Martin Vällik ütles:

Alaska naised hülgavad Sarah Palini (video)

Vaevalt kaks aastat on möödas ja juba leiab Palin fänne uue rahvarühma seast: nüüd toetavad Palini kandidatuuri isegi demokraadid. Kummaline on ainult see, et millegipärast tahavad nad, et Palin kandideeriks vabariiklasena.

ˇVäga hea loo saaks Reporteris esitatud nn koolilõuna paremaks muutmise päeva korraldamisest. Kas annab veel lollimat ideed väljamõelda poliitikute kõhukeste täitmiseks?

–jätkub Kohus, võttes asja materjalide hulka spetsialisti (Farmakoloogiainstituudi juhataja professor
Žarkovski) arvamuse preparaadi kohta, keeldus põhjendamatult, pööramata tähelepanu TsMS
§-de 229-232; 235-238; 242; 243; 272; 273; 276; 293 lg 2; 442 lg 8 nõuetele, selle
hindamisest dokumentaalse tõendina, mis lükkab ümber preparaadi kuulumise ravimite hulka.
Kohus jättis õigustamatult, pööramata tähelepanu HKMS §-dele 5; 25, TsMS § 442 lg 2,
põhjendamata mittenõustumise kaebaja väidetega ning analüüsimata kaebaja esitatud tõendid.
Kohus keeldus põhjendamatult kaebajale asja kohtuliku arutamise käigus võimaluse
andmisest esitada vastustajale küsimusi, rikkudes HKMS § 15 lg 1, TsMS § 400 lg 1 nõudeid.
Kohus keeldus põhjendamatult, pööramata tähelepanu HKMS § 19 lg 5 ja TsMS § 399 lg 5,
kohtumenetluse käigus kogutud tõendite uurimisest.
Kohus tegutses ilmselgelt vastustaja huvides, luues kaebaja õiguste ja vabaduste piiramise
kaudu viimasele kaitseks soodsamad tingimused ja võimalused;
3) on ilmselge (see on tõestatud mistahes asjassepuutuvate ja lubatud dokumentaalsete
tõenduste või asitõendite puudumisega, mis lükkaksid ümber kaebaja väited), et preparaat ei
ole ette nähtud inimeste haiguste profülaktikaks, diagnostikaks või ravimiseks või haigusliku
seisundi kergendamiseks või elutalituse taastamiseks või korrigeerimiseks (kohus ei ole
nimetanud ühtegi haigust, mida antud preparaadiga ravitakse või ennetatakse, ega
konkretiseerinud inimese elutegevuse funktsiooni, mis preparaadi toimel taastuks või
muutuks), vaid omab teistsugust sihtotstarvet – on ette nähtud füüsiliselt tervele inimesele,
kes soovib muutuda füüsiliselt täiuslikumaks ja kütkestavamaks. Seega ei ole preparaadi
otstarve seotud mistahes haiguse ravimisega inimorganismis, vaid inimorganismi välise
esteetilise tunnuse paremaks muutmisega füüsiliselt tervel inimesel. Preparaadi tarvitamine ei
too kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi inimorganismis, ei muuda selle elutegevust, vaid
stimuleerib ainult positiivseid emotsioone;
4) kohus loobus ekslikult preparaadi koostisesse kuuluvate ainete uurimisest, et välja selgitada
nende kuulumine ravimite hulka, mis oleksid kantud Eestis ravimite registrisse või Euroopa
Liidu ravitoodete registrisse. Preparaadi toimikusse ja tema pakendile kantud ainete nimetusi
ei leidu üheski nimetatud ravimiregistris. Ükski preparaadis sisalduvatest ainetest ei ole
keelatud, nende kasutamist ei ole piiratud ning neid kasutatakse vabalt Euroopa Liidu riikides
toiduainete (toidulisandite) komponentidena.
Kohus jättis tähelepanuta fakti, et vältimaks võimalikke negatiivseid tagajärgi Eesti turul,
uuris kaebaja kui heatahtlik ja vastutustundlik tsiviilsuhetes osaleja (kasutades sõltumatuid
spetsialiste) enne preparaadi tootjaga toodangu tarnimiseks Eestisse lepingu sõlmimist
põhjalikult preparaadi toimikut (kvaliteedisertifikaati), tema keemilist koostist, omadusi ja
koostisesse kuuluvate ainete omadusi, tarvitamise korda ning nende ainete käitlemist Euroopa
Liidu territooriumil, kontrollis nende mittekuulumist ravimite hulka (tegi kindlaks, et antud
aineid ei leidu Eesti ja Euroopa Liidu ravimite registrites ning, et need on vabas ringluses),
uuris rahvusvaheliste kohtute kohtupraktikat antud valdkonnas (st tegi suures mahus
ettevalmistustöid, kulutades märkimisväärseid materiaalseid vahendeid);
5) kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta Euroopa Liidu ühisturu alused (mille mõisted ja
printsiibid on kehtestatud EL lepingu § 3 p 1 lõigus „c“), kohtupraktika, head tavad, mis on
kujunenud välja Euroopa Liidu territooriumil, ei arvestanud Euroopa Liidu direktiividega,
rahvusvahelise kohtu poolt antud valdkonnas tehtud otsustega. Kohtus oleks pidanud
arvestama rahvusvaheliste õigusnormide tähtsust (kaasaarvatud rahvusvahelise kohtu
kohtupraktikat), rahvusvaheliste lepingute tingimusi ja Eesti põhiseaduse §-des 3; 120; 121;
123 sätestatut ning sellele tuginedes ka Euroopa Ühisturu aluseid ja printsiipe ning Euroopa
Liidu territooriumil väljakujunenud kohtupraktikat;
6) kohus on ekslikult rakendanud sotsiaalministri 13.04.2005 määrust nr 59. Antud
normatiivakt ei ole seadus, ka ei saa see tõlgendada seadust, veel enam tõlgendada laiendatult
ravimiseaduse § 2 normi, kuna seda väljaandnud isikul ei olnud sellist pädevust. Antud
määrust ei saa rakendada normatiivaktina, kuna ta on vastuolus (kahtluste ja kaheldavuse näol
kvalifitseerivate tunnuste olemasolu tõttu) õigusprintsiipide ja kehtivate õigusnormidega
(HKMS § 16 lg 1, 2, 3; TsMS §-d 229 lg 1, 2; 231; 232; 235; 238; 243; 272; 285).
Ravimiseaduse § 2 lg 2 annab Ravimiametile õiguse võtta vastu otsus selle kohta, kas
tunnistada aine või toode ravimiks või mitte. Otsuse langetamisel peab volitatud isik võtma
arvesse aine/toote kõiki teaduslikke ja laboratoorseid uuringuid, keemilist ja koguselist
koostist, iseloomulikke omadusi, tunnuseid ning võrdlema neid ravimiseaduse § 2 lg 1
sätestatud ravimi mõiste ja iseloomulike tunnustega. Antud norm ei sisalda sellist
kvalifitseerivat tunnust nagu „kahtlus ja kaheldavus“, mille olemasolu aine/toote iseloomulike
ja koguseliste omaduste analüüsimisel annaks pädevale isikule õiguse tunnistada seda
ravimiks, samas ei sisalda preparaadi iseloomulike omaduste karakteristika mitte ühtegi
konkreetset tunnust, mis vastaks mõnele ravimiseaduse § 2 lg 1 nimetatud tunnusele.
5. Ravimiamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.
Vastuväidete kohaselt on Ravimiameti vaidlusalune otsus õiguspärane. Halduskohus ei ole
kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, hinnanud ebaõigesti tõendeid või oluliselt
rikkunud kohtumenetluse normi.
Ravimiamet võttis määratluse aluseks materjalid, mis XOÜ esitas
Tervisekaitseinspektsioonile nimetatud toote toidulisandite registrisse kandmiseks ning
määratlemisel juhindus Eestis kehtivatest asjakohastest õigusaktidest.
Toote BioNight 2006 koostises on muu hulgas Griffonia simplicifolia seemnete ekstrakt.
Nimetatud taime seemned sisaldavad ainet 5-HTP. 5-HTP on serotoniini vahetu eelkäija ehk
lähteaine serotoniini sünteesis. Organismis saab 5-HTP-st serotoniin aromaatse aminohappe
dekarboksülaasi abil. 5-HTP võtmise järgselt suureneb organismis (nt ajus) serotoniini tase.
Serotoniin on keemiline ühend, mis toimib neurotransmitterina ehk omamoodi keemilise
„sõnumikandjana“, vahendades signaale erinevate närvide vahel. Serotoniini retseptorid on
organismis seotud mitmete füsioloogiliste funktsioonidega, näiteks isu, termoregulatsioon,
seksuaalkäitumine, tuju. Seega serotoniinile omased toimed on näljatunde pärssimine, lihaste
ainevahetuse stimuleerimine (kalorite kulu intensiivistub), küllastustunde tekitamine (täiskõhu
tunne), meeleolu kõikumiste vältimine. Madala serotoniinitaseme tulemusena võivad
organismis tekkida nt depressioon, sundseisundid, söömishäired, ärevushäired. Seega avaldab
5-HTP organismis näiteks antidepressantidele omast toimet. Enamik antidepressante tõstavad
aju serotoniini taset (mis juhtub ka 5-HTP-d sisaldava toote manustamisel). Kuna 5-HTP
sisaldavate toodete tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, mis on käsitletav
farmakoloogilise toimena, siis on tegemist ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes.
Ravimiseaduse § 2 lg 1 alusel on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on
mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või
haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse
taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.
Ravimiseaduse § 2 lg 2 alusel on Ravimiametil õigus otsustada aine või toote määratlemine
ravimina. Vastavalt sotsiaalministri 13.04.2005 määruse nr 59 § 3 lg 5 on ka kahtluse korral
või kui konkreetse toote kõiki omadusi arvestades võib toote määratleda nii ravimina kui ka
muu õigusaktiga reguleeritava tootena, Ravimiametil õigus määratleda toode ravimite hulka
kuuluvaks.
6
Eesti ravimiregister ning ka Euroopa Liidu ravimiregister ei sisalda ravimite või nende
toimeainete ammendavat loetelu. Nimetatud registrid sisaldavad üksnes informatsiooni Eestis
või Euroopa Liidus tsentraliseeritud korras müügiloa saanud ravimite kohta. Sellist loetelu,
mis sätestaks ained, ainult millest ravimid koosneda saavad, ei eksisteeri. Aine määratlemine
ravimiks toimub iga toote puhul eraldi. Kui toimeaine ei sisaldu Eesti ja Euroopa Liidu
ravimiregistris, ei tähenda see veel, et nimetatud toimeainet sisaldav toode ei võiks olla ravim.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja
apellatsioonkaebus rahuldamata.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning
TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse
tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust
ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu.
Ravimiseaduse § 2 lg 1 kohaselt on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on
mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või
haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse
taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.
Ravimiseaduse § 2 lg 2 alusel on aine või toote määratlemine ravimina või toote
määratlemine homöopaatilise preparaadina otsustamise õigus antud Ravimiametile.
Toode BioNight koostises on Griffonia simplicifolia seemnete ekstrakt, mis sisaldavad ainet
5-HTP. 5-HTP tarvitamise järgselt suureneb organismis serotoniini tase. Serotoniini
retseptorid on organismis seotud mitmete füsioloogiliste funktsioonidega. Kuna 5-HTP
sisaldavate toodete tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, siis on tegemist
farmakoloogilise toimega. Seega on tegemist ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõttes.
Sotsiaalministri 13. aprilli 2005 määrusega nr 59 on kinnitatud aine või toote ravimina
määratlemise tingimused ja kord. Selle määruse § 3 lg 5 alusel kahtluse korral või kui
konkreetse toote kõiki omadusi arvestades võib toote määratleda nii ravimina või muu
õigusaktiga reguleeritava tootena, on Ravimiametil õigus määratleda toode ravimite hulka
kuuluvana.
Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et halduskohus on ekslikult rakendanud
eelnimetatud määrust. Ravimiseaduse § 15 lg 5 p 1 alusel sotsiaalminister kehtestab lisaks
käesolevas seaduses nimetatud õigusaktidele määrusega aine või toote ravimina määratlemise
tingimused ja korra. Seega on alusetu väide, et sotsiaalministril polnud pädevust sellist
määrust vastu võtta.
Asjaolu, et 5-HTP sisalduvad tooted ei ole registreeritud ravimitena Eesti Vabariigis ja teistes
Euroopa Liidu riikides ei võta Ravimiametilt konkreetse taotluse lahendamisel õigust lugeda
need ravimite hulka kuuluvaks.
Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et spetsialisti A. Žarkovski arvamus kinnitab
toote BioNight mittekuulumist ravimite hulka.
Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et halduskohus rikkus norme sellega, et jättis
rahuldamata apellandi taotluse preparaadi suhtes sõltumatu ekspertiisi läbiviimiseks.
Välisriigis läbiviidava ekspertiisi tulemused ei võta Ravimiametilt õigust lugeda preparaati
ravimite hulka, kuna selline õigus tuleneb Ravimiseadusest. Kohtul oli õigus otsustada, kas ta
rahuldab või ei rahulda apellandi taotlust ning kuna ta ei pidanud ekspertiisi välisriigis
vajalikuks, siis võis selle rahuldamata jätta.
7
Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et on rikutud HKMS § 15 lg 1 sätteid, kuna
tal ei võimaldatud esitada vastustajale küsimusi. Kohtuistungi protokollidest ei nähtu, et tal
keelati küsimusi esitamast.
Apellatsioonkaebuses on viidatud halduskohtu poolt Euroopa Liidu ühisturu aluste,
rahvusvaheliste õigusnormide ja rahvusvahelise kohtu otsuste eiramisele, kuid samas on
jäetud selgitamata, mis osas need eiramised on toimunud. Seega jätab ringkonnakohus need
väited tähelepanuta.
Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad apellandi poolt
apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Pealegi nähtub
ringkonnakohtule esitatud dokumentidest, et need on tasutud ainult osaliselt 10 000 krooni
suuruses summas. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.
Viivi Tomson Maili Lokk Agu Timmi
http://kola.just.ee/ seal palju lahendeid nende nn.toidulisandite kohta,mis eestis keelatud.

