mai 30 2009
Kas usk jumalasse on ühiskonnale kasulik?
Eestis peab jutlust Ameerika megapastor Franklin Graham, kelle sõnum igale rahvale, keda ta külastab, ja inimesele, kellega ta räägib, paistab olevat see, et uskuge jumalat (kristliku versiooni Grahami varianti) ja pahed nagu alkoholism, narkomaania, kuritegevus, hoolimatus jne taanduvad.
Ühelt poolt tundub intuitiivselt usutav, et jumalakartlik moraaliõpetus, mida inimestele maast-madalast sisse õpetatakse, võiks ühiskonda hoida pahedest eemal ja inimesed naudivad turvalisemat elu kui sekulaarses ühiskonnas. Selle kinnituseks tuuakse näiteid, kus paadunud narkomaan ja muidu pätt ühel päeval jumala leidis ning sellest päevast alates korralikuks hakkas ja nüüd teisigi päästa üritab.
Sellised anekdoodid on jutlusel vahelduseks huvitavad kuulata, aga kas ühiskonna usklikuse/sekulaarsuse ja pahede leviku kohta ka mingeid uuringuandmeid on? Vähe, aga midagi siiski. 2005. aastal ilmus katoliikliku ülikooli poolt väljaantavas ajakirjas Journal of Religion and Society artikkel Cross-National Correlations of Quantifiable Societal Health with Popular Religiosity and Secularism in the Prosperous Democracies, autor Gregory Paul.
Lühidalt öeldes on korrelatsioon ühiskonna religioossuse ja sotsiaalse tervise vahel negatiivne: mida religioossem ühiskond, seda rohkem sotsiaalseid pahesid ja vastupidi – mida sekulaarsem, seda tervem ühiskond.
Muidugi on vaja defineerida mõisted ja selgitada viidatud uuringu kehtivuspiirkonda. Religioossust mõõdeti usuga jumalasse, usuga piiblisõna eksimatusse, evolutsiooni tunnistamise, palvetamise ja kirikukülastuse sagedusega. Sotsiaalset tervist mõõdeti tapmiste, laste suremuse, oodatava eluea, suguhaiguste leviku, teismeliste raseduse ja abortide arvuga. Vaatluse all oli valik nö Lääne tüüpi arenenud demokraatlikest riikidest: Austraalia, Kanada, Taani, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Iirimaa, Jaapan, Šveits, Norra, Portugal, Austria, Hispaania, Itaalia, USA, Rootsi, Uus-Meremaa.
Selles võrdluses on USAs kõige rohkem jumalasse uskujaid ja usuüritustest osavõtjaid, mis peaks populaarse uskumuse kohaselt tingima hea ühiskonna tervise, aga USAs on kõige rohkem tapmisi, suguhaigusi, teismeliste rasestumisi, aborte.
Samas Jaapanis, Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, kus on sekulaarne ühiskonnakorraldus, kus inimesed peavad evolutsiooni tõeseks, usuvad jumalat tagasihoidlikult jne, on suguhaiguste levik ja abortide arv jne tunduvalt madalam.
Kindlasti peab aga tähele panema, et korrelatsioon ei tähenda põhjuslikku seost. Miks ühes või teises ühiskonnas on rohkem või vähem sotsiaalseid hädasid, on juba teiste uuringute teema. Küll aga võib Gregory Pauli uuringuga pidada ümber lükatuks populaarse uskumuse, nagu oleks ühiskonna korralikuks toimimiseks vaja usku loojasse ja moraali andjasse. Tuleb välja, et sekulaarsed ühiskonnad nagu Jaapan, Prantsusmaa ja Skandinaavia riigid on tunduvalt lähemal praktilisele “elukultuurile” kui laiemalt levinud teistlike uskumustega riigid nagu Portugal ja eriti USA.
Samuti on ümber lükatud uskumus või hirm, et kui inimesed hülgavad usu jumalasse, siis ootab neid ees paratamatu sotsiaalne kaos.
Või tulles tagasi siinse artikli päevakajalise alguse juurde — Franklin Graham ajab jama.
Uuringu täistekst:
Cross-National Correlations of Quantifiable Societal Health with Popular Religiosity and Secularism in the Prosperous Democracies, Gregory S. Paul, Journal of Religion and Society, Vol 7 (2005)
Kriitika sama ajakirja hilisemas numbris (Vol 8 (2006)):
Religiosity, Secularism, and Social Health, A Research Note, Gerson Moreno-Riaño, Mark Caleb Smith, and Thomas Mach




















Algatan aju- ja teadvuseteema, et diskussioon neist asjust omasse voolusängi suunata. Loodetavasti kostitab Jaan meid ka ühe korralikuma artikliga, aga seniks:
Pseudoteadused. Reaalkoolis!
Mingi kummaline ja mõistetamatu koogutamine on lahti läinud ühe jumala importööri suhtes.
Skeptik.ee tunnustas Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutust (Kutsekoda)
15. ja 16. mail külastas Eestit itaallasest müsteeriumite uurija 


Keera Rubiku kuubik ise kokku!


