apr 13 2010
Maavälist elu otsima! Teaduskohvik aitab kaasa.
Täna on järjekordne Tarkade Klubi teaduskohvik. Seekord siis maavälist elu otsimas.
Teaduskohvik otsib ilmaruumist elu
Aprillikuu Tarkade Klubi teaduskohvik suunab antennid kosmosesse ja otsib signaale maavälisest elust. Kui tõenäoline on elu teke kaugetel planeetidel? Aga intelligentse elu? Ja millised on meie võimalused selle avastamiseks? Astrobioloogiast räägib Geoloogia Instituudi teadur Evelin Verš ning SETI-programmi kohta avaldab arvamust Tartu Observatooriumim vanemteadur Uno Veismann.Kohvik algab teisipäeval, 13. aprillil kell 18 galeriikohvikus aadressiga Toompuiestee 35 (roheliste klaasidega büroohoone Schnelli pargi vastas). Osavõtt on prii.
Keera Rubiku kuubik ise kokku!
Powered by FireStats
kahju, et just täna. kahjuks ei saa tulla :-(
Maavälise intelligentsi otsing aitab mõista meid endid
Tiit Kändler, Eesti Päevaleht
Maavälise elu otsimine on kõige lahedam töö küünikutest teadlastele üldse.
Ja avalikkuse silmis kõige põhjendatum.
Miljon filmi ei saa ju ometi eksida!
Miks küünikutest…?
Kriku ütles:
Et südametunnistus pidevalt moraaliküsimuste üle ei näägutaks? Tsivilisatsioonidevaheline kontakt on alati eksistentsiaalsete ohtudega seotud olnud.
Kusjuures seniste kogemuste põhjal lõppeb see kõige halvemini neile, kes üles leitakse.
Kriku ütles:
Täpsustus: seniste kogemuste põhjal lõpeb see kõige halvemini neile, kelle juurde kohale mindakse. Seni ei ole meil kogemusi tsivilisatsioonidevahelise kontaktiga ilma füüsilise kohaloluta. Kui füüsiline kohalolu on ühepoolne, on ilmne, miks riskid ühepoolsed on, aga meie ajaloos on muidugi mitmeid kahepoolseid sõdu ka olnud.
Eurooplaste-jaapanlaste kontakt peaaegu oli seda – st. kohal käisid üksikud laevad ja vahetati tehnoloogiaid. Aga ka sel juhul muidugi olid eurooplased need, kes jaapanlased üles leidsid.
Üldiselt on aga nii, et kui kuskil on supertsivilisatsioon, mida me kartma peaks, siis muutusime me neile ilusti nähtavaks juba aastakümneid tagasi. Sellisel juhul parandaks meie teadmatus nende olemasolust ainult nende olukorda.
Kriku ütles:
Maru tore on ju olla eriti popi teema teadlane ja tegeleda millegi sellise avastamisega, millest keskmine liftipoiss oskab mitu tundi rääkida.
Kindlasti.
Miks see küüniline on? Keskmised liftipoisid võivad tundide kaupa rääkida veel igasugu asjades – autodest, arstiabist jne. Kas kõigi selliste asjadega tegelemine on küüniline? Ja mis mõõdupuu see keskmine liftipoiss üleüldse on?
Khm, arvan kõrvalt, et “keskmine liftipoiss” on sünonüüm natuke süüdimatule tegelasele, kes utreerib ja summeerib ning idealiseerib koolis õpitut, ka ülikoolis.. ;)
Ostsin eile T.Kändleri raamatu”Selles tarkuses…”, mis on üldsõnaline ja mõeldud keskmisele liftipoisile, kuid OK.
Kriku ütles:
Selle liftipoisi varastasin ma kuskilt kuuldud mõtteterast, et kui liftiposid hakkavad rääkima millessegi investeerimisest, tuleb endal vastavad investeeringud ära lõpetada.
Arstiabi suhted küünilisusega pole päris selged, aga see koos autodega juba mitu aega tagasi leiutatud. Maavälise elu otsingud on aga nagu mingi publikuhuvist tingitud meelelahutus, millega teadlased tegelevad.
Kui tõenäoline on tänapäevaste seisukohtade järgi üldse, et mingi tsivilisatsioon kiiritab ülejäänud ilmaruumi pidevalt ja vägevalt oma olemasolu märkidega?
Meie teeme seda kogu aeg. Muude tsivilisatsioonide kohta vt. Drake’i võrrandit.
Paha link. Võta see: http://xkcd.com/384/