sept 30 2009

Skeptik.ee esimene miljon!

Autor: Martin Vällik kell 9:03 teemas vaba teema. 28 kommentaari.

1 miljonPidu-pidu! Skeptik.ee sai esimene miljoni!

Alates 7. aprillist 2007, mil skeptik.ee avalikkuse ette ilmus, on siinseid lehekülgi vaadatud miljon korda. Visiite on FireStats plugin kokku loendanud 322 000. Külastusi loeb kokku ka Google Analytics, kuid see alustas hiljem.

Esimene sisuline lugu ilmus 9. aprillil: Jälle see astroloogia ja taevakehade mõju!

Kõige loetum lugu on Maailmalõpp aastal 2012 (9540 korda), järgneb Selgeltnägijate tuleproov (8009), siis David Mills: Ateistlik universum — lõbus raamat sellest, miks jumalat vaja pole (5200) ja Kuidas Rubiku kuubik kokku keerata (‎5133).

Kokku on lugusid 455 ja kommentaare 15500.

Suur tänu kõigile lugejatele, kirjutajatele, kommenteerijatele, viitajatele!

Oleks raha ka vähemalt sama palju nagu külastusi :-)
Andmed ülekande tegemiseks leiate paremast servast…

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

28 kommentaari

28 kommentaari loole “Skeptik.ee esimene miljon!”

  1. Posija Estonia 01. oktoober 2009 kell 10:47

    Mul kaardid näitasid juba aasta tagasi, et see just täna juhtub!

  2. Pigilind Estonia 01. oktoober 2009 kell 11:57

    Kuidas selle mammonaga nüüd on – kui skeptik selle järele õhkab, siis on kõik ok, kuid kui kirikus korjandus tehakse, siis on see ajupesu? :)

  3. Martin Vällik Estonia 01. oktoober 2009 kell 12:41

    @Pigilind – aga kanna raha üle, siis saad teada, kas su aju sai pestud või mitte :-)

  4. Pigilind Estonia 01. oktoober 2009 kell 23:29

    No mis vastus see nüüd on… Skeptilisest (religioonikriitilisest) positsioonist lähtuvalt on rahaandmine kirikus ju ajupesu tulemus. Kui skeptikule raha anda, siis on see oma maailmavaate propageerimisele kaasaaitamine, järelikult õige tegu. Kui kirikus raha anda, siis on see oma maailmavaate propageerimisele (ja sotsiaaltööle jms) kaasaaitamine, kuid kuna kirik on ebateaduslikel alustele rajatud, siis on tegu ajupesuga. Või eksin ma kuskil?

  5. volli Estonia 02. oktoober 2009 kell 1:37

    @Pigilind – Pigem oleks see kirikule annetamine ajupesu toetamine kui ajupesu ise. Skeptik.ee’le annetaksid sa sellise loogika järgi raha seepärast, et nad (näiteks) inimkonda religioossest ajupesust edukamalt teavitaksid.

  6. Pigilind Estonia 02. oktoober 2009 kell 15:41

    Sellise arutluse korral peame me siiski aluseks võtma, et eksisteerib ajupesu ning see eksisteerib just kirikus. Kirikliku tegevuse eesmärk (vähemalt sõnades) on inimkonna õnnelikuks tegemine omade vahenditega. Kuivõrd me aga teame, et tegelikult on /täida lünk sobiva (konspiratsiooni)teooriaga/, siis on raha annetamine kirikule kas ajupestuse või ajupesule kaasaaitamise märk, mis seab meie kavatsused kohe kahtluse alla.

    Samas eeldame me, et skeptikud ei ole ajupestud ning pühendavad kogu oma energia ja raha (olgu pealegi, skeptikud on kainelt arutlevad inimesed ja ei pühenda selleks tegelikult KOGU oma raha ja energiat, erinevalt usklikest, kes on /täida lünk jne/) selleks, et inimkonda päästa kirikliku õnne eest, sest juba kiriklikust õnnest pääsemine ongi ju juba õnn. Seetõttu peaksime me andma raha skeptikuile, mitte kirikule.
    Sest kui kirik kasutab raha enda huvides, siis skeptikud kasutavad oma raha selle huvides, et kirik oma raha kasutamisel enda huvides (inimeste õnnelikuks tegemisel omade vahenditega) ei oleks nii edukas. Sest kui kirik püüab inimest toetada ja usklik inimene end tõesti mingi eksituse tõttu õnnelikuna tunneb, siis on see väär, sest tema maailmapilt on üles ehitatud ebateaduslikele alustele, ning seetõttu peaksime me andma raha skeptikuile, kes päästaksid uskliku inimese kirikliku maailmapildi küüsist ja seeläbi saaks inimene automaatselt õnnelikuks ilma igasuguse kirikliku sekkumiseta.

