skeptik.ee

Skeptik.ee tegevuses on taas üks edukas aasta lõppemas. Lugusid ilmus 2008. aasta jooksul kokku 220 (iga 5 päeva sees 3 lugu). Kommentaare kogunes ligi 10 000 (31. detsembri ennelõunal oli 9948 tk, umbes 27 kommentaari päevas).

Külastuste tipp-päevad olid 13. (2685 unikaalset vaatajat) ja 14. (3024 unikaalset vaatajat) november, järgneb 19. november 2636 unikaalse külastajaga.

Esimene tipp on seotud Marek Strandbergi looga selgeltnägijate viimasest tuleproovist, teine kirjaga tuleproovi saate tegijatele.

Unikaalseid külastusi saan Firestats abil kokku loendatud 149 192 (409 päeva kohta), vaadatud lehekülgi 444 919 (1219 päevas).

Loetud lugude mõttes valitsebki aastat Selgeltnägijate tuleproov, kuna WordPressi statistikaplugina Firestats andmetel on neli loetuimat lugu järgmised:

• Selgeltnägijate tuleproov (6167)
• Selgeltnägijate tõeline ja päris tuleproov (3561)
• Selgeltnägijate tõeline tuleproov. Katseprotokoll ja pildid. (3544)
• Selgeltnägijate tuleproov — skeptik.ee kiri saate tegijatele (2975)

Edasi jätkub esitosin järgnevalt:

• Teemaks Holokaust (2955)
• AstroLOOGIA ja astroNOOMIA. On neil midagi ühist? (2886)
• Marek Strandberg: Selgeltnägijate viimane tuleproov (2746)
• Püsiteema: millest võiks skeptik.ee küljel kirjutada? (2534)
• Ettevaatust: homöopaat tegutseb Eestis (2395)
• Hoiatus algajale lapsevanemale: homöopaat varitseb sind (2126)
• Presidendiproua Ilves imeravitsejate küüsis (2060)
• Tsitaadid Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) dokumentidest (1980)

Kommenteerimise edetabel:

• Hoiatus algajale lapsevanemale: homöopaat varitseb sind (453)
• Teemaks Holokaust (440)
• AstroLOOGIA ja astroNOOMIA. On neil midagi ühist? (336)
• Kalev Jaik: Revolutsioon majandusteaduses (303)
• Katoliku Liiga ründab professorit ehk armulaualeiva seiklused (290)
• Selgeltnägijate tuleproov (277)
• Tallinn Pride – midagi enamat kui lihtsalt ‘homovärk’ (232)
• Kuidas käib kristlik-kreatsionistlik hämamine (213)
• Selgeltnägijate tõeline ja päris tuleproov (213)
• Püsiteema: millest võiks skeptik.ee küljel kirjutada? (203)
• Äärmustaimetoitlased kiusavad jälle inimesi (194)
• Tsensuur Postimehes Waldorf-koolide teemal (183)

40 otsisõna (google, neti, msn, yahoo) peale “skeptik”, mille kaudu leitakse tee skeptik.ee lehele on sellised: amway (‎2290), tsitaadid (‎1299), selgeltnägijate tuleproov (‎1021), tarkade klubi (‎802), herbalife (‎729), vaktsineerimine (‎704), saientoloogia (‎602), abort (‎574), detox (‎541), role (‎466), vabadussammas (‎449), tarbijakaitse (‎446), liis lass (‎439), adik levin (‎437), waldorf (‎407), nõelravi (‎392), skeptik.ee (‎388), haridusministeerium (‎375), sensitiivid (‎369), VHK (‎335), vikerkaaresild (‎329), levin (‎326), akupunktuur (‎323), jasmuheen (‎302), astroloogia (‎302), tähtkujud (‎295), homoöpaatia (‎284), Kiropraktika (‎282), nastja (‎276), slõhtuleht (‎272), kirna (‎250), lusika talu (‎234), köha (‎232), kiropraktik (‎217), võrkturundus (‎215), homöopaatia (‎210), ave nahkur (‎208), Ave Alavainu (‎207), soolalamp (206), sai baba (201).

Google Analytics loendab numbreid alates 3. aprillist ja selle otsisõnade nimestik on veidi erinev: skeptik, amway, selgeltnägijate tuleproov, tsitaadid, tarkade klubi, skeptik.ee, abort, vaktsineerimine, kirna mõis, herbalife, vikerkaaresild, haridusministeerium, “james randi”, waldorf, homöopaatia, liis lass, jasmuheen, kreatsionism, nõelravi, astroloogia, tarbijakaitse, tähtkujud, http://www.skeptik.ee/index.php/author/elver/, homoöpaatia, saientoloogia, martin vällik, detox, www.skeptik.ee, slõhtuleht, kiropraktika, sensitiivid, kirna, võrkturundus, köha, nastja, selgeltnägija nastja, vabadussammas, adik levin, lusika talu, anu hermlin, kiropraktik, vhk, role, sniffex, kalev jaik, levin, ave alavainu, toitumine, soolalamp, akupunktuur.

Veidrad otsisõnad: eks te tea, eks te tea kuis ma meega maitsen hea, jumal väikese tähega, šungiitpüramiid, homer simpson, muguti, kuidas aku ära käib, tsitaadid armastusest, maasika püramiid, lollus, sensitiiv petis kalam, pruudiluna, hoia jumal eestit, kõlarikaabel, kandõba, segasaun, heeliumi müük, eesti kaitsepühak, kuidas leida sõpru, kuidas saada selgeltnägijaks, kuidas leida armastust, saksa pervert ameles lumemehega, mõrvarlikud mobiiltelefonid, e=mc2, hea õnne korral võid sinna sattuda, maailm on 6000 aastat vana, liis lass alasti, mis on õnn, püha martin, posttraumaatiline ekspress, sarviline kati, suitsev väävelhape, ufo porno, vits ja seks, valel on lühikesed jalad, 3 põrsakest, algor usub, et on ahv, baaridaami kursused, elu mõte, kapsapea 2 ehk tagasi euroopasse, kittel, kuidas maailm loodi, kuidas lennuk õhus püsib, kuidas elad ann, laste kasvatamine, lõualott, millistel poolkeradel asub eesti, miks lapsed joonistavad ja tuhanded muud.

Huvipakkuvamad teemasildid on 10 000 kr, tarbijakaitse, homöopaatia, tervis, meedia, astroloogia, vaktsineerimine, raadiolained, pseudoteadus.

