sep 25 2009
Horoskoobid, astroloogia ja Kuu ETV-s
Juhtus sedasi, et Anu Välba kutsus mind ETV saatesse Ringvaade horoskoopidest ja astroloogiast rääkima (vaata 24. septembri saadet Ringvaade). Saate tutvustuses öeldi otse ja selgelt — horoskoobid on jama! Postimehe Elu24 tegi saatelõigust lühida ülevaate:
Astronoom ajalehe-horoskoopidest: lõpetage see jama ära!
Lühidate ülevaadete puhul on ikka nii, et nüansid tasanduvad veidi lamedamaks ja rõhuasetused paiknevad teistesse kohtadesse, kuid üldjoontes annab see olulise päris kenasti edasi.
Osadele kommenteerijatele läks südamesse lõik:
Vällik muigas, et kuu mõjutab inimest ainult sellega, et seda on ilus vaadata. «Kuu mõjub inimesele sama palju, kui pea kohale tõstetud hernetera,» märkis astronoom.
Sellele reageeritakse sedasi:
Joosep 24.09.2009 20:53
No kui muus osas võib veel nõus olla, siis kuu väide on ikka kahtlane. Inimene, kes peab end harrastusastronoomiks, võiks ikka teada, mismoodi kuu maapealset mõjutab.
1)Tõusud-mõõnad Sealt edasi- inimkeha on 70% vesi. Ütelda, et mingeid mõjusid ei ole, on natuke ennatlik.
2)Juba vana perenaiste teadmine: vana kuuga tõmbab liha praadides kokku, noorega mitte
3)Jahimeeste teadmised: noore kuu ja vana kuu ajal käivad metsloomad täiesti erineval ajal väljas.
Küllap neid näiteid võib veelgi leida.
Kokkuvõtteks- enne kui inimene hallab taevasse jõllitama, vaadaku enda ette ka.
harrastuskommentaator 25.09.2009 01:11
[...]
Kuu poolt tekitatud looded esinevad ka maismaal (vertikaal- ja horisontaalloodetena). Loogiline on see, et ka maismaa nihked olenevad geograafilisest põhjalaiusest, sünoodilisest kuupäevast (mitte kalendaarsest kuupäevast), aga samas ka sideerilisest ja drakoonilisest Kuu seisust just vastaval ajahetkel. Tõusva Kuu ajal tõusevad ka mahlad taimedes ülesse intensiivsemalt kui laskuva Kuu ajal, siin ei ole mingit müstikat. Loodus allub rütmidele. Pole ju müstikat selles, et talvele järgneb kevad. Rütmide põhjustajad võivad olla aga erinevad. Selleks ei pea olema vaid maakera telg ja selle muutused ekvatoriaalse tasandi suhtes.
[...]
Kuu loodelisest tegevusest meie koduplaneedi suhtes kirjutasin skeptik.ee loos Kuu ja inimene – ühe astroloogilise müüdi lõpp.
Minu jaoks taandub see küsimusele, et miks me räägime peamiselt Kuu poolt tekitatavast tõusust ja mõõnast, kui päikesesüsteemi gravitatsiooniliseks keskuseks on Päike? Kui me oleme sellele küsimusele vastuse leidnud, saame ka teada (või arvutada) Kuu poolt inimese suhtes mõjuva loodejõu suurusjärgu ja võrrelda seda mistahes muu massiga keha poolt tekitatavaga. Näiteks herneteraga.
Võti on selles, et loodejõud kahaneb pöördvõrdeliselt kehadevahelise kauguse kuubiga (Newtoni gravitatsiooniseadusest teame, et gravitatsioonijõud kahaneb pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga). Veel on hea teada, et loodejõud tekib tänu kauguste vahele — merepõhjas olevat veemolekuli sikutatakse vähema jõuga kui ookeani pinnal olevat veemolekuli, kui vaadata seda maakera osa, mis parasjagu Kuu poole jääb. Kaugus inimese varvaste ja aju vahel on võrreldes ookeani sügavustega väga väike.
Kokkuvõtteks on võimalik Kuu poolt tekitatav loodejõud inimeste ja taimede puhul liiga väike, et seda mõõta õnnestuks või oleks võimalik seda eristada möödasõitva bussi või üle lendava tuvi poolt tekitatavast.
Teine hulk tegeles Kuu väidetava mõjuga kuritegevusele ja haiglate tööle, kuigi sellest saatelõigus juttu ei olnud ja seos horoskoopide ja astroloogiaga on väga kauge.
Anti 24.09.2009 21:16
Ahjaa, kuu mõju on muidugi absoluutselt kindlaks tehtud. Näiteks tõuseb täiskuuga suurlinnades järsult kuritegevus, samuti on siis rohkem kiirabiväljakutseid jmt. Rääkida seejuures juttu hernest, näitab lihtsalt teadmatust ning soovi oma USKU maailmale peale suruda.
Hundisilma Turvamees 24.09.2009 23:56
http://et.wikipedia.org/wiki/Looded
Suurim tõusu ja mõõna vahe Maal on 16 meetrit. Aga jah…ennast looduse krooniks pidavale põmmpeale see ei mõju. Sest põmmpea organismis, eelkõige peas puudub vesi. Seda asendab kas saepuru, õlu või miski muu sarnast värvi vedelik, mis ilmselgelt on teiste keemilis-füüsikaliste omadustega. Ja vahet pole, kas tegemist on harrstusastronoomi või skeptikuga, Petsi või Aikuga…
subnet 25.09.2009 00:53
Harrastusastronoom Martin Vällik avastas ilmselt alles hiljuti, et on ajalehe horoskoopidelt petta saanud. Tema vaimukas võrdlus Kuu ja hernetera mõjust inimesele toetab selle persooni teadmiste taset ja suhtumist. Nähtavasti on tegemist inimesega, kes end täiesti veendunult looduse krooniks peab. Tõsiselt nõuka.
Üldiselt teavad korravalvurid ja kiirabitöötajad päris hästi, kuidas näiteks täiskuu inimeste käitumist ja aktiivsust mõjutab. Ka mõjutab Kuu ja paljud muud taevakehad inimest füsioloogiliselt. Teaduslikke uuringuid leidub kindlasti küllaga, ei viitsi ise praegu otsida.
