Kriku ütles:

Ma mõtlesin väidet

Kaevandustasud on nii madalad, et odavam on kopp maha lüüa Tuhalas kui Ida-Virumaalt juba üleskaevandatud paasi Tallinn-Tartu maantee transportida.

See on oma olemuselt mõistuspärane probleemiasetus.

Mõistuspärasusest jääb puudu näiteks see, et Nabala on miskipärast jälle Tuhalaks triivinud.

Ma mõtlesin väidet

Kaevandustasud on nii madalad, et odavam on kopp maha lüüa Tuhalas kui Ida-Virumaalt juba üleskaevandatud paasi Tallinn-Tartu maantee transportida.

See on oma olemuselt mõistuspärane probleemiasetus. Küsimus siis selles, kas pidada keskkonnakaitses suuremaks probeelmiks fossiilsete kütuste põletamist transpordiks või karjääride suuremat arvu.

Kriku ütles:

Sellisel tasemel argumentatsioon on kõigiti mõistlik

Ermöhh? Kas Sa ikka lugesid seda?

mattias ütles:

Sobiva maardla leidmisel õnnestub seal ka suure tõenäosusega kaevandada: keskkonnamõjude hindamise tellib ja maksab kinni kaevandaja ning maksja teatavasti tellib muusika.

Säärase väljaütlemisega näitab isand mattias, et ta ei ole mõistnud järgmist kolme elu tõsiasja:
1. Faktid on olemas.
2. Loogika on range.
3. Üldtunnustatud ekspertteadmised on korratavalt rakendatavad.
Aga igasugune mõistlik argumentatsioon toetub nendele vaaladele! Mõistliku argumendi koha on tal kahjuks ära täitnud umbmäärane umbusk — see aga on väga tüüpiline hüppelaud “ametliku teaduse” rüpest umbluumaailma.

Kahjuks ei ole kuigi palju näiteid selle kohta, et KMH tõttu on jäänud mõni kaevandus avamata.

Mida see tähendab, kui kaevandajad nõutavad kaevelubasid eeskätt kohtades, kus kaevandamine keskkonnale ülemääraseid kahjusid ei tekita? Tähendab seda, et kaevandajad on käitunud enam-vähem mõistlikult ja enne põhjalikumate kaevandamisplaanide tegemist eelseire käigus välja uurinud, kus, kuidas ja mida üldse vastuvõetavate keskkonnamõjude (ja muude kuludega) kaevandada mõistlik võiks olla. “Kahjuks” on säärase situatsiooni kirjeldamiseks täpselt vale sissejuhatus.

Oletatavasti soovitakse kaevandada (ka) ekspordiks:

Missugune alus võiks säärasel oletusel olla? Puhas paranoia?

Killustikupaas ei ole eriti suure väärtustihedusega ega eriti haruldane ressurss. Juba üsna väikese distantsi juures kaaluvad transpordikulud materjali hinna üles. Silmnähtavalt jaikonoomilised pettekujutlused, et kurjad kardinatagused jõud tahavad kangesti meie nunnut paekivi kaugele-kaugele kardina taha ära riisuda ja ei hooli selle juures tulusid üle kaaluvatest kuludest, mõistliku argumentatsiooni juurde ei kuulu.

Sellisel tasemel argumentatsioon on kõigiti mõistlik (ise teema on see, kas ka sisuliselt vett pidav – mina ei ole pädev seda hindama). Ainult et selliseid mõistuspäraseid argumente tuleks minu arvates ajada lahus kõiksugusest udutamisest. Energiasammastest ja maa-alustest jõgedest jutlustajatega ühe mütsi alla minekuga mängitakse pigem vastastele trumpe kätte.

