Foolium, seemned, püramiid ja muud lood veebruaris (+video)

207 Replies to “Foolium, seemned, püramiid ja muud lood veebruaris (+video)”

1. Hardo Pajula: Leviaatani läbikukkumine Postimees

   Tänapäeva poliitikafilosoofia ühe alusepanija arusaamade vormivaks kogemuseks oli kahtlemata 1642. aastal puhkenud Inglise kodusõda. Hobbesi peateos «Leviaatan» valmiski ligi kümme aastat väldanud verepulma lõpuks.
   Sõjakoledustest mõjustatuna väitis Hobbes, et inimühiskonnale omane loodusseisund on bellum omnium contra omnes (kõikide sõda kõikide vastu) ning et selle kahetsusväärse asjakorra ärahoidmiseks peavad inimesed looma tehisinimese: absoluutse võimukeskuse, millel on kodurahu kehtestamiseks ja alalhoidmiseks piiramatud volitused.
   Oluline on aga see, et kuigi Hobbesi järgi peab riigil olema oma põhiülesande täitmiseks piiramatu võim, on see ülesanne iseenesest siiski väga piiratud ning seisneb tõepoolest üksnes kodurahu kindlustamises ja kodanikuühiskonna arenguks vajalike eeltingimuste loomises.
   350 aastat hiljem kirjutab Hobbesi Oxfordi koolivend John Gray: «Hobbesi teooria õppetund on see, et nüüdisaegne riik on nõrk, sest see seab endale liiga kõrgeid eesmärke ja on kasvanud liiga suureks. Mis veel halvem, nüüdisaegne riik on läbikukkunud oma ülesandes juhtida meid kõikide sõjast kõikide vastu kodanikuühiskonna rahusadamasse.

   Mis kõige olulisem, Sanga artiklis olid ka konkreetsed ettepanekud olukorraga kohanemiseks, mille puudumist reaalsete lahenduste monopoli enda omaks pidav poliitiline ladvik profaanidele tihti ette heidab.
   Nii kirjutab Sang: «Kuid eesti rahva stiihilisele soomestumisele, pihustumisele üle maailma või hääbumisele kodumaal on ka alternatiiv – sihiteadlik ja kavakindel lõimumine soomlastega ja Eesti astumine Soome riigi koosseisu.» Veelgi enam, välja on pakutud ka esmaselt vajalikud sammud: «Tuleks kohe käivitada riiklik integratsiooniprogramm, et minna aastatel 2013–2015 gümnaasiumis üle osaliselt soomekeelsele õppele.»

   Vasta  |  Tsiteeri

2. Raw Story teatab, et Milwaukee peapiiskopkonna katoliku ametimehed ja -nunnad on niipalju lapsi ära vägistanud, et nüüd otsivad nad ohvrite eest pankrotikaitset.

   The bankruptcy hearings for the Archdiocese of Milwaukee have revealed more than 8,000 previously unreported instances of alleged sexual abuse of children, according to one attorney representing the victims. The charges cover a span of 60 years and implicate a group of 100 alleged offenders, including nuns, church workers and some 75 priests.

   Milwaukee Journal Sentinel reporter Annysa Johnson writes that 570 “victim-survivors” have filed claims in the case, which is currently before U.S. bankruptcy judge Susan V. Kelley.

   At a press conference on the federal courthouse steps in Milwaukee, Peter Isley, director of the Survivors’ Network of Those Abused by Priests said, “This is a public safety crisis, a child safety crisis that needs to be investigated. We need to know who they are and where they are. How can there be 8,000 crimes committed by over 100 offenders and there be no accountability?”

   Vasta  |  Tsiteeri

3. Kitty Mervine kogub raha skeptiliste muinasjuttude kogumiku väljaandmiseks.

   Once upon a time, there were three otters. These otters were brothers, and they lived in Scotland. Now, usually otters do not have names. They just call each other “otter.” But these three Scottish otters all had names. That’s because whenever they went swimming together they would hear people crying out, “Oh look! It’s Loch, Ness, Monster!” The otters, who lived in a large lake called “Loch Ness” (Loch means lake in Scotland), assumed that the humans were calling them by name.

   Vasta  |  Tsiteeri

4. New Yorker räägib, kuidas brainstorming sai maailmakuulsaks hoolimata sellest, et temast kasu pole.

   The underlying assumption of brainstorming is that if people are scared of saying the wrong thing, they’ll end up saying nothing at all. The appeal of this idea is obvious: it’s always nice to be saturated in positive feedback. Typically, participants leave a brainstorming session proud of their contribution. The whiteboard has been filled with free associations. Brainstorming seems like an ideal technique, a feel-good way to boost productivity. But there is a problem with brainstorming. It doesn’t work.

   The first empirical test of Osborn’s brainstorming technique was performed at Yale University, in 1958. Forty-eight male undergraduates were divided into twelve groups and given a series of creative puzzles. The groups were instructed to follow Osborn’s guidelines. As a control sample, the scientists gave the same puzzles to forty-eight students working by themselves. The results were a sobering refutation of Osborn. The solo students came up with roughly twice as many solutions as the brainstorming groups, and a panel of judges deemed their solutions more “feasible” and “effective.” Brainstorming didn’t unleash the potential of the group, but rather made each individual less creative. Although the findings did nothing to hurt brainstorming’s popularity, numerous follow-up studies have come to the same conclusion. Keith Sawyer, a psychologist at Washington University, has summarized the science: “Decades of research have consistently shown that brainstorming groups think of far fewer ideas than the same number of people who work alone and later pool their ideas.”

   Vasta  |  Tsiteeri

5. The Sun teatab, et Siberis on nähtud mammutit. (Taevas kujutatud päike pole kõmulehega seotud.)

   The animal – thought to have mostly died out roughly 4,000 years ago – was apparently filmed wading through a river in the freezing wilds of Siberia.

   The jaw-dropping footage was caught by a government-employed engineer last summer in the Chukotka Autonomous Okrug region of Siberia, it is claimed.

   Väidet lahkab Steven Novella.

   First, it is always good to go into any exploration or investigation with an open but informed mind. Too often people equate “open mind” with a mind empty of all relevant information. Before scientists embark on a new line of research they typically will first see everything that has already been researched on the topic, to see if the idea has already been answered, or if it is even plausible.

   In this case we may or may not be able to come up with a definitive answer, but we can start by considering the plausibility of the claim (what some might call “armchair skepticism”, but should not be denigrated). Mammoths largely died out about 10,000 years ago. Recent fossil evidence suggests that a population of dwarf woolly mammoths survived on Wrangel island, off the coast of Siberia, up until as recently at 4,000 years ago. It is not entirely implausible that a small population of even large mammals could survive in the remote wilderness without being detected.

   The probability is fairly small, however. Even dwarf mammoths are large creatures. A sustainable breeding population would require at least 2000 individuals, and large animals would have to range fairly widely to find food. There would also be 4,000 years of frozen or fossilized mammoths to find, if they were alive for this entire time. So while the probability is not zero, it is small. In skeptical terms, this means that we can be convinced that living woolly mammoths are lurking in the Siberian wilderness, but we would need convincing evidence.

   Missugusele eksperdile Novella video põrnitsemiseks andis ja kuidas see lintpilti tõlgendas, peab lugeja ise lugema.

   Vasta  |  Tsiteeri

6. Mari-Liis Jakobson dismissib Postimehes poliitiliste oponentide seisukohti kahtlase faktiväitega.

   Ehkki ACTAga on seotud ka hirme jälitamise ja poliitilise represseerimise ees, on ilmselt laiemalt levinud just nördimus, et enam ei õnnestu pääseda kõikjal tasuta internetti, jälgida veebist tasuta sarju ja filme ning salvestada alla muusikat ja kasutada sämpleid oma loomingus.

   Niisiis võib oletada, et viimase aja väljaastumised polegi päris ehtsad kodanikuliikumised, vaid pigem pahaste tarbijate jorinad.

