Ajasin Googlet mööda taga detaile keskaegsete manuskriptide vormistamise tavade kohta ja komistasin niisuguse põneva homöopaatilise “loogika” illustratsiooni otsa: Question regarding rubric?

Posted by Dr.Munish Kumar Juneja on January 8, 2010 at 10:35am
View Dr.Munish Kumar Juneja’s blog
A case of I.T.P (syphilitic), have a character that the patient (a child of 2-1/2 yrs.) Like to wear all the clothes of red colour ,purchase toys of red colour ,like to eats red colour fruits , vegetables, candies(syphilitic character) what rubric applies for it?

Comment by Suhas Kotbagi on January 8, 2010 at 12:36pm
Dear Dr.Juneja,

A very UNIQUE presentation…. In Boericke’s Rep, under Modalities- Amelioration, he mentions of Rubric ” Colors, objects, bright — Stram., Tar. h.”.

If totality in this case indicates either Stramonium or Tarentula hispanica, then I will give it a try.

Why I will consider above Rubric, (in absence of any other specifics)?

The patient as you said LIKES, which simply means S/he is comfortable with Color red, and even though Boericke does not specify any color but just says “Colors, objects, bright”, I consider “RED” is a bright color among all the colors, further the child likes “OBJECTS” that are RED.

Hope you will give a thought……

ITP in most cases will resolve by itself in children and in Adults sometimes need spleenectomy……. Did parents seek treatment for ITP or for anything else?

Regards,

SK

Comment by Dr Muhammed Rafeeque on January 11, 2010 at 6:03am
I think it is a case of tubercular miasm, because here the blood is affected and the affinity towards red is the indication of tubercular miasm. Hence, select an antitubercular drug from the group of similar drugs you get on repertorization.

Ja ei mingit objektiivse hinnangu võimalust ühele või teisele teooriale, nagu postmodernismile kohane…

Teemat jätkab Agu Uudelepp, propagandaekspert:
haridus kui ideoloogiline propaganda
Postimees

Üks võimalik lähenemine on tõmmata veelahe nii, et propaganda on inimeste hoiakute ja käitumise kujundamine lähtuvalt propagandisti eesmärkidest, haridus aga õpetab kriitilist mõtlemist ja poolt- ning vastuargumentide kaalumist.

See seisukoht sobiks Toomas Jürgensteini sooviga, et erinevate maailmavaadete õpetamine koolis oleks tasakaalustatud. Seega, haridust saab õppeasutuses, kus piltlikult öeldes antakse lugeda nii Gaidari kui Kivikast ja õpetatakse, miks üks mees kirjutas üht- ja teine teistmoodi.

[...]

Niisugusel lähenemisel on aga väike puudus: uue info kriitiliseks analüüsimiseks ja oma seisukohtade kujundamiseks on vaja mingit laiemat väärtushinnangute süsteemi. See peaks lapsel olema juba enne, kui ta sügavale raamatute, filmide, suhtlusfoorumite ja teiste teabekandjate maailma sukeldub. Paratamatult on vaid kaks kohta, kust ta selle reaalselt võib saada: kodu ja kool.

Seega on möödapääsmatu, et koolis pakutakse lisaks tehnilistele oskustele ka väärtushinnanguid. Mõtlevad inimesed saavad aru, et see, mis ühe rahva või sotsiaalse grupi jaoks on teadus, võib teise jaoks olla ideoloogiliste teadmiste kogum.

volli küsis:

Milliste loodusseadustega astroloogia täpsemalt vastuolus arvad olevat?

Plaanisin seda mitte küsida, kuid mõtlesin ümber. (Sellest ka topeltpostitus.) Asi võib olla minu harimatuses, kuid mulle ei karanud hetkel pähe ühtki loodusseadust, mis astroloogia võimalikkuse põhimõtteliselt välistaks.

See võib mõnele küll tunduda kaugelt otsitud, ega välista põhimõtteliselt astroloogia toimimist, aga ükski meile tuntud jõud, mis võiks kanda taevakehade või nende konfiguratsioonide mõju inimsaatusele, ei saa seda teha ja on loodusteaduslikult seletatav. Muidugi võib ju postuleerida mingi seni avastamata kaugmõju, aga kui mõttekas see on?

