aug 18 2009
Simon Singh: Ettevaatust — seljalõks!
Avaldan eestikeelsena Suurbritannia teadusajakirjaniku Simon Singhi veidi muudetud artikli, mille algversioonis ilmunud sõna “bogus” (ingl. võlts) on vallandanud pika ahela juhtumeid ja tegevusi, mis võivad viia sealse laimuseaduse muutmiseni ja kiropraktika kui tegevusala lõpliku marginaliseerumiseni. Artiklist vallandunut saab jälgida Sense About Science vastaval kodulehel.
Ettevaatust — seljalõks!
Mõned praktiseerijad väidavad, et see ravib kõike, kuid uuringud viitavad, et kiropraktika annab erinevaid tulemusi ja võib olla isegi surmav, ütleb Simon Singh.
Sa võid üllatuda, kui saad teada, et kiropraktika rajaja Daniel David Palmer kirjutas: “99% kõigist haigustest on põhjustatud paigast nihkunud selgroolülidest”. 1860. aastatel hakkas ta arendama oma teooriat, milles väitis, et selgroog on seotud peaaegu iga haigusega, kuna seljaaju ühendab peaaju kogu muu kehaga. Seetõttu võib iga nihestus selgroos põhjustada probleemi muudes kehaosades.
Pealegi parandas Palmeri esimene kiropraktiline sekkumine väidetavalt mehe, kes oli 17 aastat täiesti kurt olnud. Teine raviseanss oli võrdselt veider, kuna ta väitis, et ravis patsiendi südameprobleeme paigast nihkunud selgroolüli asendi parandamisega.
Võime küll arvata, et tänapäevased kiropraktikud piiravad oma tegevust seljahädade ravitsemisega, kuid mõned hoiavad päris hulle ideid tänini elus. Fundamentalistid väidavad, et nad suudavad ravida kõike, sealhulgas pakkuda abi laste koolikute, une- ja toitumishäirete, sagedaste kõrvanakkuste, astma ja pikaajalise nutmise ravimisel — vaatamata sellele, et pole olemas tõenditerakestki.
Ma võin kindlalt öelda, et sellised väited on täielik jama, kuna olen kaasautor alternatiivmeditsiinist pajatavale raamatule koos maailma esimese alternatiivmeditsiini professoriga Edzard Ernst. Ta on ise kiropraktikat õppinud ja seda oma töös kasutanud. Sel ajal hakkas ta nägema vajadust kriitilise hindamise järele. Teiste projektide seas hindas ta 70 uuringu tõendeid selle kohta, kas kiropraktikast võib olla kasu nende probleemide korral, mis ei ole seotud seljaga. Ta ei leidnud tõendeid, mis viitaksid, et kiropraktikud suudaksid ühtki neist hädadest ravida.
Aga kuidas on lood kiropraktikaga seljaprobleemide lahendamisel? Selgroo käsitsemine võib ravida mõningaid probleeme, kuid tulemused on erinevad. Tõttöelda on ka tavapärasemad lähenemised nagu füsioteraapia seljahädade ravimisel kimpus järjekindlate tulemuste saavutamisega. Sellegipoolest tuleks eelistada tavapäraseid meetodeid, kuna kiropraktikaga on seotud tõsised ohud.
2001. aastal selgus viie uuringu põhjal tehtud süstemaatilisest ülevaatest, et umbes pooled kiropraktiku juures käinutest kogevad lühiajalisi ebameeldivaid kõrvalmõjusid nagu näiteks valu, tuimus, jäikus, peapööritus ja peavalu. Need on küll suhteliselt tagasihoidlikud kõrvalmõjud, kuid nende esinemise sagedus on küllalt suur ja neid tuleks hinnata koos kiropraktikast saadava piiratud kasuga.
Rohkem teeb muret kiropraktikute firmaliigutus – kiire ja madala ulatusega tõuge, mis kannab endaga märkimisväärseid ohte. See liigutus sisaldab liigeste väänamist kiire ja terava jõuga üle nende loomuliku liikumisulatuse. Kuigi enamikele patsientidest on see protseduur ohutu, võivad mõned saada kannatada nihestuste või murdude näol.
