Peapiiskop Põder kutsub üles aktiivsele misjonile. Ateistid, teeks ka midagi.

Peapiiskop Põder, pilt EELK koduleheltJõulud on muidu tore aeg — kohtub kaugete sugulastega, keda muul ajal ei näe, saab sõita kodust kaugemale, kuhu muidu ei satu, süüa häid toite, mida muidu ehk ei tee, piparkoogid, kingitused, puhkepäevad… või mis iganes kellelgi traditsiooniks on. Osad käivad ka kirikus, võibolla ainus kord aastas, umbes nagu mõni satub kord aastas Hiiumaal käima või end purju jooma — no lihtsalt on sedasi kujunenud. Mõni käib kirikus muidugi sagedamini ja arvab, et hoopis lihavõtted on see kirikukalendri peamine sündmus.

Veel annab jõuluaeg usumeestel ja -naistel põhjust end avalikumalt näidata ning astronoomilisele ja objektiivsete meetoditega mõõdetavale pööripäevale oma muinasloolist pealisehitust üle korrutada. Olete ju kuulnud küll seda “Päästja on sündinud” juttu, mille peategelasteks on Maarja, keda millegipärast neitsiks peetakse, kuigi ta oli emaks mitmele lapsele, Jeesus – Maarja esimene laps, kelle viljastamiseks seksi ehk pattu ei tehtud, ja mitmed teisedki tegelased. Jõulutähe legendist olen varem kirjutanud.

Muidugi pole nende lugude tõeks pidamise kohta mingeid tõendeid, küll aga on tõendeid, et UT lood on kohandused varasematest legendidest, aga ometigi on sinna ümber ehitatud suur masinavärk oma kirikute ja hierarhiatega ning pole ime, et üsna totaalset võimu nautides on kirik meie elu ja kalendripidamist kujundanud omasoodu ning sisustanud looduses jälgitavad nähtused omade tähenduslugudega. Erinevus näiteks rahvapärimuslikust Emajõe tekkelegendist eristab piiblilugusid see, et neid viimaseid peetakse tõesteks.

Postimehes saame lugeda peapiiskop Põdra jõululäkitust:
Peapiiskop: jõulud ei tohi sumbuda argipäeva hallusse

Meis igaühes peitub igatsus Jumala puudutuse järele, sest kokkukuuluvus Jumalaga on osa meie identiteedist. Isegi siis, kui me seda sõnastada ei oska, tajume Jumalata elu poolikust ja jõuetust, Jumalast kaugenenud maailma sihitust ja pimedust. Kurjuski võib siin osutuda appikarjeks.

Rääkigu enda või siis nende eest, kelle juhtoinaks ta valitud on, aga kuna lugu on üleval Postimehe võrguküljel, siis justkui oleks see läkitus kogu eesti rahvale suunatud. Võibolla oli see suunatud kitsamalt EELK liikmetele, aga sedasi PM kodulehel täies mahus ja ilma täpsustuseta mõjub selline avaldus ikka väga veidralt, lapsikult, naeruväärselt, naljakalt. Väite “Meis igaühes…” esitamise eest väärib peapiiskop Põder minumeelest umbluu-preemia nominendiks esitamist.

Oma ateismist nõrgestatud ajuga arvan end tunnetavat, et see “poolikus”, “jõuetus”, “sihitus” ja “pimedus” käib justnagu ka minu (ateistide) pihta. Aga mina muidugi küll ei taju midagi sellist, mida peapiiskop arvab minusuguse tajuvat. No ega patune ei tahagi endale oma pattu tunnistada, eksole.

Tõstkem piibliraamat tagasi aukohale kodulaual, lugegem Jumala Sõna nii üksi kui perega, kõnelgem Kristusest sõprusringis ja avalikkuses.

Voa! Üleskutse agressiivsele misjonile. Kui tahate mõne inimese jõulurahu rikkuda, siis sobib jeesusejutt selleks suurepäraselt. Selle peale võiks lausa mingi kohaliku ateismi-bussi kampaania korraldada. Väljamaades on kampaaniad üldjoontes kenasti kulgenud, kuigi usuringkondade vastuseis on kohati ikka naeruväärselt agressiivne olnud, osade bussifirmade suhtumine silmakirjalik ja mõned bussijuhid kui puuga pähe saanud.

“Ilmselt pole jumalat olemas, seega jäta muretsemine ja naudi elu.”

“Miks uskuda jumalat? Ole hea headuse pärast.”

“Ateism — tähista mõistust”

“Halb uudis — jumalat pole olemas. Hea uudis — sa ei vajagi teda.”

Allikas: Wikipedia

Milline loosung võiks meie busse ja avalikku ruumi ilmestada?

501 Replies to “Peapiiskop Põder kutsub üles aktiivsele misjonile. Ateistid, teeks ka midagi.”

  1. Meis igaühes peitub igatsus Jumala puudutuse järele, sest kokkukuuluvus Jumalaga on osa meie identiteedist.

    Paadunud homofoobina ei saa ma siinkohal peapiiskopile takka kiita — ehkki tunnistan tema õigust ja vabadust oma misjonit kuulutada nii agressiivselt kui vahendid lubavad. Kuna judeokristlik pärimus ei jäta mingit kahtlust palvletava Kõigeväelise soolise kuuluvuse osas ja ma ise eelistan end puudutada lasta siiski pigem naisterahvastel, ei luba muud moodi toimida lihtsalt sisetunne.

    Võib-olla sellepärast olengi jumalannausku. Võimalik, et algaja erisiaanina lasksin end Discordiast võrgutada just sellepärast, et Ta juhtis mu tähelepanu asjaolule “Jesus saves, but Eris is a better lay.”

    Sellepärast kutsungi Jumaliku Ettehoolduse ja Pasteedi Süseräänina, Püha Chao Vardjana ning metaskeptikuna (ja muidugi ordineeritud paavstina) kõiki kaaskannatajaid, olgu nad mis usku või uskmatust tahes, Eesti Diskordianistliku Kabali nimel pöörama sel pimedal ajal silmad sädeleva Kaose ja tema võrratu Jumalanna Eris Discordia poole ning laulda koos:

    Onward Christian Soldiers,
    Onward Buddhist Priests.
    Onward, Fruits of Islam,
    Fight till you’re deceased.
    Fight your little battles,
    Join in thickest fray;
    For the Greater Glory,
    of Dis-cord-i-a.
    Yah, yah, yah,
    Yah, yah, yah, yah.
    Blfffffffffft!

