On tõsi,et langevari ja mõistus täidavad oma funktsiooni ainult siis kui nad on avatud!

Vaatkuslugu:

Esoteerikahuvi toob vallajuhile umbusalduse
Nils Niitra, Postimees

Seminari tutvustusest saab muu hulgas teada, et teksti kirjapanija ei oska kirjutada Albert Einsteini nime (reklaamis kirjas Einštein). Seminari rännakumeetodi töötoas tutvustati Kivirüüdile teraapiavormi, mille abil saab lihtsate vahenditega vabaneda emotsionaalsetest probleemidest ja füüsilistest haigustest.

Tervisetoas võis Kivirüüt tutvuda vabastava hingamisega, samuti tutvustas selgeltnägija ja ravitseja negatiivsete tunnetega toimetulekut ning vanade energiate vabastamist. «/…/ paljudel foobiatel või kaasasündinud rasketel haigustel on seos eelmiste eludega ja nende tervendamiseks on vaja mõista eelmiste elude sõlmpunkte ja need lahti harutada,» seisis muu seas regressiooni töötoa tutvustuses.

Kivirüüt ei öelnud telefonitsi täpsemalt, mis oli koolituse täpsem sisu. «Seal olid arenguvestlused ja niisugused asjad,» lausus ta.

Kivirüüdi sõnul võib sellise koolituse siduda iga juhi tegemistega. «Ükskõik, kas ta on vallajuht või tootmisjuht – juhi jaoks on see väga-väga hea koolitus,» lausus Kivirüüt.

Tegu oli Loova enesearengu koolitusega Tarsi talus 12. ja 13. augustil, mida vehendas või siis korraldas AHAKeskus.

Esinejad:
Kristel Rannamees – koolitustreener
Anna Litvinova-Merilo – kunstnik ja kunstiõpetaja
Georg Merilo – koolitustreener
Tiia Kuusk – rännakupraktik
Kaido Sõmer – rännakupraktik
Külli Pea – tervisenõustaja
Laur Lumet – tervisenõustaja
Mai-Agathe Väljataga – selgeltnägija ja ravitseja

Huvitaval kombel on AHA kodulehel Tarsi sündmuse kohta nüüdsel ajal tühjus nagu poleks seda kunagi olnud. Aga ajalugu ei muutu olematuks, mediteeritagu, rännatagu, regresseeritagu eelmistesse eludesse, nähtagu selgelt kuipalju tahes. Oletan, et seoses meediakäraga on info selle “vastuolulise” kursuse kohta lihtsalt ära peidetud, aga google puhver aitab meid ikka.

@Tarvo Kruus – küsisin ühelt reaalkooli tuttavalt, et mis ja kuidas. Ta ütles, et tema ei tea midagi konkreetselt sellest üritusest, aga kogu aeg neil majas miskit toimub ja ühel inimesel ongi keeruline korsis olla. Eriti kui üritus toimub suvel, mil suurem hulk õpilasi ja õpetajaid niiehknaa muudel orbiitidel.

Tundub, et “omatulu teenimine”, aga samas on üritus tulijatele tasuta, mis võiks nagu viidata sellele, et suhe kellegagi koolis on soe.

Uurime edasi…

@Tarvo Kruus –
Tähelepanek 1: supi keskel on kvantfüüsika. Kvalifitseerub peaaegu solvanguks.
Tähelepanek 2: mis on selle supi kapsastel, porganditel ja kartulitel ühist? Minu hinnangul ainult vastuolu tõestust leidnud faktidega. Ühine vaenlane ühendab edukalt.

Kurb, kuid pean lisama siia pseudoteaduste kooliparaadi ka kooli, millest, tema nime kohaselt vähemalt, seda ei ootaks – Tallinna Reaalkooli… :(

UNIVERSUS Sisemise Tarkuse Kool kutsub kõiki huvilisi LAHTISTE USTE PÄEVALE N 18.juunil algusega kell 18.00 Tallinna Reaalkoolis.
…
Feng Shui, geobioloogia, pendliõpetus, bioenergeetika, erinevad meditatsiooni-tehnikad, astroloogia, mütoloogia, šamanism, budism, töö tšakratega, Silva meetod, Rännaku meetod, psühho-süntees, transpersonaalne psühholoogia, NLP, kvantfüüsika, jooga, numeroloogia, Reiki, keha meridiaanid, refleksoloogia, värviõpetus ja-teraapia, aroomiteraapia, muusikateraapia, loovteraapia, holotroopne hingamine, ravim-taimed, ruunid, Tarot kaardid, kivid ja kristallid, gongi tervendavad helid jne.