Veel hullem on see, et kaela väänamine võib kahjustada kaela lüliarterit (vertebraalarterit), mis toidab peaaju verega. Kaela lüliarteri rebenemine (vertebral dissection) võib lõplikult katkestada aju verevarustuse, millele võib järgneda ajuinsult ja isegi surm. Kuna tavaliselt on veresoone rebenemise ja aju verevarustuse katkemise vahel mõningane viiteaeg, siis jäi seos kiropraktika ja insuldi vahel aastaid märkamata, aga hiljuti on õnnestunud tuvastada juhtumid, kus kiropraktiline kaelamanipulatsioon on kindlapeale kaela lüliarteri rebenemise põhjuseks.
Laurie Mathiason oli 20-aastane ettekandja Kanadast, kes külastas 1997.-1998. aastal 21 korda kiropraktikut, et saada leevendust alaselja valude vastu. Oma eelviimasel visiidil kurtis ta kaela kangust. Samal õhtul restoranis hakkasid kandikud ta käest maha kukkuma ja ta läks kiropraktiku juurde tagasi. Kui kiropraktik ta kaela käsitses, hakkas Mathiason karjuma, tema silmad pööritama, ta suust vahtu tulema ja keha tõmblema. Ta viidi kiiresti haiglasse, kus ta koomasse langes ja kolme päeva pärast suri. Lahkamisraportis kirjutas koroner: “Laurie suri vertebraalarteri rebenemise tõttu, mis ilmnes seoses kiropraktiku poolt sooritatud kaelamanipulatsiooniga.”
See ei ole üksikjuhtum. Ainuüksi Kanadas on mitu naist, kes on surnud peale kiropraktilist teraapiat ja professor Ernst on meditsiinikirjandusest tuvastanud umbes 700 tõsise kõrvalmõju juhtumit. See peaks tervishoiuametnikele tõsist muret valmistama ja eriti seetõttu, et tegelik juhtumite arv on alaraporteerimise tõttu palju suurem. Kui selgroo manipuleerimine oleks sarnaste kahjulike kõrvalmõjudega ravim ilma silmanähtava kasuta, kõrvaldataks selline ravim müügilt kindlasti ära.
Simon Singh on teaduskirjanik Londonist ja koos Edzard Ernstiga raamatu Trikk või ravi? Alternatiivmeditsiin kohtupingis. kaasautor. Siinne tekst on muudetud versioon algselt ajalehes The Guardian ilmunud artiklist, mille peale Briti Kiropraktikute Assotsiatsioon Simon Singhi laimu eest kohtusse kaebas.
Keera Rubiku kuubik ise kokku!
Powered by FireStats
Huvitav, kui palju kiropraktiku jaoks vastutuskindlustus maksta võiks?
Esiteks, uskumatult halb tõlge. Kasvõi näiteks Vundamentalist -> fundamentalist, palun.
Teiseks, artikkel kubiseb demagoogiavõtetest, mida tavaliselt kasutavad alternatiivsuundade pooldajad, kasvõi ühe juhtumi väljatoomine (vrd – Laurie Mathiason oli 20-aastane ettekandja Kanadast. Tal olid arstid diagnoosinud ravimatu vähi, aga ta sai kiropraktiku abiga terveks. Kanadas on sadu naisi niimoodi terveks saanud).
Ei ühtegi viidet, puhas kuulujutt.
Skeptik võiks ikka natuke rohkem kvaliteeti hoida.
@kenny – vundamentalist –> fundamentalist, parandatud. Veel miskit?
Tasub muidugi olla tähelepanelik selles osas, et tegu oli ajalehes ilmunud artikliga. Ajalehes. Nagu meil on näiteks Eesti Päevaleht. Tänapäeva internetiseerituse juures on sul isiklik võimalus asja ju ise lähemalt uurida, kui nimi on teada ja teema rohkem huvitab. Selleks ei kulu ju palju aega, või mis?
Mis arvudesse puutub, siis arvatavasti ikka jõudsid lugemisega ka sinnamaani, kus on öeldud, et Edzard Ernst on meditsiinikirjandusest tuvastanud kiropraktilistel sekkumistel umbes 700 tõsise kõrvalmõju juhtumit. Jällegi, Guardiani puhul ei ole tegu meditsiiniajakirjaga, kus kõik viited kenasti üles peaksid täheldatud olema. Tegu on ajalehega.