soovitus.kustuta need tühjad kommid ära ,mis ei tulnud ja ainult nimi jäi,kuna text liiga pikk oli,nüüd 2 osas firma xxx oü -on estdirect
KO H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi
Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2007, Tartu
Haldusasja number 3-06-2289
Haldusasi X OÜ kaebus Ravimiameti 19. oktoobri 2006 otsuse nr RDH-
1/2608-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2007 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus X OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev 3. oktoober 2007
Menetlusosalised Apellant XOÜ, esindajad Leonora Linter, Aleksander Strelov
Vastustaja Ravimiamet, esindajad Lauri Maran
RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2007 otsus muutmata ja
apellatsioonkaebus rahuldamata.
Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud
menetluskulud jätta tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30
päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Ravimiameti 19.10.2006 otsuse nr RDH-1/2608-2 kohaselt kuulub firma NovaPharm
preparaat BioNight 2006 ravimite hulka ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes. Ravimiamet on
määratluse aluseks võtnud XOÜ poolt Tervisekaitseinspektsioonile esitatud materjalid
nimetatud toote toidulisandite registrisse kandmiseks. Ravimiamet asus seisukohale, et toote
BioNight 2006 koostises on muu hulgas Griffonia simplicifolia seemnete, mis sisaldavad
ainet 5-hüdroksütrüptofaan (edaspidi 5-HTP), ekstrakt. Kuna 5-HTP sisaldavate toodete tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, mis on käsitletav farmakoloogilise
toimena, siis on tegemist ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes.
XOÜ palus halduskohtul Ravimiameti eeltoodud otsuse tühistada.
Kaebuse kohaselt on vastustaja tegutsenud kiirustades ja põhjendamatult jätnud preparaadi
toimikus toodud andmed tähelepanuta. Preparaadi tootja on Prantsusmaal tunnistatud
ettevõtteks, mis käitleb toidutooret ja toiduaineid ning ei oma litsentsi ravimite tootmiseks,
mistõttu on tema toodete puhul alati tegemist mitteravimitega. Preparaadi puhul on tegemist
spetsialiseeritud toiduainega, mis on mõeldud teatud grupile inimestele, kellel esineb
kõrvalekaldeid seedimisprotsessis või ainevahetuses või kellel on oma funktsionaalse seisundi
tõttu kõrvalekaldeid tavapärasest toiduvajadusest. Preparaat ei sisalda ühtegi ainet, mis
vastaks tunnustele, mis on toodud ravimiseaduse § 2 lg 1. Ainel 5-HTP ei ole omadusi ega
tunnuseid, mis võimaldaksid teda otseselt ravimiks klassifitseerida, samuti ei ole ta lülitatud
ravimite registrisse, mida peetakse Eestis ja Euroopa Liidu riikides. Vastustaja otsus jätab
kaebaja ilma võimalusest levitada preparaati toidulisandina Eesti territooriumil.
2. Ravimiamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on toote BioNight
2006 koostises muu hulgas Griffonia simplicifolia seemnete, mis sisaldavad ainet 5-HTP,
ekstrakt. 5-HTP on lähteaine serotoniini sünteesis. Organismis saab 5-HTP-st serotoniin
aromaatse aminohappe dekarboksülaasi abil. 5-HTP võtmise järgselt suureneb organismis
serotoniini tase. Serotoniini retseptorid on organismis seotud mitmete füsioloogiliste
funktsioonidega, nagu näiteks isu, termoregulatsioon, seksuaalkäitumine, tuju. Serotoniinile
omased toimed on näljatunde pärssimine, lihaste ainevahetuse stimuleerimine, küllastustunde
tekitamine, meeleolu kõikumiste vältimine. Madala serotoniini tulemusena võivad organismis
tekkida näiteks depressioon, sundseisundid, söömishäired, ärevushäired. Kuna 5-HTP
sisaldavate toodete tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, mis on käsitletav
farmakoloogilise toimena, siis on tegemist ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes.
HALDUSKOHTU LAHEND
3. Tartu Halduskohus jättis 10.04.2007 otsusega kaebuse rahuldamata.
Otsuse kohaselt on vaidlustatud otsus õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi ega piira tema
vabadusi.
Vaidlust ei ole selles, et firma NovaPharm preparaadi BioNight 2006 koostises on muuhulgas
Griffonia simplicifolia seemnete ekstrakt ja et nimetatud taime seemned sisaldavad ainet
5-HTP. 5-HTP on serotoniini vahetu eelkäija ehk lähteaine serotoniini sünteesis. Organismis
saab 5-HTP-st serotoniin aromaatse aminohappe dekarboksülaasi abil. 5-HTP võtmise järgselt
suureneb organismis serotoniini tase, mis on käsitletav farmakoloogilise toimena.
Ravimiseaduse § 2 lg 1 kohaselt on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on
mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või
haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalituse
taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.
Kohus leidis, et kuna 5-HTP sisaldavate toodete tarbimisel intensiivistub organismis
serotoniini süntees, mis on käsitletav farmakoloogilise toimena, siis ainuüksi see juba näitab,
et tegemist on ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõttes.
Ravimiseaduse § 2 lg 2 alusel on Ravimiametil õigus otsustada aine või toote määratlemine
ravimina. Aine või toote ravimina määratlemise tingimused ja kord on kinnitatud
sotsiaalministri 13.04.2005 määrusega nr 59. Määruse § 3 lg 5 alusel on ka kahtluse korral või
kui konkreetse toote kõiki omadusi arvestades võib toote määratleda nii ravimina või muu õigusaktiga reguleeritava tootena, Ravimiametil õigus määratleda toode ravimite hulka
kuuluvana.
Arvestades eeltoodut on Ravimiamet õigesti määratlenud firma NovaPharm toote BioNight
2006, mille koostises olev Griffonia simplicifolia seemnete ekstrakt sisaldab ainet 5-HTP,
milliste toodete tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, mis on käsitletav
farmakoloogilise toimena, ravimina ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes, lähtudes sotsiaalministri
13.04.2005 määruse nr 59 § 3 lg 5, mis annab kahtluse korral või konkreetse toote kõiki
omadusi arvestades Ravimiametile õiguse määratleda toode ravimite hulka kuuluvaks.
Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et kuna BioNight 2006 tootja firma NovaPharm ei oma
asukohamaal Prantsusmaal ravimite tootmise litsentsi, on tema toodete puhul alati tegemist
mitteravimitega ja see annab õiguse seda ka Eestis niimoodi turustada. Seadusandja on vastu
võtnud ravimiseaduse ja selle alusel õigusaktid, mis reguleerivad ravimite käitlemist Eestis.
Seega on Ravimiametile antud õigus otsustada selle üle, kas mingi toode on käsitletav
ravimina või mitte.
Asjaolu, et toode on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis määratletud mitteravimina, ei
oma tähendust toote määratlemise otsustamisel Eestis, kuna see, kas toode on määratletud
ravimina või toidulisandina, ei ole Eesti Ravimiametile otsuse tegemisel siduv.
Kohus nõustus kaebajaga selles, et vaidlustatud otsus jätab kaebaja ilma võimalusest levitada
preparaati Eesti territooriumil toidulisandina, kuid preparaadi käsitlemine Ravimiameti poolt
ravimina ei võta õigust selle turustamiseks Eesti Vabariigis. Toote ravimiks määratlemise
korral hakkavad toote suhtes kehtima ravimile kehtivad nõuded. Ravimiseaduse § 63 kohaselt
peab ravimi Eestis müümiseks ja muul viisil kasutusse andmiseks ravimi kohta olema Eestis
kehtiv müügiluba. Seega on preparaadi BioNight 2006 turustamine turustaja jaoks küll
keerukam, kuid müügiloa olemasolul täiesti võimalik.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. XOÜ taotleb, tuginedes HKMS §-dele 16; 17; 31; 32; 34; 46 lg 1 p 3, TsMS §-dele 229;
230 lg 1, 2; 231; 232; 235; 238; 241; 243, Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu
direktiividele nr 65/66, 74/329, 76/778, Prantsuse Vabariigi kohtute otsustele (otsus
30.11.1983 „Van Bennekom“, otsus 21.03.1991 „Jean-Marie Delattre“), SECJ otsusele
24.03.2003 ja 05.02.2004, apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist
tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.
Apellatsioonkaebuse põhjendused:
1) kohus ei rakendanud korrektselt ravimiseaduse § 2 lg 1, kuna ei ole märkinud konkreetsete
ainete nimetusi, mis sisalduvad preparaadis BioNight 2006, mis oma mistahes iseloomuliku
tunnuse, omaduse või sihtotstarbe poolest vastaksid ravimi mõistele, st oleksid ettenähtud
a) haiguste või nende sümptomite profülaktikaks, diagnostikaks või ravimiseks või b)
inimeste või loomade haigusliku seisundi kergendamiseks või c) inimeste või loomade
elutalituse taastamiseks või korrigeerimiseks. Kohus, olles teadlik, et aine 5-HTP ei oma
vahetult taolisi omadusi ega tunnuseid ning antud aine ei ole kantud Eesti ravimiregistrisse
või Euroopa Liidu ravitoodete registrisse, tunnistas preparaadi ekslikult ravimiks, lähtudes
ainult selle omadusest avaldada inimorganismile mõju farmakoloogilisel teel. Ravimiseaduse
§ 2 lg 1 ei luba tunnistada ainet (või ainete kombinatsiooni) ravimiks ainuüksi tema mõju
farmakoloogilise toimeviisi tõttu. Farmakoloogilist toimeviisi omavad mitte ainult ravimid;
2) kohus, valdamata farmakoloogia spetsiifilisi mõisteid, olles samas teadlik toote BioNight
2006 staatuse kohta kahe erineva arvamuse olemasolust spetsialistidelt, jättis õigustamatult,
oma järeldusi motiveerimata, rahuldamata kaebaja taotluse preparaadi suhtes sõltumatu
ekspertiisi läbiviimiseks, eesmärgiga tuvastada preparaadi objektiivseid tunnuseid ja omadusi,
tema kasutamise sihtotstarvet ja toimimisviisi inimorganismile. Kohus on jätnud tähelepanuta
HKMS § 25 lg 7, 8 ja TsMS §-de 454 lg 3; 463 nõuded ning kaebaja õigused ja huvid, kui
tegi suulise (protokollilise) määruse kaebaja taotluse kohta ekspertiisi läbiviimiseks ning ei
selgitanud selle edasikaebamise korda.
—jätkub