Veidi vähem kui veerand (22%) lugejatest tuleb skeptik.ee küljele otse, pool otsimootorite ja ülejäänud (28%) viitavate saitide kaudu.

Peamised kohad, kust skeptik.ee-sse jõutakse: neti, google, epl.ee, blog.tr.ee, delfi, hot.ee, perekool.ee, para-web.org, streetrace.org, ekspress.ee, vaimumaailm.ee, forum.planet.ee, kaalukad.ee, ohtuleht.ee, orkut.com, forum.fitness.ee, horisont.ee, militaar.net, tarkinvestor.ee, taliesintoomas.blogspot.com, blogs.station.ee, saabnet.ee.

Keskmiselt loeb üks inimene 2,5 lugu ning viibib kohal 5 minutit ja 22 sekundit. 46% on korduvkülastajad.

Kui soovite veel miskit teada, siis küsige julgelt ja võimaluse korral otsin vastuse.

Minul oleks huvitav teada, milline lugu Sulle, hea lugeja, kõige enam mõtlemisainet, huvi, tülgastust, nalja jne pakkus.

——————————-
Eelmise aasta kokkuvõte on leida siit:
skeptik.ee 2007. aasta populaarsed lood

Head vana aasta lõppu ja kohtumiseni veelgi paremal uuel aastal!

Mitte kõik siin maailmas ei arva, et HIV põhjustab AIDSi. Olles küll valdavas vähemuses, on aidsieitajad häälekas seltskond ja tööstusharu, mis mängib elu ja surma mängu tuntud teemal “establišment on paha, arstid on kurjad, ravimifirmad õelad rahamasinad”. Eitajate ringist võib leida teadlasi, arste, juriste, sõltumatuid mõtlejaid ning pikka aega üritas Lõuna-Aafrika Vabariik tervishoiuministri ja presidendi tasemel inimeste AIDSi ravida punapeedi, küüslaugu ja vitamiinipillidega. Selline teguviis on LAV-s hinnangute kohaselt maksma läinud üle 330 000 inimelu.

Los Angeles Times kirjutab, et pühapäeval suri 52-aastasena tuntud ja häälekas aidsi-eitaja Christine Maggiore.

Maggiore oli HIV-positiivne, kuid ta keeldus igasugusest spetsiifilisest ravist. Viiruse kandmise ajal sünnitas ta kaks last ning toitis mõlemat rinnaga, kuigi teadaolevalt suurendab viimane lapse nakatumise tõenäosust.

Tütar suri 3-aastasena ning surma põhjuste uurija tuvastas surma põhjuseks AIDSiga seotud kopsupõletiku.

Viimased kuus kuud oli ka Christine Maggiore kopsupõletikuga arstide hoole all olnud. Arstid kinnitavad, et paljusid AIDSiga seotud komplikatsioone on võimalik ravimitega ennetada ning inimeste kvaliteetset eluiga tunduvalt pikendada.

Maggiorel diagnoositi HI viirus 1992. aastal, mil ta alustas ka aktiivset tööd vabatahtlikuna — nt käis koolides esinemas nakkuse ennetamisest. 1994. aastal kõneles ta pikemalt bioloogiaprofessori Peter Duesbergiga, kes peab AIDSi mõnuainete tarbimise ja alatoitluse tulemuseks, ning siitmaalt algas Maggiore intensiivne süvenemine teemasse teise nurga alt. Ta leidis, et gripivaktsiin, rasedus ja tavalised viirusnakkused võivad anda positiivse HIV testi tulemuse ning kirjutas oma leidudest raamatu “What if Everything You Thought You Knew About AIDS Was Wrong?“.

Maggiore poolehoidjad olid surmauudisest rabatud ja on väga skeptilised võimaluse suhtes, et ta AIDSi suri. “Miks ta küll püsis tervena praktiliselt kogu selle aja, mil ta viirust kandis?”, küsivad peavoolu artiteadusesse skeptiliselt suhtuvad inimesed ja hoiatavad, et niikuinii hakatakse ta surmaga reklaamima etableerunud AIDSi-käsitlust, et inimesed jälle joonele saada.

Levimas on versioon, et enne oma surma käis Maggiore holistilisel puhastuskuuril, peale mida ta kurtis, et ei tunne end kuigi hästi. Kaasvõitlejad kahtlevad sügavalt, et kas ta kopsupõletik ikka oli seotud AIDS-iga.

Olles nõustaja, õpetas Maggiore rasedaid naisi, kuidas keelduda arstide poolt pealesurutavast AZT ravist, mida kasutatakse selleks, et vältida viiruse ülekandumist lapsele, kuid mida Maggiore väga mürgiseks pidas.

Praegu on üleval üks kohtuasi lapse surma põhjuste asjus. Maggiore ei nõustunud järeldusega, et Eliza Jane suri AIDSi komplikatsioonidega kopsupõletikku, palkas teise patoloogi (ametilt veterinaar), kes järeldas, et lapse surma põhjustas hoopis allergiline reaktsioon antibiootikumile amoxicillin. Eelteismeline poeg on testide põhjal HIV-negatiivne.

Minister Padari umbluu-usk, mida “geobioloog” Rein Weber talle ajakirjanike vahendusel edukalt müümas käis, tõstis taaskord üles teema väidetavatest maasisestest kiirgustest ja veesoontest, mis meie tervist ohustavad ja mida nõiavitsaga mõõta õnnestub. Siia haagib külgepidi pildamine laiemalt, otsapidi ka päästeameti Sniffex ja igatepidi meie avalikus ruumis toimuv umbrohu vohamine, mis omakorda otsapidi jällegi hariduse teema on.

Kergeusklikkus tundub olevat uus riigiusk ja lihtsameelsus on tema prohvet, skeptikud selle loomupärased vastalised:

[...] Ma olen alati ironiseerinud pigem nende skeptikutega”, ütleb minister Padar.

Annan allpool taasilmutatava teksti lahkamisteatri käsutusse, kus iga skeptiliselt kommenteerija võib igat lauset, lõiku ja mõtet tükkideks võtta ning esitada asjaolud selliselt nagu need tänapäevaste parimate teadmiste kohaselt teada on. Panen kommentaarid siia peateksti artikli lõikude vahele ja loodetavasti saab sellest üks näidise moodi asi, kuidas umbluu-teksti lahata. Pööripäeva-, jõulu-, nääri-, aastavahetusesöömade vahepeale võiks üks selline intellektuaalne harjutus täitsa omal kohal olla.