    Samuti, kui me anname raha kirikule (mis on ajupestuse märk), siis ei saa me kuidagi kindlad olla, et kirik kasutaks seda raha inimeste õnnelikukstegemiseks omade vahenditega, sest /täida lünk sobiva konspiratsiooniteooriaga/, samas – kui me anname raha skeptikutele, siis saame me kindlad olla, et seda raha kasutatakse justnimelt kirikliku tegevuse pärssimiseks, sest … nojah. Sest skeptikud pärsivad kiriklikku tegevust ja kirikule rahaandmine on ajupestuse tunnus ja ei ole kindel, et kirik kasutaks seda ettenähtud viisil ning kiriku pakutav õnn on niikuinii kahtlase väärtusega, sest skeptikute pakutav õnn teeb inimese palju õnnelikumaks kui terve virn kiriklikke õnnesid, mis Tallinna toomkiriku kõrvale kõigile vaatamiseks välja pandud.
    Ja… eee… seetõttu peaksime me raha andma skeptikuile.

    Kas mu arutlus on korrektne või eksin ma kuskil?
    Kui ma mõnes asjas eksin, siis mis sellest järeldub?
    Kuid kui mul mõnes asjas peaks õigus olema, mis siis sellest järeldub?

  7. Martin Vällik Estonia 02. oktoober 2009 kell 17:51

    @Pigilind – eelda, mida soovid, vii raha sinna kuhu soovid või õigeks pead või jäta viimata, ole õnnelik või õnnetu sellisel moel, kuidas ise tahad, kuid skeptikute eesmärk ei ole konkureerida kirikutega, vaid “populariseerida skeptilist ja kriitilist mõtlemist ning teaduse meetodeid”. Vaata igaks juhuks siit: Mis on skeptik.ee?

  8. volli Estonia 02. oktoober 2009 kell 17:52

    Pigilind ütles:

    Sellise arutluse korral peame me siiski aluseks võtma, et eksisteerib ajupesu ning see eksisteerib just kirikus.

    Saan aru, et vaatled hüpoteetilist olukorda, kus kirik ajude pesemisega tegeleb. Eeldame siis, et see väide on tõene.

    Kirikliku tegevuse eesmärk (vähemalt sõnades) on inimkonna õnnelikuks tegemine omade vahenditega.

    Ka selle väite võib lugeda üheks eeldusteks. Vastupidisel juhul tuleks enne ikkagi näidata, et a) kirikul selline eesmärk tõepoolest on ja b) et see eesmärk nende vahenditega saavutatav on.

    Kuivõrd me aga teame, et tegelikult on /täida lünk sobiva (konspiratsiooni)teooriaga/, siis on raha annetamine kirikule kas ajupestuse või ajupesule kaasaaitamise märk, …

    Kui kirik eelduste kohaselt ajupesuga tegeleb, siis võib raha annetamine tõepoolest nimetatud põhjustel toimuda. Samas ei pruugi kirik ju ainul ajupesuga tegeleda, mistõttu võib annetus toetada ka mõnd muud kiriku poolt korraldatavat üritust. Samuti võib raha ka kohe mõne konkreetse ürituse jaoks annetada.

    Teisest küljest pole see situatsioon sugugi nii must-valge. Näiteks ütleme, et tegemist on kirikuga (sektiga), mis oma liikmetelt põhjendamatult suurt “liikmemaksu” küsib, kirikust lahkujaid ja oma kriitikuid taga kiusab, oma liikmeks olevad lapsed koolist ära võtab, et nad kiriku jaoks tööd teeksid ning oma liikmeid omade vahenditega ravida üritab, kusjuures on teada, et mõned sellised üritused on väga õnnetult lõppenud. Küsimus on, et kas sellise kiriku toetamine on moraalne, isegi kui raha läheks positiivse ürituse tarbeks?

