…mis suudaks arvesse võtta väga mitmete tegurite erineva kuju ja suunaga mõjud

Multivariate statistics?

Tänan Martin selle huvitava artikli eest. Mõnes mõttes resoneerub see väga hästi minu magistriprogrammi õpingutega, mis nüüd hakkavad läbi saama.
Ma ei oleks niiii karm oma hinnangutes.
Sotsiaalteadlasena ma näen, et randomiseeritud juhtkontrolluuringud on väga tugev meetod. Kui sellisel teel leitakse, et miski nii on, siis tõesti ka nii on. Aga juhtkontrolluuringul on mõned olulised puudused, mis takistavad tema kasutamist igal vajalikul juhul.

Erinevate nähtuste mõjud on nii lühikesed kui pikad. Ning inimeste korraga mõjutavad sajad kuni miljonid nähtused korraga. Mõned tugevdavad üksteise mõju, mõned tasandavad üksteist. Seega, leides kahe või kolme nähtuse vahel kindla seose, on see vaid üks väike kild, mida mõnikord ei anna teiste kildudega hästi kokku panna. Või, mis on selle killu tähendus koos teiste miljonite kildudega, minu kui tavalise inimese jaoks.

Mina tõega tunnen puudust mingist uuest komplektist meetoditest, mis võiksid tulla juhtkontroll-uuringu kõrvale kui sama tunnustatud ja sama kaaluga tõe väljaselgitaja meetodid. Midagi, mis oleks sama lihtne, et iga tudeng sellest esimese korraga aru saaks. Aga samas, mis suudaks arvesse võtta väga mitmete tegurite erineva kuju ja suunaga mõjud.

Deconstructing the evidence-based discourse in health sciences: Truth, power, and fascism (pdf):

“By a so-called scientific consensus, this ‘regime of
truth’ ostracises those with ‘deviant’ forms of knowledge,
labelling them as rebels and rejecting their work as scientifically
unsound. This reminds us of a famous statement by
President George W Bush in light of the September 11
events: ‘Either you are with us, or you are with the terrorists’.”

Kahjuks ma ei leia sellest artiklist mingit positiivset programmi, mis oleks siis alternatiiviks va õeluskott-fašist-evidence-based-liikumisele, peale tühja hüüdlause ‘pluralism!’ ja kasutuselevõetud mõistetamatu ‘deviantse teadmuse’ mõiste.

Like what!?? Et su perearst peaks siis aktiivselt ‘dekonstrueerima’ ja sama haiguse puhul erinevatele inimestele näiteks erinevaid kinnitamata efektiivsusega ravimeetodeid määrama ainult seetõttu, et nii võitleb ta pluralistlikult ‘fašistliku masinavärgiga’? Või arvestataks vildakalt läbiviidud uurimused samaväärseteks korrektsetega ja omistataks neile sama suur kaal, sest vaid pluralism, oo kõigeihaletum, aitab üle saada tõenduspõhise meditsiini ‘totalitaarsusest’?

OMG.

@robin – usk ja teadus tõepoolest ei pruugi ilmtingimata erinevas paadis olla. Näiteks sinu poolt viidatud islamit tutvustav leht näitab ilmekalt, kuidas religioon kasutab teadust valikuliselt siis, kui see näib usku toetavat, aga hülgab teaduse selsamal hetkel, kui see osutab ususüsteemist tulenevate tõekspidamiste vildakusele. Või hakkab teadust väänama, ideoloogiliselt suunama, represseerima jne.

Teadus seevastu ei tegele kuigivõrd usuliste küsimustega. Nojah, psühholoogia, antropoloogia ja muud inimest uurivad teadused siiski tegelevad, aga seda muidugi veidi teise nurga alt kui religionistid seda tihtipeale sooviksid. Usklikud kipuvad tahtma, et teadus on “õige” vaid siis, kui see nende usku kinnitab ja õigustab. Teadus on usklike meelest aga vale, ateistlik, ideoloogiline, materialistlik jne siis, kui see uskumustele kanna peale astub või kui teadusest tulenevate järelduste põhjal selgub, et trobikond kalliks peetud uskumusi otsejoones absurdseteks muutuvad. Näiteks täna päevakohane surnuist ülestõusmine või sellele eelnenud neitsistsünd.

