märts 31 2009
Lapsed ja nn alternatiivmeditsiin ei sobi kokku
Niinimetatud alternatiivmeditsiin, moodsama väljendiga integratiivne meditsiin ehk täiendmeditsiin on tänapäevane nimi igiaegadest pärit posimisele — tervisealastele tegevustele, mis uuringute järgi ei toimi, on tervisele lausa ohtlikud või mille mõju pole piisavalt uuritud.
Paljusid neid tegevusi võib iseloomustada kui uskumusmeditsiini, kuna inimesed usuvad mingite tegevuste (nt homöopaatia) mõju olemasolusse isegi siis, kui parimad ja uusimad teaduslikud andmed hoopis mõju täielikku puudumist näitavad. Usk võib kohati olla lausa religioosne ja nii mõnigi inimene pigem sureb uhkelt ja usumärtrina, kui pöördub tõenduspõhise arstiteaduse poole.
Skeptik.ee küljel on on juttu olnud Hollandi telestaarist Sylvia Millekamist, kes oma rinnavähki homöopaatia ja paljude muude toimimatute tegevustega tervendada üritas, kuid enneaegselt ära suri, ning ühest ravitsejast, kes gangreeni meega üritas ravida.
On olemas ka rahvusvaheline andmebaas what’s the harm, kus on kokku kogutud hulk ajakirjanduslikke lugusid ja need teemade järgi süstematiseeritud, milliseid hädasid on usk olematusse inimestele ja nende lähedastele kaela toonud.
Üks asi on see, kui täiskasvanud inimene otsustab iseenda kohta, millist ravi ta soovib või ei soovi kasutada, keda uskuda ja kuidas surra. Olukord on aga keerulisem, kui lapsevanem otsustab oma lapse usulistel põhjustel adekvaatsest ravist ilma jätta ning põhjustab sellega kannatusi ja surma inimesele, kel puudub võimalus enda eest seista. Sellised juhtumid tekitavad õigustatult hulga küsimusi, pahameelt ning tegutsemistahtelistemate inimeste nõudmisi, et midagi peaks ette võtma. Aga mida?
Laste meditsiiniline väärkohtlemine ei ole ainuüksi jehoovatunnistajate, “teadusliku kristluse”, saientoloogia või muude kirikute pärusmaa. Sarnaseid religioosseid ja reaalsusest eemaldunuid kinnisideid leiab homöopaatide, luuleviilmade, toidulisandajate ja muude niinimetatud alternatiivsete meditsiinivõtete harrastajate ning muidugi ka vaktsiinivastaste juures.
Näiteks mõisteti üks Austraalia isa kuueks kuuks vangi, kuna ta ei viinud südamehaigusega last haiglasse, vaid “ravis” teda mingi alternatiivmeditsiini möginaga (Mannatech), mis kleepus lapse hammastele ja ummistas suu. Kui 42-kraadise palavikuga laps lõpuks arstide hoolde jõudis, tehti talle raske südameoperatsioon. Komplikatsiooniks oli veel ajuverejooks ja kulus umbes aasta, kuni laps lõpuks poopimedana ja ulatusliku liikumispuudega koju lubati.
11-aastane Kara Newmann suri diabeedi tagajärjel, kuna tema vanemad ei viinud last arstide hoole alla. Vanemad arvasid, et vaid jumal ravib ja arstide poole pöördumine oleks nad jumalast eraldanud. Vanemad püüdsid end kaitsta sellega, et põhiseadus tagab nende usuvabaduse, kuid vabadus uskuda ei taga vabadust kõike teha. Süüdimõistmise korral võivad nad kuni 25 aastaks vangi minna. Otsus tehakse teatavaks 23. juunil.
Sarnaseid juhtumeid ei pea sugugi kaugele maailma otsima minema, piisab ehk ka mõnest kodumaisest näitest.
Aastaid tagasi suri lahendamata reesuskonflikti tõttu vastsündinud tüdruk, kuna vanemad olid (on vast siiani) jehoovatunnistajad ja ei lubanud vereülekannet teha.
Kommenteerijale Nirti sattus ette selline tekst:
Lapse nabasong, 09.09.2008
Mu lapsele tuli umbes paarinädalaselt nabasong, kohe korralik pumps. Kas keegi oskaks aidata selle energeetilise põhjuse mõistmisel.