    Sest kui kirik kasutab raha enda huvides, siis skeptikud kasutavad oma raha selle huvides, et kirik … ei oleks nii edukas. …

    Selline vastandamine pole õige. Samas on sellegi polest võimalik vaadelda olukorda, kus taoline vastandamine mõeldav on (näiteks annetusega kirikule toetakse intelligentse disaini levitamist ja teiselt poolt annetus skeptikutele aitaks populariseerida evolutsiooniteooriat.) Väitsid, et kui inimene end desinformeerituna õnnelikult tunneb, siis võiks skeptikud selle ka nii jätta? Nojah, kirik ei saa skeptikutele keelata, et nad üht või teist infot levitavad, eriti kui tegu on faktidega. Samas kui inimene tõepoolest infosulus elada soovib, siis võib ta seda ju teha, kuigi on kaheldav, et harimatus inimese õnnelikuks teeb.

    Siingi pole probleem nii must-valge kui kujutada üritad, sest ega kirik ei propageeri ju ainult ebateadust ja ega skeptikud ei levita ju ainult empiirilisi fakte, vaid ka teatud ideoloogiat (mis ülistab ratsionaalset faktipõhist avatud mõtlemist ja uudishimu kõige uue ja tundmatu vastu).

    Samuti, kui me anname raha kirikule …, siis ei saa me kuidagi kindlad olla, et kirik kasutaks seda raha inimeste õnnelikuks tegemiseks…

    Kui inimene soovib, et tema annetused väidetud eesmärki täidaks, siis peab ta ka ise veidi vaeva nägema ja veenduma, et ta raha tõesti õigesse kohta läheb. See kehtib ilmselt nii skeptikutele kui kirikule tehtavate annetuste kohta.

    Samas, kui esimese eelduse juurde tagasi tulla, siis ajupesu on võrdlemisi konkreetne asi. Väidet, et üks või teine religioossne liikumine ajupesuga tegeleb, tuleks eelnevalt faktidega kinnitada.

  9. Märt Estonia 02. oktoober 2009 kell 18:48

    Annetusi võib võtta ka positiivse tagasisidena hea töö eest. Siinsete annetajate puhul võib tegu olla tänuliku mõttekaaslasega, kes ise ei viitsi või ei oma vaba aega, et ise sellist tööd teha.

  10. Pigilind Estonia 02. oktoober 2009 kell 19:10

    Kõik see on ju kena, kuid ma püüdsin ausalt öeldes väidelda sellelt positsioonilt, mis iseloomustab eelkõige “skeptilist” mõtlemist. Ma saan aru, et teaduse populariseerimine jne, kuid kuidas siis pidevalt nii juhtub, et argumenteerima hakates tekib just minu kirjeldatud mustvalge maailm – teadus vastandatakse religioossele ideoloogiale ja kõik religioonid/sektid saavad ühe vitsaga (no näiteks kasvõi seesama hr Välliku jamaloogia-artikkel, kus algne osa oli pühendatud astroloogiale ja siis lõpus sai rutiinselt oma koosa ka religiooniõpetus).
    Kuidas juhtub, et skeptitsism defineerib end teadust populariseerivana ja maailma asjadesse skeptiliselt suhtuvana, kuid välja tuleb nagu alati – tegeletakse teistsuguse mõtlemise mahatampimisega, kusjuures skepsis skeptitsismi enda suhtes on kuidagi kõrvale jäänud. Suvaline näide viimase kohta – võtame kasvõi selle õnnetu Dawkinsi, kelle seisukohti siin blogis esitatakse enamasti positiivses valguses, kusjuures kasvõi juba laialdane kriitika (jah, ma tean, enamik sellest on ideoloogiline, kuid mitmeti ka lihtsalt “loogiline”) viitab sellele, et tema seisukohti ON võimalik kritiseerida. Dawkins kasutab mitmelgi pool oma argumentatsioonis demagoogiavõtteid – ma ei ole märganud, et härrased skeptikud sellele ülemäära suurt tähelepanud juhiksid, kuivõrd see toetab nende poolt eelistatavat maailmavaadet.

    Ma hetkel puhtast viisakusest ei täpsusta, kuid ma olen näinud märkimisväärset hulka “materialiste” (ja teinekord isegi “”materjaliste”"), kes väidavad, et nad ei ole ateistid, kuna mitteolev ei vaja ümberlükkamist ning seetõttu nimetavad nad ennast materialistideks – ning niipea kui nende lemmikteemast juttu tuleb, on nad täpselt sellisel positsioonil nagu kõige evangeelsemad ateistid.

    Väitsid, et kui inimene end desinformeerituna õnnelikult tunneb, siis võiks skeptikud selle ka nii jätta? Nojah, kirik ei saa skeptikutele keelata, et nad üht või teist infot levitavad, eriti kui tegu on faktidega. Samas kui inimene tõepoolest infosulus elada soovib, siis võib ta seda ju teha, kuigi on kaheldav, et harimatus inimese õnnelikuks teeb.