Ei ole ei Martini tuttav ega astroloogiahuviline.
default 25.09.2009 09:51
Kuu mõju inimesele võrrelda hernega, jätab sellest amatöör-kuuurija-täheteadlasest küll suht kehva mulje. Minge külastage suvalist konstaablipunkti ning küsige, kas täiskuu ajal on neil rohkem avaldusi , väljakutseid ja rikkumisi. 99% tuleb JAH vastus. Normaalsed inimese ei taju seda, aga väga palju on meie seas erinevate pshüühiliste häiretega inimesi ning huvitaval kombel aktiveeruvad just nemad täiskuu ajal eriti. Nö sellist “hullude tipptundi” pidi olema 3-4 päeva täiskuu ajal.
Ma ei oska öelda, kas meie politsei- ja haiglaametnikud on vastavaid uuringuid teinud, kuid paistab, et nimetatud müüt istub vägagi tugevalt inimeste peades. Sellesisulisi uuringuid on aga tehtud mujal maailmas ja terane kommentaator täiskuu andis seal ka viite:
Neuroscience for Kids: Moonstruck! Does The Full Moon Influence Behavior?
Sinna on koondatud hulk viiteid nendele teadusuuringutele, milles korrakaitse ja haiglate tööd seoses kuufaasidega uurinud on. On mõned 1970. aastatest pärit uuringud, millest paistab, nagu oleks täiskuu ajal rohkem sündmusi, kuid valdav enamus uuringutest sellist seost siiski ei kinnita.
Teema avatud arutluseks (et mitte öelda diskussiooniks).
Keera Rubiku kuubik ise kokku!
Powered by FireStats
Huvitav, millest see tulla võis et just neljapäevane päev oli kuufaaside juures folklooris suurema tähtsusega kui teised nädalapäevad? Täiskuu neljapäeval võis ristteele minna igasugu põnevateks toiminguteks ja kaduneljapäev oli suurpuhastuse tegemiseks kõige sobivam (ja on siiani) Ei tea, on see teiste rahvaste juures ka nii või.
Ükskord muide, panime kaduneljapäeval kartulid maha. (Väga ettevaatamatu muidugi :) Oli tõesti kehva saak tol aastal.
Olen küll seda meelt, et astroloogia, st. igapäevaste või ka nädalaste horoskoopide kujul on bullshit nagu ka enamus kollase ajakirjanduse uudistest. Olen kuulnud ka sellist versiooni, kus väljaande horoskoobi kirjutamise kohustus pandi tööle hilinejale.
Küll ma ei ole päri kuu mõju ja selle faaside marginaliseerimisega pelgalt massist ja kaugusest tingitud arvutusele – see on Kuu mõju, või selle puudumise, lubamatult pealiskaudne ja primitiivne järeldamine. Minu hinnangul ei pruugigi Kuu mõjutada inimesi ja muid elusolendeid mitte niiväga ja vahetult gravitatsiooniga, kui visuaalselt, mis hõlmab siis täiskuu ajal ka ulatuslikku valgustavat momenti. Usutavasti on kuu tsüklilisus – olgugi selle otsene füüsikaline mõju väike – avaldanud oma teatud determineerivat mõju läbi elusorganismide evolutsiooni. Niiet see tsüklilisus on omandanud teatud tähenduse ja mõju nii inimeste kui ka muude organismide jaoks füsioloogilisel, psühholoogilisel jms. tasandil. See on ka muude asjade ja nähtustega nii. Üksiku veetilga pähe kukkumine ei oma ju mingit erilist efekti või mõju. Samas kui vee pähetilgutamist sooritada järjepidevalt on võimalik inimese psüühika rööpast välja viia. See on üks vana-aegne piinamise võte.
Seega tsüklilisuse mõju eitamine ja selle taandamine vaid gravitatsiooni mõjule on samavõrra pseudo kui need nähtused, mida tõsiteadus üritab ümber lükata.
Ma ei usu, et näiteks vanarahva tarkused ja tähelepanekud Kuu ja ilmakaarte osas on umbluu, kui nende järgimine on andnud paremaid tulemusi kui nende eiramine.
Üldiselt pseudoteaduste ja rahvatarkuste lihtlabane naeruvääristamine tõsiteadusele väärikust ja usaldusväärsust ei lisa.
Täiskuu võib inimesi mõjutada küll – mitte selle pärast, et kuul kui taevakehal oleks mingisugune mõju, aga sellepärast, et kuul on meie kultuuriruumis mingi mõju. Inimene võib valida oma kuritööks täiskuu, sest ta on mõjutatud kirjandusest või filmist või uskumustest (isegi teadmata, et nad on sellest mõjutatud). Inimene võib valida täiskuuööks mingid toimingud valguse tõttu.
Konstaablipunktid räägivad muuhulgas, et reedeti on rohkem õnnetusi kui muidu ja eriti kord kuus. See muide ei ole seotud taevakehaga, aga hoopis sellega, kunas inimestele palka makstakse. Kui palgapäev ja kuufaasid peaksid kuidagi kokku langema, siis on küll hullu kohe :P
Kuu mõjutab küll meie olemist ja tegemist. Pole iial öelnud, et Kuu meid üldse ei mõjuta või ei saa mõjutada. Esteetilis-kultuuriline osa on kindlasti oluline, valgustamise pool samuti. See siis augustile selgituseks.
Mind ennast mõjutab ka Kuu nägemine. Kui nt sõidan autoga või kõnnin niisama ja metsatuka või majade tagant ilmub korraga Kuu nähtavale, siis minu meel läheb kohe rõõmsamaks. Kui meel läheb rõõmsamaks, siis stress väheneb. Kui stress väheneb, siis langeb ka südame- ning veresoonkonna haigustesse haigestumise risk ja ma elan loodetavasti kauem kui ilma Kuu nägemisest rõõmustamata. Ja kui ma oleksin alternatiivterapeut, siis väidaksin lausa, et Kuu ravib haigusi, tervendab, tugevdab organismi loomulikku vastupanuvõimet. Häda vaid selles, et Kuud ei saa eriti hästi selles mõttes kaubaks teha, kuigi olid ühed tegelased, kes suurte reflektoritega kuuvalgust püüavad ja annetuste eest fookuses seismist lubavad.