Head isu!

Härra Hartmanniga on ohtlik magada

Autor: Linda Raska. Ilmunud ajakirjas TervisPluss november 2006

Kes on see salapärane härra Hartmann, kes otseselt tervist ja elurõõmu ohustab? Tihti peidab ta end meie voodis.

Juba eelmise sajandi algul panid arstid, eriti onkoloogid tähele, et ühe ja sama koha peal haigestusid inimesed järjest ja sageli ka surid vähki. Midagi pidi sel kohal viga olema. Kuulus saksa onkoloog Ernst Hartmann uuris ulatuslikult seda fenomeni ja 1952. aastal märkis maha omanimelise võrgustiku. See on üks paljudest geomagnetilistest võrkudest, mis mõjutavad meie elukeskkonda. Geopatogeensetest tsoonidest ehk aladest, mis kiirgavad maakiirgusenergiat, kahjustades organismi talitlust, räägib arhitekt ja geobioloog Rein Weber.

Sensitiividega pole siin pistmist, neid nähtamatuid kiirgusvälju on põhiliselt uurinud just arstid-onkoloogid, kelle nimesid tuntud võrgustikud ka kannavad. Hartmanni võrgustik on kõige väiksem ja selle kiirgusseinte ristumised on igal juhul meie magamistoas olemas. Põhja-lõuna- ja ida-läänesuunaliselt moodustab see ristkülikukujulise nähtamatu maapinnast väljuva võrgustiku. Kiirgusseinte paksus on 21-60 sentimeetrit, kuid on teada kohti, kus esineb isegi 1,5meetriseid seinu. Tavaline seinte vahe põhja-lõuna suunas on kahe meetri ringis ja ida-lääne suunas ligikaudu 2,5 meetrit. On tähele pandud, et Hartmanni võrk on muutuva suurusega ja mõjutatav, olles tihedalt seotud päikese aktiivsusega. Magnettormide ajal võivad seinad laieneda sedavõrd, et seintevahelist ruumi peaaegu polegi, kuid see kestab ainult ajutiselt – paar-kolm päeva. Maakoorest paari kilomeetri kõrgusel hakkab Hartmanni võrk hajuma.

Millest geomagnetilised kiirgusseinad tekivad?

Ilmselt maa ja tema üsas oleva “poja” eri pöörlemiskiirgustest. Nimelt on teada, et maa sisemuses asuv metalltuum, mis ujub maakoorealuses hõõguvas plasmas, on ligikaudu sama suur kui Marss ja pöörleb Maast erineva kiirusega ümber oma kesktelje, tekitades elektrigeneraatori efekti. Hartmanni võrgustiku kiirgusseinte ristumiskohad on erinevalt polariseeritud ning ka nende kiirgusväljade intensiivsus on erineva võimsusega. Kui üks ristumiskoht on pluss-, siis teine miinuslaenguga. Arstide tähelepanekutest on teada, et plusspolaarsusega rist soodustab kõikvõimalike põletike teket, miinus aga kasvajate ja reuma arengut. Seetõttu ongi need kiirgusväljad väga ohtlikud. Kantserogeenseteks punktideks nimetatud Hartmanni võrgustiku ristid iseenesest ei põhjusta midagi, vaid muudavad organismi haigustele vastuvõtlikumaks.

Hartmann manipuleerib

Hartmanni võrk on muutuva suurusega, ebapüsiv ja mõjutatav. Mõõtude järgi võiksime ju oma voodikoha ilusasti võrgu keskele ära mahutada, kuid igasugune peen koduelektroonika nagu tõmbaks teda enda poole, meie endi bioväli samuti. Vastsed inglise biofüüsikute tehtud uuringud tõid esile huvitava asjaolu, nimelt inimtühjal saarel samahästi kui puudus Hartmanni võrgu mõju. Kui aga saarele toodi elektrivarustus, oli Hartmann kohe kohal. Tähendab, meie elukeskkonna ülim elektriseeritus on üks Hartmanni võrgustiku võimendajaid.

Moodne koduelektroonika kardab Hartmanni ristide mõju võib-olla rohkemgi kui inimene. Arvutid ja televiisorid peavad vastu kuid, inimene aastaid.

Iga inimene on võimeline töötama Hartmanni võrgustiku määramiseks mõeldud nibuantenniga.

Tants ümber voodi

Meie kehas on olemas kaitsesüsteemid. Kõnnime päevas mitu korda üle “surmapunktide” ja meil pole häda midagi, kulutame enda kaitseks vaid energiat. Magama minnes jääb keha kaitsesüsteemidest tööle kõigest 22 protsenti. Oleme nagu kinni seotud, täiesti abitud. 99 protsenti inimestest paneb oma magamistoa ja voodi äärmiselt negatiivsele kohale. See algab juba projekteerimisest, linnaplaneeringust. Tallinnaga polegi veel nii hull, linn asub pae peal ning paekivi on inimsõbralik ehitusmaterjal. Suurem osa tihedalt asustatud paikadest maailmas asuvad aga väga inimvaenulikel aladel.

Millest siis tuleb, et üks inimene haigestub vähki? N-ö vähiinformatsioon on meil kõigil sünnist saadik sees. Mõni inimene on hästi korralik: ei suitseta ega joo, elab tervislikult ja ometi haigestub, samal ajal kui teine teeb kõik maailma patud ja elab õnnelikult üle saja aasta. Kus on siin õiglus? Aga üks magas n-ö orgi otsas, teine neutraalses tsoonis. Prantsuse onkoloogide statistikast tuleb välja, et Hartmanni ristil magades peab suhteliselt terve inimene vastu kolm aastat, neljandal aastal tuleb võib-olla juba operatsioon. Oleneb ka, millisele kehatsoonile ristikoht satub – sellele piirkonnale ta ka mõjub.

Lisaks onkoloogidele hakkasid Hartmanni risti mõju vastu huvi tundma ka teised eriarstid. Tuli välja, et nendes tsoonides langeb naiste viljakus üle 50 protsenti, meestel tekivad potentsihäired, lastel öine voodimärgamine. Samuti pannakse beebide äkksurm ristide mõju süüks. Ka südame-veresoonkonnahaigused teravnevad kiirgusseinte ristumistel. Uuriti ka noorte enesetappe ja tuli välja, et üldiselt magasid need noored väga halbadel kohtadel.