Kui taimed saaks hakkama päikesekiirguse 100%-lise ärakasutamisega, siis oleksid nad mustad.

Äkki mõne miljardi aasta pärast ongi.

Jah, kordame üle, et kui miski asi paistab meie silmale miskit värvi (nt rohi paistab roheline), siis tuleneb see sellest, et konkreetne ese peegeldab tagasi just seda valguse lainepikkust ja neelab kõik ülejäänud.

Valge valgus sisaldab kõiki vikerkaarest tuntud värve. Rohelisena paistev rohi neelab punase, kollase, sinise, violetse, aga peegeldab rohelise.

@salvey – Väga tõenäoliselt. Küllap on rahustav mõju just sellistel toonidel, mida looduses ohtralt ja paljudes varjundites leidub, sõnumiks “kõik on nii, nagu tavaliselt”.

A’ taimed ei eelista rohelist, nad põlgavad selle ära, sellepärast teda meile vaatamiseks palju üle jääb.

Rohelist värvi peetakse rahustavaks. Nii olen vähemalt kunagi hallil Nõukogude ajal kuulnud. Huvitav, kui taimed mingil põhjusel peaks eelistama rohelisele värvile hoopis punast, kas siis oleksime harjunud hoopis punast värvi neutraalseks ja rahustavaks pidama ja värviksime näiteks köögil seinad rohelise asemel punaseks?

Naissoost skeptik (haruldane eksemplar?) ütles:

@Marv –
Ma olen õpetaja ja vannun käsi südamel, et seda nimelt loodusteadustes koolis õpetataksegi. Mida aga EI õpetata, on kriitiline mõtlemine ja teadusliku meetodi olemus ja rakendamine (ehk lihtsalt teaduse olemus). Väheseks jääb ka teadsusaavutuste sidumist igapäevases kasutuses olevate vidinatega – ilma loodusteadsuteta ei oleks neidudel kauneid õhukesi sukki, ei oleks meil erksavärvilisi sünteeskiust rõivaid, ei oleks jalgrattal vastupidavat rehvi, ei vulksuks su masina paagis bensiin, ei lebaks su apteegikarbis aspiriinitablett, ei parandaks hambaarst su kikusid kenade vastupidavate komposiittäidistega, ei värviks su isa (või ema?) maja ilmastikukindla värviga, ei küpseks kotlett teflonpannil, ei kirjutaks mina praegu oma kommnetaari ega tshätiks ükski naga msn-is ;)… MTV-id ei oleks ka olemas! Ja suurem osa selle vaatajatest ilmselt ei tea, mis põhimõttel televisioon töötab, kuigi seda neile koolis õpetatakse.

Muide, vastus küsimsuele, miks taimed on rohelised, ei olegi nii lihtne. Jah, klorofüll teeb nad roheliseks. Aga miks kolorofüll ISE on roheline – sest peab “neelama” teatud lainepikkusega (st teatud nähtava valguse spektriosa, st teatud värvi) valgust. Aga miks just selle lainepikkusega valgust?!

Väga toredad postitused naissoost skeptikult!
Kuid kui nüüd lasta korraks mõte rändama, siis mida peaks tegema selleks, et koolides tõepoolest tegeletaks kriitilise mõtlemise edendamisega ja õpetataks teadusliku meetodi olemust ja rakendamist?

On kuulda uue õppekava tulekust, kas sellega seoses võiks midagi muutuda?

Jep, täpsustuseks: eri alade inimestel on erinevad huvid Päikese kiirguse mõõtmise viisi vastu. Kui loendada Päikeselt tulevaid footoneid (mooli või tükki ruutmeetrile sekundis), siis on kiirgusmaksimum punases; kui mõõta sealt tulevat energiat (džauli ruutmeetrile sekundis ehk vatti ruutmeetrile), siis nihkub maksimum kollasesse, sest lühema lainepikkusega footonid kannavad rohkem energiat.