Kuu on inspireerinud paljusid kunstnikke meie kosmilist naabrit joonistama, maalima, pildistama. Kuu on muutnud maailma ajalugu, sest nt Normandia dessant plaaniti vastavalt kuufaasile. Looduses mõjutab kuuvalgus paljude öösel liikuvate liikide olemist. Rannikul elavad inimesed peavad arvestama tõusu ja mõõnaga. On avaldatud arvamust, et kui Kuud ja selle põhjustatud tõusu-mõõna poleks olnud, oleks ehk ka evolutsiooni käik hoopis teistmoodi kulgenud ja meid inimestena polekski ehk olemas olnud. Seega tänu Kuule sündisid maismaal elavad organismid ja inimesed nende hulgas, võiks mõni ehk suureliselt väita. Ja kuivõrd kõik on kõigega seotud, siis ongi kõik kõigega seotud, mis tähendab, et Kuu on kõigega seotud ja kõik on seotud Kuuga.
Rääkimata siis veel sellest, millise panuse tehnoloogia arengule andis inimese saatmine Kuule, meie teadmistele selle kohta, kuidas ja millal päikesesüsteem tekkinud on jne.
Kõik see tiraad oli siis selleks, et vaatamata kõigile nendele mastaapsetele, globaalsetele, kultuurilistele, teaduslik-tehnilistele mõjudele, mida Kuu planeedil Maa ja inimestega korda saadab, ei ole vähimaski seoses astroloogialembeste arutlustega teemal “kuu tekitab meredes tõusu-mõõna, inimene koosneb 70% veest (aju 77%), järelikult mõjutab Kuu inimest”.
Ja horoskoobid on ikka jama ning pakun välja alternatiivi, mida horoskoopide asemel lehelugejale pakkuda võiks:
Astronoomiaalane info:
* kuufaas, mis kell tõuseb-kulmineerub-loojub
* mis planeedid mis vaatesuunas näha (võib ka nimetada tähtkuju, kus kõnealune planeet asub), tõus, kulminatsioon, loojang
* muu vaatlusinfo ja korraga üks vihje mõne konkreetse nimega tähe või tähtkuju leidmiseks
* teave mõne visuaalselt laheda satelliidi ülelennu kohta (nt Iridiumi sähvatused, ISS ülelennud)
* mida sel kuupäeval astronoomias avastatud on (sh eesti astronoomide tegemised)
…
Sel juhul säiliks meelelahutuslikkus, kuid inimestele antakse tõepärast ja tegelikku ja tähendusega teavet. Sel juhul jääks vähemaks ärevaid teateid stiilis “misasi see seal taevas särab, paistab nagu ufo, appi tulevad!”
Ja meil on käimas rahvusvaheline astronoomia aasta, millega tähistame 400 aasta möödumist teleskoopilise taevavaatluse algusest.
Kuu ja Veenus KUMU kohal ja juures. Klõpsa pildile ja näed suuremalt. Kuu mõjutas mind külmal õhtul välja minema.
salvey ütles:
Sest neljapäev oli Taara enese päev. Ülejäänud nädalapäevad kuulusid väiksematele jumalustele.
http://haldjas.folklore.ee/~aado/maailm/
Aitäh Martinile pika ja põhjaliku selgituse eest. Tore lugeda, et Martin pole 100% füüsiliste parameetrite mõõtmiste keskne puritaan, kes eitaks kõike, mida füüsiliste parameetrite mõõtmine ei tuvasta. Mis puutub Kuu mõjusse viitega sellele, et inimene sisaldab rohkelt vett, mille taset Kuu Maal mõjutab, siis usun samuti sellise mõju olema tunnetamise mõttes olematu.
Ometi ma arvan, et Kuu mõju inimestele ei piirdu vaid kultuurilise-sotsiaalse fenomeniga vaid kätkeb siiski ka füsioloogiat puudutavat momenti (mu eelnev kommentaar üksiku vee piisa mõjust vs pidev tilkumine) just tulenevalt mõju (olgugi see minimaalne) regulaarsusest kogu eluslooduse eksistentsi vältel.
Mis puutub horoskoopidesse, siis selle asendamine tõsiastronoomilise infoga, mis võis taevavaatlejale huvitav olla, on hea mõte, ehkki ma arvan, et kollase ajakirjandusele ja horoskoopide lugejatele see huvi ei paku. Nemad vajadki pigem heleroosat-kollast udu ja esoteerikat.
Minu isiklik seisukoht on, et pigem ärgu olgu midagi – st. las olla ajaleht õhem, portaalis vähem artikleid, teles vähem saateid jne. – kui et need on täidetud mõttetu pläma, reklaami jm. kollase saastaga.
@august sügavast – ei, puritaan ma tõesti pole — mullegi pole puhtinimlikud veidrused ja teised tunnetsuviisid võõrad :-)
Mis aga lehtedesse puutub, siis Õhtulehest ma sellist käiku ei ootagi, küll aga võiks Postimees eeskuju näidata.
Samas ei nõustu ma sellega, et astronoomiaalast infot peaks iseloomustama sõnaga tõsiastronoomiline või tõsiteaduslik. Tõsi vast selles mõttes, et vastab tõele, kuid mitte selles mõttes, et see tõsine on. Astronoomia nagu ka muu teadus on vahva ja seda vahvaolemist on võimalik välja mängida küll.
Aga ehk palun selgitad lähemalt, mida sa selle “mõju regulaarsusest tuleneva füsioloogiat puudutava momendi” alla mõtled.
Nõus, nõus. Selgitavalt, mida ma Kuu mõju füsioloogiasse puutuva momendi all mõtlen, ei pruugi olla teaduslikus mõttes n-ö veekindel – ehk tõenäoliselt üheselt polegi – vaid on pigem kuuldul-nähtul põhinev ning pigem empiiriline. Ehkki Te artiklis mainite, et sellist mõju teaduslikud uurimised ei kinnita, on ka minu tähelepanekud sellised, et inimesed kuu faase tunnetavad ja see nende käitumisele, aktiivsusele mõju avaldab. Ilmselt on see ka inimeseti väga erinev. Nagu näiteks mõned tunnetavad väga teravalt kõrg- ja madalrõhkkonna vaheldumist. See, et täiskuu ajal on rohkem politsei väljakutseid ja õnnetusi, on ka kuskil Eesti uudistes läbi jooksnud. Võin eksida, aga kas mitte Tallinna kiirabi juhataja Raul Adlas pole seda samuti nentinud?