Mina olen üks petitsioonile allakirjutanu.
Soovin selgitada, et asi ei ole pelgalt ohus nõiakaevule, vaid selles, kuidas toimub otsustamine. On märkismisväärne, kuidas ühe ettevõtte (kaevandaja) huvist saab seaduse teel riiklik huvi, mis on ülem kui kohalike elanike aga ka kohaliku omavalitsuse huvist. …
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=335838

Kaevandustasud on nii madalad, et odavam on kopp maha lüüa Tuhalas kui Ida-Virumaalt juba üleskaevandatud paasi Tallinn-Tartu maantee transportida.
Sobiva maardla leidmisel õnnestub seal ka suure tõenäosusega kaevandada: keskkonnamõjude hindamise tellib ja maksab kinni kaevandaja ning maksja teatavasti tellib muusika. Kahjuks ei ole kuigi palju näiteid selle kohta, et KMH tõttu on jäänud mõni kaevandus avamata. Kohalike inimeste ega omavalitsuse arvamuse pärast ei pea kaevandaja samuti murtesema, kuna riik on otsustanud nende naabruses olevad riigi maad aktiivse varu hulka arvata. Aktiivse varu hulka kuulub aga nii palju paekivi, millest hinnanguliselt piisab Eesti vajaduste rahuldamiseks 100 aastaks. Oletatavasti soovitakse kaevandada (ka) ekspordiks: üks ettevõtte saab enamuse kasumist, riik väga väikese tulu kaevandustasudest, kohalikele jäävad augud…

Eesti muusikute ühislaul Tuhala kaitseks:

Meie superekskavaator veeti paraku vanametalliks :(

Kõigepealt kommentaar Kohtla karjääri kohta. Tavaline liustiku poolt siledaks lükatud ala, kus põlevkivi praktiliselt maapinnal. Korrastamisel loodi järgmised lisaväärtused: 1) haritava maa alale anti väike lõunasuunaline kallakus, nii algab vegetatsiooniperiood varem; 2) põhjapoolsetele järsematele nõlvadele istutati puud, mis olid ka tuuletõkked; 3) kuna puud kasvavad ka klibul, sai haritava maa alale panna paksema mullakihi; 4) kallakus välistas sulglohkude tekke, veelompide teke eriti kevadel oli välistatud; 5) alal veekogu varem polnud – see sai planeeritud; 6) veekogu ümrusse plaaniti puhkepark, jalutusrajad jne. Ühesõnaga, sile pind oleks saanud hoopis uue liigenduse ja väärtuse. Oli isegi mõeldud bioloogilise mitmekesisuse peale, jättes osa alast haljastamata – sinna oleks isetekkeliselt tekkinud uued kooslused. Walesi üle 30-aastane praktika oleks realiseerunud. Kahjuks on siin liiga palju olekseid, sest idee ei saanud teoks, relikt aga on alles ja seda võib minna vaatama (kaldus nõlvad, istutatud puud). Mis puutub Saksamaasse, siis tean vaid, et Ida-Saksas on hiigelsuurtest ekskavaatoritest jm tehnikast tehtud tehnopark, kus toimuvad rokk-kontserdid jm jämmid. Küll on eelppol kirjeldatud ‘masterplan’e edukalt realiseeritud näiteks UK-s.

Mitmed inimtekkelised objektid on meil ju praegugi kaitse all ja paljud ei tea, et need inimtekkelised on. Helme ja Piusa koopad ning Aruküla paljand Tartu lähedal näiteks, Sookalduse nartsissiväljast ja puisniitudest rääkimata. Karta on, et loopealsed on ka inimtegevuse tulemus.

Ma uitasin Soomes Suonenjoki lähedal kolm suve mööda rabavalt kaunit kuppelmaastikku. Kolmandal suvel leidsin looduse õpperajalt skeemi, mille põhjal hea lahmakas seda ilusat küngastikku oli lahtise kaevandamise järel konkreetselt ekskavaatoritega tehtud.

Virumaa põlevkivikarjääridest jääb ka pärast täisajamist järele selline maastik, et vähemalt mind võtab vaimustusest huilgama. Igaüks mu maitset küll ei jaga; mõni ütleb, et Maavalla jaoks liialt mägine. Nii või naa, läheb veel aega, kuni sinna ilma veenva põhjenduseta inimesi juurde lastakse; majasuurused autod sõidavad ringi ja järvedki on kihvti ilmega, aga kergelt kihvtise sisuga. Mastaabid on seal sellised, et YIMBY seisneks väljakolimises, et lapselapsed saaksid sisse kolida ja maja uuesti üles ehitada.

Kriku ütles:

Teoreetiliselt võiks näiteks lauge maastik liigendatumaks muutuda, lisanduda veekogud, mida enne polnud jne.

Moraal: maa väärtus sõltub eesmärgist. Liigendatud maa on põllumaaks kindlasti kehvem kui lauge maa, meelelahutusalaks aga jälle väärtuslikum.

Teoreetiliselt võiks näiteks lauge maastik liigendatumaks muutuda, lisanduda veekogud, mida enne polnud jne. Ise käin liivakarjäärides hea meelega ujumas. Heaks näiteks on Männiku karjäär (endine Raku järv), mis on kena suure pindala ja liigendatud kaldajoonega veekogu. Kahjuks muidugi rüüstavad selle kaldaid ATV-mehed, prügistajad ja muud molkused, aga see on teine teema.

Erik Puura ütles:

Maailmas on hakanud levima YIMBY liikumine (yes, in my back yard). Selle eestvedajateks on kohalikud elanikud, kes tajuvad, et just neile kuuluvad kohalikud ressursid. Enamuses on senini tegu kinnisvaraarendusega – soovitakse omada kontrolli kohaliku elu arengu üle. Kui Tartus valmis meie Tehnoloogiainstituut, siis naabruses paikneva kinnisvara hinnad tõusid. Keegi ei protestinud, et Nooruse tänaval vurab rohkem autosid ja õhus suureneb heitgaaside hulk. Kaevanduste puhul on loomulikult probleem. Aga toon ühe praktilise näite. Tegelikult on võimalik plaanida kaevanduse korrastamine juba planeerimise käigus. Aastatel 1994-1996 nõustasin koos Walesi kolleegidega taastamise projekti Kohtla karjääris Ida-Virumaal. Kui kohalik vallavanem uelslaste lahendust nägi, ütles ta – sellist maastikku tahaksime me isegi siis, kui põlevkivi maa all poleks! Kõik on võimalik ja see ei maksa tegelikult üldse palju, ehk oma 2% kaevandatava ressursi hinnast. Aga kas see projekt viidi tervikuna ellu? Loomulikult mitte, sest see tundus ikkagi liiga kallis. Kuna seadusandlus lubas odavamat lahendust, siis nii jäigi. Ja ikka räägime genotsiidist keskkonna vastu. On täiesti võimalik luua pärast kaevandamist näiteks veekogu või puhkepark, mille väärtus on suurem kui praegusel maal. Ka põhjavee käitumist kaevandamise ajal ON võimalik prognoosida. Inimene valmistub varsti Marsile sõitma, aga meie arvame, et me ei tea põhjaveest midagi! Loomulikult võib esineda takistusi – haruldased taimed, elupaigad, kuivaks jäävad kaevud. Kuid kõike seda on võimalik kindlaks teha ja seda TALKK väidabki.

Mind huvitaks faktid Saksamaa suurte kaevanduspiirkondade kohta, kuskohal on just seda tehtud ja see raha sinna paigutatud, aga paljud on huvitatud reaalselt sellises “parandatud” piirkonnas elama?
Millest tuleb arvamus, et esmalt süsteemi rikkudes ja hiljem seda parandades selle väärtus tõuseb? Ja veel kaevanduspiirkonnas.
Pole pime õhtulehe looduskaitsja kes metsa pudeleid loobib, pigem kekkonna-tehnoloogilise vaatega.

TULE PILDILE: pühapäeval tehakse võimsalt keevast Tuhala Nõiakaevust aerofoto
Viio Aitsam, Maaleht

Üritus vahva, aga ikka ei saa ilma hirmutamiseta:

Ajalooline on pildistamine, kuna seda tehakse Nõiakaevu keemise ajal esimest korda. Tuhala looduskeskuse juhi Ants Talioja sõnul võib see osutuda ka kurvalt ajalooliseks, kui kaevandused avatakse ja piirkonna veerežiim rikutakse sedavõrd, et Tuhala Nõiakaevu keemine kui unikaalne loodusnähtus kaob.

Pühakarudest, kodanikukohusest, diktaatoristaatusest ja muudest maagilisse kaevu kogutavate allkirjadega imelisel moel seonduvast, ehk Nõiakaevu Saaga orgasm.ee-s.

Kirjutasin Pärnu Postimehele sellise arvamuse … mida ei oldud nõus avaldama:

Lugupeetud Pärnu Postimehe toimetus.

Kuulun Teie lehe tellijate hulka ja olen tänulik maakonna uudiste edastamise eest, mis on mulle alati meeldivat lugemisainet pakkunud!
Kahjuks pean nentima, et 18. märtsi numbris, artiklis `Tuhala nõiakaevu toetuseks on …` on avaldatud lausvalet, millega ma ei saa kuidagi nõustuda.
Olen ise õppinud keskonna kaitset, läbinud loodusgiidide koolituse ning oman ise Pärnu maakonna ühe suurima paekarjääri nõlval majapidamist, kus korraldan ka loodusmatkasid, seega olen väga hästi kursis kõikide KMH-dega, kaevanduslubade taotlemistega ja erilubade väljastamisega.
Mulle teeb muret see, et Eesti kodanikualgatused on küll väga toredad ja vajalikud asjad kui nad on õigustatud, aga paludes Facebookis ka minu allkirja otsustasin tutvuda enne vajalike dokumentidega, mis on kõigile avalikud, et veenduda allkirja andmise põhjendatuses. Peale artiklite :
1. http://www.novaator.ee/ET/
inimene/tuhala_maaaluste_jogede_moistatus/.
2. http://www.postimees.ee/?id=234910
3. http://www.skeptik.ee/index.ph.....ab-kaevud/
ja dokumentidega tutvumist ( mis on valla leheküljel täiesti olemas), mille sisu ei hakka ma siinkohal üle kordama, avastasin, et kära mis Tuhala nõiakaevu ümber tehakse on absoluutselt põhjendamatu!
Seega leian, et Teie artikli sisu on üle kontrollimata ja avaldamiseks kõlbmatu, sest sisaldab ainult ühe fanaatiku poolset subjektiivset seisukohta ja ei arvesta objektiivsete asjaoludega.
Kallitele kaasmaalastele soovitan soojalt natuke silmaringi avardada ja enne kuhugi alla kirjutamist ka natuke asja uurida ja oma seisukoht luua!
Teadmisi edaspidideks:
1, Kaevandusloa väljastamisel ja uuendamisel kehtestatakse eritingimused, kus elanikud saavad sätestada endale vajalikud nõudmised, muidu kaevandusluba ei väljastata.
2. Keskkonnaametnikud ei ole sookollid, vaid aitavad inimesi ja selgitavad Teile Teie õiguseid ja kohustusi.
3. Kaevandusjärgselt on kaevandusel kohustus rekultiveerida see maa-ala vastavalt vallaelanike poolt heaks kiidetud projektile! Meil ujumiskohad, kalatiigid ja pikniku koht.
4. Kaevandamisega seotud ettenägematud (põhjavee alanemine näiteks, aga see on enamasti hoopis seotud meie lumevaesete talvedega, sest kogu eesti põhjavee tase on kogu viimase 30 aasta langenud, mis nüüd peaks paranema, aga selle mõju näeme me alles ca 5a. pärast) keskkonna muutuste kahju tuleb kanda kaevandajal! Meil oldi kogu külal nõus puurkaevud vajadusel sügavamaks puurima ja toetama ka uute pumpade soetamisel.
5. … rääkimata vallale laekuvatest maksudest ja tööjõu vajadusest, lisaks infrastruktuuride paranemine. Meil vana tolmuse kruustee asemel kõvakattega tee.
6. Kaasaegsed kaevandamise tööriistad/masinad ei ole enam nõukaaegsed õlist tilkuvad mõurakoerad ja lõhkamised ei toimu enam `vastu taevast` põhimõttel! Mürafooni pidev kontroll näiteks.
Seega minupoolne soovitus tulevikuks: olge piisavalt jäik oma nõudmistes, aga arvestage ka teistega ja koostöö viib ennemini tulemuseni, kui jäik vastasseis!

Kõike paremat Postimehele ja Eesti rahvale edaspidiseks,
Mart Rao