“Kesknädala” tavaline tase, pole midagi ära märkida. Selliseid jutukesi on seal ilmunud kümnete kui mitte sadade kaupa.

Suur isemõtleja Ülo Palover on Kesknädalas avaldanud majandusfilosoofilise kirutise Miks mustata ENSV-aegset kaubandust?. Erinevalt mõnedest teistest majandusfilosoofidest on hr. Palover Maalehe andmeil lõpetanud TPI insener-soojusenergeetiku erialal.

vara veel, tal on ema kah.

dig teeb ettepaneku värskele orvule kaastunnet avaldada.

näe, sain ka uudisteportaalist kinnitust: http://www.delfi.ee/news/paeva.....d=24807741

omamoodi huvitav on see, mismoodi isa surm välja on toodud. umbes, et: “ah, tead, vampiirinimesed siin möllasid aga noh, ega ma kellegi sõnaõigust siis piirata taha kuid las nad naudivad parem natuke aega loodust sest suvi on ju nii ilus aastaaeg. tegelt võib vast lekda, et sai foorum kinni panduda ka raskete aegade tõttu…et näe, talis suri siin reedel ära ja noh, siis mu isa kah suri täna hommikul…”

kurjad keeled räägivad, et täna varahommikul suri vanaküla isa. on küll fakt, et suri keegi sobivas vanuses aleksander (või alexander) vanaküla vormsilt, aga kas ta on nüüd vanajumala isa või onu või kes, seda ei tea.

igatahes paistab, et vabamüürlased ja vene sortsid on tõesti hannese pihtide vahele võtnud.

Ongi. Peaks Kroonikale vihjama.

Põhjustest kirjutab loomulikult Vikipeedia: diff

ei tea, aga vanaküla foorum on küll reedest alates lukus: http://www.vaimumaailm.ee

PS! tegelt on see ilmselt mingi vanaküla järhekordne “sotiaalne eksperiment” kus ta kogub piisava hulga jüngrite palveid ja anumisi ja tuleb siis neile vastu, tehes foorumi taas lahti. või midagi sarnast.

Martin Vällik ütles:

Mis saab, kui Baari-Talis ka Nõia-Hannes oma väed ühendavad?

Baari-Talis teeb poliitikas kannapöörde

Enne lõpliku otsuse langetamist käis Talis nõu küsimas maag Hannes Vanakülalt ja koos otsustatigi Eesti Iseseisvuspartei kasuks. Seejuures avastas Vanaküla, et Talisel on samasugune sisemine tunnetus nagu temal, ja seda peaks tingimata arendama.

Kroonika 2009-07-24: Baari-Talis lahkus meie seast!

Artikkel kirjutab, et kadunukesel oli astma. Teoreetiliselt ei ole välistatud, et nõiduslikud õpetused veensid teda teaduspõhisest astmaravist loobuma. Samas, tõendeid selle hüpoteesi toetuseks ka (veel?) ei ole.

Martin Vällik ütles:

19. sajandil sai tõestatud paljude haiguste pisikuteooria, kuid loomulikult ei meeldinud see kõigile, kuna võttis pinna alt igasugustelt posijatelt, kes oma lobaga inimeste hädadelt profiiti lõikavad.

19. sajand oli igasuguste “teraapiate” ja “tehnikate” osas väga viljakas. Iga sell üritas omanimelise tehnika, teraapia või praktika kaubamärgistada, mis viis selleni, et arenemise asemel jäigastusid need oma asutaja kummardamisele, et olla “õigeusklikud”, järgnesid sektisõjad ja uute kaubamärkide ilmumine. Trend on jätkunud ka 20. ning 21. sajandil.

19. sajand oli ka patentravimite õitsenguaeg. Aga millegipärast on läinud niimoodi, paljud substantsid on 20. sajandil retseptiravimitena arsti kontrolli alla läinud, rituaale aga tervisjärelevalve-organid kuigivõrd ei kontrolli.

Artikkel refereerib Tiit Pruulit:

Astroloogiliste teadete avalik levitamine peaks aga tema sõnul olema seadusega reglementeeritud, nagu seda on pornograafia levitamine või hasartmängude reklaamimine.

Iseenesest ei ole see ju paha mõte. /me kujutab juba ette ilusat suurt silti:

Tähelepanu! Tegemist on jamaga. Jamasse uskumine võib kahjustada Teie vaimset tervist!

Minu jaoks on elementaarne, et eesti (õigus)keelest rääkides kasutatakse eestikeelseid allikaid. Kui sa loed selle väite demagoogiaks, ei ole meil ilmselt tõesti millegi üle arutada.

Juhiload saab otse loomulikult isikuomaduste põhjal, milleks konkreetselt on oskus juhtida autot ja tunda liikluseeskirja. Need on konkreetset isikut iseloomustavad omadused, mille omandamiseks on ta omajagu tööd teinud ja mille olemasolu kontrollimiseks on enne juhilubade väljastamiseks ette nähtud eksamid.

Sinu vabandus on vaieldamatult asjakohane, kuid jätan selle praegu siiski vastu võtmata.

Kriku ütles:

Esiteks, minu jaoks läheb see diskrimineerimise definitsiooni küsimus ühte ritta näiteks selle üle targutamisega, et tapmine pole ka alati õigusvastane. Jah, ei ole, aga peab siis igale poole alati sellekohase selgituse lisama? Seadusandja on öelnud, millistel alustel diskrimineerimine on keelatud ja ma ei näe põhjust, miks ei võiks näiteks tööõiguslikus kontekstis “võrdse kohtlemise seaduse alusel keelatud diskrimineerimise” asemel öelda lihtsalt “diskrimineerimine”.

Teiseks, sinu poolt tsiteeritud 3. definitsiooni järgi diskrimineerimine ongi üldiselt ebaõiglane. Isiksuse sobivuse testid, juhiload jne. sinna ei lähe, sest need lähtuvad isikuomadustest, mitte grupitunnusest. Jah, muidugi annab loogikaga keerutada ja väita, et teatud isikuomadustega isikud moodustavad ju omakorda grupi, aga üldjuhul see väide siiski ei tööta, kuna reeglina otsitakse paljude isikuomaduste kombinatsioone (meeskonnatöö oskus, kogemus, haridus, keeled, palgasoov jne) ja hinnatakse kandidaate nende erinevaid omadusi kaaludes. Ideaalset kandidaati, kes kõikidele nõudmistele 100%-ndiliselt vastaks, tuleb väga harva ette.

Kolmandaks, võõrkeelsete sõnastike kasutamine eesti keelde puutuvate vaidluste puhul on üldjuhul libe tee.

Alustan kolmanda punktiga: libe tee on üldjuhul demagoogia, millele Sa kolmandat punkti tuues oled toetunud. Juhul, kui allikaviide mille ma tõin, Sulle ei sobi, võid ise parema ja eestikeelse otsida. Seoses sellega, et vaidlusesse hakkavad tekkima sobimatud võtted, loen ma praeguse diskussiooni selle kirjaga enda jaoks lõppenuks.

Enne seda veel Sinu kahe esimese punkti kohta:

esimeses punktis viidatud seadusandja poolt erisuste välja toomise põhjuste kohta loe minu seisukohta “ivar”-ile kirjutatud vastusest.

teine punkt – minu tsiteeritud M.-W. definitsioonis ei ole diskrimineerimine defineeritud vaikimisi negatiivsena. See, et Sa selle konteksti sinna ümber mõtled, on Sinu probleem.
Juhilube ei anta isikuomaduste põhjal. Ka PhD kraadi ei saa isikuomaduste eest. PhD on päris kindlasti grupitunnus, niiet kokkuvõtvalt, ajad Sa oma teises punktis sulaselget jama.

Vabandan kirja terava tooni eest, kuid ma loen demagoogiavõtete kasutamist diskussioonis milles ma osalen, otseseks solvanguks.

ivar ütles:

maahärra ütles:

Aitüma külamees. Mul oligi head näidet vaja, kus definitsioonidest ööd ega mütsi ei teata ning piirdutakse loosungite ja deklaratsioonidega.
Eelarvamused ja diskrimineerimine võivad olla küll seotud, kuid kindlasti pole nad samad asjad.

