Rahvatarkus kuufaaside ja sademete hulga seose osas leidis teadusliku kinnituse

Ameerika teadlaste poolt läbi viidud uuring näitas, et Kuu faas võib mõjutada sademete hulka.

Zuni indiaanlased arvasid, et punane kuu tähendab vihma. 17. sajandi Inglismaa farmerid uskusid samuti, et vihma hulk sõltub poolkuu asendist, kirjutas News.Sciencemag.org.

Teadlased on leidnud kinnituse veel ühele vanarahvatarkusele: vihma sajab täiskuu ja noorkuu ajal.

Uuringu käigus kasutati USAs enam kui saja aasta jooksul kogutud andmeid.

USA geograafidest ja klimatoloogidest koosnev teadlasterühm analüüsis põhjalikult jõgede ja ojade äravoolu, kasutades selleks peaaegu 11000 geoloogilise vaatlusjaama andmeid alates 1900. aastast.

Iga mõõtmistulemuse jaoks Kuu faasi välja arvutades selgus, et jõgede ja ojade äravoolu osas võib täheldada väikest kasvu veerandkuu ajal.

Sademete hulga seostamiseks Kuu faasidega, kasutasid teadlased enam kui 1200 sademete hulka mõõtva vaatlusjaama poolt alates 1895. aastast kogutud andmeid.

Talupojatarkuse järgi kasvab sademete hulk mõni päev enne veerandkuud.

USA klimaatiliste andmete keskuse teadlase Peter Thorne’i sõnul ei seleta Kuu faasid näiteks hiljuti Pakistanis aset leidnud üleujutusi, kuid samas võivad nad sademte hulka mõjutada üks kuni kaks protsenti.

Kuu sademete hulgale mõjumise põhjus jääb esialgu siiski mõistatuseks.

salvey kurtis:

…aga et mul see raamat kodus puudub, …

Puuduvate raamatute koha pealt aitab välja raamatukogu.

Läbilugemist ootavaid raamatuid on mul aga juba niigi terve hulk, nii et ei ole kindel, et ma üldse Swifti omani jõuan.

Mul sama häda, sellepärast loengi vahele:
“Laputlaste naised ja tütred hädaldavad, et nad on saarel otsekui vangis. Minu arvates on see meeldivaim koht maailmas, kus nad elavad suurimas külluses ja toreduses ning tohivad teha seda, mida aga tahavad.”

või:
“Sõna hiihnhm tähendab nende keeles hobust ja sõnaseletuselt l o o d u s e ü l i m a t t ä i u s l i k k u s t.”

PS. Eelmise postituse esimeses tsitaadis on vahele jäänud üks sõna, peab olema: “…naabrite juures Redriffis…” Kirjutasin sellest Martinile ka meili peale, et parandust ei õnnestunud postitada, selle asemel tuli valge leht. Näis, kas see läheb üles.

@ajeke:
Annan sulle teada, et olen Watsoni raamatuga (lõpuks) ühele poole saanud. Tsitaadid Gulliveri reisidest (lugenud olen lapsepõlves ja ei mäleta nii üksikasjaliselt) kõlavad ju päris põnevalt, aga et mul see raamat kodus puudub, tuleb üle lugemine edasi lükata. Läbilugemist ootavaid raamatuid on mul aga juba niigi terve hulk, nii et ei ole kindel, et ma üldse Swifti omani jõuan. Aitäh juhatuse eest siiski.

@salvey ja trikitav täiskuu…

Olen selle kolm korda hoolikalt läbi lugenud. Stiil on väga selge ja lihtne ning ainus viga, mille leidsin, on autori veidi liigne üksikasjalisus, nagu see on omane reisijaile. Läbi kogu teose kandub mingi tõevaim, ja tõepoolest oli autor niivõrd kuulus oma tõearmastuse poolest, et tema naabrite juures Redriffis sai otse kõnekäänuks, kui keegi tahtis midagi väga kinnitada: “See on nii tõsi, nagu oleks mr. Gulliver seda öelnud.

Kui sa Peter Watsoni Kohutava iluga oled ühele poole saanud, siis eelnev tsitaat pärineb Jonathan Swifti Gulliveri reisidest. Suur tõearmastaja käsitleb seal samuti erinevate rahvaste kultuuri ning muuhulgas võid sealt ka lugeda, kuidas Kuu ja muud taevakehad korrale kutsuda:

Saare keskpunktis on umbes viiekümnejardise läbimõõduga auk, kust astronoomid laskuvad suurde kuppelvõlviga ruumi, mida seepärast nimetatakse Flandona Gagnole‘iks ehk astronoomi koopaks [...]

Täiskuu jälle käes, aga ei mingit minu poolt ennustatud külmalainet :s Selle eest märkasin, et sina, Ajeke oled jälle terve öö üleval veetnud. Oled kindel, et su kolmas silm ei hakka avanema. Või on su töökohustused kuidagi täiskuu öödega seotud? (teen rohkem nalja ikka muidugi)

Kriku ütles:

Peale Enneti raamatu tõesti polegi ühtki. Ma ei viitsinud reklaamidesse enne süveneda.

Terve see leht tükkis reklaamidega on pseudoteadustele pühendatud. Ilmselt on keegi neid süstemaatiliselt otsinud.

Ei ole Eesti meedia, aga märkimisväärne siiski:

USA president Obama tänavune tänupüha-kõne oli ajaloo esimene, kus Jumalat otse mängu ei toodud.

«Kui suunata tavalised, valguse kiirusega lained piki ettekujutatava koonuse pinda kindla nurga all koonuse teljega, moodustub teljel kõikide lainete koostoimel kontsentreeritud valgusenergiatomp, mida ümbritsevad nõrgemad rõngad nagu koonilised tiivad või halo,» selgitab Tartu Ülikooli füüsika instituudi laineoptika professor akadeemik Peeter Saari, kes koos oma toonase doktorandi, instituudi praeguse asedirektori Kaido Reiveltiga 1997. aastal kõnealuse katse tegi.

«Selline laine koos ereda keskmega liigub edasi kiiremini kui valguse kiirus, samas tiivad justkui toidavad energiaga seda tompu keskel, luues seda pidevalt uuesti, ning tegelikult ei liigu energia ega informatsioon valgusest kiiremini. Nagu see peabki relatiivsusteooria järgi olema,» räägib Saari.

Ning seejärel pole isegi võimatu, et just Tartus algavad Saari rühma käe all ei millegi muu kui kunstliku musta augu tekitamisele sihitud katsed.

`Must auk Tartus` kõlab natuke hirmutavalt Loodetavasti tuleb ta hästi pisike.http://www.postimees.ee/?id=195593

Ehkki detsember on juba alanud, pole siia vastava kuu meedianopete teemat veel ilmunud. Seega postitan novembriteemasse lingi tänasele artiklile forte.ee-s.

Usklikud teevad jumala kohta enesekeskseid oletusi

Mida võiks uskuda jumal? Usklikud inimesed kalduvad selle küsimuse üle arutledes võtma eeskujuks iseenda uskumusi, kuid seavad endale vähem piiranguid teiste inimeste uskumusi vaagides, selgub värskest uurimusest.

Chicago Boothi-nimelise ärikooli käitumisteaduste professor Nicholas Epley juhatas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences uurimust, mille raames rakendati eri küsitlusi ja närvitomograafiat selgitamaks välja, millisel määral suunavad inimeste uskumused nende eelduseid selle kohta, mida usub jumal.

Epley ja tema kaasautorid Austraalia Monashi ülikoolist ja Chicago ülikoolist laiendasid olemasolevat psühholoogilist teadmistepagasit, näidates, et eelduste kujundamisel teiste uskumuste kohta on inimesed tihti enesekesksed, vahendab teadusportaal PhysOrg.

/…/

Uurijad märkisid, et inimesed häälestavad oma moraalse kompassi tihti standardite alusel, mida peavad jumalikeks. “Kompassi keskne omadus on aga, et see näitab kasutaja asendist sõltumatult alati põhja poole,” ütlevad nad. “Meie uurimus annab mõista, et erinevalt päris kompassist võivad oletused jumala uskumuste kohta juhatada inimesi lihtsalt kaugemale suvalisse suunda, mille nad juba niikuinii valinud on.”

Küll aga ei eita uurimus mingil moel võimalust, et jumala eeldatavad uskumused võivad pakkuda juhatust olukordades, kus inimesed pole oma usus kindlad, osutavad autorid.

Postimees: Itaalia minister tahab lipule krutsifiksi

Itaalia infrastruktuuri ja transpordi aseminister Roberto Castelli arvab, et Itaalia lipul peas olema krutsifiks Euroopa kristlike juurte rõhutamiseks, vahendas uudisteagentuur AFP.

«Ma arvan, et Euroopal on õigus tunnistada oma tõelist indentiteeti, mis on täielikult kadumas,» ütles Castelli, kes kuulub immigrantidevastasesse koalitsiooniparteisse Lega Nord.

dig lõpetab siinkohal tsitaadi, mis oli täielikult indenteeritud.

Nojah, ilmselt on minu valulävi teatud valdkondades kõrgem. Homme kirjutan.

Mina näen seal inimest arutlemas, küsimusi püstitamas ja neile vastuseid oletamas; kui õigeid, pole aimugi. Poleemiline artikkel nagu palju teisigi, mis demagoogiat seal.

@Kriku:
Mina sest asjast ise küll ei jõua kirjutada, lugesin seda artiklit ka ainult selle peale, et sa sellele viitasid, aga kui vajalikuks pead, siis anna aga minna, kui arvad, et kommentaarist üksi vähe ja pedofiilia kohta lisaks artikli demagoogilisuse paljastamisele miskit täpsustavat öelda on.

Allan Tankler: Pedofiili portreteerimine haiguse ohvrina

Äärmiselt demagoogiline ja teadusliku maailmavaate vastane artikkel. Martin, on sul midagi selle vastu, kui ma oma kommentaari sellele eraldi skeptik.ee sissekandena vormistan?

Tere. Pole vist küll ilus artikleid tellida, aga sa ei hakka ju ometi mind suu pihta lööma. Eestikeelses vikipeedias on artikkel väidetavast uhhuuteadlasest Vladimir Nekrassovist, kes tunnustamata teadussaavutustega Eestis äri ajab. Vikipeedias ei ole ainsatki linki allikale, mis Nekrassovisse kriitiliselt suhtuks. Kui skeptik.ee temast mingi artikli teeks (ükskõik kas pooldava või laitva), saaks sellele viidata.

Jah, allikas on ilmselt veenev. Kui ta ütleb, et Nastja on nõid, kes blogi avas, siis tuleb uskuda.