OK, selge, see siis seletab asja. Aitäh!

@Kriku:
Pärast looma tapmist tekib tema lihastes koolnukangestus, mis läheb veiste puhul üle 3 kuni 4 päevaga, sea-, lamba- ja vasikalihal kiiremini. Kui liha enne kangestuse möödumist külmutada, siis ta jääbki sitkeks ja maitsetuks.
W. Gisslen, Professional Cooking, lk. 261: Aging / Green meat

Teistpidi ka: kui Sa oma liha korralikult ära praed, siis võiks ta ohutustada isegi siis, kui mõned tavalised bakterid seal vahepeal pesitsesid. (Ebatavalisi baktereid on muidugi mõistlik külmkapist eemal hoida. Ja liha, mis juba libedaks, karvaseks või lõhnavaks läinud on, puhul ei ole mõistlik küpsetamise imevõimetele loota.)

Tõenäoliselt tahtsid sa öelda ohutustuda?

Lihal muidu ei ole ei visuaalselt ega lõhna poolest mingeid erilisi erinevusi sellest lihast, mis poest tuli. Kilekott kuidagi kummis ei olnud, aga muidugi ei olnud see ka hermeetiliselt suletud, nii vaevalt et ta saanukski kummi minna. Külmkapp on ka üsna madala peale keeratud, näiteks hapukoor on seal vahel tahkesse olekusse läinud.

Pean tunnistama, et see liha hoidmise teema on mul mõnevõrra segane. Jahimehed näiteks ütlevad, et kui värskelt lastud loom mõned päevad tavalises külmikus seisab, siis ei tee see talle midagi, las sureb teine natuke.

Kriku ütles:

Praktiline küsimus: kui on ostetud tükk värsket liha ja see on nädal aega külmkapis, kuid mitte sügavkülmas enam-vähem õhukindlalt kilekotis seisnud ja kuidagi eriliselt ei lõhna, siis pole tal ilmselt häda midagi?

Kahtlane.

Toorest liha soovitatakse nii pikalt hoida alla kahe kraadi, mittesügavkülmkapid kipuvad elama 2-6 kraadi vahemikus. Too on raskemini riknevatele toidukaupadele enamasti hea küll, aga toorest liha ei ole hea selles temperatuuripiirkonnas üle päeva hoida. Isegi, kui kutsumata pisilased end temas sisse ei sea, kaotab ta usinalt oma toiteväärtust.

Üks õpetlik märk elutegevusest on gaaside teke. Kui Su liha on pakitud hermeetiliselt suletud pakendisse, siis läheb see pakend kenasti punni, kui bakterid seal oma toksiine vaaritavad.

Teistpidi ka: kui Sa oma liha korralikult ära praed, siis võiks ta ohutustada isegi siis, kui mõned tavalised bakterid seal vahepeal pesitsesid. (Ebatavalisi baktereid on muidugi mõistlik külmkapist eemal hoida. Ja liha, mis juba libedaks, karvaseks või lõhnavaks läinud on, puhul ei ole mõistlik küpsetamise imevõimetele loota.)

Kas põhimõtteliselt tasuks teda hoida siiski nii, et õhk ligi pääseks…?

Sellel on jälle omad ebameeldivad küljed. Esiteks, siis pääsevad hallitusseene-eosed kergesti ligi — suureneb tõenäosus, et liha saastub hoidmise ajal. Teiseks, siis pääseb veeaur kergesti minema ja need kurikuulsad seadused gaaside osarõhkudest, mis ühes teises foorumis korrapäraselt korduvat kordamist ja kordumatult korrugeeritud korrutamist leidnud on, aitavad lihatüki kuivamisele kaasa.

Sinu lihatüki ja tepa vahel on kolm olulist erinevust. Esiteks, ilmselt töötled Sa oma liha termiliselt. Teiseks, Su liha tuleb euroopalikust lihatööstusest, mis vähendab mikrobioloogilise saastatuse tõenäosust. (See, kui Su lihatükil lõpuseid ei ole, on ka abiks.) Kolmandaks, Sa ei sea oma liha vahetusse naabrusesse sisikonda ega mulda, kus kahtlase väärtusega bakterid looduses tavaliselt esinevad — ja see vähendab bakteriaalse saastatuse tõenäosust.

Kokkuvõttes, külmkapis võiks liha hoida
1. sügavkülmas
2. pakituna.

Kui hügieeninõudeid järgida, siis ei ole suurt vahet, kas ta on paberisse või kilesse pakitud. Kindlasti aga ei ole mõistlik vaakumpakendis või kaitsvas gaasikeskkonnas toodet lihtsalt sellepärast lahti pakkida, et õhk ligi pääseks.

Praktiline küsimus: kui on ostetud tükk värsket liha ja see on nädal aega külmkapis, kuid mitte sügavkülmas enam-vähem õhukindlalt kilekotis seisnud ja kuidagi eriliselt ei lõhna, siis pole tal ilmselt häda midagi?

Kas põhimõtteliselt tasuks teda hoida siiski nii, et õhk ligi pääseks…?

Kaudselt samal teemal: kuidas mädanenud kalad tulid appi paleontoloogidele.