Arhiiv lugudest, mis on ilmunud märts, 2011

märts 27 2011

Kaitseministri valeotsingud

Autor: Kriku teemas ajalugu,meedia

Märtsi lõpp paistab silma kahe tähelepanuväärse sõnavõtuga inimeste poolt, kellest mõlemat võib pidada Eesti helgemateks peadeks. Artiklid ise ning nendega seonduvad küsimused on piisavalt mahukad, et neil peatuda pikemalt, kui seda võimaldab tavapärane kommentaar ajakirjanduse teemas.

Otsa tegi lahti akadeemik, endine TÜ rektor ja praegune kaitseminister Jaak Aaviksoo oma artikliga “Diplomaatias” (“Infokonfliktid ja enesekaitse”, 03/2011) ning talle vastas Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud (“Kui suurt valet me vajame?”, EPL 24.03.2011).

Raud leiab oma vastuses, et:

Ma ei ole ammu, aga võib-olla üldse lugenud mõne eesti poliitiku sulest midagi nii avameelselt küünilist kui Jaak Aaviksoo artikkel „Infovastasseisud ja enesekaitse” Diplomaatias nr 3 (märts 2011).

Lühidalt kokku võetuna seisneb artikli sõnum selles, et inimestel ja rahvastel on informatsioonilise enese-määramise õigus, ainult nemad ise tohivad otsustada, mis on nende kohta käiv tõde ja mis mitte. „Keegi ei saa meid sundida tõde rääkima, kui me seda ise ei taha,” ütleb akadeemik ning rõhutab, et „ei tohi ennast lasta petta ettekujutusest, et ainult tõe mõõgaga on võimalik tagada enda kestmine”. Mida sellele lisaks tuleb kasutada, võib järeldada igaüks ise.

Käesolevate ridade autor soovitab Rein Raua argumentatsiooniga igaühel endal tutvuda ja ei näe põhjust selle refereerimiseks. Küll aga ta tahaks ta skeptiku ja ajaloolasena avaldada arvamust mõningate Aaviksoo väidete ning nendega seonduvate küsimuste kohta. Loe edasi »

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

216 kommentaari

märts 21 2011

Kiirgavad banaanid

Missuguseid radioaktiivsusega seotud riske võiks endast kujutada ühe banaani söömine? Aga banaanikoorma kõrval seismine?

Kilogrammi banaanide radioaktiivsuse mõõt on umbes 3520 pikoküriid ehk 130 bekrelli. See tähendab, et kilogrammis banaanides laguneb igas sekundis 130 aatomituuma. Ligikaudu 99,9% neist tuumadest on kaalium-40, looduslikult esinev kaaliumi isotoop, mida banaanis kui kaaliumirikkas viljas rohkesti sisaldub. (Looduslikust kaaliumist umbes 0,012% on kaalium-40, biokeemilised protsessid aga reeglina isotoope üksteisest ei eralda.) Keskmine banaan kaalub umbes 150 grammi. Kui me arvutamise lihtsuse mõttes võtame mittesöödava koore osakaaluks ühe kolmandiku, saame hinnata, et ühe banaani sisu sööja omandab ligikaudu 13 bekrelli radioaktiivsust.

Tänapäevane standardmõõdus konteiner mahutab kuni umbes 20 tonni banaane koguradioaktiivsusega 2,6 megabekrelli. Ei ole ime, et sestpeale kui USAs asuti maanteeliikluse radioaktiivsust mõõtma, on ratastel kiirgusallikate lähemal uurimisel leitud, et 95% neist on autokoormad banaanide või kassiliivaga.

Võrdlemaks banaanikiirgust teiste tänapäeva maailmas leiduvate kiirgusallikatega nagu elektrijaam, voodikaaslane või kivimaja on Randall Munroe kokku pannud järgmise abistava diagrammi, mis klõpsates suuremaks kasvab:

Allikad:

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

22 kommentaari

märts 19 2011

Rahva raha metameditsiinile

Lühikokkuvõte: maikuus toimub Tallinnas mitteteadusliku metameditsiini konverents, selleks küsiti HMN-lt raha, nimetades konverentsi terviseedenduslikuks ja lubades esinejateks tasemel teadlasi ja uudset infot. Lähemal uurimisel selgus, et peaesinejateks nimetatud inimesi ei saa pidada juhtivateks teadlasteks, metameditsiin ise on tegevus, mille panus päris teadusesse ja meditsiini on olematu. Küll aga eraldas HMN 3000 eurot konverentsi korralduskulude katmiseks.

Teadusnäolisest meditsiinisarnasest tegevusest nimega metameditsiin oli skeptik.ee küljel juttu 2011. aasta 31. jaanuaril. Kokkuvõtlikult on metameditsiin, mis küll üritab olla midagi enamat kui tavaline koolimeditsiin, üks paljudest kaubamärkidest meditsiinile alternatiivsete tegevuste virr-varrist, millel puudub teaduslik põhjendus.

Kohalikel metameditsiini edendajatel on plaanis konverents Tallinnas, millele kutsutakse kuulajaid ka päris meditsiini infokanaleid kasutades. Rahvusvaheline Integratiivse Meditsiini Konverents toimub 14. ja 15. mail Tallinnas. Üks organiseerijatest Kaia-Kaire Hunt on esinejaid nimetanud “suurteks nimedeks”.