Majatohter aitab

Peale Hartmanni võrgustiku peidab maapõu endas muudki, kokku üle kümne tuntud kiirgusvälja. Kui need peaksid sattuma Hartmanni ristide alla, halvendavad nad olukorda kümneid kordi. Võiks öelda, et sel juhul muutuvad kantserogeensed punktid juba eluohtlikeks surmapunktideks. Meid mõjutavad maa-alused voolavad veed (nn veesooned), seiskunud ja roiskunud veebasseinid, kuivad koopad, radioaktiivne gaas radoon jm. Geobioloogi ülesanne ongi kõigi nende nähtuste analüüs. Ta peab leidma üles nende asukohad, määrama nende olemuse ja lõpuks leidma “ravimid” ehk kaitseabinõud nende harmoniseerimiseks. Peale Hartmanni määramise nibuantenni kasutatakse ka pendlit. Geobioloog on tõeline majatohter.

Hartmanni võrgustiku ristide neutraliseerimiseks sobib suurepäraselt nn jute- ehk džuutvaip, mis on valmistatud India puuvillast. Mida paksem jutevaip, seda parema kaitse ta annab. Parim on viltalusega vaip, mille võiks paigutada näiteks voodimadratsi alla, et me härra Hartmanniga enam ühes voodis magama ei peaks.

Vaata lisaks www.klubi.energo.ee

Muudan veidi selle rubriigi formaati ja pigem esitan mõne tsitaadi kogumikku kogutud artiklist.

• Energomees Kalju näeb infoväljasid
  Aive Antsov, ajakiri Naised, link Naistemaail.ee-sse, 10. detsember

  Enne vaimsusesse sukeldumist tegeles mees aktiivselt äriga. Mitmest endisest kolleegist ja äripartnerist on tänaseks aga kujunenud tema kliendid.

• Teaduse ja usu suhe on endiselt kirglik
  Tiit Kändler, Eesti Päevaleht, 11. detsember

  Collins arutleb selle üle, kas Jumala idee pole mitte lihtsalt soovitu teostamine. Ta küsib, miks religiooni nimel on tehtud nõnda palju kurja ja kuidas saab armastav Jumal maailmas lubada kannatust. Ja sedagi, kuis saab ratsionaalne inimene uskuda imedesse. Aga tegelikult usuvad ju teadlased, et maailm tekkis Suure Paugu järel – kas see siis ei olnud ime?

• Professor: teadaolevad geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud
  Erik Rand, Eesti Päevaleht, 12. detsember

  Erkki Truve: Praegu pole kogu maailmas teada mitte ühtegi dokumenteeritud näidet selle kohta, et seni kasvatatud kultuurid oleksid inimese tervisele kuidagi kahjulikult mõjunud…

• Meega gangreeni vastu?
  Kaja Roomets, Õhtuleht, 12. detsember

  Alternatiivmeditsiinikeskuse Ravikoda tervendaja Ragna arvates on igal haigusel ka vaimne põhjus: “Gangreeni haigestuvad sagedamini suhkruhaiged, suhkruhaigust võib aga pidada võimukate inimeste haiguseks.”

  “Kui inimese varbad on juba sinised, siis meditsiin lõikab, aga mina aitan,” ütleb tervendaja Volli, kelle patsientide seas olnud mitu gangreenihaiget.

• Padar istub orgi otsas, Riigikogus nähtamatu lisaliige (VIDEO)
  Maris Sander, Eesti Ekspress, 18. detsember

  “Füüsikud ütlevad, et ega maalõhes seisev vesi iseenesest ei kiirga midagi. Aga ülevalt tulev kosmiline kiirgus tungib meist läbi, läheb maa sisse ja kui ta leiab sealt sellise anomaalia, toob see tagasi peegeldudes selle kõik kaasa.”

  Andke armu ja ärge laske posijaid riigimeeste juurde! Mida järgmiseks? Homöopaadid riigikogulaste tervist kontrollima? Aga minister Padar usub soolapuhumist!

  “Ma olen alati kaasa mõelnud nende teemadega, ma ei ole selle vastane, ei ütle, et kõik on möga. Ma olen alati ironiseerinud pigem nende skeptikutega,” ütleb minister.

Skeptik.ee lugejatel on võimalik Hannu Lauerma huvitavat ja rikkaliku kogemuse põhjal kirjutatud raamatut osta hinnaga 120 kr (poehind kuni 185 kr).

(Täiendus 5. märtsist: skeptik.ee kogus on läbi müüdud ja juurde neid teadaolevas tulevikus ei tule.)

Kui vaja, lisandub postiga saatmise kulu. Maksikirja hind on 15-20 kr, lisaks vastava ümbriku hind. Kui esimene raamat saab saadetud, siis tean juba täpselt öelda. (Vt täiendust allpool.)

Raamatu ostmiseks kirjuta skeptik.ee@gmail.com.
Raamatu müüb ja saadab MTÜ Eesti Skeptik, ülekande korral kantakse raha MTÜ Eesti Skeptik kontole, ostust jääb järgi dokument. Samas võib raamatu osturahale lisada oma äranägemise järgi veel miskit. See miski läheks kasutusse näiteks siis, kui 2009. aasta maikuus tuleb Eestisse esinema üleilmselt tuntud skeptik Massimo Polidoro.

Loe raamatu kohta ja Hannu Lauerma ettekannet raamatu esitlusel:
Hannu Lauerma: Usk, lootus ja ohtlik bluff
Julgustamisest vaimse terrorini
Tõlkinud Ene Kaaber
Erialatoimetaja Alo Jürisoo
Kirjastus K&K

Peatükid:

• Valetamine, desinformatsioon ja mõtete suunamine
• Sugestioon ja hüpnoos
• Teaduslikkust laenamas
• Tipptegijad ja eksperdid
• Vaese transis jutlustaja teekond türmi ja tehaseomanikuks
• Sugestioon ja kolme keisririigi langemine
• Vihjamise kunst ja vaimne vägivald
• Hakka heaks ja sa tõused kriitikast kõrgemaks
• Ei zombi‘dele!
• Surmasektid
• Kelle lõa otsas oleme?

—————————-
Täiendus 18. detsember:
Saatmine maksikirjana Eesti piires maksab kokku 22 krooni (15 kr saatmine + 7 kr ümbrik). Saadetise kaal on 439 g.

Euroopa piires saatmine maksab kuni 73 kr koos ümbrikuga. Vt Eesti Post.