ei saa aru kuidas neid kapsleid veel müüa võib kui kohus ära keelas,väga hea koht otsimaks lahendeid igasugu võltsravimite kohta.

http://kola.just.ee/

otsus pärit
KO H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi
Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2007, Tartu
Haldusasja number 3-06-2289
Haldusasi X OÜ kaebus Ravimiameti 19. oktoobri 2006 otsuse nr RDH-
1/2608-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2007 otsus.Menetluse alus ringkonnakohtus X OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev 3. oktoober 2007
Menetlusosalised Apellant XOÜ, esindajad Leonora Linter, Aleksander Strelov
Vastustaja Ravimiamet, esindajad Lauri Maran
RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2007 otsus muutmata ja
apellatsioonkaebus rahuldamata.
Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud
menetluskulud jätta tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30
päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Ravimiameti 19.10.2006 otsuse nr RDH-1/2608-2 kohaselt kuulub firma NovaPharm
preparaat BioNight 2006 ravimite hulka ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes. Ravimiamet on
määratluse aluseks võtnud XOÜ poolt Tervisekaitseinspektsioonile esitatud materjalid
nimetatud toote toidulisandite registrisse kandmiseks. Ravimiamet asus seisukohale, et toote
BioNight 2006 koostises on muu hulgas Griffonia simplicifolia seemnete, mis sisaldavad
ainet 5-hüdroksütrüptofaan (edaspidi 5-HTP), ekstrakt. Kuna 5-HTP sisaldavate toodete2
tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, mis on käsitletav farmakoloogilise
toimena, siis on tegemist ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes.
XOÜ palus halduskohtul Ravimiameti eeltoodud otsuse tühistada.
Kaebuse kohaselt on vastustaja tegutsenud kiirustades ja põhjendamatult jätnud preparaadi
toimikus toodud andmed tähelepanuta. Preparaadi tootja on Prantsusmaal tunnistatud
ettevõtteks, mis käitleb toidutooret ja toiduaineid ning ei oma litsentsi ravimite tootmiseks,
mistõttu on tema toodete puhul alati tegemist mitteravimitega. Preparaadi puhul on tegemist
spetsialiseeritud toiduainega, mis on mõeldud teatud grupile inimestele, kellel esineb
kõrvalekaldeid seedimisprotsessis või ainevahetuses või kellel on oma funktsionaalse seisundi
tõttu kõrvalekaldeid tavapärasest toiduvajadusest. Preparaat ei sisalda ühtegi ainet, mis
vastaks tunnustele, mis on toodud ravimiseaduse § 2 lg 1. Ainel 5-HTP ei ole omadusi ega
tunnuseid, mis võimaldaksid teda otseselt ravimiks klassifitseerida, samuti ei ole ta lülitatud
ravimite registrisse, mida peetakse Eestis ja Euroopa Liidu riikides. Vastustaja otsus jätab
kaebaja ilma võimalusest levitada preparaati toidulisandina Eesti territooriumil.
2. Ravimiamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on toote BioNight
2006 koostises muu hulgas Griffonia simplicifolia seemnete, mis sisaldavad ainet 5-HTP,
ekstrakt. 5-HTP on lähteaine serotoniini sünteesis. Organismis saab 5-HTP-st serotoniin
aromaatse aminohappe dekarboksülaasi abil. 5-HTP võtmise järgselt suureneb organismis
serotoniini tase. Serotoniini retseptorid on organismis seotud mitmete füsioloogiliste
funktsioonidega, nagu näiteks isu, termoregulatsioon, seksuaalkäitumine, tuju. Serotoniinile
omased toimed on näljatunde pärssimine, lihaste ainevahetuse stimuleerimine, küllastustunde
tekitamine, meeleolu kõikumiste vältimine. Madala serotoniini tulemusena võivad organismis
tekkida näiteks depressioon, sundseisundid, söömishäired, ärevushäired. Kuna 5-HTP
sisaldavate toodete tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, mis on käsitletav
farmakoloogilise toimena, siis on tegemist ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes.
HALDUSKOHTU LAHEND
3. Tartu Halduskohus jättis 10.04.2007 otsusega kaebuse rahuldamata.
Otsuse kohaselt on vaidlustatud otsus õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi ega piira tema
vabadusi.
Vaidlust ei ole selles, et firma NovaPharm preparaadi BioNight 2006 koostises on muuhulgas
Griffonia simplicifolia seemnete ekstrakt ja et nimetatud taime seemned sisaldavad ainet
5-HTP. 5-HTP on serotoniini vahetu eelkäija ehk lähteaine serotoniini sünteesis. Organismis
saab 5-HTP-st serotoniin aromaatse aminohappe dekarboksülaasi abil. 5-HTP võtmise järgselt
suureneb organismis serotoniini tase, mis on käsitletav farmakoloogilise toimena.
Ravimiseaduse § 2 lg 1 kohaselt on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on
mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või
haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalituse
taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.
Kohus leidis, et kuna 5-HTP sisaldavate toodete tarbimisel intensiivistub organismis
serotoniini süntees, mis on käsitletav farmakoloogilise toimena, siis ainuüksi see juba näitab,
et tegemist on ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõttes.
Ravimiseaduse § 2 lg 2 alusel on Ravimiametil õigus otsustada aine või toote määratlemine
ravimina. Aine või toote ravimina määratlemise tingimused ja kord on kinnitatud
sotsiaalministri 13.04.2005 määrusega nr 59. Määruse § 3 lg 5 alusel on ka kahtluse korral või
kui konkreetse toote kõiki omadusi arvestades võib toote määratleda nii ravimina või muu
3
õigusaktiga reguleeritava tootena, Ravimiametil õigus määratleda toode ravimite hulka
kuuluvana.
Arvestades eeltoodut on Ravimiamet õigesti määratlenud firma NovaPharm toote BioNight
2006, mille koostises olev Griffonia simplicifolia seemnete ekstrakt sisaldab ainet 5-HTP,
milliste toodete tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, mis on käsitletav
farmakoloogilise toimena, ravimina ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes, lähtudes sotsiaalministri
13.04.2005 määruse nr 59 § 3 lg 5, mis annab kahtluse korral või konkreetse toote kõiki
omadusi arvestades Ravimiametile õiguse määratleda toode ravimite hulka kuuluvaks.
Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et kuna BioNight 2006 tootja firma NovaPharm ei oma
asukohamaal Prantsusmaal ravimite tootmise litsentsi, on tema toodete puhul alati tegemist
mitteravimitega ja see annab õiguse seda ka Eestis niimoodi turustada. Seadusandja on vastu
võtnud ravimiseaduse ja selle alusel õigusaktid, mis reguleerivad ravimite käitlemist Eestis.
Seega on Ravimiametile antud õigus otsustada selle üle, kas mingi toode on käsitletav
ravimina või mitte.
Asjaolu, et toode on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis määratletud mitteravimina, ei
oma tähendust toote määratlemise otsustamisel Eestis, kuna see, kas toode on määratletud
ravimina või toidulisandina, ei ole Eesti Ravimiametile otsuse tegemisel siduv.
Kohus nõustus kaebajaga selles, et vaidlustatud otsus jätab kaebaja ilma võimalusest levitada
preparaati Eesti territooriumil toidulisandina, kuid preparaadi käsitlemine Ravimiameti poolt
ravimina ei võta õigust selle turustamiseks Eesti Vabariigis. Toote ravimiks määratlemise
korral hakkavad toote suhtes kehtima ravimile kehtivad nõuded. Ravimiseaduse § 63 kohaselt
peab ravimi Eestis müümiseks ja muul viisil kasutusse andmiseks ravimi kohta olema Eestis
kehtiv müügiluba. Seega on preparaadi BioNight 2006 turustamine turustaja jaoks küll
keerukam, kuid müügiloa olemasolul täiesti võimalik.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. XOÜ taotleb, tuginedes HKMS §-dele 16; 17; 31; 32; 34; 46 lg 1 p 3, TsMS §-dele 229;
230 lg 1, 2; 231; 232; 235; 238; 241; 243, Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu
direktiividele nr 65/66, 74/329, 76/778, Prantsuse Vabariigi kohtute otsustele (otsus
30.11.1983 „Van Bennekom“, otsus 21.03.1991 „Jean-Marie Delattre“), SECJ otsusele
24.03.2003 ja 05.02.2004, apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist
tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.
Apellatsioonkaebuse põhjendused:
1) kohus ei rakendanud korrektselt ravimiseaduse § 2 lg 1, kuna ei ole märkinud konkreetsete
ainete nimetusi, mis sisalduvad preparaadis BioNight 2006, mis oma mistahes iseloomuliku
tunnuse, omaduse või sihtotstarbe poolest vastaksid ravimi mõistele, st oleksid ettenähtud
a) haiguste või nende sümptomite profülaktikaks, diagnostikaks või ravimiseks või b)
inimeste või loomade haigusliku seisundi kergendamiseks või c) inimeste või loomade
elutalituse taastamiseks või korrigeerimiseks. Kohus, olles teadlik, et aine 5-HTP ei oma
vahetult taolisi omadusi ega tunnuseid ning antud aine ei ole kantud Eesti ravimiregistrisse
või Euroopa Liidu ravitoodete registrisse, tunnistas preparaadi ekslikult ravimiks, lähtudes
ainult selle omadusest avaldada inimorganismile mõju farmakoloogilisel teel. Ravimiseaduse
§ 2 lg 1 ei luba tunnistada ainet (või ainete kombinatsiooni) ravimiks ainuüksi tema mõju
farmakoloogilise toimeviisi tõttu. Farmakoloogilist toimeviisi omavad mitte ainult ravimid;
2) kohus, valdamata farmakoloogia spetsiifilisi mõisteid, olles samas teadlik toote BioNight
2006 staatuse kohta kahe erineva arvamuse olemasolust spetsialistidelt, jättis õigustamatult,
oma järeldusi motiveerimata, rahuldamata kaebaja taotluse preparaadi suhtes sõltumatu
ekspertiisi läbiviimiseks, eesmärgiga tuvastada preparaadi objektiivseid tunnuseid ja omadusi,
4
tema kasutamise sihtotstarvet ja toimimisviisi inimorganismile. Kohus on jätnud tähelepanuta
HKMS § 25 lg 7, 8 ja TsMS §-de 454 lg 3; 463 nõuded ning kaebaja õigused ja huvid, kui
tegi suulise (protokollilise) määruse kaebaja taotluse kohta ekspertiisi läbiviimiseks ning ei
selgitanud selle edasikaebamise korda.
Kohus, võttes asja materjalide hulka spetsialisti (Farmakoloogiainstituudi juhataja professor
Žarkovski) arvamuse preparaadi kohta, keeldus põhjendamatult, pööramata tähelepanu TsMS
§-de 229-232; 235-238; 242; 243; 272; 273; 276; 293 lg 2; 442 lg 8 nõuetele, selle
hindamisest dokumentaalse tõendina, mis lükkab ümber preparaadi kuulumise ravimite hulka.
Kohus jättis õigustamatult, pööramata tähelepanu HKMS §-dele 5; 25, TsMS § 442 lg 2,
põhjendamata mittenõustumise kaebaja väidetega ning analüüsimata kaebaja esitatud tõendid.
Kohus keeldus põhjendamatult kaebajale asja kohtuliku arutamise käigus võimaluse
andmisest esitada vastustajale küsimusi, rikkudes HKMS § 15 lg 1, TsMS § 400 lg 1 nõudeid.
Kohus keeldus põhjendamatult, pööramata tähelepanu HKMS § 19 lg 5 ja TsMS § 399 lg 5,
kohtumenetluse käigus kogutud tõendite uurimisest.
Kohus tegutses ilmselgelt vastustaja huvides, luues kaebaja õiguste ja vabaduste piiramise
kaudu viimasele kaitseks soodsamad tingimused ja võimalused;
3) on ilmselge (see on tõestatud mistahes asjassepuutuvate ja lubatud dokumentaalsete
tõenduste või asitõendite puudumisega, mis lükkaksid ümber kaebaja väited), et preparaat ei
ole ette nähtud inimeste haiguste profülaktikaks, diagnostikaks või ravimiseks või haigusliku
