mis on intrigeeriv 1975-1998 toimunud globaalse kliima soojenemine pole 1998. aastast alates jätkunud (vaid lineaarne trend näitab langust) hoolimata asjaolust, et CO2 sisaldus atmosfääris on pidevalt tõusnud… (inconvenient truth)

Ja väited “science has settled” ja “there is scientific consensus” ei pea veidigi põhjalikuma uurimise järel paika.

Aga loodan tõesti, et see leht siin ei kujune kliimasoojenemise arutelu kohaks, kuna see tõepoolest ei ole pseudo- ega rämpsteaduse ega ka mitte skeptika teema (kuigi, jah, usule omaseid tunnuseid võib pigem leida alarmistide leerist). Pikk ja keeruline lugu…

Kliima soojenemisest võiks muidugi siingi lugu olla. See on selline nii- ja naapidi lugu, kus nii poolt kui vastu olijaid kummitavad mitmesugused probleemid ja mina ei oska veel oma kindlat seisukohta kujundada.

See on vist selge, et pragusel ajal nagu läheks soojemaks. Aga miks ja kui kauaks, ei tea. Kas ja kui palju selles inimtegevust sees on? Ja jääaeg tuleb nagunii.

Ohh, dig. Ma ei taha uut teemat tekitada, aga ma olen seda asja viimasel ajal väega palju uurinud ja võin öelda, et see on ikka omajagu keerulisem…

Tarvo kirjutas:

Dig, holocaust ja kliima soojenemine on väegade erinevad asjad (palju muu hulgas ka tõenduse hulga ja kvaliteedi poolest) ja nende ühte patta panemine ei ole teps mitte korrektne ning inimpõhjuselises kliimasoojenemises (AGW) kahtlejad ei ole enamuses teps mitte denialistid…

Jah, paljud neist on ka denialistide ohvrid või lihtsalt küünikud, kellele denialistide eelduslikud järeldused meeldivad.

Denialistide, eitagu nad siis Holocausti või globaalset soojenemist…

Dig, holocaust ja kliima soojenemine on väegade erinevad asjad (palju muu hulgas ka tõenduse hulga ja kvaliteedi poolest) ja nende ühte patta panemine ei ole teps mitte korrektne ning inimpõhjuselises kliimasoojenemises (AGW) kahtlejad ei ole enamuses teps mitte denialistid… Aga see on pikem lugu…

Mait kirjutas:

Misasja, peaks kirjutama sellest, millest lehes kirjutatud juba on ja mida inimesed juba teavad ja mida neil tegelikult teada ei ole.

Kadunud Astrid Reinla kirjutas kunagi lasteraamatu, Miikael nimi. Selles oli igasuguseid värvikaid tegelasi, alustades Miikaeli endaga ja lõpetades Hobuse unenäoga, aga siinkohal on õpetlik meenutada Hommiku tänaval elanud matemaatikaprofessorit, kes järeldas, et küsimuste esitamine on mõttetu.

Ta argumenteeris, et iga küsimuse puhul on kaks võimalust: vastus kas on teada või vastust pole teada. Kui vastus on teada, siis ei ole mõtet küsida, sest vastus on juba teada. Kui vastust ei ole teada, siis ei ole mõtet küsida, sest vastust ei tule.

Niipalju siis teadaolemisest.

Esimene katsetus:

Usk nõuab tõendeid

Uuri agarasti, järelda mõtlikult

Mis on, see on. Ülejäänus tuleb kahelda.

Aga kindlasti saab märksa paremini.

Kui tohib paluda, siis palun veidi konkreetsemalt. Mis on mulle (meile) tabu, mille suhtes puudub mul (meil) skeptitsism ja milline oleks su tõendusmaterjal mingi arvamuse (kinnisidee, dogma) muutmiseks.

Faktid ja maailmapilt võimaldab muidugi omaette pikka metafüüsilist arutelu, aga äkki jätaks selle seekord ära ning äkki oskad esitada mõne kindla fakti, mida mu maailmapilt sinu meelest ei talu.