Aga mis muu teadust ja usku ühendada võiks või ühte paati sõitma suunaks? Teadusel pole religioosse usuga muud peale hakata kui uurida seda inimeksistentsi nähtust juba nimetatud psühholoogia, antropoloogia vaatenurgast.

Aga paistab, et sa oled siin alles värske külaline ja seetõttu võib sul jääda mulje, nagu oleksid palju küsimused meil kahe silma vahele jäänud.

Pole see ka Läänes nii olnud.

Paistab, et ühe väga olulise asja olete küll kahe silma vahele jätnud – usk ja teadus ei pruugi mitte alati erinevas paadis olla. Kristliku taustaga läänemaailmas on see küll väga pikka aega nii olnud, kuid mujal mitte.

Vaadake näiteks: http://www.islam-guide.com/ee/frm-ch1-1-a.htm

Kahju küll, aga see, kes arvab, et igaüks, kes on usklik, on ka ajuloputuse saanud humanitaarist idikas, eksib väga rängalt ning peaks maha istuma ning veidi järele mõtlema, kui palju tema teadmistest ja uskumustest on ikka tema enda silmaga kontrollitud faktid ja kui palju see, mida ta lihtsalt automaatselt aktsepteerib, kuna see on “teadus”.

Maailma juhtivaid arengubiolooge esineb Tartus loenguga

Sel nädalal saabub Eestisse maailma juhtiv arengubioloogia professor Scott Gilbert (USA), kes peab avaliku loengu ning viib läbi seminari Tartu Ülikooli üliõpilastele.

Tartu Ülikooli teatel on 14. jaanuaril kõigil huvilistel võimalik Tartus Dorpati konverentsikeskuses kuulata Scott Gilbertit – maailma juhtivat teadlast arengubioloogia valdkonnas.

Avalik loeng algab kell 18 Dorpati konverentsikeskuse Baeri saalis. Üles astuvad Scott Gilbert ja Sabine Brauckmann teemal «Developmental Life and Environmental Shape».

15. jaanuaril jätkub üritus seminari vormis, käsitledes teemasid fenotüüpide, genotüüpide ja elupaikade vallast. Inglise keeles toimuvat seminari juhivad Sabine
Brauckmann ja Scott Gilbert.

Vaata lähemalt “Tartu Postimehe” artiklist.

Üks pikem lugu gurmaanidele:

The revenge of “microfascism”: PoMo strikes medicine again, autoriks Orac blogis Respectful Insolence.

Lugu sellest, kuidas PoMo (postmedernistlik relativism oma tobedamas vormis) teadust õõnestab. Peamine PoMo eeldus on see, et teadus on lihtsalt üks teadmise viis teiste seas, narratiiv, mis pole ilmtingimata rohkem kehtiv kui teised. Küll aga on teadusest saanud sunnivahend võimurite käes, mida kasutatakse oma hegemoonia kindlustamiseks ja laiendamiseks.

Varustatuna Foucault, Deleuze’i, Guattari tangidega, kangutavad David Holmes, Stuart J. Murray, Amélie Perron ja Geneviève Rail oma töös Deconstructing the evidence-based discourse in health sciences: Truth, power, and fascism (pdf) tõenduspõhist meditsiini (Evicence-Based Medicine = EBM) ja selle üht prohvetit Cochrane Review’d, mis on loonud uue fašistliku repressiivhierarhia. EBM pole nende meelest muud kui tõerežiim. Ja režiimid tuleb dekonstrueerida.

Aga nagu öeldud, lugu sobib gurmaanidele :-)

Kui viisakus peab sinu arvates seisnema selles, et su põhjendamatule seisukohale omistatakse mingisugune tõeväärtus, või arvamuste paljususest lähtudes peetakse kõiki seisukohti võrdselt tõeseks, siis ma arvan et sa pead pettuma.

Appi, kui ebatolerantsed te siin olete! Skeptikud küll, aga võib-olla avaldaks oma arvamust kuidagi viisakamalt kui otseselt solvates. Jääb mulje, et kui võimalik, siis laseksite kõik, kes teiega ühel nõul ei ole, põletada või võlla tõmmata … nagu uus inkvisitsioon? Mõelge nüüd natuke selle üle! Muidugi, anonüümsena on väga kerge sõimata … Mina arvan, et igaüks võib uskuda mida tahab ja üksteist alavääristada või sõimata ei ole vaja. Teadus võiks ju veidi viisakas ka olla, või kuidas?