Põhimõtteliselt on aga kõiksugu seletamatute ja vastuoluliste asjadega nii, me ei tea seda, mida me ei tea, mistõttu on loogiliselt ennatlik järeldada, et asjad on täpselt nii nagu me oma hetke võimaluste ja uskumuse kohaselt arvame olevat. Ei toimuks ju ka teaduse arengut ega avastusi kui me leiaksime ja eeldaksime, et me saame juba praeguste meetodite ja vahendite abil olla kindlad kõiges – mida miski täpselt endast kujutab, millised on protsessid, mõjud jne.
Näiteks kui poleks leiutatud optilisi seadmeid oleks meie maailmapilt maailmaruumist ilmselt sootuks teistsugune; või kui poleks avastatud elektrit ja õpitud seda tootma ja kasutama, ei teaks ju me ka midagi elektriväljadest ja sellest tulenevast nähtustest jne.
Maanteeamet rahastas ju mingit uuringut kuufaasi mõjust liiklusõnnetustele.
@august sügavast – ahah, see haiglate ja politsei jutt :-)
Mulle meeldib see, kuidas Oudekki ütles:
Asjaolu, et Raul Adlas midagi selles suunas ütles, on huvitav vahemärkus (hea oleks, kui seda ütlust kusagilt kuulda-lugeda-näha saaks), kuid kahtlen, kas tal peale sellise subjektiivse mulje ka muid tõendeid on.
Kujutan ette, et asi võib umbes nii käia:
* Laps kuuleb vanematelt või vanavanematelt või vanatädilt, et täiskuu teeb kuutõbiseks.
* Laps kasvab, saab ülikooliealiseks, õpib arstiks. Keegi vanem kolleeg mainib moka otsast, et täiskuu ajal on hull värk.
* Juba iseseisva arstina, kus tuleb pidevalt kriisiolukordi lahendada, tueb eriti pingelistel aegadel huulilt kasvõi nalja pärast küsimus, et mis nüüd lahti on – kas täiskuu vä? Kui tuleb eitav vastus, unustatakse ja tehakse oma tööd edasi. Kui on vastuseks jah, siis salvestub see seos teadvuses kui tõend selle kohta, et täiskuu ajal on eriti hull värk.
* Seda kuuleb noor kolleeg ja nii see jätkub.
Ja ongi meil kultuuriliselt determineeritud kogemusepagas, mis etteantud müüti taas ja taas üle kordab ja näiliselt kinnitab. Seda inimmeele omadust nimetatakse valikuliseks mäletamiseks ja sellest omapärast on võimalik üle saada vaid teadusmeetodeid kasutades. Ülalpool seal artikli juures andsin viite, kust leiab viiteid tegelikele uuringutele kiirabi vastuvõttudes ja kuritegevuse kohta seoses kuufaasidega. Need valdavalt ei kinnita hüpoteesi, et mingi kuufaas – olgu täis, noor, vana või muu – inimkäitumisele või selle tagajärgedele märgatavat mõju avaldaks.
Ilmselt võib olla erinevus linnastunud tsivilisatsiooni ja tehisvalgusega keskkonna rüpes ning looduslähedasema ja valgusreostusest puutumata elupaigas elava inimese loodustajus. Võibolla on kalastajatel ja jahimeestel seoses täiskuuga mingid teised ettevõtmised, kuid need on ilmselt siiski pigem seotud valguse või tavadega kui mingite senitabamata mõjuagentidega.
Siia juurde üks lugu omast kogemusest.
Olin riigiametniku juures, kuhu huvitavad kodanikud aegajalt helistavad. Suhtlemise ajal helisebki taas telefon ja ametniku ilmest ning sõnakasutusest saan aru, et see kõne oleks hea võimalikult kiiresti lõpetada. Kõne lõppedes küsib ta minult, et on ikka lugu, huvitav, kas on täiskuu, et tavaliselt just täiskuu ajal on prohvetid aktiivsemad. Ütlesin, et ei ole täiskuu.
See lugu näitab mitut asja:
* inimestel on “teadmine”, et täiskuu teeb kuutõbiseks ja veidrikud aktiivseks
* inimesed ei tea tegelikult kuigi hästi, milline kuu seis parajasti on
* non-event ehk kui kaks nähtust ei lange kokku, siis juhtum unustatakse, aga kui juhuslikult langevad kokku kaks nähtust, millel lähemalt uurides reaalne seos puudub, siis on see inimese jaoks tähelepanuväärne sündmus, mida tasub meelde jätta ja teinekord teistelegi rääkida.
@Endel – jah, veider lugu oli see, aga mis seal imestada, kui Päästeamet kasutab pommide otsimisel nõiavitsa nimega Sniffex.
Maanteeamet tülitseb teadlasega Kuu-uuringu pärast
Vahur Koorits, Postimees 2. juuli 2006
Martin Vällik ütles:
Ma hüppan siia diskussiooni vahele ühe spekulatsiooniga.
Inimrassil on omane umbes 28 päevane menstruaaltsükkel, mille pikkus on umbkaudu võrdne kuutsüksliga. Sellest ka mitmed sünonüümid ja terminid teistes keeltes. Hüpoteesi üheks osaks on ka see, et inimkonna arengus on kunstliku valguse periood olnud kaunis lühike. Spekulatsiooniks on siis üldkokkuvõttes järgnev: inimrassi evolutsiooni seisukohalt on meie ajaloos olnud oluline sünkroniseerida naispoole ovulatsioon öise valguse tsükliga. Miks, hetkel ma seletada ei oska.
Kuutsükli mõju inimese füsioloogiale on seega ka tegelikkuses tõenäoliselt täiesti olemas ja mõõdetav.
“august sügavast” määratlusega mittemõõdetavate parameetrite või selle “millegi muu” kohta ei saa ma paraku nõustuda. Arutluskäigus on ka terminoloogiline ebakõla: “füüsiline” vs. “füüsikaline”.