   Kodanikuühiskond või popkultuuri mullistus?

   Vaadeldes sotsiaalmeediat võib väita ka, et ACTA pole üksnes poliitilise debati koht, vaid üha rohkem popkultuuri mullistus. «Stop ACTA» on justnagu Che Guevara, kelle pilt ei ilutse särgil ilmtingimata poliitiliste aadete märgina, vaid pigem popikoonina.

   Kuvand kuulsa kommunisti pildiga särgist peab vaatajat ilmselt punast nuhtlust kartma praimima.

   Vasta  |  Tsiteeri

7. Postimees kirjutab, milliseid seemneid on hea süüa.

   Kanepiseemnetest saab hulganisti toiduaineid, lisaks õli, mis teeb oma kasulikkusega silmad ette isegi seni tervisejumala staatuses olnud oliiviõlile. Kanepiseemneid kasutatakse edukalt ka kosmeetikatööstuses. Taime varrest saab riiet, ehitusmaterjale ja mida kõike veel (vt joonist).

   Kanepikasvatuse, sellest õli pressimise ja tootearendusega on hakanud Eestis intensiivselt tegelema neli noort inimest. Tartu Ülikooli juures asuva energiatõhusa ehituse tuumiklaboris töötanud Ago Siiner (30) alustas kanepikasvatusega Võrumaal, Lääne-Virumaal ja Raplas juba seitse aastat tagasi. Äripartneri Tarmo Taelaga (29) koostöös kokku kogutud kanepiseeme müüdi valdavalt välismaale, kus sellest valmistatakse õli, kapsleid ja muid tervisetooteid.

   Arusaamatutel põhjustel on pulti lastud ka keegi Annely Soots, kes ajab juttu tasemel Autod on väga kasulikud. Sõiduautoga saab sõita. Mänguautodega meeldib lastele mängida.

   Vasta  |  Tsiteeri

8. dig ütles:

   Kuvand kuulsa kommunisti pildiga särgist peab vaatajat ilmselt punast nuhtlust kartma praimima.

   Kui asjade maailmas on kombeks kommunismi kolliks pidada, siis internetis tundub olema väga loomulik põhimõte, et “igaühelt tema töökust ja andekust mööda, igaühele tema vajaduste järele”.
   Kuidas internetiajastul intellektuaalsete väärtuste (omandi?) tekitajad õiglaselt tasutud saaksid, selle üle võiks mõelda küll.

   Vasta  |  Tsiteeri

9. K_V ütles:

   Kuidas internetiajastul intellektuaalsete väärtuste (omandi?) tekitajad õiglaselt tasutud saaksid, selle üle võiks mõelda küll.

   Kas Sa oled juba välja mõelnud, kuidas majaehitamise-ajastul majalike väärtuste ehitajad õiglaselt tasutud saaksid, et nad kriisiajal tööta ja palgata istuma ei peaks?

   Vasta  |  Tsiteeri

10. CBS Washington räägib, et NASA kärbib Marsi uurimise programme.

    Two scientists who were briefed on the 2013 NASA budget that will be released next week said the space agency is eliminating two proposed joint missions with Europeans to explore Mars in 2016 and 2018. NASA had agreed to pay $1.4 billion for those missions. Some Mars missions will continue, but the fate of future flights is unclear, including the much-sought flight to return rocks from the red planet.

    The two scientists, speaking on condition of anonymity because they were not authorized to discuss the budget, said the cuts to the Mars missions are part of a proposed reduction of about $300 million in NASA’s $1.5 billion planetary science budget. More than $200 million in those cuts are in the Mars program, they said. The current Mars budget is $581.7 million.

    “To me, it’s totally irrational and unjustified,” said Edward Weiler, who until September was NASA’s associate administrator for science. “We are the only country on this planet that has the demonstrated ability to land on another planet, namely Mars. It is a national prestige issue.”