Stjuuv kirjutas:

Ateism põhineb eeldusel, et universum on olnud algselt üsna lihtsa ülesehitusega ning järgib teatud, fundamentaalsel tasemel üsna lihtsaid reegleid, ja nende reeglite järgi arenedes on universumi evolutsiooni tulemuseks ka meie planeet ning kõik sellel asuv, muu hulgas ka elusorganismid ning ka inimesed.

Need eeldused ei ole tegelikult ateismi-omased, vaid teaduse-omased. Tänapäeval johtub nendest ratsionaalne ateism

Aga aeg-ajalt on nähtud ka irratsionaalseid ateiste, kes oma positsiooni sugugi nii hästi ei põhjenda(nud).

Lõppude lõpuks, minu meelest on ateism ka usk – usk sellesse, et Jumalat ei ole olemas. Ei ole see teiste uskudega võrreldes kõrgem ega madalam.

Ateism on juba lihtsa ja loogilise mõtteharjutuse põhjal “kõrgem” kui “muud usud”.
Ateism põhineb eeldusel, et universum on olnud algselt üsna lihtsa ülesehitusega ning järgib teatud, fundamentaalsel tasemel üsna lihtsaid reegleid, ja nende reeglite järgi arenedes on universumi evolutsiooni tulemuseks ka meie planeet ning kõik sellel asuv, muu hulgas ka elusorganismid ning ka inimesed. Kõik mis selleks vajalik on, on algne lihtne ülesehitus ja lihtsad reeglid.
Religioonid põhinevad aga eeldusel, et algselt on olemas kõikvõimas ja kõiketeadev olend, kes oma definitsioonile vastamiseks peab kõigi eelduste kohaselt olema tohutult keerukas, ning kes seejärel lõi maailma, kaasa arvatud inimese, praegusele sarnasel, väga keerukal kujul. See stsenaarium eeldab seega algtingimustena ülimalt keerukat olendit.
Täpsematesse detailidesse laskumata võib juba praegu järeldada, et millegi väga lihtsa ja struktuurivaba spontaanne teke on väga, väga palju suurusjärke tõenäolisem, kui millegi ülimalt keeruka ja väga suurt (definitsiooni kohaselt lausa lõputut) hulka infot sisaldava üksuse iseeneslik teke.

Usklikud oleme me kõik, tunnistame me seda või mitte.

KÕIK on muidugi väga tugev avaldus, mis kogu inimkonna kohta peaaegu kunagi paika ei pea. Aga kardetavasti on suur enamus inimestest tõesti uskunud ja usub jumalat, haldjaid, needusi, astroloogiat, maagiat, päkapikke, jõuluvana või õnnetust musta kassi üle tee minekul – ühesõnaga üleloomulike jõudude tegevust.

Miks see aga antud teemas oluline on, ma muidugi aru ei saa – aga jõuan siis minagi kõigest aru saada.

titimari lobajamas:

Lõppude lõpuks, minu meelest on ateism ka usk – usk sellesse, et Jumalat ei ole olemas. Ei ole see teiste uskudega võrreldes kõrgem ega madalam.

KLJ #3.

Kõrvalmärkusena on abiks tähele panna, et ateism on oluline osa enamike teistlike religioonide — sealhulgas kõigi monoteismide — maailmapildist. Nii näiteks on moslemitele kombeks uskuda, et ühtki jumalat peale Allahi ei ole olemas.

Celtic mulises:

Usklikud oleme me kõik,

See saab endale Kogutud Loba ja Jama järjekorranumbri #2.

Teadusemees kirjutas:

Minu meelest sinu arvamus, et ateism on usk ja et teadus on sama mis ateism ning et teaduslikud seisukohad nõuavad usku näitab ilmsekalt, et SÜGi võib haridusasutusena maha kanda.

Võimalik alternatiivne selgitus puudutab
1. tähelepanekut, et beebibuumi-järelauk jõuab umbes praegu keskkoolidesse, nii et need on sunnitud kas kahanema või latte allapoole laskma
2. rahvatarkust, mis väidab, et haridus pole veel ühtki korralikku matsi ära rikkunud.