Oleks hea, kui diskuteerija teeks endale selgeks “mõõtmise” ja “füüsikalise” ning soovitavalt ka mitmete teiste loodusteaduses kasutavate väljendite sisu. Kahju on näha, et kaasamõtlemine takerdub foorumis sisulise arutelu käigus sageli pigem mõistetest erinevalt arusaamise taha.
Lõppu lisaks veel, et füüsikaline ja laiemalt loodusteaduslik arusaam ja analüüs ei ole jäik ja staatiline, nagu sageli kõrvaltvaatajale võiks tunduda. Tippteadlaste arutluskäigud teoreetilises füüsikas jätavad sageli oma “metsikuselt” ja julguselt häbisse enamuse “esoteerikute” fantaasiad. Valdav enamus neist rändab paraku prügikasti – see halastamatus enda “sünnitatu” vastu ongi paraku üheks tipuks olemise eelduseks. Julm aga paratamatu.
Aeglane kirjutaja nagu ma olen, arutelu on siinpool omasoodu edasi liikunud. Tahaks lisada enda toodud spekulatsioonile üht-teist veel lisaks.
Meesterahvana saan ma küll ainult ühe poole eest rääkida aga ma püüaks üht eelnimetatud potentsiaalset mõju analüüsides jagada meid kolme rühma: 1. naisterahvad; 2. meesterahvad, kellel ei ole naissoost kaaslast; 3. meesterahvad, kellel on naissoost kaaslane (kaaslased). Rühmad 1 ja 3 on 28-päevasest tsüklist mõjutatavad, rühm 2 mitte. Rühm 3 puhul on võimalik mitme suhte puhul tsüklite mittekattumine, mis muudab analüüsi mõnevõrra keerukamaks.
Kui me nüüd sellelt aluselt jätkame, ehk toetudes mingi koguse (see on arutelu nõrk koht praegusel hetkel – e. ei ole täpselt määratud naispoole menstruaaltsükli mõju meespartnerile) abielumeeste fenomenoloogilisele kogemusele, võib eeldada, et küllalt sageli seostub hetero-partnerlussuhtes oleva meesterahva kõrgema stressitaseme periood naispartneri menstruaaltsükliga. Ühtlasi ka kuutsükliga, nagu on toodud ka eelmises arutelus.
Kui me jääme nüüd seda kollakat asja taevas vahtima ja ei viitsi analüüsida erinevaid võimalikke teid, kuidas mõjud võiksid toimida, jõuamegi sellele libedale teele, kus me süüdistame otseselt kuud näiteks kuritegevuse tõusus. Samas ignoreeritakse lihtsalt võimalust, et ühel kogusel machomeestest see teinepool läheb närvidelekäimisega pisut liiale ja need kodanikud elavad oma frustratsiooni kaaskodanike rappimise kaudu välja.
Mingi, arvatavasti tühiselt väike mõju peaks Kuul olema gaasidele inimese organismis, kuna need reageerivad rõhumuutustele. Mõned luud ja plommitud hambad ei lase rõhul vabaneda. Minul lähevad autosõidul mägedes aeg-ajalt kõrvad lukku. Aitab paarikümnemeetsisest kõrgustevahest.
@kuuba – Naised ei sünkroniseeri kollektiivselt oma menstruaaltsüklit ja enamusel pole see ei 28 päeva ega regulaarse pikkusega.
salvey ütles:
Kirikliku kalendri alusel anti Kristus ära täiskuu neljapäeva öösel.
Täiskuu taevas suudab mõjutada meie käitumist puhtalt oma valgustava efektiga. Kuritegude arvu võib juba see statistiliselt nihutada, et kui taevas on pilvine käib sellega mõnikord kaasas vihm, mille ajal vargad ja röövlid ei viitsi tänaval passida. Pealegi pilvisel ööl võivad linnavalgustitest eemale jäävad looduslikud alad kottpimedad olla ja kes sellisel ööl ikka väga tahab välja minna hulkuma. Linnast välja jäävates pimedates kohtades oleksid ka vargad poolpimedad.
Gravitatsiooni osas mõjutab meid praktiliselt täielikult Maa. Seda jõudu saab mõjutada kehamassiga ja kõrgemas kohas elamisega. Kui pea lähedus kuule nii oluline on, siis kuidas see lennukis olijaid mõjutaks?
Ma muide lapsena ka natuke uskusin migil ajal horoskoopidesse, sest oma tähtkuju üldist kogu elu kohta käivat horoskoopi lugedes sobis jutt minuga kohta ja päevaste horoskoopide puhul tuli vahel õigeid ennustusi ette. Hiljem jõudis kohale, et need üldised elukestvad stereotüübid käisid praktiliselt kõigi kohta. Kõige levinumad omadused inimeste juures paistavad külma lugeja poolt tähtkujude vahel jaotatuna. Kaalutlevus oli kaaludel, sihikindlus kellelgi teisel ja ka ülejäänud jutt käis läbi mõeldes võrdselt hästi nii minu kui teiste kohta. Horoskoopidesse uskujad võivad selle külma lugemise õnge läinuna hiljem hakata päevastest ennustustest omale kinnitavat tõestust otsima. Samas millega nad selgitavad eri loogikat eri kultuuride horoskoopides ja täiesti eri ennustusi eesti ajakirjanduse eri väljaannetes samal päeval? Ma oskaks kah iga päev loetleda 12 ähmast sündmust, mida võimalikult tõenäoliselt võimalikult paljudel inimestel suvalisel päeval ette tuleb. Lisaeffekti annaks, kui arvestaksin uudistega ja eriti sellega, mida minu horoskoope väljaandev ajaleht või ajakiri kirjutaks, et siis näiteks katastroofide või raskete aegade ajal kirjutan pigem kuidas optimismi raskustele vaatamata säilitada ja oma teadmistega ehk isegi kaasa aidata soovitustega. Samas positiivsemal ajal nagu laulupeo vms. patriootiliste sündmuste kandis rääkida, et on hakanud vähem üksikuna tundma või osana millesgi suuremas. Jõulude jms kandis kasutada oma esoteerilisi teadmisi, et ennustada lähedastega kokkusaamist.