Kes ETV saadet Pealtnägija on vaadanud, teab, et aegajalt leiavad seal kajastust sellised teemad, mille kohta skeptikutel ja muidu asjatundjatel hoopis teisi asju öelda oleks. Meenub muidugi omaaegne Vahur Kersna tondijaht ja ufo-uurimine ning viimasematest aegadest tuleb meelde Jasmuheeni inimvaenuliku tegevuse liiga leebe käsitlemine ning vana ja ammu unustatud müüdi elektriliinidele vähitekitamisest ülessoojendamine. Aga muidu on Pealtnägija hea saade.

Sel kolmapäeval (17. detsembril) võib juhtuda, et Pealtnägija saadab eetrisse lõigu, kus uuritakse telekineesi. Sõna- ja pildiaega antakse telekineetikutele Eestist ja Venemaalt ning ka asjasse skeptiliselt meelestatud inimestele, sealhulgas mullegi. Viimast montaaži pole ma muidugi näinud, aga siin loos pajatan veidi sellest, mida nägin. Rohkem peale saadet, kui huvi pakub.

Siin ilmunud lugu telekineesist oli tegelikult üks osa Pealtnägija saate tegemisest. Asja mõte oli see, et minult võeti arvamus enne katsele minekut ja ka peale katsel käimist. Umbes et kui olen enne katset umbusklik, siis peale katset olen ehk isegi telekineetikuks hakanud.

Seekord minust telekineetikut ei saanud ja seda ma vist siin Tallinna Tehnikaülikooli laboris seletama ka hakkan.

22. novembril toimus see minu telekineesiõping, 27. novembril käisime Tallinna Tehnikaülikoolis külas Arvo Merel.

Pealtnägija kaasautor Roald Johannson hakkab kohe Tallinna Tehnikaülikooli dotsenti Arvo Meret küsitlema.

Arvo Mere seisukoha võib kokku võtta ütelusega, et telekinees pole nähtus, vaid diagnoos.

Roald hakkab Gelja juhendamisel telekineesi proovima.

11. detsembril külastas Eestit Peterburist külla sõitnud Gelja, hariduselt eesti filoloog, kuid kes ka telekineesiga tegeleb. Ta rääkis eesti keeles ja näitas, kuidas kompassi nõel ta käe liigutuste peale liikuma hakkas. Pildi esiplaanil on tuttav spiraal, läbi mille kaks kompassi paistavad. Üks oli metallist korpusega ja kindlalt suletud, teisel käis kaas pealt maha. Kas ja kuidas nõelad liikuma hakkasid, seda ma veel ei ütle — vaadake saadet ja küllap saate isegi aru.

Igatahes rääkis Gelja pikalt oma eesti keele armastusest ning ka telekineesist, mille tarbeks Peterburis lausa vastav instituut tehtud on ja kus huvilised asja õppida ja harjutada saavad.

Enne saatelõiku Saku Suurhalli filmima minemist püüdsin nuputada, mis selle magnetnõela liikuma võiks panna ja kuidas üht või teist välistada. Üks viis oleks kasutada väikest aga tugevat neodüümmagnetit, seda saab peita nahavärvi liimiga peopessa, sõrmede vahele või ka küüne alla paigutada. Uri Geller kasutab oma kompassitriki tegemisel just seda moodust. Võimaliku magneti tuvastamiseks palusime appi juba tuttava detektoristi.

Detektorist Janos kontrollib Geljat.

Mingeid selliseid metallesemeid, mis oleksid võinud magneti nõela mõjutada, ei leitud, aga seninähtu põhjal poleks seda tegelikult vaja läinudki.

Teine idee oli see, et kui magnetnõel on kaetud mingi dielektrilise kihiga, nt sinine ja punane värvikiht nõela otstel, siis põhimõtteliselt saaks seda liikuma panna ka staatilise elektrivälja abil, mida meie riided koguvad. Selle idee testimise tarbeks oli meil vändaga elektrofoormasin ja õhupallid. Parem riistapuu oleks ilmselt olnud Van de Graaffi generaator, aga see saab meil ehk tulevikus olema. Jällegi, kohapeal nähtu põhjal polnud sedagi hüpoteesi vaja kontrollida.

Minu jaoks olid need kaks juhtumit (pöörlev spiraal ja liikuvad magnetnõelad) üsna üheselt selged: telekineesi pole vaja olevaks oletada, et seletada esemete liikumist. Millisele järeldusele Pealntägija jõudis, saame näha kolmapäeval (17. detsembril) algusega kell 20:05, kordus reedel kell 23:15 ja laupäeval kell 11:10.

Lisatud 7. jaanuaril 2009:

17. detsembri Pealtnägija ETV arhiivis.

6. detsembril teel Tartust Tallinna põikasin läbi Tuhala kandist, kuna ajakirjandus oli meile teada andnud, et sealne maa-alusele jõele rajatud kaev ajab üle, ehk nagu öeldakse “nõiakaev keeb”. Rahvapärimus teab rääkida, et kaev hakkab keema siis, kui kohalikud nõiad kaevus vihtlevad.

Üleajamine leiab aset siis, kui vee vooluhulk Mahtra soost alguse saavas ja Pirita jõkke suubuvas Tuhala jões ületab 5000 l/s ja kaevust väljuva vee hulk võib küündida kuni 100 l/s.

Loe edasi »

Hannu Lauerma raamat Usk, lootus ja ohtlik bluff müügil Eesti raamatupoodides

Kulle Raig

Inimest on võimalik kasvatada, õpetada ja toetada. Samal ajal on aga võimalik teda ka manipuleerida ning selleks on lugematuid viise. Kasulik on teada, et sugestioonil ja pettusel põhinevat mõjutamist esineb nii argielus kui ka poliitikas. Raamatus tehakse ulatuslikke tagasivaateid ajalukku ning selgitatakse, kuidas on võimalik inimese käitumist mõjutada. Tuginedes mineviku ja nüüdisaja šokeerivatele juhtumitele, tuletab sugestiooninähtuste ja kriminaalpsühholoogia asjatundja psühhoterapeut Hannu Lauerma meile pidevalt meelde, kui oluline on ratsionaalne, kriitiline mõtlemine ja kui ohtlik selle hülgamine.

Autor tõestab veenvalt, et manipuleerivatele sisendustele allumine võib viia selliste tagajärgedeni, mille kõrval rahast ilmajäämine tundub tühine. Et aga näiteks 800 000 krooni needuse äravõtmise eest ei ole just halb teenistus, on enam kui tõenäoline, et seda ikka ja jälle üritatakse. Bluffimisel ja pseudoteadusel on tänapäeval siiski ka palju rafineeritumaid vorme, mistõttu nende äratundmine võib osutuda raskeks. Muuseas ka selle tõttu, et nad on leidnud endale mugava pesa esinduslikeks peetavates väljaannetes, televisioonis ja mujalgi.

Hannu Lauerma raamat pakub abimaterjali ka neile, kellele valmistab muret kas enda või lähedase sattumine ühendusse, kes inimestega manipuleerides oma võimu kuritarvitab.

Hannu Lauerma (s 1961)

Soome vanglate psühhiaatriahaigla peaarst aastast 1996, psühhiaatriadotsent aastast 1998, kohakaasluse alusel töötav eraarst aastast 1989 ja Turu ülikooli korraline psühhiaatriaprofessor aastatel 2000 ja 2003-2004. Omandas meditsiinilitsentsiaadi kraadi 1987, meditsiinidoktori ja psühhiaatria eriarsti kraadi 1994 ja psühhoterapeudi kvalifikatsiooni 1995. aastal. Eripädevus unemeditsiini valdkonnas ja uneuuringute spetsialisti tiitel aastal 2000.

Avaldanud teaduslikke publikatsioone ja õppekirjanduse artikleid unest ja unehäiretest, hüpnoosist, psüühikahaiguste epidemioloogiast, farmakoloogiast, ajupoolkerade erinevusest, dissotsiatiivsetest häiretest ja psühhodünaamikast. On saanud mitmeid auhindu, teiste hulgas 2004. aastal Claės Cedercreutzi preemia hüpnoosialaste teaduslike publikatsioonide eest ja meditsiiniajakirjanikke koondava ühingu Lääketieteen toimittajat ry tunnustusauhinna Hyvän Tiedon Omena, 2006. aastal. Väljaande Suomen Lääkärilehti kolumnist.

Kallid kolleegid ja sõbrad!

Hannu Lauerma, ettekanne raamatu esitluselt Tallinnas 5. detsembril

Olin meeldivalt üllatatud, kui hea sõber Kulle Raig pakkus minu raamatu ”Usko, toivo ja huijaus” tõlkimist eesti keelde. Mitmed minu lapsepõlvekaaslased olid väliseestlased. Nendelt kuuldud jutud inimeste petmisest kulisside, lendlausete ja tühjade lubaduste abil on mõjutanud minu maailmanägemuse arengut skeptitsismi suunas.

Teadusliku lähenemise juured on maagilistes pürgimustes seletada ja valitseda ennast ümbritsevat maailma. Astronoomia on tekkinud astroloogiast, keemia alkeemiast ja arstiteadus šamaanide tarkustest. Teadus ja müstika on mõistagi erinevad kvaliteedid. Platseeboefekt, paranemine usu abil, mis on nii oluline osa ravimite, psühhoteraapia ja isegi kirurgilise ravi toimes, seostub siiani säilinud ühendustega meie meele salapäraste põhjahoovustega. Platseebo, lohutuse pakkumine võib olla küllaldane ravi iseenesest paranevate haiguste puhul ja pole ime, et mõned tahavad selle pealt ka hästi teenida. Raskete, ohtlike ja spetsiifilist ravi nõudvate haiguste puhul on illusioonide määramine raviks siiski eetiliselt lubamatu.

Poliitikute jaoks on posimise piiramine raske ka siis, kui see on mõistlik ja vajalik. Parandajad ja ravitsejad saavad endale kergesti klientide tähelepanu. Nad lubavad inimlike lootuste ja unelmate täitumist ning näivad heasoovlike ja turvalistena. Nad reklaamivad ennast looduslike, puhaste, harmooniliste ja loomulikena. Tegelikult on aga mitmed loodusest pärit ravimid üsna mürgised võrreldes sünteetiliste ravimitega. Näiteks võib tuua südameravimi digitaalise, podagraravimi kolhitsiini ja vähiravimi doketakseli. Nendel rohtudel on palju kõrvaltoimeid ja nende terapeutilise ja tapva annuse vahe on väike.

Loodus ei ole meile üksnes kallis kodu, viljaait ja arstipaun. See pole ka pehmete ja karvaste olendite õdus koosviibimine, vaid julm bioloogiline olelusvõitlus, kus tugevad söövad nõrgad ära. Inimene on küttimiseks ja tapmiseks valmis liik, kel on poolteist kilo kaaluv rasvast ja valkudest koosnev aju, mis kulutab palju energiat isegi siis, kui seal parajasti ühtegi mõtet ei liigu. Inimaju on ökoloogilisest seisukohast tarbetult võimas organ, mis ei oleks kunagi välja arenenud liigile, mis oleks piirdunud enda toitmisel puravike ja pohladega.

Kuigi suur osa rahvameditsiinist on heatahtlik ja väike osa isegi kasulik, on osa uutest väljaspool arstiteadust eksisteerivatest ravimeetoditest mõnikord vägagi ohtlikud. Maarohtudega ravitseja, kelle ravi tapab maksatoksilisuse pärast ühe inimese kümnest tuhandest, ei pruugi ise sellest arugi saada, sest inimesi sureb erinevatesse haigustesse kogu aeg. Osa sugestiooni ja hüpnoosi kasutavatest ravitsejatest hävitab demonoloogiliste seletustega psüühiliselt raskelt haigete inimeste niigi hapra sisemise tasakaalu. Osa välismaistele autoriteetidele tuginevad ravimeetodid on absurdsed nii füüsika kui patofüsioloogia seisukohast. Näiteks sobib hopi-indiaanlaste ravimeetodiks väidetud kõrvaküünal, mis peaks oskama samaaegselt puhuma ja tõmbama õhku läbi õhukindla trummikile sisekõrva ja lõpuks põsekoopani välja. Ebaselgeks jääb, mispärast peaks mädase protsessi levimine kedagi parandama. Hopi-indiaanlased isegi on teatavasti sellest veidrusest lahti ütelnud.