Ei peagi kõigele mainstreamile vastu punnima, vaid just tõendusmaterjale uurima, mitte varasemat maailmapilti toetavad kellegi teise arvamust sisse sööma. Sul on siin mingi osa, mille suhtes igasugune skeptitsism puudub ning on tabu. Kui usaldusväärne selline subjektiivsus on? Lihtsalt üritad materdada ühte sektorit, mida sinu maailmapilt ei talu. Eks alati leidub sarnaseid, kes siis kaasa kriiskama tulevad ja toetavad kaptentrumluse nimeliste mõistete loomist. Ammu juba on näha olnud selliste inimeste puhul, et määrav mingi oma arusaam ja maailma pilt, mitte tõendid ja faktid nagu nemad väita üritavad. Teatud teemade puhul tuleb see selgelt esile.

või Minuti näitel kaptentrumlus. Too on tegelane, kes loeb kõikvõimalikke vandenõuteooria- ja para-allikaid ja propageerib nende sisu kui puhast tõde ka siis, kui ned paarikaupa üksteisele vastu räägivad — peaasi, et ainult meinstriim ei oleks.

Misasja, peaks kirjutama sellest, millest lehes kirjutatud juba on ja mida inimesed juba teavad ja mida neil tegelikult teada ei ole. Hea loll, loeb eksju. Sa võiks ka erinevaid allikaid lugeda. Ilma lugemata on eriti hea väita, et jama või mis.
Martinvälliklus kuulutab ka puhast tõde. Ega kui ise allikate või materjalidega kokku puutunud ei ole, siis on kohe kuri kaptentrumlus platsis, mis on loodud pigem kinnijooksnud, juba kõiketeadvate inimeste poolt.

Martin kirjutas:

Skeptika ei ole see, et peab meinstriimile vastu rääkima. See oleks lihtsalt jonnipunlus.

… või Minuti näitel kaptentrumlus. Too on tegelane, kes loeb kõikvõimalikke vandenõuteooria- ja para-allikaid ja propageerib nende sisu kui puhast tõde ka siis, kui ned paarikaupa üksteisele vastu räägivad — peaasi, et ainult meinstriim ei oleks.

Aga teema juurde tagasi tulles on tegelikult kasulik tähele panna, et nii, nagu ‘teooria’ (teaduslik seletus vs. pähekaranud mõttetera), kannatab ka ‘skeptitsism’ (pime vastuseis vs. kaalutletud ettevaatlikkus) tähenduse-ebaselguse all. Denialistide, eitagu nad siis Holocausti või globaalset soojenemist, komme end ja üksteist skeptikuteks hüüda ei tule siin sugugi kasuks :-(

Ehk õnnestub välja mõelda üks korralik bumper sticker slogan, mis seda probleemi natuke leevendaks ja mille saaks suurtest tähtedest pisut väiksemate tähtedega Suure Pealkirja alla paigutada? Skeptitsismi olemuse nelja sõnasse kokkuvõtmine ei pruugi ehk küll lihtne olla, aga kui need sõnad on hästi valitud, siis võiks see vähemalt natuke abiks olla.

Skeptika ei ole see, et peab meinstriimile vastu rääkima. See oleks lihtsalt jonnipunlus. Asja iva on siiski vaadata otsa tõendusmaterjalile, kui seda on, ja selle põhjalt järeldusi tõmmata.

Ants, puht tehniline soovitus: pane julgelt oma kehtiv e-kirja aadress. Seda ei näe keegi ja spämmaritele see välja ei imbu. Vastasel korral jooksevad su kommentaarid spämmi (nagu su viimase kommentaariga siin juhtus) ja sealt võivad nad lihtsalt kaduma minna, kuna mul pole eriti kombeks prügis liiga tihti tuhnida, et väärt kraami välja noppida.

Mis aga eestlaste astroloogiausklikusse puutub, siis on vastav Eurobaromeetri uuring olemas:
http://europa.eu.int/comm/publ.....ort_en.pdf

Siin on selge vahe sees, kas usutakse horoskoopidesse või astroloogia teaduslikkust. Kui astroloogiat peavad teaduslikuks 54% eestlastest (lk 193), siis horoskoope vaid 11% (lk 203). See võib muidugi näidata sedagi, et tihti aetakse astroloogia ja astronoomia sassi (kuigi lk 200 on sarnane küsimus ka astronoomia kohta), kuid see on siis näide teaduslikust kirjaoskamatusest.

Aga mis mõttes ei ole nn alternatiivmeditsiin umbluu? Millele see on alternatiiviks? Millises olukorras on nn alternatiivmeditsiin tõhusam kui tõenduspõhine tegevus? Või tõhusam kui platseebo? Asjaolu, et mõni oma tegevuse õigsusesse siiralt usub ja ei tegele teadliku pättusega, ei anna sellele tegevusele seepärast tõendatud toimivust juurde. Ka head inimesed eksivad.