Konverentsi tegemine on kulukas ettevõtmine ja raha ürituse tegemiseks on küsitud ka Hasartmängumaksu Nõukogust (HMN). Küsida võib ju ikka, aga fakt, et selline rahaeraldus neile ka tehti, väärib mainimist.

Loe edasi »

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

20 kommentaari

märts 07 2011

Gunnar Aarma — Eesti posijate pealik

Teade umbluu-pealinnast Pärnust:
Tutvustatakse raamatut Gunnar Aarma elust

Gunnar Aarma sai tuntuks peamiselt oma ravimeetodite ja tarkade nõuannete poolest, kuid niisama palju tähelepanu väärivad tema huvitavad reisid ja enne suurt ilmasõda aset leidnud kohtumised, millest tavaline Eesti lihtsurelik ei osanuks unistadagi.

Gunnar Aarma on kahtlemata väga silmapaistev inimene Eesti kultuuriloos, aga tema tegevuse käsitlemisel puudub minuteada kriitiline traditsioon — üks kiidulaul teise otsa. Tütrele, kes siinse raamatu kirjutas, ei saa seda muidugi ette heita. Aga kas ajakirjanikud, kes muidu kõige ja kõigi suhtes oskavad kriitilised olla, ei langenud ka Gunnar Aarma puhul tavalisse nö nõiaunne ning jäid suu ammuli ja kriitikavabalt kuulama, mida vanem mees neile räägib, kahtlustamata sealjuures, et kõik ei pruugi olla sugugi kuldne tõde, mida neile räägitakse? Seda enam, et ajakirjandusest leitud andmete põhjal käis Gunnar Aarma juures parematel aegadel üle 2000 inimese aastas nõu saamas.

Oma tervendamismeetodite poolest ei erinenud ta mingil moel teistest posijatest, kellest Eestimaal pole vist kunagi puudust olnud ja võib ilmselt julgelt väita, et tänaste posijate silmapaistvale hulgale on just Gunnar Aarma olnud inspireerivaks eeskujuks ja andnud otsustava tõuke. Vähemalt paistab sedasi nende endi juttudest, milles Gunnar Aarmat mainitakse kui olulist mõjutegurit nende kujunemisel.

Loe edasi »

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

114 kommentaari

märts 01 2011

Nõrkteaduslik tervisejuust ja teised leiud märtsi ajakirjandusest

Autor: Martin Vällik teemas lugusid

  • Südamejuust sai Euroopa toiduohutusametilt negatiivse hinnangu
    Postimees

    E-Piima väitel aitab Südamejuustu regulaarne tarvitamine vähemalt kolme nädala jooksul vererõhku alandades hoida südame ja südame-veresoonkonna tervist. Selline toime tuleneb firma kinnitusel juustule lisatud Tensia bakterist (Lactobacillus plantarum Tensia).

    «Harmony Südamejuustu tervislikud omadused on teaduslikult tõestatud kliiniliste katsetuste teel, milles on osalenud rohkem kui 200 inimest,» kõlab tsitaat E-Piima mullusest pressiteatest.

    Euroopa toiduohutusamet avaldas hiljuti, et nendest niinimetatud teaduslikult tõestatud kliinilistest katsetustest kolm olid kontrollimata ja seega ei saa neid käsitleda tõendusmaterjalina. Neljanda, nõuetele vastava uuringu tulemused aga ei kinnitanud bakterile omistatud toimet.

    Ameti hinnangu kokkuvõttes seisab selgelt, et Südamejuustu ehk siis Tensia bakteriga rikastatud Edami tüüpi juustu tarvitamise mõju vererõhule pole tõestatud.

    Euroopa Liidu vastav komisjon on tõesti ette võtnud kohutavalt suure hunniku tööd. Teadusuuringute tulemuste teaduslik hindamine ei ole nii triviaalne tegevus nagu teinekord mõnele tunduda võib. Samamoodi nagu mõõdetakse toidulisandite müüjatele ja libemeditsiini harrastajatele, antakse ka suurtele tootjatele, olgu need siis ravimitootjad või toiduainete turustajad. Teadus on kõigile sama.

    Ükskord tasub ehk sellele kodulehele pikem pilk peale visata ja uurida näiteks, mis asutus on Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus.

    [5. märts] Mis juhtus südamejuustuga? Villu Päärt, Novaator

  • Loe edasi »

Jaga seda lugu lahkelt teistega:

  • Saada see lugu sõbrale
  • Trüki see artikkel
  • Tee sest loost PDF
  • RSS
  • Facebook
  • Google Bookmarks
  • Twitter
  • Digg
  • del.icio.us
  • LinkedIn
  • Technorati
  • Live
  • MSN Reporter
  • MySpace
  • NewsVine
  • Reddit
  • Slashdot
  • StumbleUpon
  • Yahoo! Bookmarks
  • Yahoo! Buzz

425 kommentaari

5293041 pages viewed, 5597 today
1465578 visits, 1080 today
FireStats icon Powered by FireStats