skeptik.ee

Rahvapsühholoogias on liikvel hulk arusaamu, mis aitavad inimesel justnagu oma olemust paremini mõista, seejuures asju liiga keeruliseks ajamata. Liigne lihtsustamine on aga tihtipeale tõe väänamine ja asja esitamine sellises valguses, et saaks hoopis mingit toodet või teenust müüa. Skeem on lihtne — mõtle välja ning räägi targa näoga ja enesekindlalt mingi lugu millestki, mis meil kõigil on (nt aju), ütle sugereeriva ja kaastundliku häälega, et sellega on tavaliselt mingi jama, siis too lagedale hea uudis, et see jama on õnneks lahendatav ja just sinu käeulatuses selle raamatu või kursuse näol. Mõtle välja näiteid, kuidas tavalised inimesed on sinu lahendusest abi saanud või millised kuulsused just tänu sinu imerohule nii edukaks on kujunenud.

Üks sellistest müütidest väidab, et me kasutame oma ajust 5 või 10 või misiganes protsenti. Ülejäänud on siis kasutamata potentsiaal. See müüt võis alguse saada mõne 20. sajandi algupooles tehtud ajualase teadusuuringu väärtõlgendusest. Nimetatakse ka Einsteini, kes olla aju kasutuse kohta üht-teist arvanud.

Loe edasi »

Edastan MTÜ Eesti Skeptik liikme ja ajakirja Tarkade Klubi peatoimetaja Arko Oleski teate:

“Seal all on veel palju ruumi,” ütles kunagi kuulus füüsik Richard Feynman, viidates nanomõõdus toimetamise tohututele võimalustele. Nüüd on kunagised unistused muutunud reaalsuseks ja nanotehnoloogia võimalused ennustatavad revolutsioonilisi uuendusi. Ent on ka neid, kes hoiatavad uute materjalide ohtude eest. Detsembrikuus arutleb Tarkade Klubi teaduskohvik nanotehnoloogia teemadel. Oleme külla kutsunud Rünno Lõhmuse Tartu Ülikooli Füüsika Instituudist ja Kaja Kasemetsa KBFI nanotoksikoloogia uurimisrühmast. Üritust kuulama ja järgnevates aruteludes kaasa lööma on oodatud kõik huvilised. Üritus on tasuta.

Teaduskohvik toimub teisipäeval, 1. detsembril kell 18 galeriikohvikus aadressiga Toompuiestee 35 (roheliste klaasidega büroohoone Schnelli pargi vastas). Info ja eelmise teaduskohviku materjalid leiab aadressilt www.t-klubi.ee.

Suurbritannias, kus homöopaatiat kasutavad kuningliku perekonna liikmed, on kokku kutsutud parlamendi komitee, et kaaluda teaduslikke andmeid homöopaatia tõhususe kohta. Komitee järeldustest võib sõltuda, kas jätkatakse homöopaatia rahastamist sealse haigekassa (NHS) poolt või tuleks see raha suunata tõhusamatele tegevustele, nt meditsiiniõdede juurdepalkamisele.

Homöopaatia on Suurbritannias juba mõnda aega langusteel — rahastamist on vähendatud, homöopaatilisi haiglaid on suletud või ümber korraldatud, ilmunud on artikleid ja raamatuid, mis homöopaatia suhtes kriitilised. Ja nüüd siis parlamendi komitee, kus käis tunnistusi andmas ja küsimustele vastamas ka meie hea tuttav Ben Goldacre.

Loe edasi »

Skeptik.ee ei ole teema keerukuse tõttu kuigipalju seagripist rääkinud. Olen küll kommentaarides osutanud levivatele vandenõuteooriatele, mis lisaks tavalisele kontingendile on millegipärast nakatanud ka silmapaistvamaid inimesi — ajakirjanik Priit Hõbemägi, Riigikogu saadik roheline Toomas Trapido, minister Hanno Pevkur.

