Õige pilt neljast põhikarakterist on hoopis see:
http://www.herluf-bidstrup.ru/....._2_107.jpg

Naer on terviseks! :D

@salvey – Ma jälle nii väga tõsine inimene ei ole, mulle teeb peaaegu kõik nalja. Olgu siis sea põrn või Merike Merilain: Inimesed oleks nagu ära unustanud, et Eesti ilm on püsimatu. ;)

Tegelikult piisab mulle üksnes sellest, kui ma kuulen või loen kusagilt sõna “sünoptik”, “kuu-uurija” vms, et suunurgad kõrvade poole kihutaksid. :D

Miks see mulle nalja teeb? Ei teagi, olen lihtsalt rõõmsameelne. Mõnele näita näppu ja see ei saa naeru pidama. Teine võtab taganttaskust suurendusklaasi, kohendab prille ninal ja asub tõsise näoga uurima esitatud peenjäset. Kolmas vihastab ja võib sind sellest hammustada. Neljas ei pane tähelegi. Inimesed on erinevad. :)

@salvey – Ei. Kui artiklit lugeda, siis on tegemist ikkagi aatomite (mitte Universumi) madalaima energiaga oleku energiaga.

http://www.epl.ee/artikkel/481555

Tartu ülikooli teadlased tõestasid, et Saksamaal Göttingeni ülikoolis 1990. aastate keskel tehtud katses ilmneb tõepoolest aatomite nullenergia, mille olemasolu oli seni tõestatud vaid matemaatiliselt.

Kas see võibki olla see `universumi nullpunkti energia`, millest räägitakse näiteks “Väljas” ? Küsija suu pihta ei lüüa, eksole? :)

@ajeke – sea siseelundite järgi(täpsemalt vist põrna pealt) talve olude ette ennustamine oli alles hiljaaegu Eestis täiesti tavaline ja ma ei pea seda tõepoolest üldse naeruväärseks. Praeguste euronõuete juures tapetakse sigu kodus muidugi palju vähem ja see kunst võib unustuse hõlma vajuda küll.
Elatud talvede jooksul olen tõesti korra ka mõttele tulnud, et üks naabrinaine, kes kodust nädalate kaupa jooksus oli, tegeles ehk ajaviiteks libahundiks käimisega, aga liiga palju ei saa ju naabritelt ka ometi oodata, eks :)

salvey ütles:

Muuseas olen elatud talvede jooksul täheldanud, et täiskuu ajal kipub alati külmalaine olema. See tähendab, ilm on külmem kui noore ja vana kuu paiku. Võiks sel olla mingi teaduslik tõepõhi, või on teie meelest jamaga tegemist? Ise ma oma arvamust küll selles suhtes väga kergesti muutma ei hakkaks.

Meie kandis on külmalainel niisugune huvitav omadus, et see korreleerub heasti selge ilmaga. Külmalaine pilvisel ööl on siinmail haruldane.

Meie ajal on siis veel niisugune huvitav nähtus, et inimesed kipuvad täiskuud pigem taevast kui kalendrist vaatama.

Ja meie taeval on lõpuks niisugune huvitav omadus, et kui ta pilves on, siis täiskuud näha ei ole (loe: täiskuu ei paista, öelgu kalender mida tahes). Teised kuufaasid ei paista ka, aga nende mittepaistmine torkab palju vähem silma kui täiskuu selge ilmaga paistmine.

Kokkuvõttes, confirmation bias seletab kogu olukorra kenasti ära.

@salvey – Täiskuuline külmalaine, see oleks ju meteoroloogilisele prognostikale suur kergendus. Võtad aga kalendri ette ja paned miinuskraade. Siis kasutatakse veel seapõit, ma olen kuulnud. Kuupäevad ei ole väga hästi loetavad selle pealt, aga üldise skeemi pidavat ikka kätte saama. Siis on veel mingi tinavalamise komme, aga ma ei mäleta, kas külmakraade selle pealt sai välja lugeda või tuli külma vette kallata või… No midagi seal külma ja väga teaduslikku oli, kui mu mälu mind ei peta.

Ära sa igaühe jutu peale arvamust muutma hakka jah, sest siis võidakse sind tuulelipuks pidama hakata. See ennustab ka ilma ja kraade, aga külmakraade natuke halvasti, neid kompassikraade rohkem. Ega sa ei ole märganud täiskuu ajal ja elatud talvede jooksul, kas mõni naaber libahundiks ei käi? Sellest oleks teadusele suur abi, sest seletus on olemas, aga nähtust ei ole veel hästi kinni püütud.

Aga muidu on Krikul kahjuks õigus, kas teed avastuse ise või küsid ilmajaamast, on minu soovitus.

eks ma siis proovin millalgi.

Salvey, keskmiste temperatuuride graafikud aastakümnete kaupa ja kuufaasid on ju hõlpsasti leitavad ja kontrollitavad? Äkki ikkagi võrdleksid ise enne üle ja küsiksid siis seletust…?

Muuseas olen elatud talvede jooksul täheldanud, et täiskuu ajal kipub alati külmalaine olema. See tähendab, ilm on külmem kui noore ja vana kuu paiku. Võiks sel olla mingi teaduslik tõepõhi, või on teie meelest jamaga tegemist? Ise ma oma arvamust küll selles suhtes väga kergesti muutma ei hakkaks.

Martin küsis:

mismõttes “indiviidi seisukohast”?

Selles mõttes, et populatsiooni jaoks on normaalne, et teatud hulk indiviide on ebanormaalsed. Täpselt sama käib kuritegevuse, vähi või minu poolest kasvõi kopsupõletiku kohta.

Palun ära nüüd tõlgenda minu mõtet nii, nagu ma peaks homoseksuaale kurjategijaiks või ühiskonda purevaks vähiks, eks ole.

Homoseksuaalne inimene küll ei peaks iseennast ebanormaalseks pidama, paljud ei peagi ja kui keegi enda kohta sedasi siiski arvab, siis tuleneb see pigem ebatolerantsest ühiskonnast ja ebatolerantsetest inimestest, näiteks kirikuõpetajatest, kes igal võimalikul puhul oma homofoobsust väljendavad.

Sotsiaalses mõttes kindlasti ei peaks, bioloogilises mõttes kindlasti peaks. Väga paljudel juhtudel igapäevaelus ei ole see bioloogiline kontekst tõesti oluline – aga teisest küljest peaks skeptik siiski olema skeptiline katsete suhtes asendada loodusteaduslikke tõsiasju sotsiaalsete konstruktsioonidega.

@Arko Olesk – Kuu-uurijatega seoses meenus mulle lapsepõlves sügava mulje jätnud lugu leiutaja Goodyearist nõukogude kirjaniku Anatoli Markuša toredast lasteraamatust Imed ratastel.
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?10329

Õieti on see ainus lugu, mida ma sealt mäletan ja sedagi võibolla ekslikult tolle raamatuga seostan, aga lugu ise – st see mis mul sellest meeles – oli järgmine. Vaene leiutaja oli vaimustatud kummimantlitest ja kalossidest, mis olid väga praktilised vihmase ja jahedama ilmaga, aga mis päikese ilmudes võtsid kehaga lahutamatu kontakti.
Goodyear mässas mitmesuguste erinevate ainetega, proovis iidseid retsepte nõiaköögist ja alkeemikute varasalvest, loitsimist kuuvalgel ja kuu loomise ajal (selle viimase mõtlesin küll praegu juurde), aga ei midagi. Kui ma ei eksi, siis kas mitte hernesupiga ei üritanud mingeid kalosse kokku keeta või midagi seesugust. Igatahes pliidile need kalossid tal kuivama jäid. Ja oh imet!
Õnneliku juhuse läbi oli mingi osa kalossidest omandanud tähelepanuväärsel kombel tänapäevase nakkumatu kummisuse. Goodyear kahtlustas kõivõimalikku nõidust supikulbi ja muu seesugusega, aga lähemal vaatlusel ilmnes veel mingit puru kalosside ümbruses, mis justkui tiku otsast pärines. See see oligi – varasemate katsetuste käigus oli pliidiservale pudenenud toosist tikke, mille küljest omakorda jäi palju sinna servale, pliidi servale. Toimus vulkaniseerumine. Alles hiljem sai Goodyear teada, et oluline oli selles protsessis väävli osa.

Loo moraal oli selline, et lootust ei tohi kunagi kaotada, aga kõik oleks toimunud vaesele Goodyearile varanduslikult märksa vähem laostavamalt ja kiiremini, kui ta oleks koolis keemiale rohkem tähelepanu pööranud.

Ega ma ei võta selle mälestuskillukese eest pead pandiks anda, sest raamat jäi lapsepõlve ja raamatukokku ei viitsi ka praegu minna. Ega pole vist ükski enam lahti. Aga iga kord, kui ma kuulen mõnest kuu-uurijast, siis kerkib mul vaimusilma üks õnnetu kalossikeetja, kes tagajärjetult üritab leida seost sententsi post hoc ergo propter hoc põhjal.

Kuu-uurija õigustab Õpetajate Lehes oma “teadustööd”.

Lunaarsete tsüklite mõju (uurimi­ne) kuulub tabuteemade hulka. Kui keegi püüab selles vallas midagi uurida, on kritiseerijad kohe platsis. Sest nemad – kaasa arvatud UNESCO kõrged, stagneerunud ametnikud – on otsustanud negatiivselt suhtuda. Nemad teavad igasuguste uurimusteta, et Kuu ei saa Maa loodusele mõju avaldada. On uurimusi, mis ei ole lihtsalt kontrollitavad ja järgitavad ning mille tegijad on naeru­vääristamise kartuses oma töö laiemast tutvustamisest loobunud.

Irriteeriks veel veidi…

Poolikult omaksvõetud või mõistetud teaduslikku meetodit saab valesti tarvitada, on arvanud Peter Watson oma tellises Modern Mind.* Ma arvan, et hr Watson on olnud siin põhjendamatult kitsarinnaline. Nimelt saab valesti tarvitada mitte ainult poolikult omaksvõetud või mõistetud meetodeid. Ma laiendaksin tema mõtet veelgi, murfoloogiliselt: kõike saab valesti tarvitada ja mõista ning enamasti ainult seda tehaksegi.

Võtame näiteks normaalsuse. Võõrsõnade leksikoni järgi on see normikohane, normile vastav; tavaline, loomulik. Norm on sama tellise järgi väljakujunenud v kehtestatud reegel, ettekirjutus; piirmäär, ettenähtud tase, kogus, suurus vm. Kindlasti olete kuulnud habemega anekdooti raskesti loodavast naiskonnast jalgpallis, sest polevat lihtne leida üksteist ühesuguselt riietuda nõustuvat naist.

Aastal 1918 oli normaalne poistel kanda roosat ja tüdrukutel sinist:
“There has been a great diversity of opinion on the subject, but the generally accepted rule is pink for the boy and blue for the girl. The reason is that pink being a more decided and stronger color is more suitable for the boy, while blue, which is more delicate and dainty, is prettier for the girl.” [Ladies Home Journal, June, 1918] – “Gender Specific Colors” **
http://answers.google.com/answ.....?id=238733

Seksuaalsusest ja normaalsusest on palju kirjutanud Michel Foucault. On normaalne pidada teda nendes küsimustes autoriteediks.
“…if you are not like everybody else, then you are abnormal, if you are abnormal , then you are sick. These three categories, not being like everybody else, not being normal and being sick are in fact very different but have been reduced to the same thing”
http://www.michel-foucault.com/quote/2005q.html

“Oleks asjatu vaielda, milline definitsioonidest on tõesem. Peegeldab ju definitsioon vaid oma aja vaimu, rahvuslikke ja regionaalseid traditsioone, mis kõikjal on omanäolised.” Nii arvab Aare Laanemäe Kulturoloogias. ***

__________
* Mis eesti keelde on tõlgitud miskipärast Kohutavaks iluks.
Kui leppida mõttega, et ilu on vaataja silmades, siis tegelikult – miks ka mitte.
** Tsitaadi algne tekst sisaldab hüperlinki, mis ei avane.
*** Ei mina mäleta enam, mille kohta Laanemäe seda kirjutas, aga tundus siia lõpetuseks sobima.

dig ütles:

Aga tegelikult on mul teoloogiline küsimus ka. Kui preester kassikonservi lahti teeb ja Laekass välja ilmub, kas sellest saab siis järeldada, et Laekass eelistab konservatiivset maailmavaadet?

Jah, saab. Ei, ei saa. Ei-jah, ei saab.
“Kes mõistuse kehtetuks tunnistavad, peaksid tõsiselt järele mõtlema, kas nad argumenteerivad mõistuse vastu mõistusega või ilma mõistuseta; kui mõistusega, siis sellega nad kehtestavad printsiibi, mida nad ise üritavad ümber lükata; kui aga ilma mõistuseta (mida nad enesega kooskõlas olles peaksid tegema), on nad mõistuspärase veenmise alast väljaspool ega vääri seda, et nendega mõistuspäraselt vaielda.” (Carl Sagani järgi Ameerika vabadusvõitleja Ethan Allen)
Põhimõtteliselt on küsimus defineeritud maailmast ja sellega määratud süsteemist, aga üks tõsiusklik skeptik ei saa välistada teatavat konservatiivsust Laekassi maailmavaates, sest tal meenub Must Luik ja Russelli Kalkun. Iga konstrukt on hea, mis on hea selle koostaja arvates. Selle vastavust tegelikkusele on keeruline mõõta, sest tegelikkuse enda määratlemisega on tükk tegemist, rääkimata konstrukti ülekandest koostajavälisele mõõtjale.
Ammendav vastus võiks olla selline: kui Laekass seda väidab ja ei ole alust teda valetamises kahtlustada, siis jah, saab küll.

@Kriku – mismõttes “indiviidi seisukohast”? Kui indiviidiks on Eesti kirikuõpetaja, siis ta võib homoseksuaalsust ebanormaalseks pidada, aga see on tema probleem.

Homoseksuaalne inimene küll ei peaks iseennast ebanormaalseks pidama, paljud ei peagi ja kui keegi enda kohta sedasi siiski arvab, siis tuleneb see pigem ebatolerantsest ühiskonnast ja ebatolerantsetest inimestest, näiteks kirikuõpetajatest, kes igal võimalikul puhul oma homofoobsust väljendavad.