@Martin Vällik – Jep, kuu mõju anomaaliate osas ei saa folkloori, pärimuste ja ka massipsühhoosi osa alahinnata. Samas taandada Kuu mõju vaid sellele oleks ka ehk meelevaldne lihtsustamine. Ilmselt on ikkagi nii, et Kuu mõju inimesele tuleneb selle väga mitmetest erinevatest aspektidest. Mõned mängivad seejuures suuremat rolli kui teised.
Selles osas nõus, et küllap on Kuu mõju linnastunud inimesele ja maal, Kuu palge ees ja all, elavale inimesele erineva mõjuga või mõju astmega.
Mis puutub kala- ja jahiõnne seosesse Kuu faasidega, siis mõned käsi-GPS seadmed (Garmin) omavad vastavat tarkvara, mis näitab milline kala näkkamise tõenäosus päeviti on. Päris põnev on vahest vaadata, millises kuu faasis see näitab suuremat kalaõnne ja millises on see minimaalne, ehkki ma ise kalamees pole.
Teie tähelepanekuga nn non-event sündmuste osas olen igati päri. Nii – selektiivselt asju kinnistada ja mäletada – on paraku inimestele omane.
Lisan siia juurde omaltpoolt ühe analoogia. Nimelt käies mõnel üksikul korral teatud kohas metsajooksu tegemas ja nähes seal kõigil, või enamusel neist üksikutest kordadest, mõnd tuttavat, tekib mulje justkui see tuttav treeniks seal pidevalt, sest ka neil vähestel kordadel, mil oled sinna sattunud, oled teda taas seal jooksmas näinud. Ometi võivad ka tal need ainukesed korrad olla. Lihtsalt ajaline kattuvus, mis ometi loob ülepaisutatud järeldused.
Ajalehed võidavad horoskoopidest, sest kes neid usuvad tahavad teada, mis neid tulevikus ees ootab. Tekitab illusiooni omamoodi saatuse ettenägemisest. Meie emotsioonid ja hetke mõttemaailma olek muutub hoogsalt juba sekunditega ja päeva jooksul jõuab palju läbi kogeda. Kui horoskoobiga panna uskuja valvsamalt ootama mingit spetsiifilist sündmust, siis peaks ka paarisekundilisest hetkeoleku kattumisest horoskoobiga piisama, et seda olulise ennustusena näha.
Seal elu24 artikleid lugedes oli head trendi näha. Astroloogiasse uskujatest mitte keegi ei osanud iseseisvalt öelda kuidas mingi taevakeha asukoht midagi mõjutab. Mitte ainult tööpõhimõtet vaid ka seda mis tähtede seis midagi põhjustama peaks. Ainult teiste “tarkade” jutule viitasid, kes huvitavate asjadega hakkama saaksid. Paljulubavatel kuulujuttudel püsivad nende uskumused suures osas.
Lisaks astroloogia naeruvääristajaid süüdistati nõukaajalikus ja ennasttäis suhtumises (enese looduse krooniks pidamises süüdistati mingi loogikaga tavaliselt). Samas võis ilmset ennasttäis suhtumist ka nende endi kommentaarides näha. Mõnevõrra halekoomiline paistab, kuidas füüsilist maailma ei viitsita mõista, kuid oma alternatiivsete vaadetega pole nähtavalt ennast arendanud (lihtsalt toetatakse astroloogiat asja mõistmata nagu 10 aastane teadusefänn, kes pole viitsinud midagi õppida) ja ometi julgevad nii enesekindlalt vaielda.
Keegi, kes ajalehtedes anonüümseid horoskoope kirjutab, võiks ju sõna võtta ja oma kogemustest selles vallas rääkida, kust ta näiteks inspiratsiooni ammutab ja muud sellist.
Minu arust on need horoskoobid umbes nagu need paberid hiina õnneküpsiste ümber, kuhu on mingi ennustus ka kirjutatud. (neid olen küll ainult filmides näinud) Selline pisut romantiline värk siis lihtsalt. Aga kui lehesabas enam iga päev horoskoopi poleks, no ega keegi vast sellepärast nutma ei hakkaks :)
Täpsed astronoomilised andmed lehes oleks toredad muidugi ja tõstaks ka teleskoopide läbimüüki ;)
Kenderil on sel teemal päris hea jutt. Kui ma ei eksi, siis “Crack”, ilmus “Vikerkaares” 2-3/1999.
dig ütles:
Sest neljapäev oli Taara enese päev. Ülejäänud nädalapäevad kuulusid väiksematele jumalustele.
On sul ehk teada ka väiksemate jumaluste nimed, oh Dig, et teaksin, kelle poole tasuks teistel nädalapäevadel pöörduda?
@salvey
Noh, ma loodan, et dig ei pahanda, kui ma siinkohal ära märgin, et kõik ju ometi teavad, et laupäev on angloamerololkultuuris Caturday, ehk siis Laekassi päev… Kas ta nüüd väiksem jumalus on, on vaidlemise küsimus…
Vaatan seda maadlust ja ei saa ühest asjast aru – mille kuradi pärast täiskasvanud arukad inimesed seda horoskoobivärki nii tõsiset võtavad, et lausa selle nähtuse vastu võitlusse kutsuvad? Sama mõistlik oleks ju debateerida teemal, kas koomiksitegelane Hagar on tegelikkuses eksisteerinud või “on see kõik üks väljamõeldis”. Horoskoop on ju meelelahutus nagu Baskini anektoot, mis sellega ikka võidelda – ära loe kui ei meeldi. Aga selline tõsimeelne “võitlus” jätab ikka suht totaka mulje mu meelest.
Muuseas – Vällik on oma võitluses horoskoopidega ühes paadis oma teise verivaenlase – katoliku kirikuga. Ka paavst on horoskoopide lugemise patuks tunnistanud :)
@Ray D. Noper – äh, mõtlesin ikka vanu eesti jumalusi, mitte mingeid kahtlasevõitu päritoluga importjumalusi…
Monoliit, põhjus on selles, et leidub küllalt lolle, kes oma samme horoskoobi järgi seavad (mida ei saa vist öelda Hagari koomiksi kohta, kuigi üksikjuhtumite üle ma ei imestaks).