Maailma asjade üle arutamisel teevad arutlejad tihti mitmeid loogikavigu. Ühe loogikavea nimi on ladina keeles Post hoc ergo propter hoc. Selline arutlusviga tähendab, et kui üks sündmus järgneb teisele, siis järeldatakse ilma muid tõendeid kaalumata, et esimene sündmus põhjustas teise.

Ajaline järgnevus võib tähendada põhjuslikku seost, kuid selle tõendamiseks on vaja ka muid tõendeid peale ajalise kokkulangevuse.

Toimus A, siis toimus B.
Järelikult A põhjustas B.

Kui B on mittesoovitud tulemus, siis rakendatakse ka vastupidist suunda: A vältimine ennetab B.

Loe edasi »

Olen selle aasta Selgeltnägijate tuleproovi kulgemist jälginud leheraportite kaudu, kuna kodune telekas on hetkel sundpuhkusel. Tuleproov oli vahepeal kõige enam vaadatud saade Eesti telemaastikul. Väidetavad imevõimed köidavad inimesi ja kuidagimoodi on ju vaja saada väljastpoolt kinnitust sellele, et “midagi ometi ju on”.

Saate finaal aga jättis inimesed kuivale — korraga ei saanud mitte üksi selgeltnägija mitte millelegi pihta! Pole hullu, õnneks on patuoinas käepärast — “maag” Hannes Vanaküla, kes finaalis osalejate arvates nende sooritust meelega segas. Lisaks arvas Hannes vähemalt selle raseda naise ära. Küllap on mõni vähemalt rahul sellega, et “midagi ometi ju ikka on”, kuna võitlus käis nüüd vibratsioonide tasandil ja Hannese kurjad mõttelained olid seekord kõvemad kui õilsate selgeltnägijate omad.

Intriig igatahes jätkub ja tsirkust jätkub kauemaks, kuna saate tegijad teevad kordusfinaali, kuhu “pahasid” juurde ei lasta.

Loe edasi »

Lühidalt öeldes soovitan seda raamatut kõigile, keda huvitab teadus, tervis, meedia, iseenda ja teiste harimine, teavitamine.

Ben Goldacre’i tekste oleme eesti keeles varem saanud lugeda ajakirja Tarkade Klubi lehekülgedel, meditsiinist ja muidu teadusest huvitatud inimesed teavad kindlasti Beni blogi badscience.net või jälgivad regulaarselt samanimelist kolumni Briti ajalehes The Guardian.

Aga väga palju vahet pole, kas oled temast kuulnud või mitte, raamat on lugemist väärt ja sobib minumeelest lausa õpikuks kõigile, kes õpivad või praktiseerivad meditsiini arsti või õena, kirjutavad terviseteemadel ajakirjaniku, toimetaja või peatoimetajana, või kes on loomu poolest uudishimulik ja tahab teada, kuidas asjad käivad ja teadmised tekivad. Ja kõige selle teemade tõsiduse, statistika ja matemaatika, ahhetama ajava rumaluse paraadi juures oskab Ben Goldacre täiesti tõsiseltvõetavat ja akuraatset teadust esitada lõbusalt, ladusalt ja kohati lausa ülevoolavalt.

Tegelikult on mu lugemissoovitus eriti just ajakirjanikele suunatud, sest nende käes on vastutus ja võim paljundada ja levitada teavet läbi isikliku prisma. Ja nagu raamatust ilmekate näidete toel selgub, võib see teave kas tappa või päästa.

Kirjastuse loal esitan siin autori sissejuhatuse kui stiilinäite ja lühiülevaate raamatu sisust. Peab veel mainima, et eestikeelne versioon sisaldab peatükki, mida originaalis seoses ühe pika ja tüütu kohtuasjaga ei olnud, kuid sellestki kohtuasja põhjuseks olnud asjast saab raamatust pikemalt lugeda.