seisundi kergendamiseks või elutalituse taastamiseks või korrigeerimiseks (kohus ei ole
nimetanud ühtegi haigust, mida antud preparaadiga ravitakse või ennetatakse, ega
konkretiseerinud inimese elutegevuse funktsiooni, mis preparaadi toimel taastuks või
muutuks), vaid omab teistsugust sihtotstarvet – on ette nähtud füüsiliselt tervele inimesele,
kes soovib muutuda füüsiliselt täiuslikumaks ja kütkestavamaks. Seega ei ole preparaadi
otstarve seotud mistahes haiguse ravimisega inimorganismis, vaid inimorganismi välise
esteetilise tunnuse paremaks muutmisega füüsiliselt tervel inimesel. Preparaadi tarvitamine ei
too kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi inimorganismis, ei muuda selle elutegevust, vaid
stimuleerib ainult positiivseid emotsioone;
4) kohus loobus ekslikult preparaadi koostisesse kuuluvate ainete uurimisest, et välja selgitada
nende kuulumine ravimite hulka, mis oleksid kantud Eestis ravimite registrisse või Euroopa
Liidu ravitoodete registrisse. Preparaadi toimikusse ja tema pakendile kantud ainete nimetusi
ei leidu üheski nimetatud ravimiregistris. Ükski preparaadis sisalduvatest ainetest ei ole
keelatud, nende kasutamist ei ole piiratud ning neid kasutatakse vabalt Euroopa Liidu riikides
toiduainete (toidulisandite) komponentidena.
Kohus jättis tähelepanuta fakti, et vältimaks võimalikke negatiivseid tagajärgi Eesti turul,
uuris kaebaja kui heatahtlik ja vastutustundlik tsiviilsuhetes osaleja (kasutades sõltumatuid
spetsialiste) enne preparaadi tootjaga toodangu tarnimiseks Eestisse lepingu sõlmimist
põhjalikult preparaadi toimikut (kvaliteedisertifikaati), tema keemilist koostist, omadusi ja
koostisesse kuuluvate ainete omadusi, tarvitamise korda ning nende ainete käitlemist Euroopa
Liidu territooriumil, kontrollis nende mittekuulumist ravimite hulka (tegi kindlaks, et antud
aineid ei leidu Eesti ja Euroopa Liidu ravimite registrites ning, et need on vabas ringluses),
uuris rahvusvaheliste kohtute kohtupraktikat antud valdkonnas (st tegi suures mahus
ettevalmistustöid, kulutades märkimisväärseid materiaalseid vahendeid);
5) kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta Euroopa Liidu ühisturu alused (mille mõisted ja
printsiibid on kehtestatud EL lepingu § 3 p 1 lõigus „c“), kohtupraktika, head tavad, mis on
kujunenud välja Euroopa Liidu territooriumil, ei arvestanud Euroopa Liidu direktiividega,
rahvusvahelise kohtu poolt antud valdkonnas tehtud otsustega. Kohtus oleks pidanud
arvestama rahvusvaheliste õigusnormide tähtsust (kaasaarvatud rahvusvahelise kohtu
kohtupraktikat), rahvusvaheliste lepingute tingimusi ja Eesti põhiseaduse §-des 3; 120; 121;
5
123 sätestatut ning sellele tuginedes ka Euroopa Ühisturu aluseid ja printsiipe ning Euroopa
Liidu territooriumil väljakujunenud kohtupraktikat;
6) kohus on ekslikult rakendanud sotsiaalministri 13.04.2005 määrust nr 59. Antud
normatiivakt ei ole seadus, ka ei saa see tõlgendada seadust, veel enam tõlgendada laiendatult
ravimiseaduse § 2 normi, kuna seda väljaandnud isikul ei olnud sellist pädevust. Antud
määrust ei saa rakendada normatiivaktina, kuna ta on vastuolus (kahtluste ja kaheldavuse näol
kvalifitseerivate tunnuste olemasolu tõttu) õigusprintsiipide ja kehtivate õigusnormidega
(HKMS § 16 lg 1, 2, 3; TsMS §-d 229 lg 1, 2; 231; 232; 235; 238; 243; 272; 285).
Ravimiseaduse § 2 lg 2 annab Ravimiametile õiguse võtta vastu otsus selle kohta, kas
tunnistada aine või toode ravimiks või mitte. Otsuse langetamisel peab volitatud isik võtma
arvesse aine/toote kõiki teaduslikke ja laboratoorseid uuringuid, keemilist ja koguselist
koostist, iseloomulikke omadusi, tunnuseid ning võrdlema neid ravimiseaduse § 2 lg 1
sätestatud ravimi mõiste ja iseloomulike tunnustega. Antud norm ei sisalda sellist
kvalifitseerivat tunnust nagu „kahtlus ja kaheldavus“, mille olemasolu aine/toote iseloomulike
ja koguseliste omaduste analüüsimisel annaks pädevale isikule õiguse tunnistada seda
ravimiks, samas ei sisalda preparaadi iseloomulike omaduste karakteristika mitte ühtegi
konkreetset tunnust, mis vastaks mõnele ravimiseaduse § 2 lg 1 nimetatud tunnusele.
5. Ravimiamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.
Vastuväidete kohaselt on Ravimiameti vaidlusalune otsus õiguspärane. Halduskohus ei ole
kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, hinnanud ebaõigesti tõendeid või oluliselt
rikkunud kohtumenetluse normi.
Ravimiamet võttis määratluse aluseks materjalid, mis XOÜ esitas
Tervisekaitseinspektsioonile nimetatud toote toidulisandite registrisse kandmiseks ning
määratlemisel juhindus Eestis kehtivatest asjakohastest õigusaktidest.
Toote BioNight 2006 koostises on muu hulgas Griffonia simplicifolia seemnete ekstrakt.
Nimetatud taime seemned sisaldavad ainet 5-HTP. 5-HTP on serotoniini vahetu eelkäija ehk
lähteaine serotoniini sünteesis. Organismis saab 5-HTP-st serotoniin aromaatse aminohappe
dekarboksülaasi abil. 5-HTP võtmise järgselt suureneb organismis (nt ajus) serotoniini tase.
Serotoniin on keemiline ühend, mis toimib neurotransmitterina ehk omamoodi keemilise
„sõnumikandjana“, vahendades signaale erinevate närvide vahel. Serotoniini retseptorid on
organismis seotud mitmete füsioloogiliste funktsioonidega, näiteks isu, termoregulatsioon,
seksuaalkäitumine, tuju. Seega serotoniinile omased toimed on näljatunde pärssimine, lihaste
ainevahetuse stimuleerimine (kalorite kulu intensiivistub), küllastustunde tekitamine (täiskõhu
tunne), meeleolu kõikumiste vältimine. Madala serotoniinitaseme tulemusena võivad
organismis tekkida nt depressioon, sundseisundid, söömishäired, ärevushäired. Seega avaldab
5-HTP organismis näiteks antidepressantidele omast toimet. Enamik antidepressante tõstavad
aju serotoniini taset (mis juhtub ka 5-HTP-d sisaldava toote manustamisel). Kuna 5-HTP
sisaldavate toodete tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, mis on käsitletav
farmakoloogilise toimena, siis on tegemist ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes.
Ravimiseaduse § 2 lg 1 alusel on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on
mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või
haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse
taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.
Ravimiseaduse § 2 lg 2 alusel on Ravimiametil õigus otsustada aine või toote määratlemine
ravimina. Vastavalt sotsiaalministri 13.04.2005 määruse nr 59 § 3 lg 5 on ka kahtluse korral
või kui konkreetse toote kõiki omadusi arvestades võib toote määratleda nii ravimina kui ka
muu õigusaktiga reguleeritava tootena, Ravimiametil õigus määratleda toode ravimite hulka
kuuluvaks.
6
Eesti ravimiregister ning ka Euroopa Liidu ravimiregister ei sisalda ravimite või nende
toimeainete ammendavat loetelu. Nimetatud registrid sisaldavad üksnes informatsiooni Eestis
või Euroopa Liidus tsentraliseeritud korras müügiloa saanud ravimite kohta. Sellist loetelu,
mis sätestaks ained, ainult millest ravimid koosneda saavad, ei eksisteeri. Aine määratlemine
ravimiks toimub iga toote puhul eraldi. Kui toimeaine ei sisaldu Eesti ja Euroopa Liidu
ravimiregistris, ei tähenda see veel, et nimetatud toimeainet sisaldav toode ei võiks olla ravim.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja
apellatsioonkaebus rahuldamata.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning
TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse
tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust
ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu.
Ravimiseaduse § 2 lg 1 kohaselt on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on
mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või
haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse
taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.
Ravimiseaduse § 2 lg 2 alusel on aine või toote määratlemine ravimina või toote
määratlemine homöopaatilise preparaadina otsustamise õigus antud Ravimiametile.
Toode BioNight koostises on Griffonia simplicifolia seemnete ekstrakt, mis sisaldavad ainet
5-HTP. 5-HTP tarvitamise järgselt suureneb organismis serotoniini tase. Serotoniini
retseptorid on organismis seotud mitmete füsioloogiliste funktsioonidega. Kuna 5-HTP
sisaldavate toodete tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, siis on tegemist
farmakoloogilise toimega. Seega on tegemist ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõttes.
Sotsiaalministri 13. aprilli 2005 määrusega nr 59 on kinnitatud aine või toote ravimina
määratlemise tingimused ja kord. Selle määruse § 3 lg 5 alusel kahtluse korral või kui
konkreetse toote kõiki omadusi arvestades võib toote määratleda nii ravimina või muu
õigusaktiga reguleeritava tootena, on Ravimiametil õigus määratleda toode ravimite hulka
kuuluvana.
Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et halduskohus on ekslikult rakendanud
eelnimetatud määrust. Ravimiseaduse § 15 lg 5 p 1 alusel sotsiaalminister kehtestab lisaks
käesolevas seaduses nimetatud õigusaktidele määrusega aine või toote ravimina määratlemise
tingimused ja korra. Seega on alusetu väide, et sotsiaalministril polnud pädevust sellist
määrust vastu võtta.
Asjaolu, et 5-HTP sisalduvad tooted ei ole registreeritud ravimitena Eesti Vabariigis ja teistes
Euroopa Liidu riikides ei võta Ravimiametilt konkreetse taotluse lahendamisel õigust lugeda
need ravimite hulka kuuluvaks.
Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et spetsialisti A. Žarkovski arvamus kinnitab
toote BioNight mittekuulumist ravimite hulka.
Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et halduskohus rikkus norme sellega, et jättis
rahuldamata apellandi taotluse preparaadi suhtes sõltumatu ekspertiisi läbiviimiseks.
Välisriigis läbiviidava ekspertiisi tulemused ei võta Ravimiametilt õigust lugeda preparaati
ravimite hulka, kuna selline õigus tuleneb Ravimiseadusest. Kohtul oli õigus otsustada, kas ta
rahuldab või ei rahulda apellandi taotlust ning kuna ta ei pidanud ekspertiisi välisriigis
vajalikuks, siis võis selle rahuldamata jätta.
7
Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et on rikutud HKMS § 15 lg 1 sätteid, kuna
tal ei võimaldatud esitada vastustajale küsimusi. Kohtuistungi protokollidest ei nähtu, et tal
keelati küsimusi esitamast.
Apellatsioonkaebuses on viidatud halduskohtu poolt Euroopa Liidu ühisturu aluste,
rahvusvaheliste õigusnormide ja rahvusvahelise kohtu otsuste eiramisele, kuid samas on
jäetud selgitamata, mis osas need eiramised on toimunud. Seega jätab ringkonnakohus need
väited tähelepanuta.
Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad apellandi poolt
apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Pealegi nähtub
ringkonnakohtule esitatud dokumentidest, et need on tasutud ainult osaliselt 10 000 krooni
suuruses summas. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.
Viivi Tomson Maili Lokk Agu Timmi