  2. Ah, kui 70% usub kas isikulise Jumala või mingi kõrgema jõu olemasolusse, siis pole see Põdra “meie” nii kohatu midagi. Või vähemalt mitte piisavalt kohatu, et viltuseid pendleid jagada. Selline keskpärane usumehe jutt, mille pärast ei tasu väga närvi minna.

  3. Ikka tasub! Muidu jääb mulje, et hr Martin polegi sama tulihingeline võitleja kui vastasleer.

    Sellega seoses,

    esiteks tänan mõlemat osapoolt, nii peapiiskoppi kui “peaskeptikut”, pühade eel veel lakkamatut ideoloogilist sõda meenutamast (rahuaeg, my ass!);

    ja teiseks kutsun jälle kõiki usuinimesi minu eeskuju järgima ning jõulude ajal MTÜ-d Eesti Skeptik palves ja veebipangas meeles pidama, et universumis ikka tasakaal püsiks ja kaos kääriks. Hakatuseks annetan ise sada krooni.

    Palju õnne!

  4. “Meie kõik” on provokatiivse inklusiivsuse saavutamisele sihitud propagandavõte. Ta vihjab sellele, et millest iganes räägitakse on üldkehtiv ja loodab, et inimesed, kes võiksid vastu vaielda, ei taha näida “nendena” kuulsas prohvet Mani dualistlikus “meie versus nemad” maailmakäsituses.

    Demagoogia on loomulikult kohatu. Aga mida tahtagi mehest, kes naisi ei vaata ning ainult teiste abielude ümber kiibitseb? ;-)

  5. sama tulihingeline võitleja kui vastasleer

    Hingesoojust on ikka vaja ja väikesest kirest vahetevahel vastu sülitada pole näiteks ma ka tõtt-öelda päris puhas. Kas suisa kampaania seepärast vaeva väärib… Oleks natuke lamaja löömise moodi, mis sest, et too lamaja valju häälega räuskab.

  6. Ingmar ütles:

    sama tulihingeline võitleja kui vastasleer

    Hingesoojust on ikka vaja ja väikesest kirest vahetevahel vastu sülitada pole näiteks ma ka tõtt-öelda päris puhas. Kas suisa kampaania seepärast vaeva väärib… Oleks natuke lamaja löömise moodi, mis sest, et too lamaja valju häälega räuskab.

    Kampaaniat on sellepärast vaja, et seda, et Teeme Ära oli ateistlik missioon, kuna jumalatest ei räägitud, on inimestele palju raskem selgeks teha.

  7. Ei, täitsa nõukogudeaegne olen. Lisaks vanade inimeste (täiesti usuleigete sealjuures) laps, nii et tean nende kaudu nõukast oma sünniaasta (1984) kohta tunduvalt enam kui teised minuealised.

    Aga mina olen skeptik.ee-d siiski jälginud pigem kui teadusuudiseid edastavat ja mitmesuguseid linnalegende ja vääruskumusi paljastavat kanalit. Jumala olemasolu või mitteolemasolu üle vaidlemine palun soovitavalt jätta teoloogide hooleks. See teema on huvitavam kui esmapilgul näida võib.

    P.S. Minu pakkumine Martini vulgaarateismi (või teaduslikku ateismi, kui soovite – kõlab juba peaaegu nagu teaduslik kommunism) umbluuks kuulutada oli mõeldud pooleldi naljana. Ei tasu Celticu kombel igast lausest üliväga pöördesse sattuda.

  8. @lauri:
    See, et kunagi olla neitsist Jeesus sündinud, ristil surnud ja surnuist üles tõusnud, vastab täiesti linnalegendi mõõtudele. See, et osad on omaaegsest linnalegendist puhunud suure jutumulli ja selle põhjal lisaks iseenda ka teiste eludesse üritavad sisse smugeldada, kuulub minimeelest täiesti skeptikute pärusmaale.

    Kui sinumeelest ei kuulu, siis siin on teismoodi lugusid küllaga, kus oma panust anda. Ma ei saa aru vaid sellest, mis eristab põhimõtteliselt homöopaati, kes maagiliselt raputatud veega ravida üritab, preestrist, kellel oma maagilise vee bränd, paks raamat ja kinnistud vanalinnas. Kas see viimane asjaolu ongi see, miks peame kiriklikesse maagidesse kuidagi aupaklikumalt suhtuma?

  9. Reductio ad Hitlerum, argumentum ad Hitlerum, selle vaste peaks siin siis olema “taandumine nõukaaega” reductio ad sovieticum(?), argumentum ad sovieticum.

    See on siis arutlusviga, mille käigus püüab väitja oponendi seisukohta rünnata sellega, et väidab selle olevat pärit nõukogude ajast. Kuivõrd nõukogude aega peetakse paljuski negatiivseks, siis sellest ajast pärit seisukohad saavad samuti negatiivse varjundi. Eriti sagedasti kasutatakse “taane nõukasse” arutlusviga usu- ja ateismiteemalistes arutlustes, kuna arvatakse, et ateism ja usuvastasus on pärit nõukogude ajast.

  10. @lauri:
    Vat seda ma irisesingi, et nõukaajal ei arutlenud keegi jumala üle. Ei olnud olemas ja kõik. Seda ma nimetaks vulgaarateismiks ja see sarnanes pagana kõvasti Su soovitusega jumala olemasolu teoloogidele jätta (ma olen teoloogia osas igati soe, minu arust on see huvitav teadus, aga jumala olemasolu ei ole nende pädevuses).

  11. Ingmar, see nüüd küll õige ei ole. Oli nii teadusliku ateismi õppeaine ülikoolis kui ateismipropagandat tegevad ühingud. Loe näiteks Atko Remmeli artiklit, kui mind ei usu. Või siis natuke pikemat juttu sama autori sulest. Tõsi ta muidugi on, et lõpuks muutus kogu see värk formaalseks ja hädiseks, nagu kogu vene värk üldse, aga see on teine teema. Igatahes seitsmekümnendate teisel poolel oli veel täiesti reaalne jõuluõhtul kiriku külastamise pärast ülikoolist eemaldamine.

    Lauri okupatsiooniperioodiga tegelenud ajaloolasena oskab muidugi minust paremini selgitada, mis ja kuidas.

  12. @Kriku:
    Mõistatasin siin õige pikalt, kus meil info sõlme läks, ja vist mõtlesin välja:
    Ingmar ütles:

    nõukaajal ei arutlenud keegi jumala üle

    mis on rangelt võttes jama. Mõte pidi selles olema, et arutlus jumala olemasolu üle käis nõukaajal ideloogia poolt ettemääratud radu pidi ja andis ettemääratud tulemuse ega olnud seega mingi arutlus. Sama asja soovitab meile siin Lauri: ärge teie siin vaevake midagi oma peakesi, selleks on olemas spetsiaalse ettevalmistuse (ja enamuses etteantud tulemusega) inimesed.

    Mille üle ma tegelikult algselt tatti pritsima kippusin, oli epiteet “nõukogulikult räuskav padu-” (ja hiljem “vulgaar-“), mis epiteetide lisaja sõnavaras näib mulle mõiste “ateism” elegantselt muutvat mõisteks “ateism”. Lühidalt nimetetakse seda sõimuks. Parandatagu mind, kui viga siinpool oli.

  13. Selline keskpärane usumehe jutt, mille pärast ei tasu väga närvi minna.
    ————-
    Ikka tasub! Muidu jääb mulje, et hr Martin polegi sama tulihingeline võitleja kui vastasleer.

    Jumala meelest pidid need leiged kõige hullemad olema. Karda ükskõikseid.

    Oma ateismist nõrgestatud ajuga arvan end tunnetavat, et see “poolikus”, “jõuetus”, “sihitus” ja “pimedus” käib justnagu ka minu (ateistide) pihta.

    Käib küll. Miskipärast otsivad end niimoodi tundvad inimesed abi pigem nõiakoolist või viimsepäevasektist, kui teadusest. Annaks jumal skeptikutelegi sellest probleemist üle saamiseks jõudu ja vaimuvalgust.

  14. Martin Vällik ütles:

    Ma ei saa aru vaid sellest, mis eristab põhimõtteliselt homöopaati, kes maagiliselt raputatud veega ravida üritab, preestrist, kellel oma maagilise vee bränd, paks raamat ja kinnistud vanalinnas. Kas see viimane asjaolu ongi see, miks peame kiriklikesse maagidesse kuidagi aupaklikumalt suhtuma?

    Martin Luther rääkis põhimõtteliselt sama juttu.

  15. Vahva postitus, hr. Vällik. Sa nuhtled ühte MTÜ-d maitseküsimuste alusel. Bussiga usklike ees sõitmine ilmselt vilja ei kanna, aga mõtle kui mõnusalt üks absurdilugude kogumik on ajale vastu pidanud ja ilmselt peab veel. Hr. Peapiiskop ei saanudki kuidagi kahtlevalt oma sõnumit esitada ja vaagida ja kokutada – ole nüüd – muidugi kõneleb ta kõigi eest – isegi sinu mõttelõnga (ateistlik) jooksutab kristlik mootor – Kui jumalat ei ole, siis mida imet teda eitama peaks. Vaata hästi üle oma sõnavara, et seal midagi kristlikult hapnevat ei leiduks. Ihu väits pisut vahedamaks ja hakkab tulema. Häid saabuvaid jõule.

  16. Sai vähe pikk jutt, sellepärast võib suuremat infokaotust kartmata silmad järgnevast julgelt umbes kolme ekraanitäie jagu allapoole tõsta. :)

    Rääkigu enda või siis nende eest, kelle juhtoinaks ta valitud on, aga kuna lugu on üleval Postimehe võrguküljel, siis justkui oleks see läkitus kogu eesti rahvale suunatud.

    Olgem täpsed, väljend “kogu eesti rahvale suunatud” ei ole sama tähendusega mis ‘kogu eesti rahva eest rääkima’.

    Võibolla oli see suunatud kitsamalt EELK liikmetele, aga sedasi PM kodulehel täies mahus ja ilma täpsustuseta mõjub selline avaldus ikka väga veidralt, lapsikult, naeruväärselt, naljakalt.

    Postimees ei ole tuntud kui EELK häälekandja, sestap ei saa ka parima tahtmise juures pidada seal avaldatut kitsamalt selle liikmetele suunatuks.

    Väite “Meis igaühes…” esitamise eest väärib peapiiskop Põder minumeelest umbluu-preemia nominendiks esitamist.

    See oleks sõnavabaduse õõnestamine. Ehkki ma pole nõus Põdralt tsiteeritud arvamusavaldusega mitte üheski punktis, pean tunnistama, et ma seisan tema õiguse eest seda teha. See, et ta samal ajal juhtumisi kannab pärlendavat väljaõmblustega kitlit, tiaaraks nimetatavat mütsi ja kunstnikerdustega puukeppi, sealjuures veelgi juhuslikumalt ühe väiksema rühma etteotsa on seatud ning kelle arvamusele just viimasest tulenevalt tavatsetakse suuremat kaalu anda, on muidugi tema isiklik õnnetus kõigepealt, aga muuhulgas ka kaaluandjate kollektiivne ämbrikolistamine ehk autoriteedile tuginev demagoogia. Lühidalt – läkitagu terviseks, see on tema põhiseaduslik õigus. Iga lolli pole mõtet nominendiks esitada.

    Oma ateismist nõrgestatud ajuga arvan end tunnetavat, et see “poolikus”, “jõuetus”, “sihitus” ja “pimedus” käib justnagu ka minu (ateistide) pihta.

    Miks mitte, ega’s tunnetust keelata saa. Sellega on tõepoolest nii, et mõni arvab ennast ära tundvat ja isiklikku solvangut kogevat teatud sõnade või väljendite taga (nimesid ja sündmusi siinkohal täpsemalt nimetamata). Antoine de Saint-Exupéry kirjutas Väikese printsis: “Toutes les grandes personnes ont d’abord été des enfants. (Mais peu d’entre elles s’en souviennent.)” [Inglise keeli: “All the grownups were first children. (But few of them remember it.)” ja eesti keeli levinud esimene pool – “kõik me oleme pärit lapsepõlvest”.] Lühidalt, vahel näeme kolli seal, kus seda hoolimata suurtest silmadest siiski ei ole. :)

    Aga mina muidugi küll ei taju midagi sellist, mida peapiiskop arvab minusuguse tajuvat.

    Isiklikult kahtlustan lugupeetud (kui on) piiskoppi soovmõtlemise küüsis vaevlevat. Mind külastab vahel mõte, et põdrad on intelligentsiga varustatud. Siiani pole sellele mõttele õigustust leidnud.

    No ega patune ei tahagi endale oma pattu tunnistada, eksole.

    Jah, vaata, ma võin igasuguseid asju tunnistada. Ühe närvesööva tunnistamiste jada on visualiseerinud Stephen Hopkins filmis Under Suspicion, kus üks Gene Hackmani kehastatavaid peategelasi tunnistab nii nagu mäletab (või tahab mäletada, või arvab mäletavat, või arvab tahetavat mäletada, või…). Igatahes tunnistab.

    Vahel tunnistavad teised, aga ega siiski ei saa alati kindel olla.

    Üleskutse agressiivsele misjonile.

    Siin ei ole põdrajutust tõepoolest võimalik lugeda rahumeelset arvamusavaldust, vaid selget üleskutset ja ässitust, mis ei ole kooskõlas kehtivas põhiseaduses fikseeritud usuvabaduse põhimõttega ja milles võib näha sundi oma veendumusi muutma. Ühtlasi vabandan jälle ette ja taha, et jätan siiajuurde lugemata muuhulgas Martini tsiteeritud originaalse põdraläkituse, võimalikud tähtsad eksperthinnangud ja muidu muud tõlgendused pühamehe ülimast vagadusest ja siiraimast soovist kõigile nende tahtest sõltumata sunniviisiliselt head teha. Issand, kingi oma jüngritele kiire saabumine sinu audientsile ja õnnistatud päev sellega teistele. Oamen. Kui tüli ei tee, siis piiskop Põder esimeses järjekorras. Oamen ruudus. Või kuubis, kui see peaks kõvem olema või muidu auväärt Põdra tarbeks priipääsme saamisele kaasa aitama.

    Loosungeid bussidele? Olen väga rahumeelne inimene ja sellepärast ei toeta kellegi usku ründavat üleskutset “Ära usu tühja!” või “Rumalad usuvad, targad teavad” vms. Ma loeksin mööduvalt bussilt meelsamini vanu häid mõtteid: “Teadmine – valgus, mitteteadmine – pimedus”, “Kasta teadusetaimekest, rohi usu-umbrohtu”, “Vabasta kirik rahakoormast, anneta oma raha heategevuseks”, “Aita papid mammonaküüsist lahti saada – võta oma hoolde neile antud raha”, “Ära lase papil langeda kiusatusse himustada sinu vara”, “Keera papil teine põsk ette, kui ta esimesele laksu on saanud” jms heatahtlikku…

    Ingmar arvas:

    Oleks natuke lamaja löömise moodi, mis sest, et too lamaja valju häälega räuskab.

    Kes käskis pikali heita? Allaandmiseks ei pea tingimata näoli mudas püherdama. Siin on tegu iidse probleemiga: kas lamav skorpion laiaks litsuda või mitte? Kas akadeemiku mahitusel neile mittekuuluvat poolteist sada miljonit riigi rahaühikut punastavasse ristklaasi kustutanud päästeametnik ikka lamab räusates maas? Või kuulutab kantslist süüdimatult vabaduse sildi all rünnakut kehtiva korra vastu?

    Enneaegu erutujatele soovin rahulikke jõule ja kindluse mõttes apteegist palderjanitinktuuri tee sisse. Teistele head tuju igasse päeva! :D

  17. lauri ütles:

    Aga mina olen skeptik.ee-d siiski jälginud pigem kui teadusuudiseid edastavat ja mitmesuguseid linnalegende ja vääruskumusi paljastavat kanalit. Jumala olemasolu või mitteolemasolu üle vaidlemine palun soovitavalt jätta teoloogide hooleks. See teema on huvitavam kui esmapilgul näida võib.

    kas jumal ei kuulugi siis linnalegendide või vääruskumuste valdkonda?

    kui jätta sellest hoolimata tema olemasolu üle vaidlemine teoloogidele (muideks, teoloogid ei vaidle tema olemasolu üle – nad on selles enamasti üsna veendunud ja need, kes pole, ei vaidle samuti, vaid lihtsalt uurivad religioonilugu), siis miks mitte jätta ka muude linnalegendide ja vääruskumuste üle vaidlemine vastava eriala spetsialistidele – miks seda siin kajastada?

    mulle isiklikult tundub, et sinu näol on tegu järjekordse (kapi)kristlasest infiltraatoriga, kes sekkub diskussiooni, väites, et pole tegelikult usklik, ent on seda siiski üsna selgelt.

  18. Ma nii väga ei muretseks meie ühiskonna võimaliku usklikkuse üle, ei ole argielus ega inimeste käitumises reöligioossust tähele pannud. Kirik on samuti muutunud pigem sotsiaalküsimustega kui hingehooldusega tegelevaks asutuseks, koguduse lii’kemdki tegelevad rohkem materiaalsete küsimsute kui vaimsete asjadega, kurdavad mõned nõukogudeaegsed usklikud, kes kiriku liikmed veendumuste, mitte kirikliku nänni tõttu .
    Jõulud (nagu ka lihavõtted) pole ammu enam Eestis mingid usupühad, vaid päkapikulad ja lihavõttejänkud, (ei võimaliku ajaloolise ega müütilise) Jeesusega pole neil kummalgi suurt pistmist.
    Martini usuvastased sõnavõtud meenutavad mulle Eduard Vääri väljaastumisi eesti keele loengutes, kus ta igal võimalikul ja võimatul juhul tõi näiteid selle kohta, kuidas Jumal ei elagi pilvipiiril. Igal juhul meenus mulle Toomas Pauli räägitud anekdoot: “Vastaksin anekdoodiga. Noor tööline küsis meistri käest, mille poolest erineb kriitika altpoolt ja kriitika ülaltpoolt. Meister oli kohe nõus seletama. Ronis tööpingi otsa ja sülitas töölisele pähe, öeldes: „See on kriitika ülevalt poolt. Nüüd sülita sina mulle pähe.” Tööline proovis ja sülitas omale näkku – kujutate ju ette. „See on kriitika altpoolt.” Jumalavallatud anekdoodid on kriitika altpoolt. Mida rohkem teed, seda süljesemaks näo saad.” (EPL 24.10.09)
    Vabadus seegi.

  19. @Mart K.: ei tea jah. Jumalavallatus paistab mõnede meelest a priori kohe sallimatuse väljendusena.

    Kas on see mingi Tartu Vaim, mis ei luba kodanikel usu- ja jumalavastaseid pilkeid kergelt võtta, vaid peavad otsejoones laskuma argumentum ad sovieticum loogikaviga viljelema. Võin ju aru saada, et Tartu teoloogid on meeldivad inimesed, kellega on huvitav asjade üle arutleda, aga inimeste meeldivus ja haritus ei ole mingi argument selles osas, et jumalajutte kritiseerida või nende üle irvitada ei võiks täpselt samal moel nagu homöopaatide üle.

    Mis vahet neil on? Teoloogil on kõrgem Tartu Ülikooli haridus, aga homöopaatiat seal ei õpetata? Homöopaadid on ka tihtipeale meeldivad inimesed, kes oskavad kaastundlikult silma vaadata ja lohutada, aga nende jutt on ikka jama. Sama jama on peapiiskopi heietus Jeesusest ja jumalast. Tõendite poole pealt pole neil mingit vahet.

    Ajeke,
    umbluu preemia kandidaadiks esitamine ei kahjusta mitte kellegi sõnavabadust.

  20. @Jason:

    Kapikristlane? Ma ei ole kapikristlane, vaid vähemalt nominaalselt kristlane, kuulun kogudusse. Aga aktiivselt kirikus ei käi ja ristiusu teatavad põhimõtted häirivad mind väga – patu mõiste näiteks, mille kirjutas mulle arusaadavalt lahti teada-tuntud eneseabiraamatute autor Tommy Hellsten, kellele meeldib Jumalat oma raamatutesse tuua, ent siiski mitte häirivalt. Olen tutvunud ka satanismiga, LaVey satanismipiibel on lõbus lugemine.
    Probleem, miks ma siin arutellu sekkusin, on see, et väga paljudel inimestel on vähemal või rohkemal määral religioosseid vajadusi – soov suhelda kõrgema jõuga, soov kogeda religioosset ekstaasi vms. Seda tegelikult üritabki pakkuda satanism, ent satanismi põhimõtted on paraku liialt vastanduvad mainstream-ühiskonnale (teate küll, mis neist Porkuni õpetajatest sai, pärast seda, kui nad telesaates käisid).
    Äsja oli meedias (vist Postimehes) juttu Roland Karo teoloogia-alasest doktoritööst, kus vaadeldi usulist ekstaasi ja selle seost neuroloogilise tasandiga, samuti seksuaalsusega. Järelikult ei ole õigustatud inimese religioossete vajaduste eitamine. Nagu ma aru saan, siis ateism eitab inimese religioosseid vajadusi? Või ma eksin ja lihtsustan? Probleem ongi selles, et osa inimesi saavad oma (usulise) rahulduse küllaltki ratsionaalsetest asjadest nagu muusika, kunst ja kirjandus, osale aga neist asjadest ei piisa ja vajatakse midagi enamat. Samas ei tähenda see, et kaldutaks fundamentalismi ja hakataks uskuma totrusi stiilis “maailm loodi 7000 aastat tagasi” ja “Jeesus saabub peagi tagasi maailma”.
    Lühidalt ma nimetaks ennast otsijaks – termin, millega Christopher Hitchens’i usklikest sõbrad teda nimetavad :) Religioon on kahtlemata väga suurel määral teisenenud alates ajast 2000 aastat tagasi, ent inimesed vajavad sageli “väljamõeldud sõpru”, kelle poole pöörduda. Mida vanemaks inimene saab, seda suurem on võimalus, et tema usulised vajadused tärkavad. Ja tuletaksin meelde, et me ei tea teaduse edenemisest hoolimata mitte midagi sellest, mis toimub pärast surma. Surma ja selle olemuse peale mõtlemine on väga oluline põhjus, miks pöördutakse usu poole vastuste leidmiseks.

  21. Küsimus, mille poolest erinevad jumalamehed ja homoöpaadid, on kergesti vastatav. Homoöpaadid opereerivad teadusliku mõisteaparaadiga, täites selle täielikult ebateadusliku sisuga ja loovad niimoodi ebateaduse. Jumalameestest osa seda teeb (kreatsionistid), osa ei tee (Põder).

    Üleskutse “kõneleda Kristusest sõprusringis ja avalikkuses” või ka otsesele misjonile ei ole mingit moodi põhiseaduse rikkumine. Usuvabaduse alla käivad nii religioossed toimingud kui oma religioossete vaadete levitamine. Nii sinul, Martin, kui Põdral on täpselt ühesugune õigus oma religioosseid vaateid levitada.

  22. Martin Vällik kinnitas:

    umbluu preemia kandidaadiks esitamine ei kahjusta mitte kellegi sõnavabadust.

    Nii võib paista küll jah, et tordiga näkku lajatades kellegi suud kinni ei pane :)

    Väite “Meis igaühes…” esitamise eest väärib peapiiskop Põder minumeelest umbluu-preemia nominendiks esitamist.

    Sa arvustad kõnekitli (sõnast kõneisiku) sõnavalikut ja hindad selle nominendivääriliseks. Kuidas seda peaks nimetama? Tunnustuseks? Kui siiani on nominendid ikka (vägi)tegudega silma paistnud, siis nüüd veame sõna ja teo vahele võrdusmärgi ja hakkame “tunnustama” meile sobimatut sõnaseadet? Kuidas peaks välja nägema sel juhul “päris” sõnavabaduse kahjustamine? Puhkus privaatkambris kestusega vastavalt sõnade ebameeldivusele?

  23. lauri ütles:

    Nagu ma aru saan, siis ateism eitab inimese religioosseid vajadusi? Või ma eksin ja lihtsustan?

    Jah, eksid ja lihtsustad.

    Homöopaatiavastasus ei tähenda ju ka seda, et ma eitaksin inimeste haigusi ja vajadust suhelda talle usaldusväärsena tunduva inimesega oma tervisest.

    Samas selle üle, misasi on “religioosne vajadus” ja kas on see midagi spetsiifilist või hoopis mingi muu inimliku vajaduse äraspidine väljendus, saaks ju pikemaltki arutleda.

    Probleem ongi selles, et osa inimesi saavad oma (usulise) rahulduse küllaltki ratsionaalsetest asjadest nagu muusika, kunst ja kirjandus, osale aga neist asjadest ei piisa ja vajatakse midagi enamat.

    Oeh, aga miks sa arvad, et see “midagi enamat” on just see jumala ja/või Jeesuse järele õhkamine? Äkki on selleks “midagi enamaks” näiteks teleskoobiga taeva uurimine, kosmoloogiaga tegelemine, dif-võrrandite lahendamine, seks, jalgpall või mis iganes inimlik tegevus?

