apr 03 2009
Skeptikud Tartus 16. aprillil
Järgmine skeptikute kokkusaamine toimub 16. aprillil kell 18 Tartus, Kotka Keldris. Reserveeritud on pildil olev väike saal, kuhu peaksime ka mõnusalt ära mahtuma.
Erinevalt eelmisest korrast on meil ka ametlik esineja olemas: Sirgi kutsus meile külla Anne Luige Maaülikoolist, kes räägib meile GMO taimedest ja toidust. Soovitav oleks end eelnevalt teemaga natuke kurssi viia, siis on lihtsam kuulata ja küsimusi esitada.
Üritus on endiselt vabas vormis. Ja õlu on endiselt odav :)
Keera Rubiku kuubik ise kokku!
Powered by FireStats
Kunagi sai Inglise GMO debatist natukene 8. mai blogis refereeritud: http://8mai.wordpress.com/2008.....vatatakse/
Joodikud :)
Ka Tallinnas võiks üritusi olla
Huvipärast küsin, mismoodi GMO-dest juttu tuleb?
See on teema, millesse saab ikka väää-ga skeptiliselt suhtuda … Ja samuti mitte nii vää-ga skeptiliselt…
http://www.epl.ee/arvamus/452359
üks artikkel esinejalt. Võib-olla annab suhtumist edasi.
Mida sa mõtled väga skeptiliselt suhtumise osas? Et kas GMOst oleks kasu? Ohtu? Näljahädale leevendust?
väike My ütles:
Ei tundu just paljulubav
Luik või Kull? Mõlemad on EPMÜs olemas.
Mis mõttes?
Kriku ütles:
Pole ammuilma siia lehele sattunud, aga huvitav on siin endiselt – veetsin mitu mõnusat tundi.
Teemast väljas küll, aga ei ma mõistnud kuhugi mujale ka postitada.
Omapärast lugemisvara Apollo.ee LOODUSTEADUSTE rubriigist:
Elulille iidne saladus I osa
Elulille seminari toimetatud käsikiri
Drunvalo Melchizedek
Kunagi teadsime, et kõik elav kogu universumis põhineb loomise baasmustril – Elulilleks nimetatud geomeetrilisel kujundil, mille saladuse tundmine on võimaldanud meil üldse laskuda sellesse füüsilisse eksistentsi ning mis omakorda näitab meile ka teed siit välja. Kuid kui me langesime väga kõrgelt teadvusetasandilt pimedusse, siis unustasime, kes me tõeliselt oleme…
Uskumused ja bioloogia
Bruce H. Lipton
„Uskumused ja bioloogia” on teedrajav teos uue bioloogia valdkonnas…
Tuleb välja, et geenid ja DNA ei kontrolli meie bioloogiat, vaid hoopis DNAd kontrollivad väljastpoolt rakku saabuvad signaalid, sealhulgas energeetilised sõnumid, mis pärinevad meie positiivsetest ja negatiivsetest mõtetest…
Liptoni murrangulised rakumembraani uuringud on avanud tee uuele teadusele nimega epigeneetika ning teinud temast uue bioloogia juhtfiguuri.
Et Apollo arvates need on siis kohe loodusteaduslikud teosed või? Aru ma’i saa…
Luik. Tekstis on valesti miskipärast (vb mul läks endal ka segi mingi hetk)
@väike My – GMO on teema, millest saab rääkida kui millestki väga “jumalavallatust” või amoraalselt, ühesõnaga väga emotsionaalselt, GMO-dest saab rääkida ka asjalikult.
Sinu viidatud artikkel näitab, et GMO-arutelu kisub ühekülgseks ära. Tihti vanema põlvkonna teadlased suhtuvad geenidesse kui millessegi müstilisse.
GMO-de kohta midagi üldistavalt rääkida on niisama hea, kui midagi üldistavalt öelda metallurgia või sisepõlemismootori kohta. Geneetiline modifitiseerimine on samuti lihtsalt üks tehnoloogia, millel on palju rakendusi. Mõned rakendused on suurele hulgale inimestest väga kasulikud, mõnede abil saab palju inimesi lühikese aja jooksul ära tappa. Seetõttu on küsimus “Kas te olete GMO-de poolt?” valesti esitatud.