Lisaks on tehtud hulk uuringuid, millega on otsitud kasvõi korreltasiooni isikuomaduste ja sünnikaartide vahel, aga pole leitud. Veelgi enam – inimene ise ei tunne oma “õiget” sünnikaarti valiku hulgast ära. Aga sellest kõigest on juttu pikemas artikliseerias, mille algus on siin:

Endine astroloog astroloogiast, osa 1

Nojah, 19. sajandi 1. pool võib-olla küll. Ma tahtsin oma küsimusega meie sõpradele öelda, et selline olukord on pigem reegel kui erand ja niimoodi areng toimubki.

mina ei tea ühtki loodusseadust, mis pöialpoiste, lenddraakonite ja rahvastevahelise sõpruse olemasolu põhimõtteliselt välistaks. sellegipoolest….:S…kõik jutud nende olemasolust on seni jamaks osutunud.

Martin Vällik ütles:
Mina arvan, et astroloogia kui selline on jama, ehk vastuolus loodusseadustega, aga see jutt, mida astroloogid oma jama õigustuseks klientidele ning avalikkusele räägivad, on loba. Milliste loodusseadustega astroloogia täpsemalt vastuolus arvad olevat?

Plaanisin seda mitte küsida, kuid mõtlesin ümber. (Sellest ka topeltpostitus.) Asi võib olla minu harimatuses, kuid mulle ei karanud hetkel pähe ühtki loodusseadust, mis astroloogia võimalikkuse põhimõtteliselt välistaks.

Kriku ütles:

Kas kunagi on teisiti olnud?

Absoluutne konsensus on tõenäoliselt saavutamatu, kuid 19 sajand oli selline aeg, kus Newotoni mehaanika võis nautida pea et absoluutse tõe staatust. Peale Maxwelli (elektromagnetisimi põhivõrrandeid) see enam nii polnud, kuna elektromagnetism ja Newtoni mehhaanika on põhimõtteliselt ühildamatud. Selle probleemi lahendas teatavasti Einstein (ja Lorenz ja Poincare) oma erirelatiivsusteooriaga.

volli küsis:

Puhtalt uudishimust: kas näiteks astroloogia on sinu hinnagu järgi jama või loba?

Mina arvan, et astroloogia kui selline on jama, ehk vastuolus loodusseadustega, aga see jutt, mida astroloogid oma jama õigustuseks klientidele ning avalikkusele räägivad, on loba.

Võin öelda, et kui vaadata moodsa füüsika eesliini, ei tõuse sealgi esile mitte üks vaid mitu teineteisele ühel või teisel moel vasturääkivat tõde.

Kas kunagi on teisiti olnud?

@Liina –

Ma ei ütleks, et sotsiaalteadusi (kust minu teaduse tagapõhi pärit on), saaks pidada klassikalisteks loodusteadusteks. /…/ Sotsiaalteadustes ei ole ühte tõde korraga, mis kehtib alati igas ühiskonnas, igas kultuuris ja igas riigis.

Võin öelda, et kui vaadata moodsa füüsika eesliini, ei tõuse sealgi esile mitte üks vaid mitu teineteisele ühel või teisel moel vasturääkivat tõde. Sotsiaal- ja loodusteaduste peamine erinevus on siiski keel. Loodusteadused räägivad matemaatikat.

Samas on seoses arvutite ilmumisega muutunud võimalikuks keerukamate protsesside (nagu sotsiaalsed protsessid seda on) dünaamika kirjeldamine puhtkvantitatiivselt. Näiteks keelte levikut saab kirjeldada teatud kaootilise difusiooniprotsessina.

dig ütles:

Mina olen ainult toda esimest jamaks hüüda püüdnud. Teine on loba.

Puhtalt uudishimust: kas näiteks astroloogia on sinu hinnagu järgi jama või loba?

volli ütles:

inz ütles:
Üldiselt leidub jamas nii peeneid kui jämedaid loogilisi vastuolusid või tüüpilisemalt, kui jama sõna-sõnat järgima hakata, selgub, et neid on võimalik miljonil erineavl moel mõista, mistõttu pole neist praktikas absoluutselt midagi kasu.