Moodsas ühiskonnas tuleks arendada eeskätt laste ja vanurite ravi ja hooldust ning mitte soosida fantaasiatele põhinevate ravimeetodite levimist. Alati pole see lihtne. Kõrged maksud ei ole populaarsed ja vahel võidakse Soomeski toetada ilmselgelt veidraid posimismeetodeid ettevõtluse arendamise ja majandusraskustes olevate piirkondade toetamise sildi all. Aastani 2008 oli vaid üks partei, teaduslikku lähenemist varemgi tähtsana pidanud Vasakliit, kelle ridadest ei tulnud ettepanekuid seadusloome muutmiseks, milles oleks soositud fantaasiaravide toetamist riigi eelarvest. Soome skeptikud, kelle maailmavaade pole küll eriti vasakpoolne, on poliitikute tegemiste üle olnud sügavalt nördinud. Viimnegi ratsionaalsuse kants andis alla kevadel, kui traditsioonilist hiina meditsiini ja homöopaatiat hakati tööjõupoliitilistel põhjustel sisse tooma.

Arstiteadus on sageli kaugel looduspärasusest nagu seda on tööstuslikult valmistatud riided ja prillid, rääkimata keskküttest või autodest. Looduses pole ka põlveproteese ega antipsühhootilisi ravimeid, mis ohjeldavad skisofreeniahaige hääli ja parandavad keskendumisvõimet. Kaugemalt ja erapooletult vaadeldes tuleks surmavat kopsupõletikku tekitaval mikroobil või rõugeviirusel olla samasugune õigus olemasolule kui inimesel. Olen siiski veendunud, et rõugevaktsiin ja pneumokokke tapvad antibiootikumid on väga head leiutised.

Ebateaduste äratundmist tuleks õpetada juba koolis. Näiteks statistiliste suuruste ühekülgse väljavalimise ja tõlgendamise kaudu saab asju näidata soovitud valguses. Kuigi märgatavalt suur hulk inimesi sureb ravimite ja kirurgilise ravi tüsistuste tõttu ei tähenda see seda, et need ravid oleksid ilmtingimata kõlbmatud. Ravi võib pikendada oluliselt eluiga ja anda lisa häid ning terveid aastaid. Lõpuks peame ju kõik surema ja surm ravi tüsistuse tõttu 20 aastat hiljem ei olegi ehk halb lahendus. Haiglate süüdistamine surmajuhtumites on sama mõttetu kui tuletõrje süüdistamine tulekahjude puhul.

Posijad väidavad sageli, et rahva tervis on erakordselt nigelaks jäänud. Tegelikult on vastsündinute surevus nüüd kümme korda väiksem kui viiskümmend aastat tagasi ja keskmine eluiga kaksteist aastat pikem. See muutus ei tulene üksnes arstiteaduse arengust, kuid hopi-indiaanlaste kõrvaküünalde, sooleloputuse või ingliteraapiaga pole sel ammugi pistmist.

Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi töörühmas, mille liikmena olen, on palju vaieldud seadusloome eesmärkide üle. Üks võimalus on piirata seadusega ”alternatiivsete” ravimeetodite põhjendamatut turundust ja jätta vähemkaitstud inimrühmad nagu lapsed, rasedad ja vaimuhaiged ravitsejate haardest välja. Alternatiivmeditsiini pooldajad on jälle soovinud nende ravimeetodite registreerimist ja ametliku positsiooni andmist muuhulgas homöopaatiale ehk segatud vee müümisele. Oleks absurdne, kui praegu üha õheneva riigi väheste ametnike aega kulutataks jälgimise mängule, kas terapeut ikka annab ingliteraapiat või kõrvaküünlaravi reeglite järgi. Seaduses on juba praegu sätteid, mida võib rakendada, kui keegi pistab põleva küünla otsa lapse kõrva. Kui aga terapeut teatab, et tema tööjuhendaja elab Alfa Kentauril, kuluks tema kohaletoomiseks pädevusnõukogu ette praeguste kilomeetritakside järgi terve Soome riigi eelarve.

Turumajandus ei ole põrmugi ratsionaalsem kui kommunism, kuigi mõlemat on väidetud juhtivat inimese ja ühiskonna arengut progressi suunas loodusseaduste kombel. Mõistuse häält tuleb kuulata eriti hoolega, kui see vaikselt sosistab.

Raamatu tutvustus/arvustus ajakirjas Skeptikko 4/2006

Markku Javananen
Uko, toivo ja huijaus, Duodecim 2006, e.k. Usk, lootus ja ohtlik bluff, K&K, Tallinn 2008

See on raamat, mis peaks kandideerima Tieto-Finlandiale (Aime?Finlandia) (minu selgitus: soomlased annavad ka sellist auhinda välja).

Raamatu suur väärtus: kirjutajal on lisaks teoreetilistele teadmistele ka tohtu kogemustepagas omal alal. Teose põhiteema on inimeste petmine manipuleerimise ja suunamise/kallutamise/sisenduse abil.

Võtab (kriitiliselt vaatevinklist) jutuks ka asju, millest nüüdsel poliitkorrektsuse ajastul on isegi ohtlik rääkida (seksuaalvähemused, feminism, võõrad kultuurid ja nende esindajad).

Soovitab avaldada kirjavahetuse, mida Lauerma pidas Freudi viimase õpilase Joseph Wortisiga, kellele guru ise oma surivoodil soovitas tegelda psühhoanalüüsi asemel bioloogiaga.

Kirjutaja lõpulause: Lauerma teos on suurepärane lisa soomlaste kirjutatud skeptilistele teostele. Ja jälle on väljaandjaks väike erikirjastus (Duodecim). Kui mitu skeptilist raamatut on tulnud nn suurtelt kirjastustelt WSOY-lt, Otavalt või Gaudeamuselt? Vastus on – selleks ei lähe vaja isegi mitte ühe käe sõrmi.

Selgeltnägijate jutulõngas on jutt sujuvalt kaldunud sellele, et kas on olemas mingi erisugune bioväli, mida mõõta saab ja mida mõned inimesed väidetavalt tajuvad-näevad ja mille abil vaadeldava inimese kohta tervisealast teavet loevad. Ja veelgi enam — seda biovälja “manipuleerides” inimest ravida suudavad.

Selge on see, et inimene kiirgab soojust, elektrilaengute liikumine närvides ja mujal kehas tekitab elektromagnetvälja, teinekord oleme täis staatilist elektrit, keha eritab ka lõhnu ning niiskust, mis kõik on ühe elusa bioloogilise olevuse normaalse elutegevuse pärisosa. Kas aga keegi seda kõike oma silmaga otse näeb? Ja sellest nägemisest objektiivset infot ammutada suudab?

