Uudishimulikud inimesed otsivad kõike ja saavad vajadusel teada. Kes ei suuda õhupalli leiutada, see leiutab enda jaoks midagi muud.

@k_v –

bioväli=biosfäär? Homöostaas?

Müstilise kammajaa uurimine kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. Siis saabki teada miks need jutud tekivad ja kas neil võib olla ehk mõni reaalne põhjus. Loch nessi koletist on ka nö igaks juhuks otsitud :Lol:

Igasugune teadus võiks alata sellest, et defineeritakse mõisted. Näiteks “bioväli”.
Enne seda mina mingit teadust leida ega näha ei oska.
Sorry.

Mis takistab vitsameestel kodus piirkondlikku hüdrogeoloogiat tuupida ja siis minna showd tegema?

Kontrollitud katses tuleks seljuhul keskenduda mingitele spetsiifilistele iseärasustele pinnases mida saabki kindlaks teha vaid testimisega. Näiteks esmalt käib pildaja mingid kohad üle. Pärast võetakse proovid ja tulemusi võrreldakse.

Ma usun, et vitsameestel on samuti täiesti ükskõik, kas kvaliteetsed vee-mehed neid toetavad või mitte. Saad kuskilt kaardid kätte ja ise katsetad, ei kutsu teadlasi kohale. Nii teed ka ise järeldused. Selles suhtes on sinne debatt suhteliselt vales kohas ja vale valik.

Üldiselt, kes guugeldab sõnapaari “skeptic dowsing” leiab tonnide viisi infot ja kontrollitud tingimustes toimunud katsete tulemusi… Alustada võiks kasvõi google-i poolt kõige esimesena välja pakutavast: The Skeptic’s Dictionary-st

Jah, muidugi puudub hüdrogeoloogil huvi ja vajadus süveneda uinamuinasse. Minu poolt silmas peetud väikene süvenemine võiks olla lihtsalt tasemel, mis võimaldaks teadlasel või spetsialistil vältida lauseid veesoonte mõjust inimese bioväljale või siis pildamise edukusest:

Hüdrogeoloogid ei eita pendli- või vitsameeste võimet leida veesoonte asukohti, kuid metoodika, kuidas need pendlimõõtmispunktid on omavahel salajõgedeks ühendatud, on ülimalt spekulatiivne.

Jah, muidugi võivad leida, aga sama suure tõenäosusega kui kogenud silmaga inimene maastikku ja loodust vaadeldes. Või siis tihtipeale ka lihtsalt suvaliselt labidat maasse lüües. See on ala, kus nähtuse enda olemasolu on piisavalt uuritud ja paraku on see olematuks tunnistatud. Kui aga teadlane või erialainimene midagi taolist mainib, hoolimata asjaolust, et ta ei ole tegelikult iialgi selle peale mõelnud, saati siis veel asja uurinud, siis on ülisuur oht mitte ainult ise pahasti välja paista, vaid, mis hulga hullem, sellised lapsused saavad paramaailma poolt kiiresti ja kurjasti ära kasutatud.

Mõned üksikud viited, millele tegelikult juba varemgi viidatud:

Oulu ülikooli uuring

James Randi Austraalias, kus muu huvitava seas ka pikk lugu pildamiskatsest Austraalia parimate “geobioloogide” ja muude sharlatanidega.