Mina olen ainult toda esimest jamaks hüüda püüdnud. Teine on loba.

Jüri ütles:

Need on küsimused, millele teaduspõhine maailmavaade aitab vastust leida ja religioosne mitte.

Näiteks joomarlus. Teadlased on avastanud, et 18 aastaselt on inimene bioloogiliselt täiskasvanud, seega enne ei tasu, pärast mõistuse piires. Väike annus on kasulik, keskmine neutraalne ja teatud piirist edasi kahjulik.

Või kaabakad. Mida kurjategijaga teha, seda õpetab meile ajalugu, sotsioloogia, statistika jms… Agalugu õpetab meile, et drakoonilistest meetmetest pole kasu, psühholoogia seda, et ranged karistused toodavad ainult asotsiaale ja psühhopaate ning statistika seda, et kui esimese korra eest mõistlikult nina pihta anda, siis üldreeglina järgmist korda vaja pole ja inimesele ei teki alaväärsuskompleksi või muud mis teda ühiskonna heaks oma panust anda takistab.

Ajapikku saame teaduselt ka eelmainitud küsimustele vastused.

Mina küsis küsimuse, millele ma ise olen juba pikka aega mõelnud. Jüri paraku ei andnud “mulle sobivat vastust”.
See teine lõik ju näitab, et vastuseid ühele konkreetsele küsimusele on tegelikult mitmeid, sõltuvalt ühiskonnast, valitsevatest poliitikutest ja mainakematest teadlastest, ühiskonnas valitsevast ideoloogiast või mingist veel meile teadmata asjaolust.
Ehk siis, teadus annab meile mitmeid tõdesid. Mitte ühte universaalset tõde, nagu loodusteadus eeldaks.
Ma olen oma aasta otsa vahelduva eduga mõelnud selle teema peale, aga ma vist ei ole veel päris valmis vaidlema.
Ma ei ütleks, et sotsiaalteadusi (kust minu teaduse tagapõhi pärit on), saaks pidada klassikalisteks loodusteadusteks. Inimühiskonda on väga raske võrrelda veega, mis läheb alati teatavate tingimuste (rõhk, temperatuur ja midagi muud veel) keema ja teistel tingimustel jäässe.
Sotsiaalteadustes ei ole ühte tõde korraga, mis kehtib alati igas ühiskonnas, igas kultuuris ja igas riigis. Sarnast tendentsi hakkan ma nägema ka isegi meditsiinis ja tervishoius, mis praegu minu igapäevaelus olulise koha hõivab. Meditsiin on viimased paarsada aastat pürginud selle poole, et olla loodusteadus. Kuid kui suur osa ravimeetoditest, ravimitest, tehnoloogiatest on läbinud randomiseeritud juht-kontroll-uuringu ja saanud külge märgi: efektiivsus tõestatud?

inz ütles:
Üldiselt leidub jamas nii peeneid kui jämedaid loogilisi vastuolusid või tüüpilisemalt, kui jama sõna-sõnat järgima hakata, selgub, et neid on võimalik miljonil erineavl moel mõista, mistõttu pole neist praktikas absoluutselt midagi kasu. Lühidalt: jama on infomüra, mis kasutab ära turvaauke inimese psühholoogias.

On ka erandeid, kuid üldjuhul pole jama (näiteks homöopaatias, elektrofoobias või ka kristluse teatud elementides) tuvastamine kuigi raske.

Ma olen vaimustuses selle tsitaadi praktilisest tähendusest:

Akadeemik Endel Lippmaa defineeris jama järgmiselt: «Kõik, mis on olulises vastuolus tuntud loodusseadustega, on kas ülisuure avastuse võimalus või vastasel korral tõesti jama. Keskteed ei ole.»

Nimelt huvitab mind, kes on piisavalt suur, et kinnitada, ja millal on deadline, et seda teha: ‘Selles asjas ei peitu ülisuure avastuse võimalust!?’