Ajaleht Valgamaalane ähvardab kah skeptik.ee-d kohtuga
Head inimesed, oskate ehk selgitada, mis toimub.
Allpool on lugeda Valgamaalase lepingulise esindaja Tiia Luhti reageering skeptik.ee loole, mille avaldasin reageeringuna ajalehes Valgamaalane ilmunud loole Jure Biechonskist, kes esitleb end psühholoogi, terapeudi ja professorina. Otsustasin oma eelmise loo asjaolude selgumiseni mitteloetavaks teha. Olen selle juhtumiga seoses pöördunud Eesti Ajalehtede Liidu pressinõukogu poole ja loodetavasti saabub neilt kunagi ka vastus.
Kuna ma eelmise Valgamaalast ja Jure Biechonskit puudutava loo lugematuks tegin, siis esitan lühidalt faktid sedasi, kuidas mina neid näen:
- Ajaleht Valgamaalane avaldas 23. oktoobril trükis ja 24. oktoobril internetis loo Psühholoog julgustab tundeid näitama, autor Marge Väikenurm, reporter.
- Lugu saab kommenteerida ja esmaspäevaks 25. oktoobriks oli sellel 17 kommentaari.
- Kommentaarides väljandasin mina kahtlust loos portreteeritava isiku pädevuse osas — kust on pärit tema professori nimetus ja kas ametinimetus ‘psühholoog’ on ikka tagatud õpingutega akrediteeritud õppekavaga õppeasutusest. (Täpset sõnastust ma ei mäleta ja kontrollida ju ei õnnestu.)
- Kas kommentaariumis oli ka otseseid solvanguid, mõnitavaid väärtushinnanguid ja muud, millele Tiia Luht allpool oma kirjas viitab, ei suuda ma öelda ja sedagi pole võimalik kontrollida.
- Kui selliseid kommentaare ka oli, siis on mõistetav, et kõrvaldatakse just need kommentaarid. Selle asemel piiras toimetus ligipääsu kõikidele kommentaaridele ja samuti uute kommentaaride lisamine.
kuna kommentaarid antud teema juures olid suures enamuses ebasobivad, otsustas toimetus antud teema kommenteerimisvõimaluse sulgeda
- Kui selgitasin omalt poolt, miks on oluline, et end psühholoogi ja terapeudina esitlev inimene omaks vastavat haridust ja et on lugeja huvides, kui sellistele puudujääkidele osundatakse, siis viitas ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha kommentaaride hea tava leppele, mis küll selgitab üksikkommentaaride kõrvaldamist, aga mitte kogu kommentaariumi sulgemist.
- Peale kahte järelpärimist, kas toimetus suvatseb veel mulle midagi vastata, ning sellele järgnenud vaikust kirjutasin selgituse saamiseks Eesti Ajalehtede Liidu pressinõukogule. Koopia kirjast pressinõukogule saatsin ka Valgamaalase toimetusele.
- Täna (29. oktoobril) sain Valgamaalase lepinguliselt esindajalt allpool oleva kirja. Saatsin selle täiendava asjaoluna edasi ka pressinõukogule.
Lp Martin Vällik!
Avalikes huvides ei saa kuidagi olla see, et kohaliku elu tasandil tähtsat rolli omav ajakirjandusväljaanne avaldab mistahes isiku kohta ebaõigeid andmeid. Samas on ajakirjandusvabadus piiratud teiste väga oluliste põhiseadusest tulenevate õigustega – õigus au ja hea nime kaitsele (põhiseaduse § 17), õigus eraelu puutumatusele (põhiseaduse § 26).
Ajakirjandusvabadusega ei saa seega õigustada isiku kohta solvavate ja mõnitavate väärtushinnangute ning ebaõigete andmete avaldamist. Enamgi veel, seesugune tegevus on ilmselge ajakirjandusvabaduse kuritarvitamine. Võlaõigusseaduse mõttes on kommentaaride avaldajaks nii ajalehe väljaandja kui ka kommentaaride autorid. Tuletan meelde, et hagejal on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. Internetiportaalis kommentaaride avaldamine on samuti ajakirjanduslik tegevus. Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on halvustav oma sisulise tähenduse tõttu.