“And even the more moderate chiropractors have ideas above their station” – ja ka mõõdukamad kiropraktikud on üleliia tähtsust täis.
“To be fair, conventional approaches, such as physiotherapy, also struggle to treat back problems with any consistency”" – Ausalt öelda üritavad ka traditsioonilised lähenemised, näiteks füsioteraapia, ravida kõiksuguseid seljahädasid.
This should be a major concern for health officials, particularly as under-reporting will mean that the actual number of cases is much higher. – see peaks tervishoiuametnikele muret valmistama, eriti seetõttu, et alaregistreerimine tähendab, et tegelikkuses esineb palju rohkem juhtumeid.
nendest kohtades võis mõte pisut moonutatud saada. Kohati on tõlge lihtsalt liiga toores.
—
Aga see selleks. Jah, saan aru, et tegemist on ajalehega, mis võtab asju pisut lõdvemalt. Samas, see on koht, kus Skeptik.ee-l on võimalus erineda mölafoorumitest, kus kellelegi paljude tiitlitega raamatu autorile viidates jutlustatakse vaktsineerimisest loobumist või enda elektriga ravimist või viidatakse naistelehes (ka ajakirjandus ju) ilmunud aigar säde plämale kui tõele (kusjuures, ka viimatimainitud artiklis oli viiteid, küll samasugusele pullikakalaadungile).
Skeptik võiks hoida puhast profiili ja järjekindlalt nõuda endalt kõrgemaid standardeid. Nii igaks juhuks.
Edu!!
kenny ütles:
“Struggle to” peaks tähendama ikka umbes nagu “kimpus olema”. Ehk siis võiks lause mõte kõlada: Tõtt öelda on ka tavapärased lähenemised nagu füsioteraapia seljahädade ravil hädas pidevalt heade tulemuste saavutamisega.
Pigem “korrapäraselt” kui “pidevalt”.
kenny ütles:
Nii hull see artikkel nüüd ka ei olnud.
Pluss muidugi see, et tegelikult on osa selle artikli ajakirjanduslikust väärtusest ülalmainitud laimuprotsess. Paremat artiklit võiks valida küll, aga artiklit, mis oleks korraga parem ja illustreeriks sihukest vastikut nähtust, tuleb tikutulega otsida.
Küsimus.
Siinne artikli ilmumine on osa laialdasest toetusaktsioonist teadusteemaliste vaidluste edendamise ja seda takistava Briti laimuseaduse muutmise poolt.
Selleks, et siinne toetusavaldus leiaks kajastamist kampaania kodulehel (ja skeptik.ee lehe olemasolu ka mujal maailmas nähtavamaks saaks), tuleks artiklis see “bogus” osa ära jätta ja kasutada seda sõnastust, mis Sense About Science kodulehel välja on pandud.
Kas muudan artiklit?
(Ja samas kasutan ka Kenny ja Arko ettepanekuid teksti parandamise osas.)
Jah.
Kui selg paigast ära läheb ja valu teeb, siis minu tutvusringkond käib Tallinnas Tiit Ilvese nimelise arsti juures: http://www.tiitilves.ee. Ja väidetavalt paneb ta kõik ühe nõksuga paika tagasi. Kodulehekülje põhjal tundub, et ta tegeleb tõesti selgade parandamisega, mitte selja kaudu muude hädade ravimisega.
Oleks huvitav sellele kiropraktika-jutule tema kommentaari saada…
@Martin Vällik –
Tundub mõistlik.
http://www.tiitilves.ee/altern.....index.html
Hm.
@Kriku – @dig – tehtud, aga kohendamisettepanekud on jätkuvalt teretulnud.
Meie lisapingutus on vilja kandnud – nüüd on Sense About Science kodukal lisandus, et artikkel on olemas ka eesti keeles skeptik.ee kodulehel.
Kusjuures suhtlesin Sense About Science esindajaga sulaselges eesti keeles :-)
Tere tulemast ka meie foorumisse rääkima, kuidas eesti keel sinna jõudis!
Prooviks ka kätt, ehk õnnestusid mõned lõigud paremini:
Some practitioners claim it is a cure-all, but the research suggests chiropractic therapy has mixed results – and can even be lethal, says Simon Singh.
Mõned kiropraktikud väidavad, et tegu on imeraviga, kuid uuringud viitavad sellele, et kiropraktikal on mitmesuguseid tagajärgi, ning võib isegi surmaga lõppeda, ütleb Simon Singh
You might be surprised to know that the founder of chiropractic therapy, Daniel David Palmer, wrote that “99% of all diseases are caused by displaced vertebrae”. In the 1860s, Palmer began to develop his theory that the spine was involved in almost every illness because the spinal cord connects the brain to the rest of the body. Therefore any misalignment could cause a problem in distant parts of the body.
Teid võib üllatada, et kiropraktilise ravimeetodi rajaja, Daniel David Palmer, kirjutas järgmist: “99% kõigist haigustest põhjustavad nihkunud selgroolülid”. Palmer hakkas 1860-ndatel arendama teooriat, et selgroog on seotud pea iga haigusega, sest seljaaju ühendab peaaju ülejäänud kehaga. Seega võib mistahes nihe põhjustada hädasid teistes kehaosades.
In fact, Palmer’s first chiropractic intervention supposedly cured a man who had been profoundly deaf for 17 years. His second treatment was equally strange, because he claimed that he treated a patient with heart trouble by correcting a displaced vertebra.
Palmeri esimene kiropraktiline sekkumine ravis väidetavalt terveks mehe, kes oli 17 aastat täiesti kurt olnud. Tema teine ravimine oli sama kummaline, sest tema väite kohaselt ravis ta südamehaiget patsienti nihkunud selgroolüli paika asetamisega.
You might think that modern chiropractors restrict themselves to treating back problems, but in fact some still possess quite wacky ideas. The fundamentalists argue that they can cure anything, including helping treat children with colic, sleeping and feeding problems, frequent ear infections, asthma and prolonged crying – even though there is not a jot of evidence.
Võiks arvata, et kiropraktikud jäävad tänapäeval seljahädade ravimise juurde, kuid tegelikult on mõnedel neist ikka veel üsna jaburaid ideid. Fundamentalistid väidavad, et suudavad ravida kõike, kaasaarvatud laste voolmeid, une- ja toitumishäireid, korduvaid kõrvapõletikke, astmat ja pikaajalisi nutuhoogusid — isegi kui selle kohta pole tõendiraasugi.
I can confidently label these assertions as utter nonsense because I have co-authored a book about alternative medicine with the world’s first professor of complementary medicine, Edzard Ernst. He learned chiropractic techniques himself and used them as a doctor. This is when he began to see the need for some critical evaluation. Among other projects, he examined the evidence from 70 trials exploring the benefits of chiropractic therapy in conditions unrelated to the back. He found no evidence to suggest that chiropractors could treat any such conditions.
Ma võin julgelt öelda, et need väited on täielik jama, sest olin koos maailma esimese täiendmeditsiini professori, Edzard Ernstiga, alternatiivmeditsiini käsitleva raamatu kaasautoriks. Tema õppis ka ise kiropraktika võtteid ja kasutas neid arstina. Just sel ajal märkas ta vajadust kriitilise uuringu järele. Muuhulgas uuris ta ka 70 katse tulemusi, mis uurisid kiropraktilise teraapia kasulikkust seljaga mitteseotud tervisehädade korral. Ta ei leidnud ühtegi tõendit, mis näidanuks, et kiropraktikud selliseid hädasid ravida suudaks.
But what about chiropractic in the context of treating back problems? Manipulating the spine can cure some problems, but results are mixed. To be fair, conventional approaches, such as physiotherapy, also struggle to treat back problems with any consistency. Nevertheless, conventional therapy is still preferable because of the serious dangers associated with chiropractic.
Aga kuidas on kiropraktikaga lood seljahädade ravimise puhul? Selgrooga manipuleerimine võib mõningaid hädasid ravida, kuid tulemused on seinast seina. Tõele au andes jäävad ka tavapärased raviviisid, nagu füsioteraapia, jänni seljahädade ravimisel järjepidevate tulemuste saavutamisega. Sellegipoolest on tavateraapiad kiropraktikaga seotud tõsiste ohtude tõttu ikkagi eelisseisus.
In 2001, a systematic review of five studies revealed that roughly half of all chiropractic patients experience temporary adverse effects, such as pain, numbness, stiffness, dizziness and headaches. These are relatively minor effects, but the frequency is very high, and this has to be weighed against the limited benefit offered by chiropractors.
Viie uuringu kohta tehtud süstematiline analüüs 2001. aastal näitas, et ligikaudu pooled kiropraktikute patsientidest kogevad selliseid ajutisi negatiivseid kõrvalmõjusid nagu valu, tuimus, kangestus, peapööritus ja peavalu. Need on võrdlemisi tühised kõrvalmõjud, kuid nende esinemissagedus on väga suur ja seejuures tuleb arvestada kiropraktika piiratud kasutegurit.
More worryingly, the hallmark technique of the chiropractor, known as high-velocity, low-amplitude thrust, carries much more significant risks. This involves pushing joints beyond their natural range of motion by applying a short, sharp force. Although this is a safe procedure for most patients, others can suffer dislocations and fractures.
Rohkem muret teeb kiropraktika firmaliigutus, mida tuntakse HVLA (kiire lühikese ulatusega tõuge) nime all ja on oluliselt ohtlikum. See hõlmab liigeste väänamist kiire järsu liigutuse abil üle nende loomulike liikumispiiride. Kuigi see on enamasti ohutu protseduur, võib see põhjustada nihestusi ja luumurde.
Worse still, manipulation of the neck can damage the vertebral arteries, which supply blood to the brain. So-called vertebral dissection can ultimately cut off the blood supply, which in turn can lead to a stroke and even death. Because there is usually a delay between the vertebral dissection and the blockage of blood to the brain, the link between chiropractic and strokes went unnoticed for many years. Recently, however, it has been possible to identify cases where spinal manipulation has certainly been the cause of vertebral dissection.
Veel hullem on kaela manipuleerimine, mis võib vigastada peaaju verega varustavaid vertebraalartereid. Vertebraalarteri rebenemine võib verevarustuse katkestada, mille tagajärjeks võib olla ajurabandus või isegi surm. Kuna vertebraalarteri rebenemisest aju verevarustuse katkemiseni läheb aega, kulus aastaid enne kui seost kiropraktika ja rabanduste vahel märgati. Viimasel ajal on aga õnnestunud tuvastada juhtumeid, kus vertebraalarteri rebenemise kindlaks põhjuseks on olnud lülisamba manipuleerimine.
Laurie Mathiason was a 20-year-old Canadian waitress who visited a chiropractor 21 times between 1997 and 1998 to relieve her low-back pain. On her penultimate visit she complained of stiffness in her neck. That evening she began dropping plates at the restaurant, so she returned to the chiropractor. As the chiropractor manipulated her neck, Mathiason began to cry, her eyes started to roll, she foamed at the mouth and her body began to convulse. She was rushed to hospital, slipped into a coma and died three days later. At the inquest, the coroner declared: “Laurie died of a ruptured vertebral artery, which occurred in association with a chiropractic manipulation of the neck.”
Laurie Mathiason oli 20-aastane ettekandja Kanadast, kes aastail 1997-1998 külastas 21 korral kiropraktikut oma alaseljavalude leevendamiseks. Eelviimase külastuse ajal kurtis ta kangust kaelas. Samal õhtul hakkas ta restoranis taldrikuid käest pillama ja naases seetõttu kiropraktiku juurde. Kui kiropraktik tema kaela manipuleeris, hakkas Mathiason karjuma, silmi pööritama, suust vahtu välja ajama ja krampides tõmblema. Ta viidi haiglasse, kus ta koomasse langes ja kolm päeva hiljem suri. Surma põhjust uurinud koroner jõudis järeldusele: “Laurie surma põhjustas vertebraalarteri rebend, mis tekkis seoses kaela kiropraktilise manipuleerimisega.”