Lapsest niipalju, et ta jäi mu kõhus olles ilma emalikust armastusest, kuna ma sel ajal tegelesin peaasjalikult tema vanema õega. Seetõttu sündis ta ka enneaegsena ning tugevalt alakaalus, lisaks veel põletik ja nõrkus. Ühesõnaga, ma tegin ta elu väga keeruliseks. Tugev emaarmastus tekkis mul ta vastu alles siis, kui ta sai kuu vanuseks. Nüüd olen temalt selle pärast andeks palunud, olen oma vigadest teadlik ja neist ka õppust võtnud…. nabasong aga püsib.
Palun abi, tahaks oma lapse terveks aidata.
Ja siis muidugi need “ökomammad”, kellest mõnda meile Pealtnägijas näidati. Nad hoiduvad kõrvale vaktsineerimisest, “ravivad” lapsi uriiniga, on homöopaatiameelsed ja mõned arendavad paranoilisi vandenõuteooriaid kurjadest ravimifirmadest ja arstidest, kes saavad rahulduse laste mürgitamisest.
Vanemaid on lollitanud ka kohalik homöopaat:
Kui minu laps alles haigestus [diabeeti] (ca 9a tagasi), siis algul käisime [homöopaadi juures].
Aga tuu homöopaat arvas, et võtku neid jubinaid sisse, mida tema välja kirjutab…ja et insukat [insuliini] polegi enam eriti vaja süstida. Sain juba esimesel päeval aru, et suhkrud laes ja homöopaadi jutt jama (oli aru saada, et see inimene diabeedist küll midagi ei tea).
Sellega jäigi homöopaatia-kogemus meil katki ja muude “ime-ravitsejate” poole pole ka enam pöördunud.
Küllap on neid näiteid veel ja küllap on igaühe valulävi eri kohas. Kas meie arstidel on tänapäevaks olemas juhendid, kuidas elu päästvast vereülekandest keelduva jehoovatunnistajast lapsevanemaga toime peab tulema? Kanadas näiteks võtab kohtunik kiirkorras vanematelt ajutiselt vanemlikud õigused ära, kuniks vajalikud protseduurid tehtud saavad.
Kas lastekaitse või politsei või keski-miski saab ja peab sekkuma, kui näiteks luuleviilma või perekooli foorumis on näha, et on toimimas võimalik lapse tervise tõsine rikkumine adekvaatsest arstiabist kõrvalehoidmise teel? Või kelle asi see olema peaks?
Rootsis kehtib nn posijaseadus, mis sätestab, et need nn alternatiivmeedikud ei tohi tegeleda laste ega tõsiste haigustega (sh diabeet). Meil on alternatiivikud täiesti ulapeal ja võivad teha peaaegu mida iganes.
Vaktsineerimisest keeldujatega pole vist midagi peale hakata. Teavitustöö usklikele teatavasti ei mõju. Avalik hukkamõist paneb nad end märtritena tundma ning vastuseis ja eneseõigustus sellest aina suureneb.
Kahjuks vist on sedasi, et välismaised lood ei tähenda Eestis suurt midagi. Justkui oleks vaja veel mõnd kohalikku tragöödiat, et keegi midagi liigutama hakkaks. Riskikäitumine on hea pinnas selleks, et see riskantne asi ükskord ka juhtuks.




















Mis küll ühendab selliseid üle ilma kuulsaid ja mõjukaid inimesi nagu Walesi prints Charles ja katoliku kiriku pead Rooma paavsti?
Kaks nädalat tagasi kirjutasin, et Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimub täiemastaabiline
Autor David Mills jutustab üksikasjalikult, miks jumalat universumi mitmekesisuse seletamiseks vaja pole. See raamat lükkab lihtsa ja otsekohese loogika abil ümber kõik jumala olemasolu “tõestavad” argumendid.
14. ja 15. märtsil toimuvad kaheksandat korda
Head skeptik.ee lugejad on märtsi lugusid juba üles tähendanud ja tõstan need siia ning lisan üht-teist ka omalt poolt.
Ainuüksi sõnapaar “hiina kvantmeetod” viitab kõigi oma häälikute, silpide ja tähtedega suurejoonelise udujutu poole. Kaalu lisab asjaolu, et “hiina kvantmeetod” tugineb sellistel suurepärastel kuid millegipärast tunnustamata distsipliinidel nagu meditatsioon, kaasaarvatud Neurolingvistiline programmeerimine (NLP), EMDR, Kvant puudutus (Quantum Touch), hüpnoteraapia, Silva meelekontroll meetod, kaugnägemine (remote viewing), hiina energeetiline tervendamine jpt. 



Keera Rubiku kuubik ise kokku!