Lisaks tahan juhtida Teie tähelepanu Riigikohtu otsusele, et kommentaari portaalist kustutamine ei ole postitaja sõnavabadusse sekkumine ja siin ei saa tugineda Põhiseaduse §ile 45 väljendusvabaduse riive õigustamisel. Mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2 – igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 45 esimese lõike esimeses lauses tagatakse igaühe õigus väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Seda õigust on piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17).
Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb Riigikohtu arvates silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Teisisõnu, kõnealuse keelu eiramine ei oleks kooskõlas põhiseadusega (PS § 11). PS § 45 esimese lõike teises lauses sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega.
Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2.
Internetiportaali pidaja sekkumine kommentaari postitaja sõnavabadusse on aga õigustatud portaalipidajast ettevõtja põhiseadusest (PS § 17) ja seadusest (VÕS § 1046) tuleneva kolmandate isikute au ja hea nime austamise ja neile kahju tekitamisest hoidumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) kohustusega.
Seadusest tuleneva kahju tekitamisest hoidumise kohustuse tõttu peab portaalipidaja selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamist ennetama. Tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva au teotava väärtushinnangu avaldamist ei loeta VÕS § 1047 lg 3 kohaselt õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist ei ole VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludele tuginedes võimalik õigustada: need hinnangud ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on koostatud ja avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Seega on selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamine samuti õigusvastane.
Ülaltoodu on vastuseks Teie poolt algatatud diskussioonile veebiportaalis aadressiga www.skeptik.ee.
Lisaks esitab OÜ Valgamaalase Kirjastus MTÜ Eesti Skeptik vastu nõude lõpetada koheselt pärast selle kirja kättesaamist OÜ Valgamaalase Kirjastus kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine veebiportaalis aadressiga www.skeptik.ee, vastasel korral oleme sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole.
Lugupidamisega,
Tiia Luht
lepinguline esindaja
OÜ Valgamaalase Kirjastus
Tõstan siia alla ka teemakohased kommentaarid, mis eelmise loo peitmisega muidu loetamatud oleksid.
(Lugu Jure Biechonski — õrnahingeline terapeut, kes vajab ajalehe Valgamaalane tsensorite erikaitset ei ole enam peidetud. Loo ette on lisatud õiend.)
Pisut maakonnalehtedest: http://www.epl.ee/artikkel/586160
Minu mäletamist mööda oli seal kommentaaride hulgas ainult üks, mis võinuks kustutamiseks kvalifitseeruda, ja see oli seotud Biechonski oletatava etnilise päritoluga.
Lehes jäi üks sõna trükkimata: loo juurde märge „reklaamtekst”. 12 tähe võrra trükimusta kokku hoitud, aga jama kui palju :)
Teadmiseks: homme toimub TÜ psühholoogia instituudi vilistlaspäevade raames konverents „Psühholoogia meedias”.
http://psych.ut.ee/psych/index.....;ps_paevad
“Ilus” pikk juriidiline jutt, millest tavainimene kahjuks midagi aru ei saa. Mida skeptik.ee siis ikkagi valesti tegi? “Süüdistusest” see ei selgu…
Olgugi, et skeptikud on rumalad ja mis iganes veel, siis see kommentaar on peajagu rumalam kõigest muust. “Ebakohased väärtushinnangud” – mis imeloomad need veel on?
Olen nõus, et mõtteselgust ja konkreetsust pole ei Tiia Luhti ega seni ka teiste mulle kirjutajate tekstides. Kirjutasin Tiia Luhtile ja palusin tal konkreetsemalt osundada, millised on need “ebaõiged faktiväited”, mida ma olen Valgamaalase suhtes esitanud.
ei ole sul siin karta midagi
Sisuliselt käib vaidlus selle üle, kas
“õigus au ja hea nime kaitsele (põhiseaduse § 17)”
on absoluutne või relatiivne.
Tõlgendus1: igal isikul on au ja hea nimi alati. Ka siis kui tema tegude alusel tal seda tegelikult ei tohiks olla. Mitte keegi ei tohi osutada isiku pahategudele, rääkimata küsitava väärtusega tegudest, sest au ja hea nimi on sünniga omandatavad omadused mida ei saa isiku küljest enam kunagi ära võtta. Tagajärg – kellestki ei tohi halba rääkida.
Tõlgendus2: isiku au ja/või hea nime olemasolu sõltub tema tegelikest tegudest. Kui isik on teinud halbu või küsitavaid tegusid, siis ju tal pole au ja head nime. Ja igaüks võib sellele osutada.