Eesti hüdrogeoloogial ja hüdrogeoloogide teadmistel pole bioväljadega tõepoolest mingit seost ja kuidas saakski olla, sest keegi peaks olema ju seda uurinud, leidnud teadlaskonnas positiivset vastukaja ning muutunud järk-järgult professionaaliks. Eesti hüdrogeoloogide hulgas, keda on käputäis, selliseid inimesi ei ole – valdav enamus on välja kasvanud Tartu Ülikooli geoloogiaõpetusest. Ütlen nii, et Eesti hüdrogeoloogidel on ka ilma bioväljadele pühendumiseta massiliselt tööd – kvaliteetset vett ja piisaval hulgal on ju kõigil vaja, reostus levib jne. Meie hüdrogeoloogidel on kogu Eesti kaardid kümnete tuhandete puuraukude vee-andmetega, kus on täpselt näha, kui sügaval vesi on ning sageli ka on kvaliteet enam-vähem ette ennustatav. Kvaliteetse veevarustuse seisukohast seega üldiselt on ekspertidel täiesti ükskõik, kas mingid vitsamehed oma teenuseid pakuvad või mitte. Kui keegi tuleb puurkaevu tellima, võetakse andmebaas lahti ning ekspert ütleb ära, kui sügavalt vee võiks kätte saada ka mis kaev maksma võiks minna, koos riskihinnanguga muidugi. Geoloogia pakub alati üllatusi. Kui nüüd keegi küsib, kas vitsamehe abil õnnestub kaevu rajamisel raha kokku hoida, siis köhataksin vaikselt selle peale. Kuigi tunnistan, et see on mingil määral skeptiku ja teadlase köhatus. Sama moodi võib lotopileti osta. Mis puutub teadusesse, siis teadlane saab raha oma tegevuseks siis, kui tema tegevust tunnustatakse, st teadusartikleid publitseeritakse. Publitseerimine eeldab, et 2 teadlast artikli sisu heaks kiidavad. Kuigi teadlastel ehk olekski rohkem öelda, kui nad ennast arendaksid, eriti rohkem kui isehakanud vitsameestel (kuna on olemas põhjalikud teadmised põhjaveest), siis puudub teadlastel igasugune motivatsioon sellega tegelda. Lisaks võivad kolleegid hakata sind soolapuhujaks tituleerima. Tekkinud vaakumi aga kasutavad ära isehakanud eksperdid. Piisab muinasloost, et ebatavaliste võimetega on võimalik mingeid välju tajuda, ning kuulsust ja tellimusi kui palju. Mina arvan, et inimese võimetest on palju veel teadmata ning on inimesi, kel ka omapäraseid võimeid olemas. Samas varjutab äri ja populism kogu võimaliku tegeliku potentsiaali. Piisab, kui võtta mingi pendel, vits või trumm kätte ja ongi inim-biosensor valmis. Seega on olemas hall tsoon, mille ühest küljest varjutab teadussüsteem ja teisest küljest äri. Ütleme ausalt, me ei tea sellest tsoonist suurt midagi ja ei saagi eriti teadma, sest ma ei näe motivaatorit, mis arenguid kaasa tooks – teadlastel on vaja artikleid, ‘geobioloogidel’ populaarsust ja raha ning vähegi karismaatilisem, omapärasem ja suhtlejam tegelane lööb paremini läbi kui tõsine võimalik ekspert. Efekt on pigem psühholoogiline kui platseebo, sama moodi nagu tuulegeneraatori naabruses olevad põliselanikud saavad krampe mitte varjude vilkumisest, vaid teadmisest, et keegi nende heaolu arvel taskuid täidab, samas kui tuulegeneraatori omanik on stressis siis, kui tiivik ringi ei käi… Tänapäeva materialistlikus maailmas on inimene (looduse kroon) oma käitumismudelitelt ikkagi kohutavalt primitiivne.

Just maapinnalähedased, valdavalt vertikaalsed lõhed, tänu nende suuremale veesisaldusele võivad mõjutada inimese biovälja.

Ma arvan, et see lause näitab lihtsalt, et Rein Perens võib küll olla hää hüdrogeoloog, aga pildamisest ja “bioväljadest”, millel kõigel tegelikult ju seos tema erialaga puudub, teab ta vaid mitteskeptilise ja mittehuvitunud tavakodaniku tasemel, kes on midagi kuulnud ja süvenemata oletab, et “ju seal ehk midagi siis võib olla”. Ehk siis ta ei ole lihtsalt vaevunud selle teemaga tutvuma. Mis iseenesest ei oleks ju väikesegi huvi puhul üleüldse keeruline ning siis jääksid ka sellised kummastavad laused teadlase jutust välja …

siin on kuskil mitmes teemas seletatud, mismoodi see traat peos keerlema hakkab. ise järgi proovides võid veenduda, et seda on erakordselt lihtne lausa kogemata esile kutsuda. rääkimata tahtlikkusest.

Martin, sul on vist magister Perensi kontakt, küsi palun selgitust, et mis on tema arvates bioväli ja kuidas seda maa-alused asjad võivad mõjutada. Oleks väga põnev lugeda.

Vestlesin hiljuti abielupaariga, kes Aafrikas farmi peab. Veeotsingud on seal maal oluline teema. Mõlemad kinnitasid väga veendunult, et on ise kogenud seda, kuidas vits teatud punktides käes liikuma hakkab. See tunduvat väga selgelt mingi välise jõu mõjuna, mitte enda teadvustamata liigutuste võimendumisena. Et pendlit võid küll ise näppude vahel kõigutada, aga traati on keeruline kätt liigutamata peos pöörduma panna. Muude nn paranähtuste suhtes olid nad skeptilised.

Ehk ta ütleb, et isegi kui see biovälja võimalus poleks välistatud, siis ei ole võimalik praeguste pildamismeetoditega ikkagi midagi tuvastada.

Tegu on loogikast tuntud konstruktsiooniga: kõigepealt võtame ühe väite eelduseks kui tõese ja siis näitame ära, et me ei jõua kuhugi väite tõseuse kehtimisel.

Mulle tundub, et kõikide võimaluste lahti jätmise asemel on autor antud küsimuses endale mingid arusaamad kujundanud ja selles lõigus vihjab nendele. Et miks siis ikkagi just maapinnalähedased suure veesisaldusega lõhed võivad mõjutada mingit inimese biovälja, aga teised mitte. Seda repliiki sisaldavast lõigust võib välja lugeda nagu oleks pildamine siiski reaalselt töötav meetod millegi detekteerimiseks.

Mina saan Perensi repliigist nii aru, et ta lihtsalt ei soovi sel küsimusel peatuda, kuna see on antud kontekstis asjakohatu ja jätab kõik võimalused lahti.

Sooviks samuti nendes küsimustes mingit selgust.