    Samas ei tähenda see, et kaldutaks fundamentalismi ja hakataks uskuma totrusi stiilis “maailm loodi 7000 aastat tagasi” ja “Jeesus saabub peagi tagasi maailma”.

    Aga mille poolest see “Jeesus suri ristil ja tõusus surnuist üles…” vähem totter on? Oled usutunnistust mõttega lugenud? Totrus otsast lõpuni, mumeelest, aga hulk täiskasvanud inimesi võtavad seda tõsiselt ja arvavad, et just nendesse totrustesse peaks mingi erilise lugupidamisega suhtuma.

    Lühidalt ma nimetaks ennast otsijaks – termin, millega Christopher Hitchens’i usklikest sõbrad teda nimetavad :) Religioon on kahtlemata väga suurel määral teisenenud alates ajast 2000 aastat tagasi, ent inimesed vajavad sageli “väljamõeldud sõpru”, kelle poole pöörduda. Mida vanemaks inimene saab, seda suurem on võimalus, et tema usulised vajadused tärkavad. Ja tuletaksin meelde, et me ei tea teaduse edenemisest hoolimata mitte midagi sellest, mis toimub pärast surma. Surma ja selle olemuse peale mõtlemine on väga oluline põhjus, miks pöördutakse usu poole vastuste leidmiseks.

    Otsijad jah. Surmast me siiski teame tänu teadusele tunduvalt rohkem kui varasematel aegadel. Vaata nt Wikipediast.

  24. @Martin Vällik:
    Tänud vastuse eest.

    Üks asi on füüsilise keha surm. Teine asi on küsimus, mis saab teadvusest. Millisesse olekusse see läheb? Kas mu teadvus elab edasi või lõpeb? Kui lõpeb, siis on põhjust surma karta.

    Usutunnistus on tunnistus, millega kinnitatakse oma kuulumist teatavasse ühendusse. Kristlus on kultuuriline mõiste, kui ma ütlen, et olen kristlane, siis ei tähenda see, et ma tingimata usuksin Jeesuse füüsilist ülestõusmist (tahaks teada, mitu protsenti EELK liikmetest Jeesuse füüsilist ülestõusmist usub – pakun, et see osa jääb tublisti alla 50 protsendi).
    Ennast kristlasena defineerida tähendab, et ma pean meie kultuuri aluspõhimõtteid erinevaks moslemite, juutide, loodususuliste ja muude kultuuride aluspõhimõtetest. Mine räägi araabia maailmas, et sa oled ateist. See ei ole valikuvõimalus. Kuna sa tuled (Põhja-)Euroopast ja oled valge nahaga, siis sa oled kristlane ja punkt.

    Minu arust kaldub ka Martin vahel lihtsustamisse.

  25. lauri ütles:

    Üks asi on füüsilise keha surm. Teine asi on küsimus, mis saab teadvusest.

    Kui ma õigesti aru sain, siis füüsilise keha surmaga Sa lepid, kuid teadvuse kaotust pelgad? Miks üks neist tundub Sulle väärtuslikum? Kuidas Sinu ettekujutuse järgi teadvus tekib?

    Kas mu teadvus elab edasi või lõpeb? Kui lõpeb, siis on põhjust surma karta.

    Kas ta on enne olemas olnud? Kas ettekujutus, et tekkis eikusagilt ja sinnasamasse lahkub, on väga vastuvõetamatu? Miks peaks olema põhjust surma karta, kui vähemalt Sinu eluajal ja Sulle kogetavas ulatuses on inimesed surnud sõltumata kartusest? Millist lisaväärtust annaks suurem kartmine? Kas mõni issanda juurde kolinud piiskop ei ole ennast Sulle või kaaskristlasele ilmutanud ja üht-teist tuleviku kohta ses osas valgustanud? Et kuidas temal kartmisega oli ja kuidas ta ennast nüüd tunneb? Või kuidas ta üldse siia ilma sattus ja kes talle teadvuse riiulist ulatas?

    (tahaks teada, mitu protsenti EELK liikmetest Jeesuse füüsilist ülestõusmist usub – pakun, et see osa jääb tublisti alla 50 protsendi)

    Mul on kusagilt meelde jäänud, et nii umbes 15-20% kõikidest kristlastest on neid “päris” kristlasi ehk siis neid ülestõusvaid. Aga need arvud võivad olla ka valed, sest ma ei suuda välja mõelda, kuskohast ma neid lugesin. Kuid tõtt öelda kipun minagi lihtsustama selle koha pealt: kas ülestõusmist usub ja mitte muid imetegusid à la vee peal kõndimine ja viie kalarootsuga viie tuhande toitmine, Noa laeva oma loomaaiaga ja maailma loomist viie või kuue päevaga (ma enam ei mäleta, aga see on meeles, et seitsmes päev olevat logelemiseks) jms, siis seesugused nüansid näivad mulle täiesti ebaolulised. Iidse muinasjutukogumiku tuhande lehekülje peale võib peatükkide või alalõikude kaupa sedaviisi usklikke jagada ja eks seda peenemad asjatundjad ka teevadki. Täna näiteks lugesin piiskop Põdra kiriklikku kuuluvust (no olin küll kuulnud EELK-st ja Põdrast, aga neid kahte kokku küll ei osanud oma peaga panna, sest kunagisest Kuno Pajulast kumises kirikukellana kõrvus oikumeeniline kustumatu seos) uurides ehmatusega, et Jehoova tunnistajad ei olevatki need õiged kristlased. Siis on veel hunnikus igasuguseid eriliike, keda ma tõesti ei viitsi meelde jätta ega nende erisusi luubiga uurida.

    Mine räägi araabia maailmas, et sa oled ateist. See ei ole valikuvõimalus. Kuna sa tuled (Põhja-)Euroopast ja oled valge nahaga, siis sa oled kristlane ja punkt.

    Jah, mulle on palju hirmsamaltki öeldud, aga olen veel elus. Umbrohi, tead, olevat visa kaduma. :)

    Minu arust kaldub ka Martin vahel lihtsustamisse.

    Selle vahega, et tema seda erinevalt Sinust Sinu käest ei küsinud. :) Eks me kõik kaldume natuke, paratamatult. Sellel ei ole minu silmis suurt sidet usutunnistusega. Lihtsalt väga tülikas ja keerukas on kõiki nüansse alati ja kõiges arvesse võtta, nii et paratamatult peame mööblifirmast rääkides silmas abstraktset toa täitematerjali, mida eraldi riiulite või sahtlitena teineteisega kõneldes iga kord üles ei loe. Küll aga võime arutleda sahtli käepideme või pinnakatte mustri üle mõne mööblifirma kontekstis, kui selleks vajadus tekib. Ühe teatud rahva muinasjuttude asemel leiab eluterveid mõtteterasid näiteks eesti filmiklassikast: “Keeruliseks ära sina oma elu ise ela.” (Suvitajad, Karl Kalkun taluperemehe rollis)

  26. Kartmine või selle puudus pole seotud ratsionaalse mõistusega. (Siinsed ajuspetsid oskavad ehk täpselt öelda, milliste ajuosadega on seotud hirm ja millistega mõistus.)
    Hirm tundmatuse ees on olemas suuremal osal elusolenditel, sõltumata sellest, kas neil on olemas mõistus inimlikus mõttes või mitte. Hirmu vastu mõistusega ei saa; hirmu saab küll allutada mõistuse kontrollile, aga mõistusega seda ära küll ei võta.
    Mõnel inimesel on väga tugev hirm surma (või olematuse või tundmatuse ees), teistel mitte. Mõnel on koguni igatsus olematuse või surma järele :) Nii et kõiki ei saa ühe puuga lüüa.

  27. Vahel on tegevusetus parim tegevus.

    Kõigsugu peapiiskopid, paavstid ja muiduinimesed on sääraseid üleskutseid teinud juba vähemalt viimased 3000 aastat. Pole takistanud maailma sekulariseerumist mitte üks raas.

    Enamike jaoks on jõulud sellised anakronistlikud söömapühad. Jääb natuke loll mulje, kui keegi nüüd teise anakronistliku nähtuse, kiriku igatalvise retoorilise aktiviseerumisega võitlema hakkab.

  28. Martin

    Samas selle üle, misasi on “religioosne vajadus” ja kas on see midagi spetsiifilist või hoopis mingi muu inimliku vajaduse äraspidine väljendus, saaks ju pikemaltki arutleda.

    Aga miks sa seda ei tee, kui sind teema sügavamalt huvitab?

  29. Kõigsugu peapiiskopid, paavstid ja muiduinimesed on sääraseid üleskutseid teinud juba vähemalt viimased 3000 aastat. Pole takistanud maailma sekulariseerumist mitte üks raas.

    Et maailm on siis viimase 3000 aasta jooksul pidevalt sekulariseerunud?

  30. Mine räägi araabia maailmas, et sa oled ateist. See ei ole valikuvõimalus. Kuna sa tuled (Põhja-)Euroopast ja oled valge nahaga, siis sa oled kristlane ja punkt.

    Ainus moslem, kellele ma seda öelnud olen, hakkas seepeale uurima, kas terve Euroopa on sekulaarne. Tõsi küll, see juhtus Indias, moslem oli doktorikraadiga ja teadis, kus asub Eesti. Muteada on küll vaenuliku õhkkonna korral moslemite keskel viibides ohutuim ennast kristlaseks nimetada, aga seepärast ei pea suisa igaühele valetama. Sellist maad vaevalt leida annab, kus ateismist kuuldud pole.

  31. Kirik, kuni seda ei ole kriminaliseeritud, võib loomulikult vabas ühiskonnas teha enda misjonitööd. Ja ka usule vastupropaganda tegemine on vabas ühiskonnas täiesti lubatud. Kaasa arvatud lapsikupoolsete pisipamflettidega. Ebademokraatlik on aga hädaldada, et keegi – olgu või peapiiskop – enda arvamust ja vaateid väljendab. Või siis pöördub kuitahes laia auditooriumi poole. Kas Postimehes või mujal. Minu, ja igaühe teise isiklik asi on kas ennast sellest mõjutada lasta või see endalt maha raputada.

    Tegelik probleem on ju mujal. Kategooriliselt tuleb panna piir kiriku tungimisele riigi pärusmaale ja poliitikute trügimisele kiriku kaudu pildile. Koole ja riigitelevisiooni tuleb kaitsta usuõpetuse ja üle Eesti jõulujumalateenistusele kokku sõitvate poliitikute eest. Riilklikke ja munitsipaalobjekte ei tohi “sisse õnnistada”, jne jne jne. Kui jõulupoliitikute vastu muud rohtu ei ole, tuleks riigitelevisioonil lihtsalt keelata kaadrite edastamine, kus riigitegalased äratuntavalt näha on. Küll nood siis ka otsivad elukohale lähema kiriku, et maksumaksja ei peaks nende sõite risti üle “jõuluvalge Eestimaa” kompenseerima.

    Minu arvates siinviidatud avaldus EELK peapiiskopi sulest ei mõju “väga veidralt, lapsikult, naeruväärselt, naljakalt.” Raske on ette kujutada, mida muud peaks sealt tulema. Prantslane pole ka veider sellepärast, et ta prantsuse keelt räägib. See on temale loomupärane. Minu jaoks mõjus “veidralt, lapsikult, naeruväärselt, naljakalt” pigem Eesti Vabariigi haridusministri poolne tunnustus skeptik.ee-le kui Eesti teaduse populariseerijale. Tule kirikutaevas appi – mitu protsenti siinprodutseeritavast on mööda käinud Eesti teadusest?

    Ja… õnneks on jahimeestel ilus komme võimaldada vähemalt ulukitele jõulurahu.

  32. Mina ei otsi konkse ega taha sinu väites midagi millegagi asendada. Jäägu see ikka sulle endale teha. Mis ajavahemikku ja geograafilist piirkonda sa siis lõpuks mõtled?

  33. @inz:
    Oioi, see keeldudemaa, mida Sa seal kirjeldad, pole küll kuigi tore koht elamiseks. On siis tõesti parem, kui me loetleme kuskil üles, kes nimelt tohivad jõuluõhtul kirikusse minna ja millist nõidust võib kooli avamise päeval sellest mingi 127 m raadiuses praktiseerida?! Ma olen küll täiesti rahul õigusega kummagi kohta oma arvamust avaldada; kuidagi ei tahaks vägikaikavedu, kus mina püüan kedagi keelata palvust läbi viimast ja tema püüab mind (põhimõtteliselt samadel alustel) kohustada palvusel osalema – ilgelt piinlik oleks, kui teine pool tugevamaks osutuks.