Nii et tegelikult tegelete te siin absurdiga – Põhiseaduse tõlgendamisega. Et kumb kahest grammatiliselt võimalikust tõlgendusest on tõsi. Rongaema kohtunäide osutab, et Eesti Wabariigis kaldub juba ammu esimese tõlgenduse kasuks.
Ma loen siit välja, et kui jutt on kellegi au ja hea nime kaitsest või eraelu puutumatusest, siis on ebaõigete andmete avaldamine lubatud. Parandage mind, kui eksin.
Natuke uurisin.
Selliste teemade juhul tuleb lähtuda Võlaõigusseadusest:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13279942
Samas üks EE artikkel näitab seda, kuidas sellised inimesed teadlikult kasutavad antud seaduse äärealasid ära:
http://www.ekspress.ee/news/pa.....d=27691973
Väljavõtted:
Arstiks võib end nimetada isik, kellel on vastav diplom, ja ainult. Arst võib elu jooksul omandada lisapädevusi. Seega mõnel arstil võib olla teadmisi homöopaatiast. … teadmised üksi ei tee veel kedagi arstiks.
Vastavalt võlaõigusseadusele võib üldtunnustamata ennetus-, diagnostilist või ravimeetodit kasutada üksnes juhul, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, patsienti on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teavitatud ning patsient on andnud oma nõusoleku meetodi kasutamiseks.
Vastavalt võlaõigusseadusele peab arsti tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb teha tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.
Üldine tase – st omandatud ja eestis kehtiva diplomiga haridus.
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13254328
Antud juhul nimetab mees end psühholoogiks ja vastavalt võlaõigusseadusele on tegemist pettusega, mis laieneb kelmuse nimega Karsitusseadustikule.
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13328657
Kuid kes võtab sellise Kolgata tee ette?
Minu arusaamist mööda üritab see “juriidiline” osa õigustada Valgamaalase kommentaarihirmu, mitte esitada väidet, et MTÜ Eesti Skeptik midagi valesti tegi. Ja kuna mingisugust sisulist — konkreetset — nõudmist esitatud ei ole, on ähvardus umbes samasuguse väärtusega nagu
Omaette põnev teema on, miks Valgamaalase toimkond isand Biechonski võimaliku solvumise pärast nii hirmul on. Hirm ei paista korporaathierarhias väga kõrgele minevat, mis nähtub sellest, et kirja ei koostanud advokaat vaid parimal juhul mingisugune parajurist (muidu olekski ta kirjutanud “vandeadvokaat”, mitte “lepinguline esindaja”. Ja muidu oleks ta advokatuuri hingekirjas.).
Kokkuvõttes tundub mulle, et vähemalt praeguse seisuga ei ole põhjust tolle artikli siit maha võtmiseks. Küll aga võib olla alust konkureerivale ajalehele intervjuu andmiseks.
tunguuz ütles:
Kriku võib lähemalt rääkida, kuidas seadused juba ammu muutunud on ja tänases Eestis rongaema kohtuasi oluliselt teistmoodi laheneks.
Andres Valdre ütles:
Noh, tegelikult ongi. Kohtu kaudu saab õigust nõuda see, kellele otseselt liiga tehtud on — aga kui kellegi nime ebaõigete andmete avaldamisega ausamaks ja paremaks tehakse, siis ei tehta justkui kellelegi liiga. Lugeja ei saa lehte kohtusse kaevata ja väita, et kuna leht avaldab ebaõigeid andmeid, on rikutud tema õigusi õigetele andmetele. Lugeja saab ainult tellimata jätta.
Sellepärast on tsiviliseeritud ühiskondades trobikond vahikoeri, kes meediat päevast päeva põrnitsevad ja sellele metafoorsesse kõrri kargavad, kui ta midagi niisugust teeb, mida juriidiliselt parandada ei anna, aga mis eetiliselt küsitav on.
@…:
Psühholoogia ei ole arstiteaduse valdkond. Psühhiaatriks ei paista Biechonski end kutsuvat.
@ dig:
Psühholoogia ei ole arstiteaduse valdkond. Psühhiaatriks ei paista Biechonski end kutsuvat.
Sõna sõnalt võttes jah, kuid mõte mida esitan, jääb samaks. Psühholoog on teaduslik eriala nagu ka arstiteduskond.