    Vasta  |  Tsiteeri

11. Wired räägib Rogozinist Reagani-radarile näpuga näitamas, kuna venelaste Marsi-rakett alla kukkus.

    Roscosmos, the Russian space agency, recently sought to unravel the mystery of why Russia’s expensive Phobos-Grunt space probe fell to Earth last week. The probe, launched in November, was supposed to take soil samples from the Martian moon Phobos. Yet it never got out of Earth’s orbit. And the Russians have a culprit: American radar stations.

    And not just any Russians, the deputy prime minister, Dmitry Rogozin. “There is evidence indicating that frequent disruptions in the operation of our space technologies occur in that part of the flight path that is not visible to Roscosmos and is beyond its control,” Rogozin said, citing none of that evidence. He added, a little defensively, that his version of the truth “has the right to exist.”

    Vasta  |  Tsiteeri

12. Katherine Stewart kirjutab Guardianis, kuidas kreatsionistid ja kliimaeiardid oma vägesid ühendavad.

    But there are a couple of new twists that make this same-old story more interesting than usual. One has to do with the temperature in a less metaphorical sense. The Oklahoma bill isn’t properly speaking just an “anti-evolution” bill; it is just as opposed to the “theory” of “global warming”. A bill pending in Tennessee likewise targets “global warming” alongside “biological evolution”. These and other bills aim their rhetoric at “scientific controversies” in plural, and one of the New Hampshire bills does not even bother to specify which controversies it has in mind.

    The convergence here is, to some degree, cultural. It just so happens that the people who don’t like evolution are often the same ones who don’t want to hear about climate change. It is also the case that the rhetoric of the two struggles is remarkably similar – everything is a “theory”, and we should “teach the controversy”. But we also cannot overlook the fact is that there is a lot more money at stake in the climate science debate than in the evolution wars. Match those resources with the passions aroused by evolution, and we may have a new force to be reckoned with in the classroom.

    Vasta  |  Tsiteeri

13. Postimehes on ilmunud Aleksei Kelli kirjatükk ACTA’st.

    Riigi garantiiga seoses on mul järgmine ettepanek. Minu arvates oleks üheks võimaluseks, et üldse ACTAt Eestis jõustada, riigi kindel garantii (nt konkreetne säte või deklaratsioon ratifitseerimisseaduses), et ACTAst tulenevalt ei ole vajadust Eesti seadusi muuta. Siis võiks langeda ära võimalikud hirmud seoses hilisemate seadusemuudatustega viidetega ACTA-le.

    Mis puutub väitesse, et varem ei olnud kopiraididiskussioonis kedagi, kellega võinuks kasutajate esindajana diskussiooni pidada, siis osutab dig Anto Veldre kunagisele kirjatükile TOM’is. Miks emand Kivi vastus ei ole kirja pandud serbohorvaadi keeles, ei ole kahjuks teada, aga rõve on ta küll.

    Vasta  |  Tsiteeri

14. Postimees: Miks inimesed ostukleepse koguvad?

    2008. aastal riigikogu istungil Rimi ostukleepsude loendamisega vahele jäänud Mailis Repsil on hulgaliselt saatusekaaslasi. Vaimustuse põhjuseks on alateadlikud tajuvead.

    Pärnu Konverentside ajaveeb toob välja neli tüüpilist tajuviga, mida tootjad tarbijaid kuponge koguma meelitades ära kasutavad.

    Vasta  |  Tsiteeri

15. Kuulus semiootik Ansip uurib, kas kuulsa peaminister Ansipi väljendit “see, kes midagi taolist väidab” tuleks tõlgendada laialt või kitsalt.

    Jään oma seisukoha juurde – need Õhtulehes avaldatud väited on haige fantaasia vili ning et väidete autor vajab abi. Nagu riigikogu stenogramm kinnitab, ütlesin sõna-sõnalt nii: «Teate, see, kes midagi taolist väidab…» . Järgneb kujund, mida kontekstist väljarebituna on ohtralt eksponeeritud.

    Paraku kuulen raadiost ja telest ning loen ka soliidsest ajalehest, et «peaminister Andrus Ansip leidis kolmapäeval riigikogu infotunnis, et ACTA- vastased võiksid kanda fooliumist mütsi, ning avaldas arvamust, et kõik ACTA-vastased on ilmselt mingeid seemneid söönud».

    Ma ei ole kunagi midagi taolist väitnud. Loodan, et valeväidete levitajad vabandavad nende ees, keda nad on solvanud.

    Seejärel promob ta millegipärast poliitiliste otsustuste ekspressiivset taktikat ja vihjab, et Eesti riik peaks oma välislepinguid valima mitte selle põhjal, mida need sisaldavad vaid selleks, et kuuluda samasse gängi teiste lastega, kes oma pea samasse ahju pistavad.

    Vasta  |  Tsiteeri

16. dig ütles:

    vihjab, et Eesti riik peaks oma välislepinguid valima mitte selle põhjal, mida need sisaldavad vaid selleks, et kuuluda samasse gängi teiste lastega,

    Kunagi pakuti nliidust pääsemiseks selline plaan, et kuulutame Rootsile sõja ja anname kohe alla.
    Tia, kas nüüd tuleks kaaluda plaani, et kuulutame idanaabrile sõja ja anname kohe alla?
    Õudne mõelda, et mõni tahab veel praegugi Rootsilt inimõigusi, kodanikuvabadusi ja liberalismust õppida.

    Vasta  |  Tsiteeri

17. K_V ütles:

    Õudne mõelda, et mõni tahab veel praegugi Rootsilt inimõigusi, kodanikuvabadusi ja liberalismust õppida.

    Tõesti õudne. Kes tahab õigusi õppida Rootsilt sellepärast, et see Rootsi on, ei ole aru saanud, et väärtus on inimõigustes, kodanikuvabadustes ja liberalismustes, mitte Rootsi-olemises.

    Vasta  |  Tsiteeri

18. Maaleht: Söö oma liigesed terveks

    Sirli Kivisaar, OÜ Via Naturale toitumisterapeut

    Igasuguste põletikuliste protsesside puhul on kasulik taimne dieet, seda ka põletikuliste liigesehaiguste puhul. Liigesepõletike tugevus on seotud liigesevedeliku PH-tasemega – mida kõrgem happesus, seda suurem valu ja põletik. Taimne toit on aluselisem ja antioksüdantiderikkam kui loomne ning seetõttu aitab ka vähendada põletikku liigeses ja soodustab põletiku taandumist.

    Vasta  |  Tsiteeri

19. dig ütles:

    väärtus on inimõigustes, kodanikuvabadustes ja liberalismustes, mitte Rootsi-olemises.

    Mis seal ikka…
    Lootkem ja uskugem, et rootsilapsed ja teised lapsed ka tollest metafoorsest ahjust enam-vähem tervena pääsevad.
    Ilma nendeta oleks internet tunduvalt vaesem ja igavam.

    Vasta  |  Tsiteeri

20. K_V ütles:

    Kunagi pakuti nliidust pääsemiseks selline plaan, et kuulutame Rootsile sõja ja anname kohe alla.
    Tia, kas nüüd tuleks kaaluda plaani, et kuulutame idanaabrile sõja ja anname kohe alla?

    Kas Sa vastasid tõesti mu “autoritaarne kambavaim on paha, mmm’kay” minirandile: “aga proovime siis rõlgema vaimuga autoritaarsemat kampa”?

    Vasta  |  Tsiteeri

21. Paet räägib Postimehes anekdooti eestlasest, kellele tuli vastu ahv, mispeale esimene mõtles: “Tea, mida see ahv minust ka arvab?”

    Välisminister Urmas Paet ütles täna riigikogu ees, et kui Eesti ACTA lepingut ei ratifitseerita, siis tuleks mõelda, millise signaali see maailma saadab ja kuidas Eesti kuvandit muudab.

    Paeti väitel võib siis mängu tulla lihtsustamine: kas siis Eestile polegi oluline rahvusvaheline intellektuaalomandi autoriõiguste kaitse.

    Ministri kinnitusel ilmus juba eelmisel nädalal välismaises pressis kirjatükke, kus öeldi, et mõnedes Ida-Euroopa riikides, kus pikka aega polnud võimalik omandit austada, on nüüd probleemid selle asjaga.

    Vasta  |  Tsiteeri

22. Novaator edastab evolutsiooniuudiseid.

    Teadlased on aastakümneid vaielnud sebra triipude tekkepõhjuste üle. Rootsi ja Ungari teadlased väidavad, et on lõpuks selle mõistatuse lahendanud – nende arvates tekkisid loomadele triibud verd imevate parmude eemalepeletamiseks.

    Ajakirjas Journal of Experimental Biology avaldatud uuringu järgi muudab sebra kitsaste mustade triipudega nahk looma parmude jaoks ebahuvitavaks. Seejuures on oluline, kuidas triibuline muster valgust peegeldab.

    Selleks korraldasid uuringu autorid eksperimendi, milles kasutati erinevat värvi tahvleid. Nad asetasid mustad, valged ning erineva kirju mustriga tahvlid hobuste koplisse. Tahvlid kaeti putukaliimiga ning loendati iga tahvli külge kleepunud parme.

    Vasta  |  Tsiteeri

23. Guardian räägib, et Tema Majesteedi haridusdepartemang on välja lasknud uued reeglid, mille järgi kreatsionismust teaduse pähe õpetavad priikoolid enam riigiraha ei saa. Selgitustööd tegid tuntud teadlased Richard Dawkins (professor) ja David Attenborough (rüütel).

    The Department for Education has revised its model funding agreement, allowing the education secretary to withdraw cash from schools that fail to meet strict criteria relating to what they teach. Under the new agreement, funding will be withdrawn for any free school that teaches what it claims are “evidence-based views or theories” that run “contrary to established scientific and/or historical evidence and explanations”.

    Dawkins, who was one of the leading lights in the campaign, welcomed confirmation that creationists would not receive funding to run free schools if they sought to portray their views as science. “I welcome all moves to ensure that creationism is not taught as fact in schools,” he said. “Government rules on this are extremely welcome, but they need to be properly enforced.”

    Free schools, which are state-funded and run by local people or organisations, do not need to follow the national curriculum. Scientific groups have expressed concerns that their spread will see a reduction in the teaching of evolution in the classroom.

    Vasta  |  Tsiteeri

24. CBC toob uudiseid Kanadast, kus kohalikud katoliku õpetajad on nii tehnotagurlikud, et nad pole veel hõbepaberi varjestavatest omadustest kuulnud.

    An Ontario teachers’ union is calling for an end to new Wi-Fi setups in the province’s 1,400-plus Catholic schools.

    Vasta  |  Tsiteeri

25. Orange UK teatab, et Ungari keskpank on alustanud programmi kasutatud rahatähtede vaestele ungarlastele küttematerjaliks jagamiseks.

    “Our examination showed that the heating properties of these shredded currency briquettes are similar to brown coal so they are pretty useful for heating and resolve the problem to find fuel.”

    Vasta  |  Tsiteeri

26. Aleksander Laane: Ülekaalulistele ja suitsetajatele operatsioone ei tehta Delfi

    […] Eestis tekkis sarnane arutelu aastal 2008, kui tuntud neurokirurg doktor Andres Ellamaa julges öelda, et suitsetajate ja alkohoolikute ravi on teatud juhtudel mõttetu. Arsti ja patsiendi suhetest alanud jutt jõudis kiiresti õiguste ja ka kohustusteni. Patsiendi kohustusi teatavasti eriti meenutada ei taheta, küll aga arstide omi.