    Nagu te isegi aru saate, siis põhjused, miks ma kasutan siin selliseid abstraktseid mõisteid nagu “õnn” jms, on see, et ma käsitlen hetkel kiriklikku tegevust eelkõige sotsiaalsest funktsioonist lähtuvalt, jättes praegu kõrvale maailmavaatelise osa, et see ei tekitaks tüüpilist sõnavahtu, mis küsimuse enda varju jätab. Seetõttu on toob termin “desinformatsioon” kohe sisse ideoloogilise külje, mida ma hea meelega väldiksin.
    Kui me jätame selle “des-”osa kõrvale, siis kindlasti on kuskil sellekohane uurimus ka tehtud – kas inimese informeerituse tase ja tema õnnelikkus on korreleeruvad? Või, kas nad on positiivses korrelatsioonis, nagu Volli väidab? Retooriliselt küsides – kas suvaline bushman on seetõttu õnnetum, et ta ei ole tutvunud Einsteini teooriaga?
    Mistõttu tekib mul – minu meelest õigustatud – küsimus: kuivõrd reaalsuses kukub ideaalis deklareeritud teaduse populariseerimise asemel välja ikkagi mustvalge maailmapilt ja vastandumine kirikule, siis milline on skeptikute tegevuse “sotsiaalne” eesmärk? Populariseerida teaduslikku mõtlemist… mille nimel? Inimeste õnne nimel? Ma kahtlustan, et siin võib leida mingi ühisnimetaja mõtteteraga “ei ole hullemat inimest vägisi targaks tehtud lollist”.

  11. Märt Estonia 02. oktoober 2009 kell 20:29

    Siinsetes vaidlustes teevad skeptikupoole esindajad küll aeg-ajalt mõningaid vigu ja kõike teadusest välja jäävat ei tasu ühe vitsaga lüüa tõesti, sest see võib tõsiselt ärritada. Põhiline soovitus oleks siin, et kui tahate inimesi muuta, siis kontrollige oma emotsioone ja ärge ainult teisi minema ajage vihastamisega.

    Mis puutub õnne, siis heale enesetundele mõjub kindlasti positiivselt teadmised. Spetsiifiliselt teadmine, kuidas luua endale mõttemaailma/suhtumisi, mis oma elu võimalikult meeldivaks teevad. Samuti näiteks teadmised, kuidas sõpru leida jne.

    Teadust ennast vajame juba elus püsimiseks. Ravimid, ehitusmaterjalid, mis aitavad talve üle elada, potentsiaalsete ohtude tuvastamine, mõistmine, perspektiivi panek ja nendeks ette valmistumine jms.

    Ära unusta, et keegi pole täiuslik ja kõik võivad lollusi öelda. Lisaks siin saidil võivad kommenteerida vabalt kooliõpilased aga ära arva, et lollina paistev ütlus mõne naiivse teaduse pooldaja poolt annaks olulist infot nendest teadlaste elust ja mõttemaailmast, kes olulisi asju avastavad ja loovad.

    Bushman võib küll õnnelikum olla teaduse pakutus elada. Näiteks lapsed elaksid tõenäoliselt kõik kõrge eani ja oleks mugav kodu paremate luksustega. Majanduse arengutase on tugevalt seotud saadaolevate tehnoloogiliste leiutistega.

  12. Pigilind Estonia 05. oktoober 2009 kell 19:56

    Üldiselt – nõrk. Ma lootsin, et siinolijal on enda tegemiste kohta midagi oluliselt sisukamat öelda – kui selle järele lausa nii otse ja mitu korda küsitakse, aga ju siis ei ole. Eks siis jääbki peamiselt ründamine ja naeruvääristamine.

  13. Martin Vällik Estonia 05. oktoober 2009 kell 21:00

    @Pigilind – ole siis ise tugev edasi ja võta vastu mu alandlikud vabandused, et ei suuda Sinu kõrgeid ootusi täita.

  14. volli Estonia 05. oktoober 2009 kell 22:51

    @Pigilind – Paar märkust:

    Esiteks ei nimetata “avatud mõtlemst” suvaliste ideede aksepteerimiseks. Näiteks kui kokk leiab, et “tsüaniid pole mürgine” ja seda supi sisse paneb, siis pole ta mitte avatud idee “tsüaniid pole mürgine” suhtes, vaid sadist või süüdimatu. (Igatahes loodan, et sa “avatud mõtlemist” nii ei mõista ja ma sinust valesti aru sain.)

