skeptik.ee

Ajaloost ja kirjandusest on teada, kuidas elukutselised seiklejad inimeste kergeusklikkust, lihtsameelsust, harimatust omakasu huvides ära kasutavad. Inimestele ei saa nende kergeusklikkust üldiselt pahaks panna, kuna usaldus kaasinimeste vahel on oluline tegur ühiskonna püsimise ja toimimise mõttes. Seda asjaolu kasutavad aga ära needsamad seiklejad, et mitte öelda petised, kuna pesuehtsate professionaalsete udupuhujate seas on oletatavasti päris mitu sellistki, kes tõemeeli usuvad sellesse, mida kuulutavad ja müüvad, aga vahet on neil raske teha ning tulemuski on äravahetamiseni sarnane ehk inimene kulutab raha tootele, mis ei toimi.

Loe edasi »

Jõulud on muidu tore aeg — kohtub kaugete sugulastega, keda muul ajal ei näe, saab sõita kodust kaugemale, kuhu muidu ei satu, süüa häid toite, mida muidu ehk ei tee, piparkoogid, kingitused, puhkepäevad… või mis iganes kellelgi traditsiooniks on. Osad käivad ka kirikus, võibolla ainus kord aastas, umbes nagu mõni satub kord aastas Hiiumaal käima või end purju jooma — no lihtsalt on sedasi kujunenud. Mõni käib kirikus muidugi sagedamini ja arvab, et hoopis lihavõtted on see kirikukalendri peamine sündmus.

Loe edasi »

Aeg-ajalt kargab mulle meelde, et käes on talvine aeg ja läheneb pööripäev, peale pööripäeva on Päike paar päeva “pesas” ja siis hakkab päev kukesammu võrra pikenema. Sel ajal on tänapäeval meie kandis kombeks sugulaste-tuttavatega kokku saada, palju süüa ja üksteisele kingitustega rõõmu teha. Selle kohta on mitmeid versioone, mida täpselt tähistada ja kuidas tõlgendada, mõni põhjendus on täitsa loodusteaduslik ja mida meie kauged esivanemadki loodusvaatluste põhjal oskasid tähele panna, teine jälle seotud mõne muinasjutuga, mida mõned inimesed suurde saali kuulama lähevad. Maastikul Päikese loojangu ja tõusu asimuute mõõta ja võrrelda on muidugi võrreldamatult ebamugavam, eriti sellise külma ilmaga. Prr!!

Mida aga kingikotti panna? Jagan skeptik.ee nimel mõned soovitused ja soovin kõigile rõõmurohket jõulukuud!

Parim kink on raamat ja neist alustangi.

Loe edasi »

Veel üks põhjus rõõmustamiseks — Ajakirjade Kirjastus sai rahvusvahelise astronoomia aasta lõpuks trükist välja kodumaise astronoomiateemalise raamatu.

Jaan Kaplinski
Teispool sinist taevast
176 lk, kõvad kaaned

See raamat on sõna parimas mõttes populaarteaduslik: mitte pelk faktikogum, vaid kirjaniku ja mõtleja sulega kirja pandud lugu maailmaruumist.

“Mulle tundub, et tänapäeval pakub teadus isegi põnevamat materjali kui müüdid. Tõelus on imelisem kui kujutlus,” seletab Jaan Kaplinski oma tõmmet täheteaduse poole. Kirjanik meenutab, et pidas ise lapsena väga lugu headest teadusraamatutest, isegi huvi ilukirjanduse vastu tekkis tal märksa hiljem.

Tasub lisada, et raamatu rikkalikus, sisukalt kommenteeritud pildivaramus leidub nii mõnigi põnev Eestis tehtud taevafoto.

Pole küll eriti probleem olnud, aga aegajalt ilmub kommentaaridesse kommentaare, mis ei suhtle mitte kellegagi, on kopi-pastad või tühjust täis ohked. Või algab tõdemusega stiilis “ei osanud kuhugi panna, panen esimesse ettejuhtuvasse kohta”.

Kogunegu sellised kommentaarid siis siia. Tõstan siia varasemaid asju ja kui keegi arvab, et ta kangesti tahab midagi öelda, kuid ei leidnud pika otsimise peale teemakohast lugu (9. detsembril kokku 476), siis kirjuta siia.

Eelmine ajujutt rääkis sellest, kui palju me oma ajust ikka kasutame ja kas on mingit faktialust juttudel, et me kasutame oma ajust või selle potentsiaalist 5 või 10 protsenti. Selgus, et ei ole — need protsendid on udujutt. Tänane lugu räägib sellest, et osad inimesed on parema, teised vasaku ajupoolkeradominantsed. Parema aju inimesed on loomingulised, intuitiivsed, nägemiskesksemad, neile istub kirjandus ja ajalugu; vasaku aju inimesed olla jällegi analüütilisemad, loogilised, paremini sobivad matemaatika, füüsika.

Loe edasi »

• Usklikud teevad jumala kohta enesekeskseid oletusi
  Delfi Forte

  Mida võiks uskuda jumal? Usklikud inimesed kalduvad selle küsimuse üle arutledes võtma eeskujuks iseenda uskumusi, kuid seavad endale vähem piiranguid teiste inimeste uskumusi vaagides, selgub värskest uurimusest.

• Bulgaaria akadeemikud: tulnukad jälgivad meid!
  Delfi Forte

  “Tulnukad on praegu kõikjal meie ümber ning jälgivad meid lakkamatult. Nad ei ole meie suhtes meelestatud vaenulikult; pigem soovivad nad meid aidata, kuid me pole piisavalt arenenud, et nendega otsekontakti astuda,” ütleb Filipov ja lisab, et isegi katoliku kirik Vatikanis on tulnukate olemasolu tunnistanud.

• Intel tahab inimeste aju kiibiga varustada
  Delfi Forte

  Intel usub, et leidub piisavalt inimesi, kes oleksid nõus ajuimplantaadi paigutamisega.

  Lisaks vaktsineerimisele või vere loovutamisele pisike kiibike ka.

Loe edasi »