Mina ei saanud ka sellest kirjast aru, et mida skeptik.ee nüüd siis valesti tegi ja millepärast teda kohtuga ähvardatakse?
… ütles:
zooloog on kah teaduslik eriala aga kas inimene ei või siis olla harrastuszooloog? harrastuspsühholoog? harrastusmatemaatik? martin ise on meil ju harrastusastronoom… ka harrastuspsühhiaatreid võib näiteks delfi kommentaariumist hulgaliselt leida ja vahel, kui mõni juhtum väga ilmne on, tegelen sellega ka ise, aga tõsi – harrastuskirurgi mõiste tekitab tõesti külmavärinaid…
… ütles:
Ei jää ju samaks. Mõtte oluline osis on seaduseline vahend, et praktiseerivad arstid ikka korralikult haritud oleksid. Mittearstide peal see vahend kindlasti ei tööta.
@dig: Tiia Luht kinnitas mulle saadetud kirjas, et tema ‘parajuristiks’ nimetamise korral on tegu ebaõige faktiga.
@dig:
Kas Eesti seaduses on senini säte, et mittelitsentseeritud meditsiinitoimingute jaoks (nt tervisetõendi kirjutamiseks) ei pea olema arst (st arstiregistris olev meditsiinitöötaja)?
@Andres Valdre:
Mina ei tea.
Martin Vällik ütles:
Aitäh lisainfo eest, lisasin selle oma kommentaarile. Erinevalt Kanadast ei ole Eestis parajuristi-staatust kuskilt järele vaadata.
Oh jah.
Kirjutage Google otsingusse “paralayer” ja lugege kaht esimest leidu.
1. …of the occupations the para-lawyer work is only a part of their activities… (selle lingi alt PDF tasub ka alla tirida ja lugeda)
2. …having graduated from law school but failing to pass the Bar examination after six tries…
Ning muidugi: “paralaWyer”.
(kust mujalt kirjavigu ikka saab kui ise ei tee)
Minu arvates on kommentaarium siiski ajalehe eraomand ja pòhimòtteliselt vòib ajaleht omal valikul kommentaariumi sulgeda nii nagu ta vòib ka mòningaid kommentaare kustutada. Inimesel on valik seda lehte mitte enam lugeda jne. Samas, statistiline info, mille alusel ja kuidas kommentaare kustutatakse, on iseenesest huvitav.
Tòepoolest, sul on vòimalus kòneall olevast hàrrast omaette lugu kirjutada (olen temaga natukene kokku puutunud, ma arvan, et seda lausa tuleks teha). Muide, vòib ka Eesti Psyhholoogide Liidult kommentaari kysida, et kuidas nende kutsekvalifikatsioonidega ikka on – standardid on vist teatud erialadel nagu koolipsyhholoogia, samuti kohtueksperdiks vist igayks ei pààse jne (vòib kiigata ka sinna: http://www.epl.org.ee/index.php?page=pohimotted)
Aga miks peaks ajaleht mingile MTÜ-le üldse vastama? Ja veel kohemaid? Võibolla nad vastavad neile sobival ajal?
Mis samas ei tähenda, et hr terapeut puhas poiss on.
Las selgitab argumenteeritult, mida täpselt ta peab “Valgamaalase” kohta avaldatud ebaõigeteks faktiväideteks ja ebakohasteks väärtushinnanguteks. Niisama umbmäärane jahumine ei maksa midagi. Vasta talle, et sa ei saa aru, täpselt millise info eemaldamist ta soovib ja tahad ka teada, milles täpselt seisneb selle info faktiline ebaõigsus või väärtushinnanguline ebakohasus.
See, et üks ajaleht on asunud niimoodi ajakirjandusvabadust lämmatama, tuleks suure kella külge panna küll.
On laekunud Jure Biechonski diplom ja ‘Student Profile’, mis näitavad ta õpinguid psühholoogia alal (musta kastiga varjasin koduse aadressi).
(klõpsa piltidele, näed suuremalt)
Kel akadeemiliste asutuste ja nende dokumentidega rohkem kogemust, palun andke tagasisidet.
Mul isiklikult ei ole midagi selle vastu, et tunnistada oma viga ja faktid sirgeks ajada, kuid üks asi on õpingud, teine asi professoriks olemine, kolmas kuulumine tunnustatud erialastesse seltsidesse. Neljas asi võtted ja praktikad, mida rakendatakse, ning teooriad, millele oma võtted ja praktikad rajatakse.