Loe edasi »

Teadusuudistest meie veebiportaalidest on saanud omaette žanr, mis kord rõõmustab, kord vihastab, kuna sageli tõlgivad ja vahendavad neid inimesed, kel arusaam teaduse asjadest kasin. Rõõmustada võib see seepärast, et hobi korras saab kokku lugeda, mitu väärtõlgendust, tõlkeviga ja faktiapsu ühest lausest on võimalik kätte saada, kuid pikas perspektiivis õõnestab selline hõlmaalune vahendustegevust üldisemat arusaama teadusest, kuigi meie tänapäevane igapäevane elu ei toimiks kohe mitte üldse, kui ei kasvaks peale uusi teadusest teadlikke inimesi.

Teadus on samamoodi kultuuri osa nagu muusika, ballett, maalikunst ja samavõrd kui me peame kultuurituks mitte teada Arvo Pärti või Jüri Arrakut, on kultuuritu olla mitte kuulnud LHC eksperimendist või Jaan Einastost.

Niipalju näägutamisest. Kuid tänase uudise sisu on selles, et Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator, mis seni ilmus koostöös Äripäevaga ja mille häid tekste ka skeptik.ee esile on tõstnud, on alustanud uut eluringi uues kodus. Edastan vastavasisulise pressiteate.

Loe edasi »

Eesti päästeamet on korduvalt kinnitanud, et nad kasutavad nõiavitsa põhimõttel toimivat pommidetektorit. Sellise põhimõtteliselt mittetoimiva vahendi kasutamine on aga ohtlik, kuna ei tuvasta lõhkeainet seal, kus see olemas on või annab valepositiivset näitu seal, kus midagi peljata pole.

Kahjuks on maailmas palju rahutuid paiku, kus pommiplahvatused pea igapäevased ja hukkub hulk täitsa kõrvalisi ja asjassepuutumatuid inimesi. Pommileidjatel on käed-jalad tööd täis ja iga tehniline seade, mis aitaks kontrollpunktides veetavaid lõhkeaineid ennetavalt leida või turuplatsil kahtlase pakikese olemuse kindlaks teha, oleks suureks abiks ja aitaks hoida inimelusid.

Selline olukord on aga heaks kasvulavaks petukaupade pakkujatele. Lisaks Eestis tuntud nõiavitsale Sniffex, on maailmas hulk teisigi “kõrgtehnoloogilisi” ja vastavalt ka kalleid nõiavitsasid. GT-200, ADE 651, Nano Ionic Resonance, hinnad suurusjärgus 16000-60000 USA dollarit tükk.

Loe edasi »

Posija, auranägija, elektromagnetmüstik, vaktsiinivastane, maaväliste olenditega suhtleja

Pseudoteaduslikud teooriad:

• elektromagnetmüstitsism: Kirliani fotode abil inimese tervisliku sesundi hindamine, segaselt sõnastatud väited “Maa energia vibratsioonitasemest”, “torsiooniväljast” jm.-st;
• posimine – Kirliani fotograafia abil tuvastatud “biovälja” nn. “korrigeerimise” teel ravimine;
• prohvetlikud nägemused;
• vaktsineerimise eitamine;
• astroloogia – uskumus, et inimese elu ja saatust mõjutavad mingil tänapäeva füüsikale tundmatul viisil tähed jt. kauged taevakehad;
• maaväliste mõistuslike olenditega suhtlemine;
• animistlik maailmapilt.

Kirliani fotode tegemisel tegutseb koos Heldur Haldrega.

Reklaamib OÜ “Biolatte” tooteid, mis tegeleb “piimhappebakterite ja koensüümide propageerimisega ja Yves Delatte avastuste edastamisega.” Yves Delatte on Soomes elav patentravimimees ja vaktsiinivastane, kes ajakirjale “Naised” antud intervjuus teatas: “Kui igal naisel oleks laitmatult töötav jämesool, poleks günekoloogidel enam üldse tööd.”