Marv ütles:
Ei ütleks, et arutelu ühekülgseks kisub, karvad ja suled ikka lendavad ja sisukamaid või jaburamaid argumente jätkub igale osalisele. Muarust täitsa hea juhtlõng 16. aprilli ürituseks. Ise kavatsen võimalikult kindlalt kohale vajuda.
Täna siis Tartus :-)
Palun andke teada, mis ja kuidas. Ehk saab keegi kohapeal jooksvalt reportaaži kirjutada.
Kui mahti on, eks siis twitterdan sündmusest :)
http://twitter.com/elver või kui keegi teine ka twitterdama peaks, siis hashtag #skeptik http://search.twitter.com/search?q=%23skeptik
Uhuu! Kuidas läks? Kas olid tulised vaidlused?
Tore oli. Väga tuliselt ei vaieldud, pigem arutati. Kui lühidalt kokku võtta, siis jäi kõlama, et GM taimed siiski avaldavad mitmete uurimuste järgi prognoosimatut mõju teistele taimedele ning ümbritsevale mikrofloorale nii mullas kui organismides. (Hea oleks küsida Anne Luige käest ka mõned lingid siia mainitud uurimustele)
GMO nö. nõrgad kohad hetke seisuga:
* suhteliselt ebatäpne tehnoloogia geenide viimisel genoomi, ei saa valida kuhu sisse viidud geenikompleks kinnitub, seetõttu tihti ka rakk “keeldub” uut geeni genoomi vastu võtmast.
* lisaks soovitud omadust esile kutsuvale geenile tuleb kaasa panna ka markergeen ja promootor mis peab tagama geeni pideva “sisse lülitatuse”, seega tekib risk, et promootor geen hakkab mingis osas taime DNA regulatoorsüsteemis domineerima või lülitab sisse mingi teise geeni, mida pole vaja. Samuti võib see domineeriv promootor üle kanduda teistele organismidele ja kutsuda esile prognoosimatuid effekte.
* GMO ei ole sama turvaline kui aretamine ja loomulik evolutsioon, sest sisse viiakse geene väljastpoolt ristumisvõimelisi liike, mis järjekordselt võib esile kutsuda prognoosimatuid ahelreaktsioone genoomi siseselt ja ka ristumises. Samuti ei läbi GM taimed nö ranget ja aglasemat looduslikku valikut ning keskkonnaga sobitumist sest neil võimaldatakse kohe suurel hulgal kasvada ja seega ümbritsevat süsteemi suhteliselt äkiliselt mõjutada.
* GMO ei paku väidetavalt suuremat saagikust.
——
GMO posotiivsed küljed ilmnevad kui seda tehnoloogiat kasutatakse nö suletud süsteemis, kus muundatud organismid ei mõjuta oluliselt ümbritsevat keskkonda ja ei ristu vabalt. Näiteks edukalt on kasutusel muundatud bakterite abil ravimite jaoks vajalike ainete tootmine jne
Ühesõnaga tuleks küsida, kas hetkel GM taimed on ainuvõimalik ja parim lahendus näljahäda vältimiseks ja pidevalt suureneva inimhulga ära toitmiseks ning kas prognoosimatud ja kiiresti juurduvad muutused ökosüsteemis on seda riski väärt.
Targemad inimesed täiendage ja kui vaja parandage seda infot.
Ahh jaa muideks, edaspidiseks soovitaks, et kui mingi lektor on kutsutud oma vabast ajast meile tasuta infot jagama, oleks hea kui rahvas päris tund aega ei hilineks, kui võimalik.
lucid ütles:
Ehk lisaksin, et see punkt käib nende kahe peamist tüüpi GM-põllukultuuride kohta, mis praegu laialdaselt kasutusel. Ehk siis taimekaitsevahenditele (glüfosaatidele) resistentsed kultuurid ning ise kahjureid tapvat toksiini tootvad kultuurid. Lisaks sellele, et saagikus polevat kasvanud, olevat taimemürkide kasutamine muundkultuuride puhul isegi suurenenud.
Sokutan siia ühe viite tol korral puudutatud teemal:
Weed-Whacking Herbicide Proves Deadly to Human Cells