Tõstan sellesisulised kommentaarid siia.
Ja ühtlasi esitan loo aurast, mis Skeptiku sõnaraamatu põhjal tehtud.

MEIE VÄGEV AURA

www.teadus.ee
teisipäev, 13. detsember 2005

Üks üleloomuliku energia väljendustest on aura — väidetavalt eseme pinnalt lähtuv värviline kuma või mitu üksteise sees olevat kontuuri. New Age’i õpetuse järgi on isegi amööbil aura, samamoodi nagu igal sääsel ja isegi kitsesõnnikul. Aura peegeldab väidetavalt okultset energiavälja või elujõudu, mis on olemas kõiges. Inimeste aurad lähtuvad tavaliselt tšakratest. Tavalistes oludes näevad aurasid vaid eriliste sensitiivivõimetega inimesed. Kui aga veidi treenida või kasutada spetsiaalse filtriga prille, siis võib igaüks aurasid näha. Aurasid võib ka Kirliani fototehnika abil filmile püüda.

Kui te aga aurasid näete, ei ole te tingimata üleloomulike võimetega. Teil võib olla hoopis migreen, teatud epilepsia vorm, nägemisaparaadi häire või ajuhäire.

Aurasid võib õppida nägema ka teatud harjutuste abil. Enamik aurade nägemist treenivaid harjutusi tähendab hämaras toas valgel taustal oleva eseme üksisilmi vaatamist. See, mida siis nähakse, on põhjustatud võrkkesta väsimusest ja teistest loomulikest tajuprotsessidest, mitte varjatud üleloomulike võimete vallandumisest. Midagi sarnast juhtub ka siis, kui vaadata pikalt teatud must-valgeid mustreid. See, mida näeme, ei ole välismaailma täpne salvestus. Kui me vaatame värvilist eset, ei edasta silm ajule katkematut topeltjäljendite seeriat. Aju ise lisab suure osa visuaalsest tajust. Värvid ei eksisteeri esemel endal, kuigi me seda nii tajume. Lühidalt, isegi kui aurasid nähakse, pole see tõend sellest, et füüsilises või üleloomulikus maailmas on olemas tajutavale vastav energiaväli.

Kui aurade tõlgendajaid kontrollitud tingimustes proovile pandud on, pole neil õnnestunud demonstreerida isegi seda, et nad tajuvad aurat, veelgi vähem on nad suutnud seda korrektselt tõlgendada.

Aurateraapia on üks paljudest New Age´i raviviisidest, mis diagnoosib ja ravib haigusi inimese aurat tõlgendades ja sellega manipuleerides. Auraterapeutide järgi on aura keha ümbritsev energiaväli, mis ilmutab haiguse märke enne, kui need füüsilises kehas ilmnevad.

Kõige populaarsem aurateraapia vorm on raviv puudutus (therapeutic touch). Seda õpetatakse paljudel õenduskoolitustel ja praktiseeritakse mitmetes haiglates. Veelgi ulmelisemaks lähevad asjaolud siis, kui aurasid kombineeritakse teiste New Age´i maailmavaates tuttavate asjadega, kristallid näiteks.

Inimesi, kes väidavad end aurasid nägevat, on Eestiski. Pole põhjust kahelda nende siiruses ning võib olla üsna kindel, et nende nägemistaju registreerib värvilisi helendusi objektide ümber, kuid paraku pole ühtki tõendit sellest, et see nägemine oleks põhjustatud vaadeldavatest objektidest. Selle koha pealt olen nõus omast taskust maksma 10 000 krooni sellele, kes objektiivse testimise käigus demonstreerib, et ta suudab auranägemisega kontrollitavat infot hankima. Testi tingimused lepitakse mõlema osapoole poolt eelnevalt kokku ja selle läbiviimiseks kutsutakse kokku vastav komisjon.

Raha ei pea sugugi endale jätma, vaid võib annetada puudust kannatavatele. Samas oleks positiivne testi tulemus inimkonnale igati kasuks — laiendame oma teadmiste piire ja meil oleks uus ja efektiivne võimalus oma tervise eest hoolt kanda.

Martin Vällik
Allikas: Robert Todd Carroll, Skeptiku sõnaraamat
http://www.skepdic.com Ilmub ka eesti keeles Eesti Entsüklopeediakirjastuselt.
Tõlge – Ingrid Järv.
Toimetanud Martin Vällik

Kirjutasin Meego Remmeli loengumaterjali asjus Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorile Anneli Kannusele. All on minu kiri ja rektori vastus.

adressaatidele: annelikannus@nooruse.ee
kuupäev: 3 detsember 2008 9:49
teema: eetika loengu eetikast

Tere, lugupeetud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus,

kirjutan Teile põhikirja järgi avalikes huvides tegutseva mittetulundusühingu Eesti Skeptik nimel ja seoses teatavaks saanud asjaoluga, et Teie poolt juhitavas koolis toimub loengusari B405 Eetika, mida loeb Meego Remmel ja kus seksuaalsust käsitlevas loengus levitatakse vananenud ja eelarvamuslikke arusaamu homoseksuaalsuse olemusest.

Nimelt väidab Meego Remmel, et Loe edasi »

Meego Remmel, MA praktilises teoloogias, M.Div. kristlikus eetikas, kristliku eetika doktorant ja Tartu Salemi Baptistikoguduse pastor, Eesti Bioeetika Nõukogu liige, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu (EEKBKL) president õpetab bioanalüütiku üliõpilastele eetikat Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Tundmatuks jääda sooviv üliõpilane kirjutas skeptik.ee-le, et tal on “vastuolud erinevate õpitud teadmiste vahel”. Ühelt poolt jutustab Meego Remmel eetika loengus, et homod-lesbid ei sünni, vaid pigem kujunevad selleks; Loe edasi »

Hariduse küsimused pakuvad skeptik.ee-le ikka huvi ja on tore, kui sellealaseid teateid saadetakse. Mitu korda oleme siin arutanud teemal, et kas Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis sobib homöopaatiat, refleksoloogiat ja muud eelteaduslikku meditsiinialast juttu kriitikavabalt rääkida. Minuarust ei sobi.

Allolevast kirjast selgub, et umbluujutu patust pole puhas ka Tartu Tervishoiu Kõrgkool, sedapuhku siis homoseksuaalsuse teemal, mille puhul näikse vähemalt ühe õppejõu poolt edastatavat aegunud ning üleolevalt päheistuvat käsitlust.

Loe edasi »