@ajeke:
Kahjuks jään hetkel vastuse võlgu, ise laenutasin TTÜ raamatukogust, sealt ma ta ka leidsin.

HolgerM soovitas:

(või osta) sellise raamatu.

Kus müüakse?

Keda asi veel huvitab, soovitan laenutada(või osta) sellise raamatu.

@dig ja @Mart K.
Ei tea, miks mul endal pähe ei tulnud Wikisse pilku heita? :roll: Juhtub. Igatahes, suur aitäh!

Wikipedia aitab. Võin tõlkida:

Kōan on jutt, kahekõne, küsimus või väide zen-budismi ajaloos, millel esineb ratsionaalsele mõistusele ligipääsematuid aspekte, mis aga võivad olla hoomatavad vaistlikult. Üks kuulus kōan on selline: “Kaks kätt plaksutavad, kostab heli; mis häält teeb üks käsi?”

Eeldatavasti saabub hetkel, mil ratsionaalne mõtlemine välja lülitub ja intuitsioon käivitub, valgustus.

Enamasti on kōan õpilase ja õpetaja vahelise vestluse kujuline. Kunagi ilmus eesti keeles selline teos nagu “Mõtluse liha ja kondid”. Seal on mõned päris head.

Hiljuti avastasin nad enda jaoks uuesti, kui sattusin lugema D. Hofstadteri oivalist aimeteaduslikku raamatut, kus nende najal rekursiivseid protsesse näitlikustatakse.

Palun väga, Everything2: Koan

@Mart K. meenutas hea sõnaga spunki.
Kui zen mulle veeeeel midagi ütleb, siis koan on puhta uus sõna. Google leidis selle peale 0,10 sekundiga 369 000 viitamisväärset veebilehte, millest ma ilmselt ka eluõhtuks tühise osa jõuan läbi sirvida. Kas tohib paluda üht omaaegse ENE stiilis märksõna koan seletavat lühiartiklit, mis tekitaks minus illusiooni, nagu oleks ma sellest midagi aru saanud? Et keegi teemast kõrvalekaldumise eest märkust ei teeniks, siis võiks mõne nano jagu sinna tehnoloogiat sisse poetada…

Kusjuures, tuletan meelde, et Pipi leidis spungi lõpuks üles!

Lindgren oli väga zen kirjanik; mida vanemaks ma saan, seda rohkem tunduvad ta lood kirgastavate koanidena.

sul on 100% õigus – olemasolu ja avastamine EI sõltu olemasolevast infost. tundmine ja avastamine aga küll.

Jason seletab mulle:

ajeke, vaata, kargandõr-izbajeveid pole veel avastatud

Mhmhh, jumala(t/id) pole samuti veel avastatud, aga infopuuduse üle kurta oleks patt. :) Pipi otsis sõpradega spunki, kelle olemasolust enne kellelgi aimu polnud. Mistõttu arvan, et olemasolu ja avastamine ei sõltu leitavast infost. Vahel leitakse nimetu asi ja vahel asjatu nimi, küll need omavahel ükskord kokku klapitatakse… :roll:

ajeke, vaata, kargandõr-izbajeveid pole veel avastatud (v.a. vaimumaailma peremees vanaküla, kellel on lehekülgede viisi seniavastamata olevuste, energiate, võngete ja elementaarosakeste nimekirju, millest murdosa on ka sinu viidatud teemas ära toodud). seepärast nende kohta veel mingit infot ei leiagi. aga orienteerugem ikka tulevikku…

Jason lubas kummalisusi toksida:

PS! internet on niisugune kummaline koht, et kui sinna ükskõik, mida toksida, siis saab ikka vasteid ja “infot”. näiteks proovi seda