    Teiseks, kui nimetad “desinformatsiooni” ideoloogiliseks väljendiks, siis võiksid seda ka veidi pikemalt lahti seletada. Tõene ja vale informatsioon viitavad tüüpiliselt siiski millelegi objektiivsele.

    Kolmandaks väitsin, et haritumad inimesed on õnnelikumad (haridus – õnn korrelatsiooni on minu teada uuritud), kusjuures eestlaseid ja bushmane nii võrrelda ei tohiks (sest kultuuriline kontekst on lihtsalt liiga erinev). Pealegi, infosulus elamine võtab inimeselt võimaluse haridusele, kuid sa ei saa üldjuhul eeldada vastupidist, st seda, et iga hariduseta inimene infosulus elab.

    Neljandaks ei pea skeptilise mõtlemise vastuseis religioossele mõtlemisele sugugi must-valge olema. Saan aru, et proovisid kasutada “skeptikute loogikat” (ehk skeptilist mõtlemist), kuid see, et sa skeptilist mõtlemist mängides must-valgeid argumente kasutad, ei ütle skeptikute kohta tegelikult midagi.

    Lõpetuseks arvan, et parem on olla haritud loll kui harimata loll.

  15. valdek Norway 06. oktoober 2009 kell 2:05

    Selle üle, kas teadmised teevad õnnelikuks, võib muidugi diskuteerida ja ühest, selget vastust siin ei ole. On fakte, mille teadmine meid mingil juhul õnnelikuks ei tee. Kuid teadmised on ainus tõhus viis, vältimaks probleeme, mis on meist suuremad. Samuti on väiksem oht lolliks jääda, kui teie peal praktiseeritakse agressiivseid müügimeetodeid, kui tullakse teie hinge värbama, või lähete lihtsalt metsa seenele. Teaduspõhine mõtteviis võimaldab ka tegeleda vähem igatsorti absurdsustega. Ma leian, et on äärmiselt vastutustundetu, et sel ajal, kui noore inimese peas rajatakse mõtlemisprotsesside kiirteid, karjutakse teaduslik maailmavaade ebateaduste poolt üle. Ja nii tekivad näiteks emad, kes kastavad lutti enda suhu, andes beebile edasi hambakaariese, nohu, kurgupatsilid, maohaavandite tekitajad, tuberkuloosi jpm. peale emaarmastuse.

  16. dig Estonia 06. oktoober 2009 kell 15:42

    Pigilind pajatas:

    Ma saan aru, et teaduse populariseerimine jne, kuid …

    Väga ilus näide mittearusaamisest. Õnnetuseks on seda tüüpi mittearusaamine kaunis levinud, mistõttu skeptikafoorumis selle lahkamine igati asjakohane on.

    “teaduse populariseerimine” on siinkohas buzzword, mitte küsimus, protsess või seos — ja sellisena ei saa ta arusaamise objektiks olla. Postmodernistid võiksid seda lauset dekonstrueerida umbes niisuguseks: “Teate, ma ei ole loll. Nüüd seletage …” Kummalisel kombel on just niisuguseid küsimusi paljudes tehnikafoorumides rohkesti.

    Näib, et autor on probleemi olemasolu ka ise hoomanud ning üritanud seda ebamäärastava lisaklausliga “jne” hägustada, aga loomulikult ei kaota see probleemi sugugi ära.

  17. dig Estonia 06. oktoober 2009 kell 15:56

    Märt ütles:

    Bushman võib küll õnnelikum olla teaduse pakutus elada. Näiteks lapsed elaksid tõenäoliselt kõik kõrge eani ja oleks mugav kodu paremate luksustega. Majanduse arengutase on tugevalt seotud saadaolevate tehnoloogiliste leiutistega.

    Pessimist võib muidugi väita, et arenenud ühiskonnas elaval bushmanil on palju rohkem viise enda õnnetuna tundmiseks. Näiteks võib ta elada kõrge eani ja tunda end üksildasena või siis võib tal olla mugav kodu, mille hind viimase aasta jooksul kukkunud on.

  18. Pigilind Estonia 06. oktoober 2009 kell 16:47

    Teate, mul tekib seda lehte külastades alati jõuetu masendus ja situatsiooni absurdsusest põhjustatud irooniline irve. Inimesed, kes justkui deklareeriksid (ja eeldaksid), et just nemad vaatavad maailma avatud silmadega – raiuvad täiesti järjekindlalt üht ja sama, ilma mingeidki muutusi sisse laskmata. Sest nende enda maailmapilt ning retooriliste võtete valik põhjendab ära kõik, mida nad põhjendamist vajavaks peavad. Ning teisalt süüdistatakse vastaspoolt täpselt samades asjades, milles ise eksitakse – seda märkamata ning endale tunnistamata. Sellele tähelepanu juhtimisel nõustutakse inimese ekslikkusega ning räägitakse natuke “ideaalsest skeptitsismist” ning järgmisel hetkel tehakse täpselt samu vigu edasi. Mul hakkab üha enam tekkima tunne, et “skeptitsism” ei ole mingi teaduslikkusele pürgiv suund, vaid pigem mingi psühhiaatria-valdkonnale liginev teadvusseisund.

    Rääkides mu eelnevalt kirutud ründamisest ja naeruvääristamisest, siis vt nt dig-i kommentaar – mida see ütleb? Mitte midagi, peale selle, et tema arvates ei ole ma probleemist aru saanud, ei seleta mitte midagi ja minu meelest on see kirjutatud ka mõnevõrra ründavas toonis.

    Minu poolt teema lukku, kuivõrd ühtegi vastust ma siiani ei ole saanud ja edasine läheb ilmselt niisama lahmimiseks. Viitsimine lõppes samuti ot… :)

  19. Märt Estonia 06. oktoober 2009 kell 16:59

    dig ütles:

    Märt ütles:

    Bushman võib küll õnnelikum olla teaduse pakutus elada. Näiteks lapsed elaksid tõenäoliselt kõik kõrge eani ja oleks mugav kodu paremate luksustega. Majanduse arengutase on tugevalt seotud saadaolevate tehnoloogiliste leiutistega.

    Pessimist võib muidugi väita, et arenenud ühiskonnas elaval bushmanil on palju rohkem viise enda õnnetuna tundmiseks. Näiteks võib ta elada kõrge eani ja tunda end üksildasena või siis võib tal olla mugav kodu, mille hind viimase aasta jooksul kukkunud on.

    Siis ma ütlen, et see pessimist lahmib ja ega vaata asju perspektiivis. Sealkandis surdakse nälga ja on igasuguseid epideemiaid pluss kodusõjad, diktaatorlikud poliitikud jne. Ma ei usu, et bioloogiliselt oleks võimalik pidevalt õnnelik olla ja mured tekivad igal juhul. Ja mida see murede hulk loeb. Üks asi on eraldi muretseda 10 eraldi eksami ja suhteprobleemi eest. Teine asi on muretseda 1 laastava näljahäda või lähedase malaariasse nakatumise pärast. Selline lahmimine võib siit saidilt minema ajada teisigi peale pigilinnu.

  20. Kristen Estonia 06. oktoober 2009 kell 17:23

    Märt ütles: Sealkandis surdakse nälga ja on igasuguseid epideemiaid pluss kodusõjad, diktaatorlikud poliitikud jne. Ma ei usu, et bioloogiliselt oleks võimalik pidevalt õnnelik olla ja mured tekivad igal juhul.

    “Õnn” ja “õnnelikkus” on muidugi ülimalt mitteteaduslikud kategooriad kui neid just väga detailselt ei piiritleta.
    Pigem võiks rääkida mingist eluga rahulolust ja see sõltub pigem ootustest elule kui katastroofidest jms. Kui see meie nn bushman on juba sünnist saati harjunud sellega, et elu enesestmõistetav (kuigi mitte meeldiv) osa on veeuputus, tulekahju, kodusõda jms, siis ta ju nii väga ei “põe”. Kui ta aga arvaks, et haigused, majanduslik õitseng ja langus on “täiesti ettenägematud” ning ootamatud nähtused ja üldine ebaõnn, siis ta muidugi jookseb otsima tugevat nööri ja sobivat posti/puud, et sellest hädaorust lahkuda võimalikult kergelt lahkuda. Sest kui ei saa elust läbi minna nagu nuga pehmest võist, pole elu ju midagi väärt…

  21. Märt Estonia 06. oktoober 2009 kell 17:27

    Pigilind: “Ma hetkel puhtast viisakusest ei täpsusta, kuid ma olen näinud märkimisväärset hulka “materialiste” (ja teinekord isegi “”materjaliste””), kes väidavad, et nad ei ole ateistid, kuna mitteolev ei vaja ümberlükkamist ning seetõttu nimetavad nad ennast materialistideks – ning niipea kui nende lemmikteemast juttu tuleb, on nad täpselt sellisel positsioonil nagu kõige evangeelsemad ateistid.”

    Tegelikult on materialistide soovimatus ümber lükata ainuke mõistlik otsus, sest olematust ei saa tõestada eksperimentaalselt. Sellises valdkonnas saaks igaviku veeta kõiki võimalikke uurimismeetodeid kasutades ja ikka saaks metafüüsilisse (füüsilisest välja jääv otsetõlkes) uskuja öelda, et õigest kohast ei otsitud.

    Kui pigilind jälle tagasi tuleb, siis võiks ta edasipidi vältida nii pikki kommentaare. Niipalju kui psühholoogiast mäletan ei viitsita pikka juttu lugeda ning tuleks võimalikult napisõnaliselt ja selgelt mõte edasi anda. Minagi lugesin su juttu diagonaalis aga vastamist see ei takista. Pealegi keegi ei viitsi seal kõigele korraga vastata ja ma olen siin mitmete tülide teket näinud, sest skeptikupoole lühikese kommentaari peale hakkab teine pahandama stiilis, et miks nad vastamata jätsid ja jätkatakse hoogsalt lahmimist, millele ei viitsita 100% vastata.

    Meenutuseks tegutsevad ainult osad skeptikud nii nagu James Randi. Tema ja Dawkinsi üheks probleemiks on, et vastaspoolele, kes nende vastu empaatiat ei tunne võivad neid kergelt ülbeks ja pinnapealseks pidada, aga ei ole ise samuti vabad nendest vigadest.

  22. Martin Vällik Estonia 06. oktoober 2009 kell 18:40

    Ma ei saanudki aru, mis Pigilindu vaevab? Kas see, et ühel suvalisel MTÜ-l on teatud väljaminekud (majandusaasta aruande koostamine, raamatupidamise korrashoid…) ja nende kulude katmiseks raha küsimine on nagu näiteks teadasaamine, et ka kõige peenemal daamil, keda paljud imetlevad ja kelle poole salamisi õhatakse, on põis, musasarjad ja meetrite jagu soolikaid keres nagu kõigil teistelgi?

    Nohet kujutasin ette eiteamida (skeptikud on nii rikkad, et majanduslikud küsimused ei vääri avalikult mainimist), aga pettusin, kuna tegelikult on kõik enamvähem samamoodi nagu mujalgi.

    Muidugi on siis kõik “nõrk” ja “tekitab jõuetut masendust” ja mis kõik veel, kui omal on mingi kindel kujutelm sellest, misasjad need “kõige õigemad skeptikud” olema peaksid.

    Või mis asja? Aga üldiselt jah, siinne lugu on rõõmusõnum sellest, et skeptik.ee-d on päris palju külastatud, see on leidnud koha paljude lugemisharjumustes, siia viidatakse üsna sageli, kui ühe või teise umbluu kohta infot otsitakse, google näitab skeptik.ee-d paljude märksõnade osas esimeste seas, ja see kõik on hea. Küllap sellest mõningasest populaarsusest on tingitud ka mõningased kurtmised. Mis muidugi ei tähenda, et mina või keegi teine peaks arvama, et kõik jube korras oleks. Ei ole ja küllap saame aja jooksul üht-teist ka parandatud.

  23. dig Estonia 06. oktoober 2009 kell 20:09

    Märt ütles:

    Niipalju kui psühholoogiast mäletan ei viitsita pikka juttu lugeda …

    Psühholoogid on sellele fenomenile nimegi andnud: TL;DR. Kui keegi pikka lahtikirjutust lugeda viitsiks, kõlaks see nii:

    Too Long; Didn’t Read.

  24. Märt Estonia 06. oktoober 2009 kell 21:37

    Pigilinnule: Siinne sait võib lihtsalt ühe skeptiku hobi olla, mille eest taskuraha teenida. Sa rääkisid nagu oleks see sait mingi suur propagandakeskus mille tegevust võrdlesid kirikute korjandustega ja ajupesuga.

    Pigilind ja teised võiksid arvestada, et paari interneti kommentaariga ei mõista just paljud sinu vaateid või isegi mõtet.

  25. Mart K. Estonia 07. oktoober 2009 kell 10:07

    Pealegi täidab skeptik.ee ju suure osa ajast enda eesmärkidele risti vastupidiseid ülesandeid. Uuematest esoteerikauudistest, alternatiivmeditsiini arengutest ja ennustamismeetoditest saavad paljud infot just siit, nagu toovad mitmed veendunud vaktsiinivastased, marukristlased ja vandenõuteooriausklikud siinset lehte hoiatavaks näiteks sellest, milleni vabatahtlik vaimupimedus (ehk Ockhami noateral balanseeriv teaduslik maailmavaade) viia võib.

    Kui skeptik.ee aktiivse tegevuse lõpetaks või suisa kaoks, oleks ka skeptitsismivastastel palju igavam. Seega kutsun kõiki organiseeritud ja organiseerimata usuinimesi kukrut kergendama ja skeptik.ee tegevust toetama. Nii nagu Vägede Jehoova sundis enda loodud ingel Morgensterni mässama, et oma vägevust tõestada, peaksid ka vankumatu usu kantsid vaestesse eksinud vangutajatesse suuremeelselt suhtuma, sest eks oota neid ju õiglane karistus hauataguses ilmas.

    Kodanikud skeptsitsimis kahtlejad, meenutan teile Matteuse sõnu: “Ärge pange vastu kurjale, vaid kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine; ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ja võtta su vammuse, jäta ka kuub; ja kes sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks. Anna sellele, kes sult palub ja ära käändu kõrvale sellest, kes sult tahab laenata.”

    Seni veel ametlikult registreerimata usuühingu Eesti Diskordianistlik Kabal nimel teen otsa lahti ja toetan MTÜ Skeptik tegevust saja Eesti krooniga.

    Jumaliku Ettehoolduse ja Pasteedi Süserään, Püha Chao Vardja ja metaskeptik Mart K. (ordineeritud paavst)

  26. salvey Estonia 07. oktoober 2009 kell 11:06

    sest skeptikute pakutav õnn teeb inimese palju õnnelikumaks kui terve virn kiriklikke õnnesid, mis Tallinna toomkiriku kõrvale kõigile vaatamiseks välja pandud.
    Ja… eee… seetõttu peaksime me raha andma skeptikuile.

    Mina näiteks oleks teoreetiliselt nõus rahaliselt toetama nii skeptik.ee-d kui kirikut, kuid praktikas jäävad mõlemad puht materiaalsetel põhjustel ära. Õnnelikuks ega õnnetuks aga ei tohiks sind ega bushmanit teha ei skeptikud ega kirik, ka mitte see oled sa ateist, teist või mida iganes. Põhimõtteliselt võiks õnnelik olemiseks piisama sellest kui endale teadvustad: olen olemas, järelikult võin vabalt õnnelik olla, miks ka mitte. Muidugi juhul, kui kõik su põhivajadused on täidetud. Ja kui on, siis on ehk eelkõige põhjust tänulik olla kas iseendale, jumalale, oma vanematele, riigile või saatusele. Skeptikud ja kirik tuleks teises järjekorras. Pole ju ometi mõtet masendusse langeda, kuna lugesid siit näiteks midagi taolist et jumal on luul ja tema surilina ka võltsing. Pigem kipub see nalja tegema ja head tuju tekitama(minu puhul miskipärast) Küllap ma seepärast külastangi seda lehte xkorda tihedamini kui usk.ee-d, kus minu arust eriti palju nalja ei saa. No ma ei teagi täpselt mis seal on, käin seal palju vähem kui enamik siinseid skeptikuid ilmselt.

  27. valdek Norway 09. oktoober 2009 kell 1:47

    Usu nimel on korraldatud nii mõnedki tapatalgud.

  28. Martin Vällik Estonia 22. mai 2010 kell 21:21

    10. mail sai skeptik.ee-l täis veel üks miljon. Seekord Google Analyticsi loenduris. GA loendur asus skeptik.ee-s loendama 2008. aasta aprilli alguses.

    Kõige rohkem on loetud maailmalõpu lugu – üle 13000 korra, seejärel õpetust Rubiku kuubiku kokkukeeramise kohta – üle 12000 korra, järgnevad Selgeltnägijate tuleproov, Adik Levini Role programm, aura ja bioväli, saladus…

Trackback URI | Comments RSS

Lisa kommentaar

Palun tutvu kommenteerimise reeglitega. Kommentaar jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud ja/või kommentaar sisaldab rohkem kui 1 lingi. Mõnikord satub kommentaar otse spämmi sekka, kuid pea vastu!

Quicktags:  

5275459 pages viewed, 4214 today
1461593 visits, 1176 today
FireStats icon Powered by FireStats