@Kriku – siis võiks ju ka need õnnetud transrasvhappeid sisaldavad kommid ära keelata, sest alati leidub ju lolle kes söövad neid soovitusliku 1,2,3 asemel paki päevas ja poes müüdavast alkoholist saab end alati purju juua ning seejärel avarii põhjustada. See on ju tunduvalt ohtlikum tegevus kui oma päeva seadmine võrdlemisi süütu sisuga ajalehe horoskoobi järgi. Kui keegi seda tõesti tegema peaks.
@salvey – meist keegi pole mumeelest keelamisest rääkinud. Keelamine ei ole tõhus vahend lolluse vastu võitlemisel. Lolluse vastu aitab naeruvääristamine, faktide esitamine ja muud sellised positiivsed asjad.
Ajalehtede puhul on asi väljaande valikutes ja selles, kas ja kuidas ta oma lugejat hindab. Kas ta peab oma lugejat horoskoobi vääriliseks või peetakse lugejat targemaks ja arenguvõimelisemaks, kellele võib pakkuda ka tõepärast taeva-alast infot.
Õhtulehest ma sellist sammu ei oota, küll aga võiksid PM ja EPL eeskujulikumad olla.
Nn naisteajakirjade osas on ajakirju, mis ei avalda horoskoope (Pere ja Kodu, Kodukiri), kui ka neid, mis avaldavad (Eesti Naine, TervisPluss, Naised…). Viimaseid on muidugi kordades rohkem.
@monoliit – Vat ma ka ei tea, miks osad inimesed neid horoskoope nii tõsiselt võtavad. Tõesti ei tea. Võibolla on neile maast-madalast seda horoskoobi- ja astroloogiavärki järjepidevalt pähe määritud, et oma elu ka täiskasvanuna ei suudeta ilma selleta sättida. Igas lehes ju iga päev horoskoop, aegajalt ka pikemad heietused prominentsetelt astroloogidelt, justnagu oleks astroloog üks auväärne ametipidaja, kelle käest sobib ekspertarvamust küsida.
salvey ütles:
Tea nüüd, palju see Taaragi puhas eesti jumalus on ja palju temas germaani Thori on… Mulle näiteks meeldib Laekass jumalusena rohkem :P
@Ray D. Noper – No kui laekass, siis laekass ega maitse üle tasu vaielda :) Eks selline jumalus ongi mingis mõtes etem vist, keda teistega jagama ei pea …
salvey ütles:
On sul ehk teada ka väiksemate jumaluste nimed, oh Dig, et teaksin, kelle poole tasuks teistel nädalapäevadel pöörduda?
Google kombinatsioone sõnadest “norse”, “god” ja “weekday”. Resultaate on hulka, aga kuna ükski ei näe piisavalt soliidne välja, et linki siia pakkuda, siis jääb valik seekord tegemata.
Aga arvesta, et Skandinaavia jumalad kipuvad pistise osas pirtsutama. Mõnedel andmetel eelistavad nad palvetamisele ja ohverdamisele pidusööke. Arusaadavalt seab säärane suhtlusvorm suhtluse sisule olulised piirid — aga see-eest saavad viikingijumalad oma päevi ka muuga kui pideva palvete kuulamisega sisustada.
salvey ütles:
Peaaegu kõik teadaolevad jumalused[1] on Eestisse imporditud. Küsimus on ainult, missuguse importööri teenuseid eelistada.
[1] Erandiks on isand Vanaküla ja tema suguselts.
Laekassist rääkides ei saa jätta mainimata paberlaekassi ega lolpiiblit:
Ray D. Noper ütles:
Väiksem, aga see-eest kõrgem.
Jah, muinasusundi kohta ei tea me tegelikult mitte midagi konkreetset peale Läti Hendriku poolt mainitud mitmetitõlgendatava karjatuse.
Misuke iganes see Läti Henriku aegne usund oli, kõik märgid näitavad, et ta oli imporditud. Arvestades Eesti asukohta suurte kaubateede läheduses oli impordi-allikaid palju, aga soomeugri ja skandinaavia iidsed usundid tõenäoliselt domineerisid. Esimesed olid import ida poolt, teised import lääne poolt.
See ka, et Thor’i ja tema suguseltsi järgivad tänapäeval Ásatrúar.
Eks neil 200 neegril, kes kunagi Aafrikast jalga lasid ja kellest me kõik pärinevat oli vast jumalustest mingi ühine arusaam. Ja kuna nad ellu jäid, siis küllap oli tegemist võimsate jumalustega.
Alice`l oli Imedemaal ka üks kass kes käis seinale või lakke. Eesti keeles oli ta nimi Irvikkass. Teda võiks ehk ka kohalikuks jumaluseks nimetada.
Sellised olid mõtted, mis minu pähe tulid.
Aitäh, ja eks ma püüan end ajapikku sellest tekstist läbi vedada.
Vanade eestlaste kalendrist pole eriti palju teada. Ainult see, et reede ja laupäeva sõnad on imporditud. Samuti on neljapäeva ja laupäeva toimingud üsna läbisegi. Seega on teatav kahtlus, et vanadel eestlastel oli viiepäevane nädal.
Neljapäev Taara päevana on ilmselt imporditud germaani kultuurist. Thursday, Donnerstag, torsdag jne. Kolmapäev (wednesday, onstag) on Odini (Wotuni) päev seega ei saa päris öelda, et teistel nädalapäevadel kehvemad jumalad on.
Saturday on inglastel jälle rooma mütoloogiast (Saturnus).
Nonoh, Eesti ise kah ju soomeugri…
Reede on ilmselt alamsaksa laen — freedag.
Laupäev aga skandinaavia päritolu — lau(gar)dag.
Kuuldatavasti on Eesti Keele Instituudil valmis saamas uus eesti keele etümoloogia sõnaraamat, seega asjaarmastajatest keelehuvilistele lähiajal põnevust jagub.
Tuli üks lihtne ja labane mõte selle täiskuu ja kuritegude/õnnetuste kohta. Inimesed tegutsevad täiskuu ajal rohkem, sest on valge ja näeb ka mida teeb. :) Samasse kasti läheb ka teooria, et inimesed on suvel aktiivsemad kuna päikesevalgust on kauem. Mis puutub psüühiliste häiretega, eriti une-vaegustega inimestesse, siis ma usun, et ka neile avaldab mõju just valgus, mitte kuu ise.