KO H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi
Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2007, Tartu
Haldusasja number 3-06-2289
Haldusasi X OÜ kaebus Ravimiameti 19. oktoobri 2006 otsuse nr RDH-
1/2608-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2007 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus X OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev 3. oktoober 2007
Menetlusosalised Apellant XOÜ, esindajad Leonora Linter, Aleksander Strelov
Vastustaja Ravimiamet, esindajad Lauri Maran
RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2007 otsus muutmata ja
apellatsioonkaebus rahuldamata.
Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud
menetluskulud jätta tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30
päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Ravimiameti 19.10.2006 otsuse nr RDH-1/2608-2 kohaselt kuulub firma NovaPharm
preparaat BioNight 2006 ravimite hulka ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes. Ravimiamet on
määratluse aluseks võtnud XOÜ poolt Tervisekaitseinspektsioonile esitatud materjalid
nimetatud toote toidulisandite registrisse kandmiseks. Ravimiamet asus seisukohale, et toote
BioNight 2006 koostises on muu hulgas Griffonia simplicifolia seemnete, mis sisaldavad
ainet 5-hüdroksütrüptofaan (edaspidi 5-HTP), ekstrakt. Kuna 5-HTP sisaldavate toodete
2
tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, mis on käsitletav farmakoloogilise
toimena, siis on tegemist ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes.
XOÜ palus halduskohtul Ravimiameti eeltoodud otsuse tühistada.
Kaebuse kohaselt on vastustaja tegutsenud kiirustades ja põhjendamatult jätnud preparaadi
toimikus toodud andmed tähelepanuta. Preparaadi tootja on Prantsusmaal tunnistatud
ettevõtteks, mis käitleb toidutooret ja toiduaineid ning ei oma litsentsi ravimite tootmiseks,
mistõttu on tema toodete puhul alati tegemist mitteravimitega. Preparaadi puhul on tegemist
spetsialiseeritud toiduainega, mis on mõeldud teatud grupile inimestele, kellel esineb
kõrvalekaldeid seedimisprotsessis või ainevahetuses või kellel on oma funktsionaalse seisundi
tõttu kõrvalekaldeid tavapärasest toiduvajadusest. Preparaat ei sisalda ühtegi ainet, mis
vastaks tunnustele, mis on toodud ravimiseaduse § 2 lg 1. Ainel 5-HTP ei ole omadusi ega
tunnuseid, mis võimaldaksid teda otseselt ravimiks klassifitseerida, samuti ei ole ta lülitatud
ravimite registrisse, mida peetakse Eestis ja Euroopa Liidu riikides. Vastustaja otsus jätab
kaebaja ilma võimalusest levitada preparaati toidulisandina Eesti territooriumil.
2. Ravimiamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on toote BioNight
2006 koostises muu hulgas Griffonia simplicifolia seemnete, mis sisaldavad ainet 5-HTP,
ekstrakt. 5-HTP on lähteaine serotoniini sünteesis. Organismis saab 5-HTP-st serotoniin
aromaatse aminohappe dekarboksülaasi abil. 5-HTP võtmise järgselt suureneb organismis
serotoniini tase. Serotoniini retseptorid on organismis seotud mitmete füsioloogiliste
funktsioonidega, nagu näiteks isu, termoregulatsioon, seksuaalkäitumine, tuju. Serotoniinile
omased toimed on näljatunde pärssimine, lihaste ainevahetuse stimuleerimine, küllastustunde
tekitamine, meeleolu kõikumiste vältimine. Madala serotoniini tulemusena võivad organismis
tekkida näiteks depressioon, sundseisundid, söömishäired, ärevushäired. Kuna 5-HTP
sisaldavate toodete tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, mis on käsitletav
farmakoloogilise toimena, siis on tegemist ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes.
HALDUSKOHTU LAHEND
3. Tartu Halduskohus jättis 10.04.2007 otsusega kaebuse rahuldamata.
Otsuse kohaselt on vaidlustatud otsus õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi ega piira tema
vabadusi.
Vaidlust ei ole selles, et firma NovaPharm preparaadi BioNight 2006 koostises on muuhulgas
Griffonia simplicifolia seemnete ekstrakt ja et nimetatud taime seemned sisaldavad ainet
5-HTP. 5-HTP on serotoniini vahetu eelkäija ehk lähteaine serotoniini sünteesis. Organismis
saab 5-HTP-st serotoniin aromaatse aminohappe dekarboksülaasi abil. 5-HTP võtmise järgselt
suureneb organismis serotoniini tase, mis on käsitletav farmakoloogilise toimena.
Ravimiseaduse § 2 lg 1 kohaselt on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on
mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või
haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalituse
taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.
Kohus leidis, et kuna 5-HTP sisaldavate toodete tarbimisel intensiivistub organismis
serotoniini süntees, mis on käsitletav farmakoloogilise toimena, siis ainuüksi see juba näitab,
et tegemist on ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõttes.
Ravimiseaduse § 2 lg 2 alusel on Ravimiametil õigus otsustada aine või toote määratlemine
ravimina. Aine või toote ravimina määratlemise tingimused ja kord on kinnitatud
sotsiaalministri 13.04.2005 määrusega nr 59. Määruse § 3 lg 5 alusel on ka kahtluse korral või
kui konkreetse toote kõiki omadusi arvestades võib toote määratleda nii ravimina või muu
3
õigusaktiga reguleeritava tootena, Ravimiametil õigus määratleda toode ravimite hulka
kuuluvana.
Arvestades eeltoodut on Ravimiamet õigesti määratlenud firma NovaPharm toote BioNight
2006, mille koostises olev Griffonia simplicifolia seemnete ekstrakt sisaldab ainet 5-HTP,
milliste toodete tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, mis on käsitletav
farmakoloogilise toimena, ravimina ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes, lähtudes sotsiaalministri
13.04.2005 määruse nr 59 § 3 lg 5, mis annab kahtluse korral või konkreetse toote kõiki
omadusi arvestades Ravimiametile õiguse määratleda toode ravimite hulka kuuluvaks.
Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et kuna BioNight 2006 tootja firma NovaPharm ei oma
asukohamaal Prantsusmaal ravimite tootmise litsentsi, on tema toodete puhul alati tegemist
mitteravimitega ja see annab õiguse seda ka Eestis niimoodi turustada. Seadusandja on vastu
võtnud ravimiseaduse ja selle alusel õigusaktid, mis reguleerivad ravimite käitlemist Eestis.
Seega on Ravimiametile antud õigus otsustada selle üle, kas mingi toode on käsitletav
ravimina või mitte.
Asjaolu, et toode on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis määratletud mitteravimina, ei
oma tähendust toote määratlemise otsustamisel Eestis, kuna see, kas toode on määratletud
ravimina või toidulisandina, ei ole Eesti Ravimiametile otsuse tegemisel siduv.
Kohus nõustus kaebajaga selles, et vaidlustatud otsus jätab kaebaja ilma võimalusest levitada
preparaati Eesti territooriumil toidulisandina, kuid preparaadi käsitlemine Ravimiameti poolt
ravimina ei võta õigust selle turustamiseks Eesti Vabariigis. Toote ravimiks määratlemise
korral hakkavad toote suhtes kehtima ravimile kehtivad nõuded. Ravimiseaduse § 63 kohaselt
peab ravimi Eestis müümiseks ja muul viisil kasutusse andmiseks ravimi kohta olema Eestis
kehtiv müügiluba. Seega on preparaadi BioNight 2006 turustamine turustaja jaoks küll
keerukam, kuid müügiloa olemasolul täiesti võimalik.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. XOÜ taotleb, tuginedes HKMS §-dele 16; 17; 31; 32; 34; 46 lg 1 p 3, TsMS §-dele 229;
230 lg 1, 2; 231; 232; 235; 238; 241; 243, Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu
direktiividele nr 65/66, 74/329, 76/778, Prantsuse Vabariigi kohtute otsustele (otsus
30.11.1983 „Van Bennekom“, otsus 21.03.1991 „Jean-Marie Delattre“), SECJ otsusele
24.03.2003 ja 05.02.2004, apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist
tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.
Apellatsioonkaebuse põhjendused:
1) kohus ei rakendanud korrektselt ravimiseaduse § 2 lg 1, kuna ei ole märkinud konkreetsete
ainete nimetusi, mis sisalduvad preparaadis BioNight 2006, mis oma mistahes iseloomuliku
tunnuse, omaduse või sihtotstarbe poolest vastaksid ravimi mõistele, st oleksid ettenähtud
a) haiguste või nende sümptomite profülaktikaks, diagnostikaks või ravimiseks või b)
inimeste või loomade haigusliku seisundi kergendamiseks või c) inimeste või loomade
elutalituse taastamiseks või korrigeerimiseks. Kohus, olles teadlik, et aine 5-HTP ei oma
vahetult taolisi omadusi ega tunnuseid ning antud aine ei ole kantud Eesti ravimiregistrisse
või Euroopa Liidu ravitoodete registrisse, tunnistas preparaadi ekslikult ravimiks, lähtudes
ainult selle omadusest avaldada inimorganismile mõju farmakoloogilisel teel. Ravimiseaduse
§ 2 lg 1 ei luba tunnistada ainet (või ainete kombinatsiooni) ravimiks ainuüksi tema mõju
farmakoloogilise toimeviisi tõttu. Farmakoloogilist toimeviisi omavad mitte ainult ravimid;
2) kohus, valdamata farmakoloogia spetsiifilisi mõisteid, olles samas teadlik toote BioNight
2006 staatuse kohta kahe erineva arvamuse olemasolust spetsialistidelt, jättis õigustamatult,
oma järeldusi motiveerimata, rahuldamata kaebaja taotluse preparaadi suhtes sõltumatu
ekspertiisi läbiviimiseks, eesmärgiga tuvastada preparaadi objektiivseid tunnuseid ja omadusi,
4
tema kasutamise sihtotstarvet ja toimimisviisi inimorganismile. Kohus on jätnud tähelepanuta
HKMS § 25 lg 7, 8 ja TsMS §-de 454 lg 3; 463 nõuded ning kaebaja õigused ja huvid, kui
tegi suulise (protokollilise) määruse kaebaja taotluse kohta ekspertiisi läbiviimiseks ning ei
selgitanud selle edasikaebamise korda.
Kohus, võttes asja materjalide hulka spetsialisti (Farmakoloogiainstituudi juhataja professor
Žarkovski) arvamuse preparaadi kohta, keeldus põhjendamatult, pööramata tähelepanu TsMS
§-de 229-232; 235-238; 242; 243; 272; 273; 276; 293 lg 2; 442 lg 8 nõuetele, selle
hindamisest dokumentaalse tõendina, mis lükkab ümber preparaadi kuulumise ravimite hulka.
Kohus jättis õigustamatult, pööramata tähelepanu HKMS §-dele 5; 25, TsMS § 442 lg 2,
põhjendamata mittenõustumise kaebaja väidetega ning analüüsimata kaebaja esitatud tõendid.
Kohus keeldus põhjendamatult kaebajale asja kohtuliku arutamise käigus võimaluse
andmisest esitada vastustajale küsimusi, rikkudes HKMS § 15 lg 1, TsMS § 400 lg 1 nõudeid.
Kohus keeldus põhjendamatult, pööramata tähelepanu HKMS § 19 lg 5 ja TsMS § 399 lg 5,
kohtumenetluse käigus kogutud tõendite uurimisest.
Kohus tegutses ilmselgelt vastustaja huvides, luues kaebaja õiguste ja vabaduste piiramise
kaudu viimasele kaitseks soodsamad tingimused ja võimalused;
3) on ilmselge (see on tõestatud mistahes asjassepuutuvate ja lubatud dokumentaalsete
tõenduste või asitõendite puudumisega, mis lükkaksid ümber kaebaja väited), et preparaat ei
ole ette nähtud inimeste haiguste profülaktikaks, diagnostikaks või ravimiseks või haigusliku
seisundi kergendamiseks või elutalituse taastamiseks või korrigeerimiseks (kohus ei ole