Olmõust, olmõust (almost, almost — peaaegu). Katsetasin kargandõr-izbajeviga, mille kohta sain teada, et ainsuses teda ei esine. Selle eest aga on neid mitmuses, küll vaid ühes vaimumaailmas ja ootuspäraselt saadavad nad Jasonit auväärses rivis, milles figureerivad raktobleerid, dumjurgid, moorlasingid ja muud taolised “paganlikud” tegelinskid… :D

väga oluline vahe on selles, kas seda TUNTI või kasutati teadmatult, juhuslikult ja kogemata. ka ürginimene sai tuld pikselöögi abil. ilmselt ei tule aga just kuigi paljud inimesed lagedale mõttega, et elektrit tunti juba kiviajal. kreeklaste samalaadse teadmise suhtes võib küll vaielda ja möönda, et nad oskasid kassi merevaigust pulgaga paaritades elektrilaengut tekitada ning andsid sellele ka nime (ma ei kahtle, et ka ürginimestel oli välgu jaoks oma nimi) ja võib teatud mööndustega öelda, et nad TUNDSID elektrit. kui aga kunagi kauges tulevikus peaks selguma, et elekter koosneb tegelikult imepisikestest kargandõr-izbajevi nimelistest päkapikkudest, kes siis mootoreid käima lükkavad ja lambi hõõgniiti tikkudega soojendavad, kas saab siis tagasi vaadates väita, et 21. sajandi inimesed tundsid kargandõr-izbajeveid? kas sinul isiklikult on praegu tunne, et sa tunned kargandõr-izbajeveid? minul pole seda tunnet isegi siis kui ma püüan ette kujutada, et nad kunagi tulevikus avastatakse.

PS! internet on niisugune kummaline koht, et kui sinna ükskõik, mida toksida, siis saab ikka vasteid ja “infot”. näiteks proovi seda

Jasonile

Tarkade Klubis oli väga põgus nanotehnoloogia tutvustus. 20 minutiga ei ole seda võimalik põhjalikult tutvustada.

Lööge oma otsingumootorisse Nanotechnology in ancient world ja Te saate teada, et nanotehnoloogia oli tuntud juba antiikajal. Valmistati klaasi, Damaskuse terast jne. Arheoloogilisi leide on kaasajal uuritud. Oleks kena enne arvamuse avaldamist kontrollida, kas teisel mitte õigus ei ole.

Noja siis veel see, et homöopaatia puhul ei ole tihtipeale “ravimis” mitte seda molekuligi, mis algse ematinktuuri moodustas. Nanotehnoloogia ei postuleeri ka midagi algaine omaduste või “informatsiooni”, nagu mõned homöopaatia teoreetikud pajatavad, säilimise kohta lahustis või selle mingis struktuuris.

See mõnede homöopaatide jutt nanotehnoloogiast on samal tasemel, mis telekineetikute ja telepaatide jutt kvantfüüsikast, kui nad kaksikpilu katsest, vaatleja mõjust ja kassist räägivad.

Oma kõrv on kuningas. kõnealune vestlus on salvestet ja helilõik vabalt kättesaadav, viidatud koht algab 22:40.

Kuigi nanotehnoloogia tugineb sellel, et nanomõõdus osakesel on võrreldes mikro- või millimõõdus osakesega teistsugused omadused, ei saa sellest kuidagi tuletada midagi homöopaatia selgitamiseks või tõestamiseks.
Ehk oskab keegi füüsika või keemiaga täpsemalt kursis olev inimene mind täpsustada, aga see nanoseaduspära peaks kehtima anorgaaniliste (tahkete) ühendite vallas, mitte orgaaniliste molekulide puhul. Ehk siis üks aspiriini molekul vallandab täpselt samasugused biokeemilised protsessid kui terve allaneelatav aspiriinitablett, teeb seda lihtsalt ainult ühes rakus.
Teiseks, nagu selgus kohvikus ka ökotoksikoloogi jutust, on oluline siiski kontsentratsioon. Kuigi nanomõõdus hõbe võib olla suurematest hõbedatükkidest märgatavalt toksilisem, et tähenda see siiski seda, et üks osake nüüd organismi ära tapab. Need mõju avaldavad kontsentratsioonid on sarnased neile (olles mikro- ja milligrammides), mis on kasutusel tavaravimites.