Oudekki ütles:
Jah, muidugi. Aga see näitab, et ajaleht ei pea lugu demokraatlikest väärtustest ega sea oma eesmärgiks ausat ja avatud arutelu.
Nagu sinagi muide.
tunguuz ütles:
Inglise keeles on tolle elukutse nimetus tavaliselt paralegal. Kuna sakslased kasutavad
viienelja-ja-poole-osalist liitsõna Rechtsanwaltsfachangestellter, ei olegi eesti keeles suurt muud teha kui laenata prantsuse vormi parajuriste. Mõnedes keeltes hüütakse noid tegelasi juriidikatehnoloogideks ka, aga suure eufemismide fännina kardab dig, et too läheks õiguseväänajate, paragrahviseppade või kohtukäsitöölistega segamini.Ümmarguselt :
Isiklike kogemuste põhjal tean seda, et kui antud diplom ei oma eestis ametliku kinnitust, siis peab haridusministeeriumis otsustama, et kas nende diplomite alusel antakse välja vastavus sertifikaat või eestis kehtiv võrdväärse haridustasemega diplom.
Nii kaua kui seda ei ole tehtud, ei oma need paberid siinmail mitte mingit alust. Nagu mõnel tavaks öelda, et raamigu ära ja riputagu seinale, siis ilus vaadata. JOKK.
Pealkiri “Jure Biechonski — õrnahingeline terapeut, kes vajab ajalehe Valgamaalane tsensorite erikaitset” on artikli sisu arvestades solvav ja õhust võetud.
Või on sul martin teada fakt, et jure ise palus kommentaarid kinni panna?
Kriku ütles:
Minu viide kàis selle kohta, et Martini sònavabadust tòesti ei ole piiratud.
Edasi, ajalehe toimetusel vòivad olla vaated ja nad vòivad kasutada oma ajalehte nende vaadete propageerimiseks, see on absoluutselt demokraatlik. Ebademokraatlik oleks see, kui ainult yhte sorti vaadetega lehti tohiks ilmuda. Vaated ei vabanda muidugi vààrinfo avaldamist, faktid peavad olema kontrollitud (ja siis need vastulause kysimused jne). Ajalehe puhul ootaksin ma ainult, et need vaated ja reeglid oleksid selgelt sònastatud (ja reklaamtekstid vastavalt màrgistatud), sellisel juhul on arutelu ka aus. Avatusel on muidugi piirid, lubatakse arutleda teatud teemadel ja teatud viisidel. See, kas inimesed tahavad seal pàrast arutleda on nende enda vaba valik. Siin muidugi tekib jah see internetiprobleem, et kuna igayks vòib teha endale oma lehe, siis lòpuks rààgivadki omavahel ainult sarnaste vaadetega inimesed. Aga see on yks teine teema.
Seega, minu arvates Valgamaalane lihtsalt demonstreerib oma vaateid, mul on hea meel, et ma neid kunagi lugenud ei ole ja ei kavatse seda ka edaspidi teha.
Aga Biechonski kohta faktidekaevamine ja avalikustamine on vàga oluline, ma arvan. Huvitav, kas Valgamaalane avaldaks loo “kas Biechonski on psyhholoog”? :)
@Allar: ma küll küsisin toimetuselt, kas nad reageerisid loo kangelase pöördumisele või tegutsesid omal algatusel, aga nad ei vastanud. Mis pealkirja puutub, siis jah, möönan õhku selles, aga kellegi solvumist ma enda hingele küll ei võta. Mõni ju solvub ka selle peale, et päeval paistab Päike ja öösel kumab Kuu.
Allar ütles:
Isegi kui see nii on, ei ole kannatanu ju “Valgamaalane”. Kui J.B. ise kirjutaks Martinile, et tegelikult ei ole ta õrnahingeline, ei vaja kellegi kaitset ega ole kellelgi palunud antud artikli kommentaare sulgeda, oleks lugu teine. Aga kust teab “Valgamaalane”, kas J.B. on õrna- või sitkehingeline?
Oudekki ütles
Kommentaaride selektsiooniga ainult poolehoiuavalduste allesjätmise teel kujundatakse kommentaaride lugejas väär ettekujutus allesjäetud kommentaarides avaldatud vaadete tegelikkusele mittevastavast suurest populaarsusest. Selline käitumine ei ole aus, vaid vastupidi, sihilikult eksitav.