On lõpetanud Kaunase Polütehnilise Instituudi tekstiiliinsenerina ning töötanud kakskümmend aastat Tartu “Arengus” kunstitöökoja juhatajana. Aastast 1990 töötas viis aastat Tartu Kesklinna Polikliinikus “biovälja korrigeerijana”. On lõpetanud NSVL Tervishoiuministeeriumi Ekstrasensoorika Kooli Moskvas. 17 aastat tegutsenud Soomes.

Tsitaate:

Loe edasi »

Posija, kaardimoor

Pseudoteaduslikud teooriad:

• aurad – igasuguste teaduslike tõenditeta kontseptsioon inimest ümbritsevat energiaväljast, mida on teatud tingimustel võimalik näha ja mis annab informatsiooni oragnismi seisundi jm. kohta;
• posimine: auratransformatsioon (füüsika- ja informaatikaterminitega hämamisele tuginev posimine, taanlase Anni Sennovi loodud rahvusvaheline õhumüügiskeem) ja ingliteraapia (nn. aminoloogia, uusshamanistlik posimine, omab aminoloogi tunnistust Daniela Leigh’ inglikoolist);
• indigolapsed – teatud perioodil sündinud lapsed on erilised, mida olla võimalik näha nende aura värvist;
• kaardipanemine (inglitega suhtlemine vastavast kaardipakist kaartide tõmbamise teel);
• feng shui;
• reinkarnatsioon ja “eelmiste elude” mäletamine;

Üritanud “Eest ühiskonna tervendamiseks” inglikujulise multifunktsionaalse vabaajakeskuse, nn. inglimaja projekti käivitada.

Müüb “auratransformatsiooni” teenust ettevõttes “New Flow“.

Bakalaureuse kraadi antropoloogias (Oslo ja Kaplinna ülikoolis 2005) ja magistrikraad visuaalses kultuuris (Tromsø ülikoolis 2007). Dokumentaalfilm “Kiirtee taevasse” (2007)

Tsitaate:

Loe edasi »

Kuivõrd geiteema on skeptik.ee-s ikka ja jälle kirelisi diskussioone toitmas ja neid on leida mitme erineva loo alt, siis nüüd on hea põhjus korraks siia koguneda ja peale netiallkirja andmist või mitteandmist kamina ääres juttu edasi puhuda.

Pöördumise leiab siit:
Jah partnerlusseadusele!

Loe edasi »

Maalehe ajakirjanik Viio Aitsam kirjutas oma blogis loo Skeptikutele keelatud ja mainib ilma allikale (skeptik.ee) viitamata:

Skeptikud võtavad oma kodulehel selle kallal, et nii kui nn vitsamehed enda meelest jälle maa-aluse jõe leiavad, nii kohe ajakirjandus sellest kuulutab. Asjatundjate käest midagi ei küsita ja nii ei saagi avalikkus teada, et kõiki on ninapidi veetud ja maa-aluseid jõgesid pole olemas.

Lisasin küll sinna kommentaari osasse asjakohased viited ja täpsustava kommentaari, aga tänaseks päevaks on mu kommentaar sealt juba kõrvaldatud.

See selleks, jäägu tõe ja allikate varjamise ja moonutamise patt kirjutaja ning moderaatori hingele, aga hoopis huvitavam oli selle loo juures viide Keskkonnainfo.ee lehele, kus on eraldi osa EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), mis koondab enda alla mitmesuguseid loodusobjekte.

Üheks ürglooduse objektiks on seal tänasel päeval Nabala karstiala. Objekti kirjelduses on terve rida salajõgesid:

Loe edasi »

Populaarses ja paljude kommentaaridega loos Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) — kvanthüpe keskaega (osa 3) on jutt VHK-st juba teistele sagedustele suundunud.