This case is not unique. In Canada alone there have been several other women who have died after receiving chiropractic therapy, and Edzard Ernst has identified about 700 cases of serious complications among the medical literature. This should be a major concern for health officials, particularly as under-reporting will mean that the actual number of cases is much higher. If spinal manipulation were a drug with such serious adverse effects and so little demonstrable benefit, then it would almost certainly have been taken off the market.
See pole üksikjuhtum. Ainuüksi Kanadas on veel mitu naist surnud pärast kiropraktilist teraapiat, ning Edzard Ernst on meditsiinikirjandusest tuvastanud ligikaudu 700 rasket tüsistust. See asjaolu peaks tervishoiuametnikke tõsiselt huvitama. Eriti seetõttu, et registreerimata juhtumeid arvestades on tegelik arv palju suurem. Kui selgroo manipuleermise asemel oleks tegemist ravimiga, millel on nii tõsised kõrvalmõjud ja nii väike kasutegur, oleks see üsna kindlasti juba müügist korjatud.
Simon Singh is a science writer in London and the co-author, with Edzard Ernst, of Trick or Treatment? Alternative Medicine on Trial. This is an edited version of an article published in The Guardian for which Singh is being personally sued for libel by the British Chiropractic Association.
Simon Singh on Londonis elav teaduskirjanik ja koos Edzard Ernstiga raamatu “Trick or Treatment? Alternative Medicine on Trial” kaasautor. See on muudetud versioon The Guardianis avaldatud artiklist, mille tõttu Briti Kiropraktikute Assotsiatsioon Singhi laimamise eest kohtusse kaebas.
Edasiseks analüüsiks meie kohaliku kiropraktiku Gerly Truuväärti koduleht: Kiropraktika Stuudio
Kusjuures Gerly Truuväärt tähistab end Dr. Gerly Truuväärt (igaks juhuks tegin sellest lehest ekraanitõmmise). Otsing Tervishoiuameti andmebaasis ei kinnita, et tegu oleks Eestis tegutsemisluba omava tervishoiutöötajaga (arst, õde, hambaarst, ämmaemand).
Huvitavaid tervisealaseid ja teaduslikkusele pretendeerivaid väiteid on lehel leida kuhjaga.
Martin Vällik ütles:
Üldiselt on meie kandis kombeks doktoriteks hüüda ainult neid, kes arstiteadusi kraadini tudeerinud on. Hambaarstid kuuluvad siia alla, õed ja ämmaemandad ei kuulu.
Isiklikust kogemusest -
korduvad seljavalud olid mul kakskümmendaastat (maadluses vigastustest saadud). Meditsiinil ei olnud peale soojenduste ja vanasõnade stiilis “kes kannatab sellele tundub elu pikem” midagi pakkuda. Nii vigane ei olnud et oleks opereerima pidanud.
Umbes kolm aastat tagasi sattusin kokku kiropraktikuga. Neli seanssi ja seni pole seljahädasid olnud.
Minu kiropraktiku väitel on kahtlane konte väänates ravida inimesi kes on üle 50a vanad, võib kasu asemel kahju teha.
Mulle tundub et seljavigastuste ravimine ilma kiropraktikat kasutamata on nagu hambavalu ravimine ilma hambapuuri kasutamata. Et nagu tablettidega või nii. Ega see hästi ei toimi ja on igal juhul väga pikaajaline. Operatsioon on rohkem selline hamba väljatõmbamise variant.
Tanel ütles:
Missugune meditsiiniajakirjas avaldatud artikkel soovitab vanasõnu seljavalude ravimiseks kasutada?
Taneli probleem näib olevat üldisem – meditsiin vs. füsioteraapia, mitte meditsiin vs. kiropraktika. Paljud hädad, mis on subjektiivselt tüütud ja kurnavad, jäävad allapoole seda läve, mis meedikut paneks oma teadusharu vahendeid rakendama (osaliselt nendega alati seotud riskide tõttu), aga neile võib lahenduse leida füsioterapeut võimlemise, massaazhi vms. abil. Samasse lahtrisse käib teema, et arst võib küll näiteks luumurrust inimese terveks ravida, aga see ei kindlusta veel elukvaliteedi traumaeelsele tasemele tõusmist. Selleks on vaja taastumisperioodi tihti väga spetsiifiliste tegevustega.
Edzard Ernst: Deaths after chiropractic: a review of published cases