nimetanud ühtegi haigust, mida antud preparaadiga ravitakse või ennetatakse, ega
konkretiseerinud inimese elutegevuse funktsiooni, mis preparaadi toimel taastuks või
muutuks), vaid omab teistsugust sihtotstarvet – on ette nähtud füüsiliselt tervele inimesele,
kes soovib muutuda füüsiliselt täiuslikumaks ja kütkestavamaks. Seega ei ole preparaadi
otstarve seotud mistahes haiguse ravimisega inimorganismis, vaid inimorganismi välise
esteetilise tunnuse paremaks muutmisega füüsiliselt tervel inimesel. Preparaadi tarvitamine ei
too kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi inimorganismis, ei muuda selle elutegevust, vaid
stimuleerib ainult positiivseid emotsioone;
4) kohus loobus ekslikult preparaadi koostisesse kuuluvate ainete uurimisest, et välja selgitada
nende kuulumine ravimite hulka, mis oleksid kantud Eestis ravimite registrisse või Euroopa
Liidu ravitoodete registrisse. Preparaadi toimikusse ja tema pakendile kantud ainete nimetusi
ei leidu üheski nimetatud ravimiregistris. Ükski preparaadis sisalduvatest ainetest ei ole
keelatud, nende kasutamist ei ole piiratud ning neid kasutatakse vabalt Euroopa Liidu riikides
toiduainete (toidulisandite) komponentidena.
Kohus jättis tähelepanuta fakti, et vältimaks võimalikke negatiivseid tagajärgi Eesti turul,
uuris kaebaja kui heatahtlik ja vastutustundlik tsiviilsuhetes osaleja (kasutades sõltumatuid
spetsialiste) enne preparaadi tootjaga toodangu tarnimiseks Eestisse lepingu sõlmimist
põhjalikult preparaadi toimikut (kvaliteedisertifikaati), tema keemilist koostist, omadusi ja
koostisesse kuuluvate ainete omadusi, tarvitamise korda ning nende ainete käitlemist Euroopa
Liidu territooriumil, kontrollis nende mittekuulumist ravimite hulka (tegi kindlaks, et antud
aineid ei leidu Eesti ja Euroopa Liidu ravimite registrites ning, et need on vabas ringluses),
uuris rahvusvaheliste kohtute kohtupraktikat antud valdkonnas (st tegi suures mahus
ettevalmistustöid, kulutades märkimisväärseid materiaalseid vahendeid);
5) kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta Euroopa Liidu ühisturu alused (mille mõisted ja
printsiibid on kehtestatud EL lepingu § 3 p 1 lõigus „c“), kohtupraktika, head tavad, mis on
kujunenud välja Euroopa Liidu territooriumil, ei arvestanud Euroopa Liidu direktiividega,
rahvusvahelise kohtu poolt antud valdkonnas tehtud otsustega. Kohtus oleks pidanud
arvestama rahvusvaheliste õigusnormide tähtsust (kaasaarvatud rahvusvahelise kohtu
kohtupraktikat), rahvusvaheliste lepingute tingimusi ja Eesti põhiseaduse §-des 3; 120; 121;
5
123 sätestatut ning sellele tuginedes ka Euroopa Ühisturu aluseid ja printsiipe ning Euroopa
Liidu territooriumil väljakujunenud kohtupraktikat;
6) kohus on ekslikult rakendanud sotsiaalministri 13.04.2005 määrust nr 59. Antud
normatiivakt ei ole seadus, ka ei saa see tõlgendada seadust, veel enam tõlgendada laiendatult
ravimiseaduse § 2 normi, kuna seda väljaandnud isikul ei olnud sellist pädevust. Antud
määrust ei saa rakendada normatiivaktina, kuna ta on vastuolus (kahtluste ja kaheldavuse näol
kvalifitseerivate tunnuste olemasolu tõttu) õigusprintsiipide ja kehtivate õigusnormidega
(HKMS § 16 lg 1, 2, 3; TsMS §-d 229 lg 1, 2; 231; 232; 235; 238; 243; 272; 285).
Ravimiseaduse § 2 lg 2 annab Ravimiametile õiguse võtta vastu otsus selle kohta, kas
tunnistada aine või toode ravimiks või mitte. Otsuse langetamisel peab volitatud isik võtma
arvesse aine/toote kõiki teaduslikke ja laboratoorseid uuringuid, keemilist ja koguselist
koostist, iseloomulikke omadusi, tunnuseid ning võrdlema neid ravimiseaduse § 2 lg 1
sätestatud ravimi mõiste ja iseloomulike tunnustega. Antud norm ei sisalda sellist
kvalifitseerivat tunnust nagu „kahtlus ja kaheldavus“, mille olemasolu aine/toote iseloomulike
ja koguseliste omaduste analüüsimisel annaks pädevale isikule õiguse tunnistada seda
ravimiks, samas ei sisalda preparaadi iseloomulike omaduste karakteristika mitte ühtegi
konkreetset tunnust, mis vastaks mõnele ravimiseaduse § 2 lg 1 nimetatud tunnusele.
5. Ravimiamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.
Vastuväidete kohaselt on Ravimiameti vaidlusalune otsus õiguspärane. Halduskohus ei ole
kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, hinnanud ebaõigesti tõendeid või oluliselt
rikkunud kohtumenetluse normi.
Ravimiamet võttis määratluse aluseks materjalid, mis XOÜ esitas
Tervisekaitseinspektsioonile nimetatud toote toidulisandite registrisse kandmiseks ning
määratlemisel juhindus Eestis kehtivatest asjakohastest õigusaktidest.
Toote BioNight 2006 koostises on muu hulgas Griffonia simplicifolia seemnete ekstrakt.
Nimetatud taime seemned sisaldavad ainet 5-HTP. 5-HTP on serotoniini vahetu eelkäija ehk
lähteaine serotoniini sünteesis. Organismis saab 5-HTP-st serotoniin aromaatse aminohappe
dekarboksülaasi abil. 5-HTP võtmise järgselt suureneb organismis (nt ajus) serotoniini tase.
Serotoniin on keemiline ühend, mis toimib neurotransmitterina ehk omamoodi keemilise
„sõnumikandjana“, vahendades signaale erinevate närvide vahel. Serotoniini retseptorid on
organismis seotud mitmete füsioloogiliste funktsioonidega, näiteks isu, termoregulatsioon,
seksuaalkäitumine, tuju. Seega serotoniinile omased toimed on näljatunde pärssimine, lihaste
ainevahetuse stimuleerimine (kalorite kulu intensiivistub), küllastustunde tekitamine (täiskõhu
tunne), meeleolu kõikumiste vältimine. Madala serotoniinitaseme tulemusena võivad
organismis tekkida nt depressioon, sundseisundid, söömishäired, ärevushäired. Seega avaldab
5-HTP organismis näiteks antidepressantidele omast toimet. Enamik antidepressante tõstavad
aju serotoniini taset (mis juhtub ka 5-HTP-d sisaldava toote manustamisel). Kuna 5-HTP
sisaldavate toodete tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, mis on käsitletav
farmakoloogilise toimena, siis on tegemist ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõistes.
Ravimiseaduse § 2 lg 1 alusel on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on
mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või
haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse
taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.
Ravimiseaduse § 2 lg 2 alusel on Ravimiametil õigus otsustada aine või toote määratlemine
ravimina. Vastavalt sotsiaalministri 13.04.2005 määruse nr 59 § 3 lg 5 on ka kahtluse korral
või kui konkreetse toote kõiki omadusi arvestades võib toote määratleda nii ravimina kui ka
muu õigusaktiga reguleeritava tootena, Ravimiametil õigus määratleda toode ravimite hulka
kuuluvaks.
6
Eesti ravimiregister ning ka Euroopa Liidu ravimiregister ei sisalda ravimite või nende
toimeainete ammendavat loetelu. Nimetatud registrid sisaldavad üksnes informatsiooni Eestis
või Euroopa Liidus tsentraliseeritud korras müügiloa saanud ravimite kohta. Sellist loetelu,
mis sätestaks ained, ainult millest ravimid koosneda saavad, ei eksisteeri. Aine määratlemine
ravimiks toimub iga toote puhul eraldi. Kui toimeaine ei sisaldu Eesti ja Euroopa Liidu
ravimiregistris, ei tähenda see veel, et nimetatud toimeainet sisaldav toode ei võiks olla ravim.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja
apellatsioonkaebus rahuldamata.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning
TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse
tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust
ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu.
Ravimiseaduse § 2 lg 1 kohaselt on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on
mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või
haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse
taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.
Ravimiseaduse § 2 lg 2 alusel on aine või toote määratlemine ravimina või toote
määratlemine homöopaatilise preparaadina otsustamise õigus antud Ravimiametile.
Toode BioNight koostises on Griffonia simplicifolia seemnete ekstrakt, mis sisaldavad ainet
5-HTP. 5-HTP tarvitamise järgselt suureneb organismis serotoniini tase. Serotoniini
retseptorid on organismis seotud mitmete füsioloogiliste funktsioonidega. Kuna 5-HTP
sisaldavate toodete tarbimisel intensiivistub organismis serotoniini süntees, siis on tegemist
farmakoloogilise toimega. Seega on tegemist ravimiga ravimiseaduse § 2 lg 1 mõttes.
Sotsiaalministri 13. aprilli 2005 määrusega nr 59 on kinnitatud aine või toote ravimina
määratlemise tingimused ja kord. Selle määruse § 3 lg 5 alusel kahtluse korral või kui
konkreetse toote kõiki omadusi arvestades võib toote määratleda nii ravimina või muu
õigusaktiga reguleeritava tootena, on Ravimiametil õigus määratleda toode ravimite hulka
kuuluvana.
Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et halduskohus on ekslikult rakendanud
eelnimetatud määrust. Ravimiseaduse § 15 lg 5 p 1 alusel sotsiaalminister kehtestab lisaks
käesolevas seaduses nimetatud õigusaktidele määrusega aine või toote ravimina määratlemise
tingimused ja korra. Seega on alusetu väide, et sotsiaalministril polnud pädevust sellist
määrust vastu võtta.
Asjaolu, et 5-HTP sisalduvad tooted ei ole registreeritud ravimitena Eesti Vabariigis ja teistes
Euroopa Liidu riikides ei võta Ravimiametilt konkreetse taotluse lahendamisel õigust lugeda
need ravimite hulka kuuluvaks.
Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et spetsialisti A. Žarkovski arvamus kinnitab
toote BioNight mittekuulumist ravimite hulka.
Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et halduskohus rikkus norme sellega, et jättis
rahuldamata apellandi taotluse preparaadi suhtes sõltumatu ekspertiisi läbiviimiseks.
Välisriigis läbiviidava ekspertiisi tulemused ei võta Ravimiametilt õigust lugeda preparaati
ravimite hulka, kuna selline õigus tuleneb Ravimiseadusest. Kohtul oli õigus otsustada, kas ta
rahuldab või ei rahulda apellandi taotlust ning kuna ta ei pidanud ekspertiisi välisriigis
vajalikuks, siis võis selle rahuldamata jätta.
7
Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et on rikutud HKMS § 15 lg 1 sätteid, kuna
tal ei võimaldatud esitada vastustajale küsimusi. Kohtuistungi protokollidest ei nähtu, et tal
keelati küsimusi esitamast.
Apellatsioonkaebuses on viidatud halduskohtu poolt Euroopa Liidu ühisturu aluste,
rahvusvaheliste õigusnormide ja rahvusvahelise kohtu otsuste eiramisele, kuid samas on
jäetud selgitamata, mis osas need eiramised on toimunud. Seega jätab ringkonnakohus need
väited tähelepanuta.
Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad apellandi poolt
apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Pealegi nähtub
ringkonnakohtule esitatud dokumentidest, et need on tasutud ainult osaliselt 10 000 krooni
suuruses summas. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.
Viivi Tomson Maili Lokk Agu Timmi