    @Kriku:
    Üks sihuke hästi loll küsimus; esitan vaikselt, et keegi ei kuuleks: kas mõte, et maailm on viimased 3000 aastat (või misiganes muu aja) sekulariseerunud, on väga loll? Nii keskeltläbi, nagu väide, et 1. aprilli ja 1. märtsi vahel läheb soojemaks?

  34. Khm. Ma ei näe küll erilist mõtet ateismi reklaamida, eriti Eestis. No mingi üldine teadlikkuse tõstmise kampaania või nii, aga mitte mingil juhul midagi sellist mida usukuulutajad kasutavad. Ega meie pole nemad ;)

    Aga see ei tähenda, et ma religioonijutustajaid edaspidigi pikalt ei saadaks (pikaltsaatmise tähenduses tegelikult nii pooletunnine arutelu, nagu sai jehoovatunnistajatega eelmisel aastal peetud, mis neid ka loodetavasti kahtlema ajas igatahes tagasi nad pool aastat ei tulnud).

  35. kas mõte, et maailm on viimased 3000 aastat (või misiganes muu aja) sekulariseerunud, on väga loll? Nii keskeltläbi, nagu väide, et 1. aprilli ja 1. märtsi vahel läheb soojemaks?

    Oleneb ajast. 3000 aasta kohta on kindlasti väga loll. 150 aasta kohta on paljudel põhjustel problemaatiline.

  36. Tõenäolisemalt pead küll silmas mingit konkreetsemat mõiste “sekulaarsus” määratlust, mis mul kuidagi haakida ei taha. Ühiskonna funtsioneerimise mittereligioosseid aluseid näiteks. Ikka nati üllatav.

  37. Et 3000 aastat tagasi oli mittereligioossete inimeste osakaal maailmas suurem kui praegu? See on nati üllatav küll.

    Seda ma pole väitnud. Aga rääkida, et maailm on viimase 3000 aasta jooksul sekulariseerunud, on umbes sama, kui rääkida, et detsembrist maini on soojemaks läinud või et viimase 4 miljardi aasta jooksul tekkis Maal mõistuslik elu või midagi sellist. Karl Jaspersi Achsenzeit jääb ju tervenisti selle perioodi sisse… Tegelikult muidugi ei ole mingit alust ka arvata, et inimesed olid enne seda perioodi vähem religioossed. Nii et ühtviisi ebaõnnestunud on 3 000 aastat, 30 000 aastat ja 300 000 aastat.

  38. @Kriku:

    Ateismist Nõukogude ajal.

    Nõukogude aeg oli väga kristlik, rahvas oli lihtsalt piisavalt harimatu, et sellest aru saada.

    Te ei ole vist keegi lugenud „Kommunismiehitaja moraalikoodeksit“elik NLKP programmi, kus olid ära toodud (tõsi varjatult) kristlikud seisukohad moraali suhtes.(allikas ÜLKNÜ põhikiri; Eesti Raamat 1986 lk6-7).

    p.2 kes ei tee tööd, see ei pea ka sööma.
    Pauluse 2 kiri Tessalooniklastele 3:10 …et kes ei taha tööd teha, ärgu ka söögu.

    p.5 Kollektiivsustunne ja üksteise seltsimehelik abistamine: üks kõigi ja kõik ühe eest.
    Dumas „3 musketäri“
    p.6 Humaansed suhted inimeste vahel ja üksteisest lugupidamine: inimene on inimesele sõber, seltsimees ja vend.
    p.7 Ausus ja siirus, kõlbeline puhtus, lihtsus ja tagasihoidlikkus isiklikus ja ühiskondlikus elus
    p.8 Üksteisest lugupidamine perekonnas, hoolitsus laste kasvatamise eest
    p.9 Sallimatus ebaõigluse, muidusöömise, ebaaususe, karjerismi ja ahnitsemise suhtes

    Punktides 5,6,7,8,9 toodu vasted Uuest Testamendist:
    Pauluse kiri Roomlastele 12:9-21
    9. Armastus ärgu olgu silmakirjalik. Hoiduge kurjast eemale, kiinduge heasse! 10 Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu; vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette! 11 Ärge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus, teenige Issandat! 12 Olge rõõmsad lootuses, kannatlikud ahastuses, püsivad palves! 13 Võtke osa pühade puudusest; püüdke olla külalislahked. 14 Õnnistage neid, kes teid taga kiusavad! Õnnistage ja ärge needke! 15 Olge rõõmsad rõõmsatega, nutke nutjatega! 16 Mõtelge ühesuguselt üksteise suhtes! Ärge nõudke kõrgeid asju, vaid hoiduge madaluse poole; ärge olge eneste meelest targad! 17 Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga; mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes! 18 Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega. 19 Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand.(5 Moosese rmt.. 32:35) 20 Kui nüüd sinu vaenlasel on nälg, sööda teda; kui tal on janu, jooda teda; sest seda tehes sa kogud tuliseid süsi tema pea peale! 21 Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri ära heaga!

    Paulus seadustas orjalikkuse:
    Pauluse kiri Roomlastele 13:1-2.
    Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele; sest ülemust ei ole muud kui Jumalalt; kus neid on, seal on nad Jumala poolt seatud. 2 Kes nüüd ülemusele vastu paneb, see paneb vastu Jumala korrale…. 4 Sest tema on Jumala teener sinu heaks; aga kui sa kurja teed, karda, sest ta ei kanna mõõka asjata; ta on Jumala teenija, kättemaksja nuhtluseks sellele, kes kurja teeb…. 6 Sellepärast makske ka makse; sest nemad on Jumala sulased, kes selleks peavad oma ametit. Tasuge kõigile, mis teie kohus on: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha;…
    Pauluse kiri Tiitusele.3:1
    Tuleta neile meele, et nad alistuksid valitsejaile ja ülemaile, oleksid sõnakuulelikud, valmis igaks heaks teoks.

    See on vastuolus Vana Testamendi (ka Jeesuse õpetusega) ning Buddha õpetusega, kus kõik on Jumala ees võrdsed. Ei tehta vahet rikaste ja vaeste; naiste ja meeste vahel.

    Kulla Skeptikud, kus Te elanud olete? Kus asus Teie vatist turvaline maailm? Või elasite samuti silmaklappidega, nagu enamus nõukogude inimestest?

  39. detsembrist maini on soojemaks läinud või et viimase 4 miljardi aasta jooksul tekkis Maal mõistuslik elu või midagi sellist.

    Tabasid ära. Väheke mõtetu on kujundliku kõnega vaidlema hakata.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga