Vastse teenelise Eesti kodaniku Isidor Levini mälestused räägivad:

P.S. TÜs kukutati läbi doktori väitekirja „Puškini ja E.T.A. Hofmanni suhetest”, kui Walter Anderson ex vulgo võttis sõna ja tõendas, et doktorand ei lugenud Hoffmanni teost saksa originaalis, vaid tundis ainult vene tõlkes. Juba sellest piisas auväärt aulas, et komisjoni votum oleks negatiivne. Nüüd on kompetentsi simuleerimine, isegi Tartus võimalik. O, tempora, o mores!

Cyanide & Happiness viskab ka lõputööde teemal nalja.

Umbes nii jah. Lõpuks keegi tegi puust ja punasest ette, et 1914 + 100 = 2014, mis pole veel saabunud.

Pärast korduvaid sellekohaseid tähelepanu juhtimisi möönis dissertant, et aastaarv 1914 on ilmselt siiski trükiviga

Seda punkti sooviks täpsustada: töös oli 1914, nagu ma aru saan, aga kuidas täpselt see korduv tähelepanu juhtmine välja nägi?

Et üliõpilane rääkiski ettekandes muudkui 1914 ja 1914, auditoorium kahises ja korduvalt parandati teda, kuid ta ignoreeris? Või kuidas see toimus?

:)

@Kriku:
Ma ei tunne Teid isiklikult ja Teie isik ei häiri mind kuidagi.

Teie ülejäänud postitus jäi mulle arusaamatuks.

-ma arendasin oma! rooside sõja ja protestantluse versiooni lihtsalt edasi. Sain teada, et sa oled suur! mees! mitte väike! tütarlaps!
Eile õhtul hakkas mind piinama näiteks kohutavalt asjaolu, et mulle ei meenunud kuidagi, mida luther thomas more’i ukse taga karjus- see oli üks tore ladinakeelne laussõim. Küll suudan ma kuidagi meenutada miski thomas more’i ütluse:
asinus meus habet aures, et tu habes aures, ergo tu es asinus meus -
ma kujutan ette, umbes samamoodi rääkis ta lutheriga,
aga mida karjus luther more’i ukse taga, ah!??
ps. täna hommikul meenus mulle tore oscar wilde’i essee: “inimese hing sotsialismi ajal”. Sealt selgub kodaniku ilus ideaal: sotsialismi ajal muutub kõik. Siis pole enam inimesi, kes elavad haisvates urgastes ja haisvates räbalates ja kasvatavad võimatus ja täiesti vastikus ümbruskonnas üles haiglasi ja nälginud lapsi. Ühiskonna turvalisus ei sõltu enam ilmastikust. Ühiskonna iga liige saab osa selle ühiskonna üldisest heaolust ja õnnest, ning kui pakane tuleb, ei tee see kellegi elu halvemaks.
Sotsialism kaotab näiteks ära perekonnaelu. Abielu kaob koos eraomandi kadumisega. Individualism kiidab selle heaks ja teeb selle kauniks. See aitab isiksusel täielikult areneda, teeb naise ja mehe armastuse imeliselt ilusaks, õitsvaks. Jeesus teadis seda. Aga jeesus ja sotsialism? Isiksusele ei tohi mingeid nõudeid esitada. Üksikinimene ei saa anda järele kuulekuse nõudmisele ja vabaks jääda-
edasi jooksis mul mõte kokku, lugesin mitu korda kirjutatu üle,
võid ka lugeda, oscar wilde’i “esseed”.

“skandaal tartu ülikoolis muutis kaitsmiskomisjonid karmimaks” -
ja ongi rahvuslik kogutarkus päästetud!

Juhendaja asi võiks siiski olla üliõpilane nii kaugele viia, et tema töö kaitsmisele kõlbab.

Rääkides veidi üldisemalt juhendamisest ja juhendatavatest, mitte konkreetsest juhtumist.
Ülikooli juhtkond leiab, et juhendaja asi on töö igal juhul kaitsmiseni viia. Samas nõutakse, et igaüks kes ülikooli uksest sisse suvatseb astuda, tuleb lõpetamiseni läbi vedada, sest pearaha on põhiline ja ülikooli allüksustelt nõutakse kasumlikkust, mis on tegelikult absurd, sest nad ei saa valida, milliseid erialasid õpetada ja milliseid kinni panna. Neile on jäetud ainult kohustused, aga õigusi pole antud.
Tõsiasi on ka see, et ülikooli võetakse sisse suurel hulgal inimesi, kelle teadmised maailma kultuurist on peaaegu olematud, kui välja arvata ehk see, mis nende meelest on massikultuuris parasjagu in, kui sedagi.
Teha õppejõude vastutavaks tänaste üliõpilaste eelnevas elus tegemata jäänud töö eest on täiesti ülekohtune.
Pealegi olukorras, kus õppejõudude põhitööks on kujunenud kõikvõimalike ja järjest kasvavate bürokraatlike plaanide, kavade, õppeesmärkide, pädevuste, strateegia ja muu mõttetu paberitöö tegemine, mis peaks olema tegelikult tugistruktuuride ametnike ülesanne, nagu tänases Päevalehes üks Tallinna Ülikooli õppejõud sellest väga asjalikult kirjutab.

Skandaal Tartu Ülikoolis muutis kaitsmiskomisjonid karmimaks

Juhtum Tartu Ülikoolis, kus paljude arvates kõlbmatu bakalaureusetöö siiski positiivse hinde sai, on ettevaatlikumaks ja tähelepanelikumaks teinud ka teiste kõrgkoolide kaitsmiskomisjonid.

Oakrock ütles:

@Mart K.:

Martin Luther oli pikajuukseline, keskaegne inimene; sel ajal kaasaegseid ülikondi ei tuntud.

Laiemale avalikkusele oli vast tundmata ka fotoaparaat. Tõele au andes tuleb tunnistada, et ML artikli juures on koguni kaks Lutherit kujutavat pilti. Teine neist on repro maalist (millel on tõesti kujutatud valgenahalist ja pikajuukselist vanaaegset härrat).

@Kriku:

See on kaasaegne reaalsus! Aeg oleks silmad lahti teha ja näha maailma niisugusena nagu see on.

Nendele probleemidele juhivad tähelepanu juba aastaid haridusega kokku puutuvad spetsialistid ja mõtlevad inimesed!

Kaarel Tarand: Nad petavad oma lapsi

Paraku ei ole autor vaevunud ennast antud juhtumi asjaoludega kurssi viima.

@Mart K.:

Martin Luther oli pikajuukseline, keskaegne inimene; sel ajal kaasaegseid ülikondi ei tuntud. Järsku pildi lisaja oli ka harimatu!

Ka Maalehel on põnevaid andmeid Martin Lutheri kohta. Rubriigis “Tuna & täna” kirjutatakse:

13. VI 1525 abiellus Martin Luther Katharina von Boraga.

Kaks aastat varem oli Luther aidanud kloostrist põgeneda tosinal aadlisoost nunnal, nende seas Katharinal. Lutheri korraldusel tõi linnanõunik ja kaupmees Leonhard Köppen, kes kloostrisse heeringaid viis, nunnad oma kinnises vankris heeringatünnide vahel kloostrist välja.

Katharina oli abielludes 26 ja Martin 41 aastat vana. Nende abiellumine pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. Roomakatoliku kirik keelas siis ja keelab tänapäevani vaimulikel abielluda.

Artikli juures on foto Martin Lutherist, kus on selgelt näha, et tegu pole mitte mustanahalisega, vaid prillitatud ja ülikonnastatud härrasmehega, kes on äravahetamiseni sarnane Anonüümsete Alkohoolikute liikumise rajaja William Griffith Wilsoniga.

@Kriku:

Ausalt öelda ei saa ma vastuväitest riigieksamitele ja lävendipõhisele süsteemile eriti aru

Teie arusaamatus näitab, et Teil on probleeme Haritusega, haridust on Teil samal ajal küllalt.

Kirjutasin samast teemast waldorf-koolidega seoses, kuid keegi tõstis selle jälle minu tarandikku.

Millal jõuab see skeptikutele kohale, et sellisel kujul ei ole võimalik enam vegeteerida? Vajalikud on tõsised ja sisulised reformid, mis hariduse õigetele rööbastele keeravad.

dig ütles:

Ei lähe ta kuhugi, seisab juba mitusada aastat sama koha peal.

Kui ülikool koosneks vaid peahoonest, siis küll.

Ülle Madise: Haridustööstuse buum ja krahh

Eesti rahvuse ja kultuuri säilitamiseks on oluline tähtsaks pidada iga inimest, s.t läheneda igaühele nii individuaalselt kui võimalik, mitte lasta kellelgi lihtsalt hammasrataste vahele jääda. Seega ei sobi Eestisse formaliseeritud massieksamid, lävendid ja massiülikoolid, väikeriigis pole neid tarvis ka. Need on väikesele rahvale lausa ohtlikud, sest nii raisatakse inimeste annet ja elu. Eestis ei olnud sisseastumiseksamite ja ülikooli vastuvõtu piirarvude kaotamise aegu suurt tööpuudust, mis nõuaks inimeste 35. eluaastani vägisi ülikoolis pidamist. Mingi loogika on mõnede rektorite omaaegses lobitöös: kuna aladel, kus saab tõepoolest kõnelda akadeemilisest kõrgharidusest, ei teki kolme aastaga valmisolekut erialasele tööle minekuks, on kolm aastat bakalaureuseõpet ja kaks aastat magistriõpet senise nelja-aastase tööturuküpsust kindlustava õppe asemel hea võimalus kohustuslikku õppeaega pikendada ja osa sellest ka suurele hulgale üliõpilastele õppemaksuliseks muuta. Bologna protsessi eesmärk oli küll täpselt vastupidine, aga ega see ole esimene kord, mil taheti kõige paremat, ent välja tuli nigelalt.

Ausalt öelda ei saa ma vastuväitest riigieksamitele ja lävendipõhisele süsteemile eriti aru. Ülikooli astuvate üliõpilaste arvu saab ju sujuvalt muuta lävendit muutes, n’est-ce pas? Selleks mingit ennustusvõimelist statistilist mootorit teha ei tohiks ju keeruline olla?