et mu komm seoses rinnasuurendus värgiga ei tunud siia panen uuesti.

TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number 3-06-981
Otsuse kuupäev 10.oktoober 2006
Kohtunik Maare Aloe
Kohtuasi XXX OÜ kaebus Ravimiameti 23.02.2006 otsuse nr RDH-
1/510-2 ja 12.04.2006 vaideotsuse nr JUR-5/1186 peale
Asja läbivaatamise kuupäev 27.september 2006
Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX OÜ esindajad Leonora Linter ja
Aleksander Strelov ning vastustaja – Ravimiameti esindajad
Lauri Maran, Margit Plakso ja Katrin Kiisk
Resolutsioon Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Ravimiameti 23.02.2006 otsuse nr RDH-1/510-2 kohaselt kuulub firma Nova Pharm toode Maxi
Buste rinnasuurenduskapslid ravimite hulka.
XXX OÜ esitas 03.03.2006 Ravimiametile vaide (kaebuse) otsuse peale, kuna leidis, et antud
otsuses puudus objektiivsus, põhistatus ja seaduslikkus. Ravimiamet ei teinud nõuetekohaseid
laboratoorseid uuringuid, ei arvestanud rahvusvahelise õiguse norme, demokraatlikke printsiipe
ja Euroopa riikides väljakujunenud praktikat, häid tavasid ega traditsioone, mistõttu tuleb tehtud
otsus tühistada kogu selle ulatuses.
Ravimiameti 12.04.2006 vaideotsusega nr JUR-5/1186 jäeti vaie rahuldamata.
Ravimiamet asus seisukohale, et firma Nova Pharm toode Maxi Buste kujutab endast ravimit,
kuna toote koostisosad mõjutavad hormoonide tasakaalu organismis, tekitades
östrogeenmimeetlise efekti.
2
KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
XXX OÜ esitas kohtule kaebuse nii 23.02.2006 otsuse kui 12.04.2006 vaideotsuse peale, paludes
mõlemad otsused tühistada ja välja mõista kohtukulud kogusummas 42 500 krooni.
Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuste järeldused põhinevad oletustel ja subjektiivsetel
arvamustel, ei arvesta tähtsust omavaid asja asjaolusid, rikuvad kaebuse esitaja varalisi ja
mittevaralisi õigusi ning huve, on vastuolus kehtiva seadusandlusega, ei arvesta rahvusvahelist
kohtupraktikat, Euroliidus väljakujunenud demokraatlikke printsiipe, häid tavasid ja traditsioone,
seetõttu tuleb vaidlustatud haldusaktid tunnistada õigusvastasteks ja tühistada täies mahus.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
Ravimiameti esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda.
Vastustaja väidab, et toode kujutab endast ravimit.
Vastustaja on seisukohal, et firma Nova Pharm toode Maxi Buste rinnasuurenduskapslid
vastavad oma omaduste tõttu ravimiseaduse § 2 lõikes 1 toodud ravimi definitsioonile ning tuli
seetõttu määratleda ravimina.
Vastavalt sotsiaalministri 13.04.2005 määruse nr 59“Aine või toote ravimina määratlemise
tingimused ja kord § 3 lõike 5 kohaselt on kahtluse korral või kui konkreetse toote kõiki
omadusi arvestades võib toote määratleda nii ravimina kui ka muu õigusaktiga reguleeritava
tootena, seega oli Ravimiametil õigus määratleda toode ravimite hulka kuuluvaks.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, on
seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
Vaidlust ei ole selles, et firma Nova Pharm toode Maxi Buste rinnasuurenduskapslid sisaldavad
koostisosi, mis mõjutavad hormoonide tasakaalu organismis, tekitades östrogeenmimeetilise
efekti.
Vaidlus on selles, kas tegemist on ravimi või toidulisandiga.
Ravimiamet on seisukohal, et firma Nova Pharm toode Maxi buste rinnasuurenduskapslid
vastavad oma omaduste tõttu ravimiseaduse § 2 lõikes 1 toodud ravimi definitsioonile ning tuli
seetõttu määratleda ravimina. Kuna toote ravimina määratlemise kord ei näe toote määratlemise
otsustuse menetlemisel ette toote laboratoorsete uuringute läbiviimist, siis lähtus Ravimiamet
kaebaja poolt esitatud Maxi Buste rinnasuurenduskapslite reklaamist ja toote koostise, omaduste
ja kasutusjuhendi peal olevatest andmetest.
Ravimiseaduse § 2 lg 1 sätestab, et ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on
mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või
haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalituse taastamiseks
või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.
3
Vastavalt sotsiaalministri 13.04.2005 määruse nr 59 Aine või toote ravimina määratlemise
tingimused ja kord§ 2 lõikele 1 toimub toote määratlemine kas Ravimiameti algatusel või toote
määratlemist sooviva isiku taotlusel.
Sama määruse § 3 sätestab toote ravimina määratlemise alused, mille lõige 1 sätestab ravimina
määratletavad tooted. Lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetamata toodete korral ning kui
määratletavas tootes sisalduvaid taimi või nende koostisosi ei ole loetletud määruse lisas,
otsustab Ravimiamet toote määratlemise ravimina igal konkreetsel juhul eraldi.
Sama määruse § 3 lõige 5 sätestab, et kahtluse korral või kui konkreetse toote kõiki omadusi
arvestades võib toote määratleda nii ravimina kui ka muu õigusaktiga reguleeritava tootena, on
Ravimiametil õigus määratleda toode ravimite hulka kuuluvaks.
Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Ravimiamet, määratledes firma Nova Pharm
toote Maxi Buste rinnasuurenduskapslid, mis vastavad oma omaduste tõttu ravimiseaduse § 2
lõikes 1 toodud ravimi definitsioonile ja lähtudes sotsiaalministri 13.04.2005 määruse nr 59
Aine või toote ravimina määratlemise tingimused ja kord § 3 lõikest 5, mis annab kahtluse
korral või konkreetse toote kõiki omadusi arvestades Ravimiametile õiguse määratleda toode
ravimite hulka kuuluvaks, on toiminud õigesti.
Kaebaja väide, et vaidlustatud otsusega keelatakse kaebajal preparaati Maxi Buste Eestis
levitada, ei ole õige, sest sellist keeldu ei ole Ravimiameti poolt tehtud otsuses ega vaideotsuses.
Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus, millega määratleti Maxi Buste
rinnasuurenduskapslid ravimite hulka kuuluvaks, on õiguspärased ja ei riku kaebuse esitaja
õigusi ega piira tema vabadusi, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
Õige on Ravimiameti seisukoht, et asjaolu, et sama toode on mõnes teises Euroopa Liidu
liikmesriigis määratletud mitteravimina, ei oma tähendust selle toote määratlemise otsustamisel
Eestis, kuna see, kas toode on määratletud ravimina või toidulisandina, ei ole Eesti
Ravimiametile otsuse tegemisel siduv.
Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitaja poolt kantud kohtukulud
HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.
Maare Aloe
kohtunik