Need teised loodusnähtused (tõusud-mõõnad, metsloomade käitumine jne.) ei mõjuta inimest otseselt ja veel vähem on sel seost sellega, et horoskoop väidab, et homme on mingi eriti suur oht, et keegi hakkab sulle pada ajama või midagi sarnast…
tiina ütles:
Jah, seletusena poleks sellel viga. Häda on aga selles, et kui statistika ei näita, et täiskuu ajal kuritegusid ja õnnetusi rohkem on, siis ei ole tarvis seletada, miks täiskuu ajal kuritegusid ja õnnetusi rohkem on.
Martin, sa püstitasid hüpoteesi, et tänapäeva inimesed ei tea kuigi hästi, mis kuu faas on. Mina olen seda kontrollinud. Tehnikaülikooli kilvasarjas küsisin: “Esitan kõige lihtsama küsimuse, mida astronoomiast on üldse võimalik küsida ja millele iga ürginimenegi oskas anda täiesti korrektse vastuse. Missugune kuu veerand praegu on?” Igas võistkonnas oli 2 liiget, võistkondi oli rohkem kui 20 ja kõiki kuu faase pakuti praktiliselt võrdselt, õiget vastust napilt alla veerandi. Parajasti oli juba pime ja inimesed kiikasid kohe akna poole, aga kardinad olid ees.
Astroloogia kaitseks.
Astroloogia ja Astronoomia on siiski kaks ise asja. Astroloogia võrdleb erineval ajal sündinud inimesi ja seos tähtedega on vaid see, et vanal ajal mõõdeti aega tähtede järgi. See on sama kui tänapäeval öeldakse, et jaanipäevalaps või jõululaps jne. Seega kui astroloog väidab, et marss on kellegi eluteed mõjutanud, siis ei peeta astroloogilises plaanis ilmselt silmas, et peened jõuniidikesed marsilt inimest seoks, vaid et ta sündis ajal kui aknast paistis marss ja on teiste samasguste inimestega sarnane.
See on ju ka loogiline. Inimese esimene eluaasta kujundab inimese iseloomus ja olemuses palju ning kui elu algab suvega, siis kujuneb teistsugune inimene kui talve puhul.
Nüüd kui on sadu aastaid aega mõõta erineval hetkel sündinud inimeste omadusi, siis saab astroloogilise ennustuse tabavuse arendada kuhugi teaduse lähedusse küll. Eriti veel vanas suures maailmas, kus inimesed kuigi palju planeedil ringi ei liikunud ega omavahel segunenud.
Seda kas tähemärgid mõjutavad inimestevahelisi suhteid mina ei tea, kuid iga sotsmeedia serveri omanikud tavad. Piisab Facebooki või rate.ee omanikul teha vastav otsing ja vaadata, kas horoskoobi järgi sobivate sõprade muster klapib veebisaidis olevaga. Ma arvan, et klapib, ehkki võib ka hoopis teist moodi olla.
to: Henrik Aavik
Kui astroloogid väidaks, et nad ennustavad keskkonnamõjusid esimese eluaasta joooksul, oleks Su kaitsekõnel mõtet. Paraku loetakse neilt kaartidelt loovust, matemaatikaannet jms, mis ei ole keskkonnamõjutustest põhjustatud vaid pärilikud. Samuti räägitakse ikka Marsi mõjudest mitte sellest, kas ta aknast paistis.
P.S. Kui ma Skeptiku lehekülje avastasin, lugesin suurema osa teemadest läbi ja sattusin ka huvitavatele lehtedele. Ühel “tunnustatud” astroloogialehel oli kuulsuste tagantjärele horoskoope, mis pidid tõestama, kui täpne astroloogia on. Leonardo Da Vinci sünniaeg oli seal minutilise täpsusega kirjas. Eksitud oldi see-eest kuupäevaga.
Üks mu tuttav ajalehe küljendaja kirjeldas, kuidas nende kirjastuses horoskoopidega asjad käivad:
“Kes jääb tööle hiljaks, see kirjutab horoskoobi.”
Selle kohta on Kaur Kender – kelle austaja ma muidu ei ole – hea jutu kirjutanud. Pealkiri “Crack”, ilmunud “Vikerkaares” 2-3/1999.
Martin väitis telekas, et tähed mõjutavad küll, aga mitte nii, kuidas astroloogid arvavad. Aga kus tema teab kõikide astroloogide nimel rääkida? Ja ma pole tema jutust küll aru saanud, et ta teaks, mida astroloogid arvavad.
Kuna sa oled siin sel teemal päris palju kirjutanud, siis ma usun, et ta teab seda päris hästi.
Ma ei ole astroloogid . Ja ma pole paljuski kirjutanud. Kindlasti pole ma kirjutanud sellest, et tähed mõjutavad.
Kunagi Martin vaidles ka erinevate astroloogidega , sõimates nii et aitab. Eeldatavasti ta ise kahtleb oma arvamuses.
Kus ja keda ta sõimas “nii et aitab”?
See oli mitu aastat tagasi ühes delfi kommentaarides.
Link?
Ei pea otsimise vääriliseks,
Ühesõnaga Martini väidetavas sõimamises on niisama võimatu veenduda kui astroloogia toimimises.
Tekkis astroloogia osas üks küsimus. Nimelt kui mu sugulane hakkas kolmandat last sünnitama, oli niinimetatud “plaaniline keiser” ehk siis lapsega kõik ok aga on ette teada, et ema ei ole võimeline loomulikul teel sünnitama, niisiis lepiti eelnevalt aeg kokku millal haiglasse minek ja keisrilõikus tehakse. Aega sai ema valida, ma päris täpselt ei mäleta aga vähemalt nädala piires, ilmselt oli see sobiv periood isegi pikem.
Niisiis, kas ema oleks pidanud eelnevalt astroloogi konsultatsioonile minema, et parim päev ja kellaaeg välja valida?
Muuseas, selle minu sugulase puhul oli lisaks veel võimalus isegi aastat valida!
Horoskoopidest, astroloogiast ja Kuust on Astrology Weekly kokku pannud jutukese, mis “tõestab” räpaseid trikke ja muid valesid kuundumise osas: