Pahateadus USAs ja Kanadas
BAD SCIENCE: Quacks, Hacks, and Big Pharma Flacks
Bad science

Pahateadus vene keeles
Бен Голдакр, Обман в науке

Pamela Eesmaa tsiteerib Naistemaailm.ee-s raamatut Pahateadus:
Usk aitab olla õnnelik – teaduslikult tõestatud!

Platseeboefektist kirjutab pikemalt dr Ben Goldacre oma raamatus „Pahateadus“. Mõned näited efekti jõust: „Ameerika anestesioloog Henry Beecher kirjutas, kuidas ta opereeris Teises maailmasõisas välishospidalis hirmsate vigastustega sõdurit, kasutades otsa lõppenud morfiini asemel soolvett, ja tema hämmastuseks tundis patsient end hästi.“

Buduaari lugejad leiavad, et Pahateadus on raamat, mida kindlasti lugema peaks.

Aa, sa kahtled selles, kas saareelanikud üldse aru said, et Cargo kaupa tähendab? Huvitav semiootiline küsimus. Kui ei saanud, siis on sul õigus.

Nimetused tekivad huvitavaid teid pidi. Ma ei tea, kuidas see nimi tekkis, kuid pakun, et saare elanikud tegid kõik nii nagu mäletasid olevat varasemalt olnud. Mäletati lennurada, radisti ja transporditöötajate karjumist “Cargo, Cargo.” Väga sarnane nende usule ja kindlasti proovimist väärt. Ega keegi ei olegi ju lootnud kiiret tulemit. Mõnikord on vaja 1000 aastat järjest palvetada, et mingigi tulemus saada. Aga neil aega on :)

Kriku küsis:

Millest ma valesti olen aru saanud?

Võibolla mitte niivõrd valesti kui ehk rõhuasetus on teine?

Jyrgen kirjutas (minu rõhutus):

Käivitavaks jõuks oli vajadus ja soov midagi saada.

Mina olen aru saanud, et just kaup oli nende jaoks selles nimekirjas kõige silmatorkavamal kohal. St. ma saan suurepäraselt aru, et sa räägid Suure Maailma puudutusest kui sellisest, aga see väljendus ju kõige silmatorkavamalt ikkagi kauba kujul…?

Ma üritan väita, et selle nähtuse nimetuses ei ole kargo kauba tähenduses asjatu, muud midagi. Paljusid asju nimetatakse nende kõige silmapaistvamana näiva omaduse järgi.

Kaupa, raha, melu, uusi kogemusi, värsket verd ja DNA-d. Aga me rääkisime vist erinevatest asjadest.

Midagi = kaup, mis seni tuli. Millest ma valesti olen aru saanud?

Ei olnud. Käivitavaks jõuks oli vajadus ja soov midagi saada.

Aga käivitavaks jõuks selle tegevuse juures olid ju ikka need head asjad, mis saabusid – ehk siis kaup?

Vot ongi käes. Cargo Cult viidates Feynmanile ei ole mitte mitte kuidagi seotud kaubandusega ega kaubaga. Selle puhul kummardatakse väliseid ilminguid, mitte sisu. Kui ma kannan Nike dressi siis ma olen, kui mul on Mercedes siis ma olen, saan, … (kuigi ka siin tuleb mängu teema, et tõepoolest riided ja auto teevad mehe aga see ei ole praegune teema.)

http://parsek.yf.ttu.ee/inst/99 aadressilt:
/—/ Tõepoolest, me peaksime lähemalt vaatlema mittetoimivaid teooriaid ja teadust, mis ei ole teadus. Eelpoolvaadeldud pedagoogilised ja psühholoogilised õpetused on näited sellest, mida ma nimetaksin lennukikummardajate teaduseks [Cargo Cult Science]. Vaikse ookeani saarte elanikel on lennukikummardajate religioon. Sõja ajal nad nägid maandumas lennukeid, mis tõid igasuguseid häid asju, ja nad tahavad, et nii oleks see ka praegu. Seepärast nad rajasid midagi lennukite maandumisradade taolist, süütasid nende äärde lõkked, ehitasid puust hüti, kus istub mees, kellel on peas puust kõrvaklapid bambusest antennidega – ta on dispetšer, – ja nad ootavad lennukite maandumist. Nad teevad kõike õigesti. Vorm on täiuslik. Kõik paistab välja nii nagu toona, kuid – see ei toimi. Lennukid ei maandu. Mina nimetan selliseid asju lennukikummardajate teaduseks, kuna inimesed, kes sellega tegelevad, järgivad vormiliselt kõiki ettekirjutusi ja viise, mida nõuab teaduslik uurimistöö; midagi väga olulist jääb neil aga kahe silma vahele, ja lennukid ei maandu. /—/

Ehk siis etendatakse teaduse tegemist, meditsiini, õigusriiki, õiglusriiki jne jne

Mart K. kinnitas:

Mammonaorjus ja kargokultus on kaks väga erinevat asja.

Kas on keegi neid samadeks nimetanud? ;)

Keegi on siin millestki valesti aru saanud.

Ei vaidle vastu. Juhtub. (Ka peenemates peredes…) ;)

Ei tähenda, aga see on argument, kui kaalutakse enamvähem võrdseid variante. Nii kargo kui praht lasti tähenduses on toorlaenud.

Kargo sealjuures minu teada tähendab kaupa, praht võib olla mistahes last (ka ehitusjäätmed vms. praht enamlevinumas tähenduses). Ja topelttähenduse tõttu tekib “prahi” puhul mingi eelhinnanguline varjund, mis on antropoloogia seisukohast kohatu. Mida sa tõenäoliselt silmas pidasidki viimases lõigus?