@Jason – kas asi pole mitte selles, et meie Päikese kiirgusmaksimum on just kollases lainealas. See tuleneb tähe pinnatemperatuurist. Mida kuumem täht, seda sinisema poole ta maksimum nihkub, külmematel siis punasema poole.

@Jason – Punases on footonite voog kõige tihedam. Sinine on energiarikkam, aga energiast on fotosünteesil üsna savi, footon läheb tükina arvesse. Lühemalainelise footoni ülemäärasest energiast tuleb kuidagi lahti saada, aga see ülejääk läheb väga kiiresti suht ohutu soojuse kujule.

Teemal “miks on taimed rohelised” tilgub teadusartikleid tasapisi jätkuvalt, nii et selge pole see ühtigi. Rändan natuke väljapoole oma teadmisi, aga mu big picture sel teemal on järgmine. Esiteks, fotosünteesis kasutuskõlbliku footoni energia peab olema vähemalt “punane” (miski 1.8 eV oli vist). See on optimaalne, kuna ses kandis on Päikese kiirgus kõige tihedam, nii et punaseid footoneid on kõige rohkem saadaval. Niisiis, klorofüllid neelavad punases vägevasti. Ühe konkreetse pigmendi neeldumismaksimumid ei saa olla väga lähestikku, seega kui me neelame punases, siis mingi punasest lühema lainepikkuse vahemik peab nüüd halvasti neelduma. Järgmine maksimum on sinises (miks just seal, käib üle mu kompetentsi), keskele jääb roheline auk. Kollases neelab klorofüll enam-vähem rahuldavalt tänu punases neelamist tagava energianivoo vibratsioonilistele (uhh, ropendab skeptikute lehel!) alanivoodele, mis annavad neelamisvõime põhinivoost natuke suurematel energiatel.

Tegelikult topitakse seda rohelist auku jõudumööda kinni teiste pigmentidega, kõrgemates taimedes karotinoididega. Need on kollased kuni punased ja neelavad seega sinises, vähem rohelises. Mingil põhjusel, mida ma lõpuni ei mõista, pole taimed suutnud rohelist auku siiski korralikult kinni toppida – ka karotinoidid on selle lainepikkuse hankimisel siiski saamatud ja neid ei ole taimelehes ka klorofülliga võistlevates kogustes.

On näiteks mingid sigakeerulised mõttekäigud sellel teemal, et taimeleht saab oma sisemise optilise ehituse tõttu rohelist hajusast valgusest veidi paremini kätte kui otse Päikeselt tulevast lagipähevalingust, ja kõrges paksu lehestuga puistus tekitab see roheline auk sedasi tööjaotuse, kus ülemised lehed võtavad otstest punast ja sinist ja neist läbi tulev hajus valgus toidab alumisi lehti rohelisega. Mulle isiklikult tundub hõredavõitu mõttekäiguna.

lugedes komme edasi selgub erinevaid spektrialasid. samas lugesin millalgi…kas sagani või dawkinsi väidet, et just kollane ja roheline päikese spekter olla energiarikkam. aga mine tea, äkki ta eksis või mäletan ma valesti?

Marv ütles:

Miks taim roheline on? Lihtsam seletus- taimede lehed, varred neelavad just sinist ja punakat valgust, mistõttu roheline “jääb üle”.

pigem on küsimus selles, et miks on taimed seetõttu loobunud just rohelise spektri kiirgusest kuna päikesevalgus on kõige energiarikkam just kollases ja rohelises spektrialas?

@Naissoost skeptik (haruldane eksemplar?) – ma nüüd pisut parandan, sinise spektri osa valgusenergia on suurem kui rohelisel, kollasel või punasel.
Väga naljakal kombel klorofüll kasutab ATP tootmiseks just punast valgust, kuigi selle energia sisaldus on kvandi kohta u. 2 väiksem kui sinise kvandi puhul. Sellele mul seletus puudub.
Bioloogias on kasutusel mõiste “külmunud õnnetus”, et seletada mõnda olukorda, piltlikult “kui miski on piisavalt hea, et tagada süsteemi toimimine, siis pole seda vaja ka muuta”. Labane seletus: nii lihtsalt on.

Lastele mingi praktilise ülesande andmine, et mingi asja päritolu uurida, on hea mõte.