Võib öelda, et nüüd on see õudus siis oma silmaga ära nähtud. Jälle targem. Aitähh.

Pealegi, sihukest tomatipeenart vanniks hüüda ei ole kindlasti kohane.

Parateadlased mõtlevad vanni all harilikult toda NFT,d ehk siis Nutrient Film Technique. Seal on tõesti vann, kus aeg ajalt väetist läbi lastakse.
http://quest.nasa.gov/smore/images/plant9.gif

paljud taimed ei talu liigset niiskust — isegi, kui nad korralikult kinnitatud on.

Selle jaoks on “übermürgivann” ehk aeropoonika. Õhuniisutajale sarnanev vidin miksib väetiselahuse ja õhu ultraheliga kokku ning laseb sobiva segu sobiva intervalliga juurtele.
Viimasel ajal üha popim.

http://upload.wikimedia.org/wi.....-works.gif

Jüri kirjutas:

Hüdropoonika on selle asja nimi. Ja kasvatada saab sellega absoluutselt kõiki taimi.

Hüdropoonika hüdropoonikaks, aga paljud taimed ei talu liigset niiskust — isegi, kui nad korralikult kinnitatud on. Pealegi, sihukest tomatipeenart vanniks hüüda ei ole kindlasti kohane.

Järelikult peaks siis ka mahepõllundus täielik umbluu olema

See on nii lai teema, et nõuaks raamatut. Mingis mõttes ongi umbluu. Asi selles, et keegi ei suuda lõpuni ära seletada, mida see “mahe” siis täpselt tähendab.

Näiteks üks toetuse saamiseks nõutav asjaolu on, et väetada võib ainult mahesõnnikuga. S.t. hoovis lahtiselt peetava kana sõnnikut panna võib aga Linnuvabriku puuris peetud kanade oma ei või. Mis vahe neil on?
Teine absurd on näiteks, et kodust tubakaleotist võib taimede pritsimiseks kasutada, tööstuslikku nikotiini baasil kahjuritõrjet ei tohi kasutada. Samamoodi, mis vahe neil on?

Algne idee oli hea, peale sõda tekkinud keemiavaimustus viis igasugu taimekaitsevahendite ja väetiste kontrollimatule kasutamisele ning seda tuli mingi nipiga piirata. Aga sealt edasi läks asi absurdiks.

Näiteks on paljud põllumaad mahedalt kasvatmisega nii ära kurnatud ja kahjureid nii palju tekkinud, et seal peale GMO,de enam midagi kasvatada ei saagi.

Muideks, “mahemürgivann” on ka ammu olemas. Võib ju võtta looduslikke toitaineid, kasvõi sedasama sõnnikut ,komposti mereadru vms. , teha sellest lahus ja leotada taimi selles. Vanas Egiptuses oli Niiluse muda õige koostisega, Meil oleks soovitav “parakompott” enne laborist läbi lasta. See maksab paarsada krooni ja vastavaid analüüse teeb näiteks Põllumajandusuuringute Keskus Sakus.

,

muide, ega see niiväga umbluu polegi. eriti kui loomi jälgida. mul on meeles, kuidas mu koer ikka ja jälle ias jalutas ja hammustas siit-sealt mingeid taimekesi, puukoort, lihtsalt mulda jmt, mida koerad üldjuhul söödavaks ei pea. mõne suutäie sülitas välja, teise sõi ära.

Jah, umbes samamoodi ma arvan ise ka. Soolalakkumise kohta käib see ka.

Järelikult peaks siis ka mahepõllundus täielik umbluu olema, miks mitte kohe selle kohta artikkel valmis kirjutada?

Mahepõllundus on väga hämar mõiste. Alguses tähendas see ilma väetiste ja taimekaitsemürkideta kasvatamist. Siis mingi mulle arusaamatu loogika järgi kaasati sellesse ka GMO-d – et GMO ei saa mahe olla, ükskõik kuidas seda ka ei kasvatataks. Kargemate variantide puhul lisandub looma- ja taimekasvatusalaste ebausukommete truu täitmine, kuu faaside jälgimine jms. Minu, lihtsa inimese jaoks on see maheduse küsimus juba ammu liiga keeruliseks läinud.

Kriku ütles:

Väide oli just selline, et kui sulle tee ei maitse, oled oma haiguse jaoks vale taime võtnud.

muide, ega see niiväga umbluu polegi. eriti kui loomi jälgida. mul on meeles, kuidas mu koer ikka ja jälle ias jalutas ja hammustas siit-sealt mingeid taimekesi, puukoort, lihtsalt mulda jmt, mida koerad üldjuhul söödavaks ei pea. mõne suutäie sülitas välja, teise sõi ära. sai siis arutatud, miks ta nii teeb ja jõutud järeldusele, et küllap organismis mingitest ainetest puudus ja “looduse kutse” õpetab, kuidas seda omastada.

samuti on rasedad naised tuntud veidra menüü poolest, mis sõltub teatud ainete puudujäägist. kes hakkab ahju alt sütt õgima, kes krohvi, kes kriiti jnejne.

Järelikult peaks siis ka mahepõllundus täielik umbluu olema, miks mitte kohe selle kohta artikkel valmis kirjutada?
Olen kuulnud M.Kaalu rääkimas, et loomaaia loomadel on tihti maksad haiged, sest pole teada, mis toitaineid nad täpselt vajavad. Vaevalt see taimede kohta täpselt teada on. Ja vaevalt eestimaal keegi ürte kemikaalivannis kasvatab, mina vähemalt küll mitte. Peale selle kasvavad taimed ka ebatervislikus vabas looduses täiesti edukalt.