Kindel? Definitiivse poole pealt on eelarvamusel ja diskriminatsioonil üsnagi oluline kattuvus.

Diskrimineerimine on tegevus. Eelarvamus on seos. Eelarvamus ja diskrimineerimine on samas suhtes nagu nälg ja söömine (seose olemasolu puhul) või nälg ja pokkerimäng (seose puudumise puhul).

Vahettegemine aga on oluline just praktiliselt. Eelarvamused ei ole seadusega karistatavad (va. holokaustis kahtlemine) küll aga on karistatav diskrimineerimine ,kui selle juhus tuvastakse. Siis on olulised juba faktid ja asjaolud, definitsioonid jäävad tagaplaanile.

väike teemassepuutuv lugemine – https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13147946

§ 2. Seaduse kohaldamisala
(2) Isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu on keelatud:
1) töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel;

Definitsioonid on seaduse sees olemas

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

(1) Seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

§ 3. Võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimine

(1) Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel.

Ja kus on siin siis diskrimineerimine mõistena defineeritud? Seadusandjale pole midagi ette heita, sest Sinu toodud tekstist on selgelt näha, et nemad on diskrimineerimise mõiste olemusest adekvaatselt aru saanud. Sellest ka vajadus eraldi välja tuua diskrimineerimise vormid, mille puhul loetakse võrdse kohtlemise põhimõte rikutuks.

Esiteks, minu jaoks läheb see diskrimineerimise definitsiooni küsimus ühte ritta näiteks selle üle targutamisega, et tapmine pole ka alati õigusvastane. Jah, ei ole, aga peab siis igale poole alati sellekohase selgituse lisama? Seadusandja on öelnud, millistel alustel diskrimineerimine on keelatud ja ma ei näe põhjust, miks ei võiks näiteks tööõiguslikus kontekstis “võrdse kohtlemise seaduse alusel keelatud diskrimineerimise” asemel öelda lihtsalt “diskrimineerimine”.

Teiseks, sinu poolt tsiteeritud 3. definitsiooni järgi diskrimineerimine ongi üldiselt ebaõiglane. Isiksuse sobivuse testid, juhiload jne. sinna ei lähe, sest need lähtuvad isikuomadustest, mitte grupitunnusest. Jah, muidugi annab loogikaga keerutada ja väita, et teatud isikuomadustega isikud moodustavad ju omakorda grupi, aga üldjuhul see väide siiski ei tööta, kuna reeglina otsitakse paljude isikuomaduste kombinatsioone (meeskonnatöö oskus, kogemus, haridus, keeled, palgasoov jne) ja hinnatakse kandidaate nende erinevaid omadusi kaaludes. Ideaalset kandidaati, kes kõikidele nõudmistele 100%-ndiliselt vastaks, tuleb väga harva ette.

Kolmandaks, võõrkeelsete sõnastike kasutamine eesti keelde puutuvate vaidluste puhul on üldjuhul libe tee.

maahärra ütles:

Aitüma külamees. Mul oligi head näidet vaja, kus definitsioonidest ööd ega mütsi ei teata ning piirdutakse loosungite ja deklaratsioonidega.
Eelarvamused ja diskrimineerimine võivad olla küll seotud, kuid kindlasti pole nad samad asjad.

Kindel? Definitiivse poole pealt on eelarvamusel ja diskriminatsioonil üsnagi oluline kattuvus.

Vahettegemine aga on oluline just praktiliselt. Eelarvamused ei ole seadusega karistatavad (va. holokaustis kahtlemine) küll aga on karistatav diskrimineerimine ,kui selle juhus tuvastakse. Siis on olulised juba faktid ja asjaolud, definitsioonid jäävad tagaplaanile.

väike teemassepuutuv lugemine – https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13147946

§ 2. Seaduse kohaldamisala
(2) Isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu on keelatud:
1) töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel;

Definitsioonid on seaduse sees olemas

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

(1) Seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

§ 3. Võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimine

(1) Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel.