Henry Makow on lihtsalt Jüri Lina ingliskeelne versioon. Tema vaateid vabamüürlastele ja illuminaatidele kajastab näiteks rense.com, mis skeptikutele juba nii mõndagi ütleb. Ja tema antisemitism paistab välja näiteks sellest rense.com’i artiklist, kus ta üritab väita, et Siioni Tarkade Protokollid ei olegi fiktiivsed.

@Kriku:

Mul on väga hea olla. Kristlus kui valereligioon on paljastatud, kuid see ju Teile kui tõsiusklikule ei meeldi!

Solvake ja sildistage terviseks. Kes pärast naerab, naerab paremini.

Aidake palun troll aedikusse tagasi. Näete ju, et tal on halb.

Siin lehel on kristluse seosed paganausuga välja toodud põhimõttel puust ja punaseks!

http://www.the-goldenrule.name.....;_MORE.htm

Kristlik nihilistlik kisakoor on jälle tupikus, nagu alati, ei mingit tulemust!

Alustaks jumalast, keda eitada tuleks:

In 1976, Walter White, Jr., “a concerned patriot,” conducted an interview with a young Jew named Harold Rosenthal who was the assistant to Sen. Javits of New York.

Rosenthal said in part: ‘Most Jews do not like to admit it, but our god is Lucifer – so I wasn’t lying — and we are his chosen people. Lucifer is very much alive.‘”

http://www.henrymakow.com/luci.....eople.html

Siin on Teile vastus, miks judaismis ei tohi jumala nime suhu võtta. Tegelikult ei tea vist enamus judaiste seda kurba tõde, see on nii hästi salastatud.

Nagu ma juba mainisin, jääme me sellel teemal eriarvamusele :)

Täpselt seda ma mõtlengi – inimgrupid on jõudnud religioonini. Inimesed on loonud religiooni.

Arvatavasti on iga inimgrupp jõudnud religioonini seetõttu, et kalduvus selleks on bioloogiliselt determineeritud, st. on mingisugune inimese liigiomane bioloogiline eeldus niisuguseks mõtlemiseks. Vastasel juhul oleks raske seletada seda, et kõik grupid on mingi uskumuste süsteemi välja arendanud. Võib eeldada, et selle omaduse tekkimisel on ka mingisugune evolutsiooniline põhjendus, et see andis millalgi looduslikus valikus mingi eelise.

Ja kuidas tõestada seda, et neandertallastel oli religioon?

Neandertaallaste puhul tulevad loomulikult kõne alla ainult arheoloogilised tõendid. Näiteks hauapanuste olemasolu viitab üldjuhul mingitele usundilistele kujutelmadele. Neandertaallaste matuseid on leitud vähe ja asi pole kaugeltki selge.

Minu jaoks on loogiline see, et enne religioone oli aeg, kus religiooni ei olnud. Minu jaoks on religioonid inimeste poolt välja kujundatud.

Minu arust on loogiline eeldada selle teooria kehtivust, mille poolt räägib rohkem tõendeid. Ateistliku “algoleku” teooria väga nõrk koht on religioossete kujutelmade leidumine kõigi inimpopulatsioonide juures. Seda ei anna kindlasti mitte seletada ainult kultuurikontaktidega.

Religioosne mõtlemine? Mis see on? Ma arvan, et kõik inimesed on võimelised millessegi uskuma, kui nad seda soovivad. Ma ei teadnud, et selleks mingid erilised eeldused olema peavad. Tavaliselt piisab sellest, et inimese vanemad on religioossed…

Ajaloost on palju teada religioosses perekonnas kasvanud uskmatuid ja vice versa.

Kriku ütles:

Nagu öeldud, lapsel ei ole aimu ühestki konkreetsest religioonist. Aga tal võib olla eeldusi religioosseks mõtlemiseks kui selliseks. Nagu tal on eeldusi õppima rääkima, kuigi see, mis keelt ta õpib, sõltub täielikult kontaktidest teiste inimestega.

Religioosne mõtlemine? Mis see on? Ma arvan, et kõik inimesed on võimelised millessegi uskuma, kui nad seda soovivad. Ma ei teadnud, et selleks mingid erilised eeldused olema peavad. Tavaliselt piisab sellest, et inimese vanemad on religioossed…

Kriku ütles:

Nagu öeldud, lapsel ei ole aimu ühestki konkreetsest religioonist. Aga tal võib olla eeldusi religioosseks mõtlemiseks kui selliseks. Nagu tal on eeldusi õppima rääkima, kuigi see, mis keelt ta õpib, sõltub täielikult kontaktidest teiste inimestega.

Kuidas muidu seletada asjaolu, et kõik inimühiskonnad – ka pikka aega täielikult isoleeritud grupid – on jõudnud mingisuguse usundini? Ühe väidetava erandiga mingisuguse tillukese Amazonase hõimu osas, mille nimi mulle hetkel meelde ei tule, aga mida ei ole ka eriti põhjalikult uuritud.

Ehk siis ma mõtlen, et enne erinevate religioonide teket oli tõenäoliselt ka aeg, kus religiooni ei olnud.

Oletatavasti oli religioon juba neandertaallastel.

Täpselt seda ma mõtlengi – inimgrupid on jõudnud religioonini. Inimesed on loonud religiooni. Ei ole nii, et on olemas religioonid ja siis need, kes äkitselt otsustavad neile vastanduda.

Ja kuidas tõestada seda, et neandertallastel oli religioon?

Võis ju olla muidugi, kes teab. Ma ei eita seda, et religioonid on olemas/olemas olnud. Minu jaoks on loogiline see, et enne religioone oli aeg, kus religiooni ei olnud. Minu jaoks on religioonid inimeste poolt välja kujundatud.

Ja siinkohal me vist jäämegi eriarvamusele.

Nagu öeldud, lapsel ei ole aimu ühestki konkreetsest religioonist. Aga tal võib olla eeldusi religioosseks mõtlemiseks kui selliseks. Nagu tal on eeldusi õppima rääkima, kuigi see, mis keelt ta õpib, sõltub täielikult kontaktidest teiste inimestega.

Kuidas muidu seletada asjaolu, et kõik inimühiskonnad – ka pikka aega täielikult isoleeritud grupid – on jõudnud mingisuguse usundini? Ühe väidetava erandiga mingisuguse tillukese Amazonase hõimu osas, mille nimi mulle hetkel meelde ei tule, aga mida ei ole ka eriti põhjalikult uuritud.

Ehk siis ma mõtlen, et enne erinevate religioonide teket oli tõenäoliselt ka aeg, kus religiooni ei olnud.

Oletatavasti oli religioon juba neandertaallastel.

Ja tegelikult- kas sa selgitaksid veidi ‘religioosse mõtteviisi teatavat bioloogilist determineeritust’ – ma ei saa päris täpselt aru, mida see tähendab.

Kriku ütles:

Jah, loomulikult mitte keegi ei sünni ühegi konkreetse religiooni järgijana. Aga kui möönda religioosse mõtteviisi teatavat bioloogilist determineeritust, ei saa vastavate eeldustega isiku “vaikeolekut” ka ateismiks nimetada. Samamoodi õpivad peaaegu kõik lapsed millalgi rääkima ja pole erilist põhimõttelist tähtsust, mis keeles.

Miks nii? Kui siia ilma sünnib laps, ei ole tal aimugi religioonidest, mis kunagi kusagil tekkinud on. Assotsiatsioonid religiooniga tekivad teiste inimeste tõttu. Keegi ei sünni siia ilma mõttega, et on olemas jumal, ja tal oli poeg Jeesus või et (tiibeti budismi järgi) on 40 päeva pärast surma hing reinkarnatsiooni läbinud.

Ehk siis ma mõtlen, et enne erinevate religioonide teket oli tõenäoliselt ka aeg, kus religiooni ei olnud. Seega ei saa öelda, et ateism vastandub religioonile, kui ateism on seisund, mis oli enne religiooni.

Jah, loomulikult mitte keegi ei sünni ühegi konkreetse religiooni järgijana. Aga kui möönda religioosse mõtteviisi teatavat bioloogilist determineeritust, ei saa vastavate eeldustega isiku “vaikeolekut” ka ateismiks nimetada. Samamoodi õpivad peaaegu kõik lapsed millalgi rääkima ja pole erilist põhimõttelist tähtsust, mis keeles.

Kriku ütles:

Arvestades, et inimese nn. vaikeolekuks sündides ei saa olla mitte midagi muud kui ateism

Kuidas seda tõendada?

Kuidas tõestada? Mitte keegi ei sünni siia ilma kristlase või budisti või taoistina. Inimesest saab (näiteks) kristlane, kui ta sünnib perre, kes identifitseerivad end kristlastena (kes on samamoodi kristluse omaks võtnud, sest neile on see tänu perele või sõpradele tuttav, või on nad ise kristluse mingil põhjusel omaks võtnud). Religioonid on meemid- uskumused, mis levivad inimeselt inimesele.

Ehk siis lühidalt öeldes – religioon on ‘mõte’. Enne mõtte tekkimist ei olnud mõtet. Ateism ongi lihtsalt nn. puhas seisund enne mõtte tekkimist.

Ja täpsemalt?

Kriku ütles:

Kuidas seda tõendada?

Mark Twaini meetodil, kasutades sipelgate asemel väikelapsi.