Jumala olemasolu või mitteolemasolu on igavene teema, mille üle lõppeb arutelu vast siis, kui kaelakukkuva meteoriidi või muude kosmiliste või mittekosmiliste asjaolude tõttu inimkond olemast lakkab (mitte küll 2012. aastal), kuid skeptik.ee annab käesolevaga oma panuse sellesse viljatusse targutamisse, mille tulemus saab olla vaid uskmatute uskamatus ja usklike usklikkus umbes täpselt sellisena nagu jutu alguses.

“Tühi töö ja vaimu närimine”, kuid ehk saavad selle närimisega vähemalt hambad teravamaks.

Mina ei näe põhjust, et oleks vaja mingit jumalat olevaks arvata, Margus Kiis jälle arvab, et ikka on vaja ja lajatas letti termodünaamika teise seaduse, mida inimese olemasolu ilma jumalata justkui eiraks. Loodetavasti ta täpsustab oma arvamust.

Toon siia alla ka osa asjakohaseid kommentaare VHK-3 jutu alt.

Tõstan ühe meie hea kommenteerija ajeke kommentaari eraldi looks ja liigutan siia alla ka arutlused Ockhkami (Occami) habemenoa üle.

Ajeke kirjutas:

Järgnev ei ole eelnevaga kuidagi seotud ja igasugused kokkulangevused tegelike isikute või sündmustega on täiesti juhuslikud.

Kuskilt ma lugesin, et Skeptik.ee on kogunud oma esimese miljoni. Sellega seoses on mul ettepanek, et võiks koostada niisuguse õppekava skeptikutele, mis aitaks neid algtasemest natuke kergemini edasi. Kohe seletan. Mul ei ole vähimatki üleolekutunnet, kui inimene tõsimeeli küsib ja vaidleb seisukohtade üle, mis on paljudel teistel, nende hulgas ka minul, jäänud juba küllalt sügavasse minevikku, mida lapsepõlveks nimetatakse. Aga väga raske on alustada või diskuteerida inimesega, kes ei ole näiteks Imeflööti lugenud:

Elas kord kuningas. Sel kuningal üks silm kogu aeg nuttis, teine naeris. See oli kuningas Valge.
Kuningal oli kolm poega. Need ei suutnud mõista, miks küll nende kuninglikul isal üks silm nutab, teine aga naerab. Nad mõtlesid ning juurdlesid, kuid ei osanud ära arvata. Lõpuks otsustasid, et küsivad ta enda käest…

Raamatu läbilugenule võiksid olla kontrollküsimused:
- kes oli kuri kuninganna? (1 nõid)
- kellel olid tinalusika-, hõbelusika- ja kuldlusikakujulised silmad? (3 nõida)
- kes oli kolmas poeg? (loll)
- nimeta elueliksiiri asukoht (7 maa ja mere taga)
- kes on greif? (lõvi ja kotka hübriid)
- kes ja kuidas neist tegelastest elab praegugi? (kõik ja õnnelikult, välja arvatud mõni üksik, kui nad vahepeal ära pole surnud)
- kes on nende dokumentaaljuttude autor? (keegi ungarlane)

Saate aru, mis ma mõtlen? Alustada iga kord nullist ei ole mingi probleem, kui alustajaid ei ole palju, aga arvestades lolluse massilist pealetungi kõigis eluvaldkondades (ma vihavaenlaste ennatliku kogumise vältimiseks jätan valdkonnad ja esindajad täpsustamata) ning selle poolt genereeritavat lokkavat vaimupimedust, oleks mõistlik ressursse otstarbekamalt kasutada. Keegi ei garanteeri, et ühel ebameeldival hetkel ei torka mõnel hardunud äraseletatud nägudega seltskonnal okas hinge ja ei tehta dessantrünnakut hordidega.

Mulle tundub see väga reaalne, et üks loll jõuab rohkem küsida, kui kümme tarka vastata, eriti kui see loll ei olegi vastustest huvitatud, vaid oma lolluse eksponeerimisest? Väited stiilis “jaa, aga ikkagi”, “ma oma arvamust nagunii ei muuda”, “see asi toimib” jne välistavad eos igasuguse diskussiooni. Pole lootustki, kui küsid: mis ikkagi? mida sa tahad siis? mis asi? kuidas toimib? Vastus on ikka sama “jaa, aga…”

Järgmine tase võiks sisaldada skeptikute kohustuslikku kirjandust. Tõsi küll, sinna on sattunud imeraamat ja kõike ehk ei peakski, aga mingi konspekt võiks ju olla?

Ma annan endale täiesti aru, et ma ei pea iga lolliga dialoogi astuma, aga saage aru, ma olen ka inimene. Tahaks aidata, teadmisi jagada, ise natuke hiilata ja ka oma teadmisi täiendada. No mida sa täiendad või hiilgad siin, kui inimene jutustab sulle säravi silmi Imeflööti ümber? Läbikäidud etapp. Vahetaks mõne asjalikumaga mõtteid, aga ei saa. Kindlasti hüppab vahele ja juurde keegi, kelle eneseväärikust riivab kohutavalt skeptikute vähene taibukus nendest imelistest “asjadest, mis toimivad”? Argumentum ad hominem on kõige kõrgem tase, millest väitlused sellistega algavad, jätkuvad ja lõpevad.

Ärge saage must valesti aru, ma ei virise, ei kurda, ei hädalda jne, isegi kui see nii kellelegi paistab. Ma otsin lahendust olukorrale, mis minu meelest on probleem mulle ja takistus kõigile enese täiustamisel. Males ei lubata oma tasemest madalamast turniirist osa võtta, küll aga võib proovida hammast kõvemas kategoorias, kui normi täidad. Algtasemel maletajad õpivad kõigepealt käigud selgeks, mitte ei lenda maailmameistrit või suurmeistrit ründama. Mitte et ma nüüd hirmus suurmeister siin oleksin, aga mulle tundub, et Imeflöödist oleks justkui kaugemale jõudnud.

• Häirekeskuse kõnede hulk sõltub päevast ja täiskuust
  Vilja Kohler, Postimees

  Peale palga- ja pensionipäevade annavad rohkem tööd ka täiskuuööd, mil helistavad nn püsikliendid. Päästekorraldajad tunnevad neid küll häälest, kuid ühtki kõnet ei tohi eirata, sest ka perutava vaimuga inimene võib olla hätta sattunud. Püsikliendid kurdavad näiteks kummaliste häälte või naabrusest tuleva kiirituse üle.

• Kuu mõju uurimusest
  Ilmar Raidna, kronobioloog, Õpetajate Lehe lugejakiri

  Lunaarsete tsüklite mõju (uurimi ne) kuulub tabuteemade hulka. Kui keegi püüab selles vallas midagi uurida, on kritiseerijad kohe platsis. Sest nemad – kaasa arvatud UNESCO kõrged, stagneerunud ametnikud – on otsustanud negatiivselt suhtuda. Nemad teavad igasuguste uurimusteta, et Kuu ei saa Maa loodusele mõju avaldada. On uurimusi, mis ei ole lihtsalt kontrollitavad ja järgitavad ning mille tegijad on naeru vääristamise kartuses oma töö laiemast tutvustamisest loobunud.

• Jogurtibakteritest pole mingit kasu?
  Pamela Eesmaa, Naistemaailm.ee

  Ekspertide hinnangul pole reklaamlausetel, nagu head bakterid võitlevad halbadega, mingit tegemist reaalsusega. 2006. aastast on EFSA keelustanud mittetõestatud tervisekasu informatsiooni levitamist reklaami eesmärgil.

• Algas üleriigiline gripivastane kampaania
  Delfi

  “Gripist hoidumise kuldreeglid on lihtsad,” ütles tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro. “Meelde tuleks jätta neli põhitõde, nendeks on: pese käsi, köhides või aevastades kata suu, haigestunud inimesega hoia vähemalt meetrist distantsi ning haigena jää koju ja helista arstile.”

  Loe edasi »