Antud juhul aga on küsitavad ka artiklis esitatud faktiväited, millisele küsitavusele kommentaarides tähelepanu juhiti.
Selle J.B diplomi vòiks hindamiseks enic-naricusse saata :)
Kriku ütles:
Antud juhul ju kustutati kogu kommentaarium, seega seda probleemi ei tekkinud. Vastasel juhul on aususega probleem siis, kui ajaleht ei ytle, et ta teatud sisuga kommentaare kustutab (muidugi anonyymsete ajalehekommentaaride alusel nagunii populaarsust ei saa hinnata, EPL systeemi puhul saaks, aga ainult siis, kui inimesed tegelikult kommenteeriksid; aga kommentaariumipidamisest ma siin rohkem ei viitsi rààkida, seda vòib kuskil mujal teha).
Oudekki ütles:
Kuidas see käib ja mida see teeb?
Antud juhul, nagu ma juba ütlesin, oli küsimus artiklis sisalduvatest küsitavatest faktiväidetest. Kommentaarium suleti seetõttu, et kommentaatorid kahtlesid ajalehes avaldatud andmete õigsuses. Ka see ei ühti minu arusaamisega aususest. Ma olen valmis uskuma, et sinu puhul võib asi olla teisiti.
Martin,
http://archimedes.ee/enic/index.php?leht=53
Kriku,
see on juba uus vàide :) Aga jah, ma arvan, et korrektsem oleks olnud ka artikkel kustutada, kui osutus, et andmed on ebakorrektsed.
Ei, see ei ole uus väide. Ma esitasin selle postituses 37.
Oudekki ütles:
Ju siis toimetus leidis, et probleem ei ole mitte selles, et ajaleht eksikombel kontrollimata andmeid avaldas, vaid selles, et inimesed laimavad ausat ajalehte ja väidavad, et see avaldab ebakorrektseid andmeid. Andrew Schlafly blogis on see igapäevane probleem.
Oudekki ütles:
tekkis küll. ega’s see, et negatiivsete kommidega koos ka positiivsed kadusid, ei tähenda, et lugejani jõudis vaid neutraalne info. kuidas jääb näiteks artikli endaga?
Kriku ütles:
Sa vist ei saa aru, et see oli martini väide, mitte valgamaa ajalehe. Aga see pole üldse ju probleemiks. Probleem on selles, et martinile ei meeldi tsensuur ajakirjanduse poolt. Mõistetav.
@martin:
Ma mõtlen, et kas on ikka eetiline enda probleem ajalehe/toimetuse/sõnavabadusega viia üle artikli sisuks olevale persoonile, kes on hetkel ju kõrvalseisja. Kui pole konkreetseid fakte, et tema on kõige taga, siis on see ajalehe ja/või toimetuse isetegevus ja jure on samamoodi kannataja.
Võiks tegeleda konkreetsete faktide ning probleemidega eraldi, mitte õhtulehelikult kõike ühte patta panna ning silte laduda.
PS: Ma ei usu, et jure on tunnustatud arst vms, aga mind häirib martini ja skeptik.ee topeltmoraal/topeltstandardid. Teistelt oodatakse faktipõhist ja väga siledat käitumist, aga ise lahmitakse ja segatakse suppi kokku.
Sa vist ei saa aru, et Martini väide käis J.B., mitte “Valgamaalase” kohta ja seega on pretensiooni esitamine J.B. asi.
Leidsin loo 2007. aasta Postimehest:
Hüpno- ja psühhoteraapia kool annab tunnustamata haridust
04.07.2007, Vahur Koorits
Üks lugu ühelt inimeselt, kes on Jure Biechonski õpilastega kokku puutunud:
Miks just Tartu Ülikool? – lugu, mis otsustas saatuse
Veel veidi arutelusid:
Ramo Pener: psühholoogia võlu ja valu
09.07.2007
Ramo Pener, teadusmagister pedagoogikas
Jure Biechonski vastus, mida postimehes ei avaldatud:
Kas psühholoogia on teadus? (vastus artiklile “Psühholoogia võlu ja valu”)
Vaadake kommentaare ka…
Kriku ütles:
Saan absoluutselt hästi aru.
Aga see ei muuda fakti, et see on kollane ja alusetult laimav väide. Loe mu eelmist kommentaari.