
Teadusportaali skeptik.ee asutaja Matin Vällik kirjutab, et libapsühholoogid on osutanud teenuseid ka meie kaitseväele, kasutades hingehaavade ravimiseks nn rännakumeetodit.
Külm sõda kahe suurvõimu vahel võttis kohati veidraid vorme. Lisaks pikematele ja jämedamatele rakettidele ja aina võimsamatele pommidele, millega oleks võinud kogu maailma rahvastiku mitu korda ära aurustada, leiti ükspäev, et sõda ja luuretegevust saab ajada ka vaimsel tasandil.
Kui ameeriklaste juurde hakkasid jõudma filmid ja kõmu Nõukogude talentidest, kes suudavad mõttejõuga asju liigutada ja mõtterännakuga kaugeid objekte uudistada, siis leiti Ameerikas, et vastavat võimekust tuleb ka neil arendada või vähemalt uurida, sest julgeoleku vallas ei tohi ühtki võimalikku ja esmapilgul isegi veidrana tunduvat võimalust kahe silma vahele jätta.
[Või olid need hoopis kavalad ameeriklased, kes lekitasid nõukogude luurajatele salajast teavet selle kohta, et kaugnägijate luurerühmad ohustavad kommunismi ehitamist ja telekineetikud võivad rakettide stardisüsteeme kodunt lahkumata saboteerida? Ja nii kasvas võidurelvastumine ka vaimsetesse sfääridesse.]
Sellisel taustal hakkab hargnema dokumentaaljutustus kitsedest ja meestest, kes neid pilguga tappa üritasid. [Teostati lugematul hulgal mitmesuguseid katseid, mille tulemused olid seda positiivsemad, mida enam läbiviijad paranormaalsete võimete olemasollu uskusid. Ameeriklaste andmetest on teada, et uuringutele kulutati kümneid miljoneid dollareid. Uuringute tulemusi on hiljem aga hinnatud tagasihoidlikeks -- kaugnägevate luurajate andmed olid ebajärjepidevad, tabamused on seletatavad ka ilma meeltevälist taju olevaks oletamata, väidetavad telekineesi juhtumid on aga selgitatavad mitmete trikkidega, mida mustkunstnikud mitmel moel oskavad esile kutsuda. Ainsa poolpositiivse tulemina on märgitud inimpotentsiaali tundmatute alade kompimist.] Raamatus jõutakse sedakaudu psühholoogilise sõja ja loominguliste ülekuulamismeetoditeni, millest oleme tänapäeval kuulnud seoses Iraagi sõdade ning terrorismivastase võitlusega (nt waterboarding).
Maksumaksjale on see [Thomase] test maksma läinud kümneid tuhandeid eurosid, ilma riigihanketa, akadeemikust ministri Aaviksoo nõusolekul ja rahaasjade ministri Ligi allkirjaga.
Paistab, et teaduslikud tõsiasjad ei ole sugugi alati need, mille alusel kaitseväes otsuseid tehakse.
Loe edasi Postimehes või paberil lk 12 (28. jaanuar 2011).
Jaga seda lugu lahkelt teistega: