okt 24 2009
“pH IME” — imemuinasjutt lapsemeelsele täiskasvanule
Meie raamatumüügi edetabelites figureerib raamat, mis lubab head uut ilma, helget tervet elu, revolutsiooni bioloogias. Meil on uus messias — Rober O Young, “PhD” — kes toob valguse tagasi maailma, mida Pasteur’i pimedusejüngrid pikalt pimeduses on hoidnud. Alus (leelis) on jumal, Béchamp tema prohvet ja RO Young õnnistegija, kellel on juba ka mõningaid ohvriks saamise tundemärke (nt süüdimõistev kohtuotsus, vt allpool).
Jah, ma loen seda raamatut. Ei, ma ei ostnud seda. Sain laenuks.
Autor võrdleb end ei vähema kui Newtoniga, tema ambitsioon on tõepoolset muuta kogu arusaam inimorganismist, haiguste põhjustest ja nende ravist. Igati üllas eesmärk — ikka on parem selline elukorraldus, kus ei ole haigusi või kui need oleksid lihtsalt ravitavad, kui see, kus haigused meid kiusavad ja peame adekvaatse ravi puudumisel enneaegselt ja ebaõiglaselt maha surema.
Ja mida Robert O Young, “PhD”, selleks teeb? Kirjutab raamatuid. Olgu, Carl Sagan kirjutas ka raamatuid laiale lugejaskonnale. Aga selleks, et teaduses murrangut tekitada, on vaja enamat. Näiteks oleks abiks avaldada oma uurimusi eelretsenseeritavates teadusajakirjades, et jõuda asjaosaliste lugemislauale — arstideni, kes iga päev ennastsalgavalt inimesi ravivad ja kahjuks paljude tõbede puhul midagi teha ei suuda; toitumisteadlasteni, kes töötaksid välja veelgi paremad toitumissoovitused, et me tervis hea püsiks juba algusest peale; bioloogideni, kes revideeriksid oma kivistunud arusaamu mikrobioloogiast ja pööraksid ära eksiteelt. Aga ei midagi sellist — teadusartiklite andmebaasid ei tunne teadlast nimega Robert O Young, mitte ükski MedLine ja PubMed andmebaasis olev artikkel ei sisalda autorit Robert O Young.




















Osad lood on juba lisatud 
Keera Rubiku kuubik ise kokku!