    Eest Päevalehe ajakirjaniku Kadri Ibruse küsimusele, milline on ideaalne patsient, vastas doktor Ellamaa nii: “Arukas, koostöövalmis. Õiguste ja kohustuste tasakaal on väga oluline. Kui lähete meie 11. korrusele verehaigete osakonda – seal on väga rasked haiged. Nende ravimine on meeletult kallis ja tohtrid on haruldaselt tublid. Ja siis seesama haige, kellel on sent surmale võlgu, võtab kätte oma tilgajala ja läheb suitsukambrisse suitsetama! No ütelge, miks on vaja sellist inimest ravida? Milleks ühiskond talub sellist ravi? Kui oled suitsetaja – lõpetame ära. Hommikul on need väga rasked haiged seal esimesed, krõbisevad ja suitsetavad palehigis. Üks päev avastasin, et suitsuruumil oli lõigatud lävi ära. Ei saa ratastooliga sisse! Ühiskonna taluvusel peavad olema piirid.“

    Vasta  |  Tsiteeri

27. Sõbrapäeva räigevõitu taak: piitsad, veri ja raiutud pead Forte

    Kui legendid kõrvale jätta, ulatub romantika ja 14. veebruari sidumise traditsioon vähemalt Inglise luuletaja ja „Canterbury lugude” autori Geoffrey Chaucerini (1340?-1400).

    Poeemis „Metslindude kokkutulek” (ingl Parliament of Fowls; 1382) andis Chaucer mõista, et püha Valentinuse mälestuspäeval valivad linnud endale elukaaslaseid.

    33 aastat hiljem kirjutas Orleansi hertsog teadaolevalt vanima säilinud valentinipäeva-kaardi.

    Inglaste kätte langenuna ja Londoni Towerisse vangistatuna kirjutas Charles 1415. aastal oma naisele Bonne d’Armagnacile riimis armastuskirja, mis kuulub praegu Londoni Briti raamatukogu käsikirjakogusse.

    Luuletuse kaks esimest rida prantsuse keeles on: „Je suis desja d’amour tanné. Ma tres doulce Valentinée.” („Olen juba armastusest haige, mu ülimalt õrn Valentine.”)

    Nende armastuslugu oli tormiline, ent õnnetu. Tõenäoliselt ei näinud Bonne d’Armagnac oma meest enam iial, kuna suri enne Charlesi naasmist Prantsusmaale 1440. aastal.

    Vasta  |  Tsiteeri

28. Nii armas, kuidas Salvey on räiguseid rõhutava pealkirjaga artiklist üles leidnud ja esile tõstnud kõige poeetilisemad-romantilisemad lõigud.

    Vasta  |  Tsiteeri

29. Forbes räägib, kuidas peaaegu poolt Ameerika elanikkonnast isiksusetüübi põhjal teist järku kodanikeks (kui üldse) peetakse.

    Introverts may make up nearly half the population, but Cain says they are second-class citizens.

    “A widely held, but rarely articulated, belief in our society is that the ideal self is bold, alpha, gregarious,” says Cain. “Introversion is viewed somewhere between disappointment and pathology.”

    In the last few decades, this “Extrovert Ideal” has transformed workplaces, says Cain. Independent, autonomous work that favored employee privacy was eroded and practically replaced by what she calls “The New Groupthink,” which “elevates teamwork above all else.” Children now learn in groups. Ideas are formed in brainstorming sessions. Talkers are considered smarter. Employees are hired for “people skills,” and offices are designed to be open and interactive.

    Yet, according to Cain, it’s only worked to damage innovation and productivity. Research shows that charismatic leaders earn bigger paychecks but do not have better corporate performance; that brainstorming results in lower quality ideas and the more vocally assertive extroverts are the most likely to be heard; that the amount of space allotted to each employee shrunk 60% since the 1970s; and that open office plans are associated with reduced concentration and productivity, impaired memory, higher turnover and increased illness.

    Vasta  |  Tsiteeri

30. Le Point räägib, et pärast esimeste HADOPI-kohtumenetluste alustamist Prantsusmaal on tundmatuks jääda soovivad aktivistid lekitanud inkrimineerivaid kirju. Kirjad rääkivat, et kopiraitistid tahavad piraate kohtus süüdistada salajase tõendusmaterjali abil.

    Quand les ayants droit s’en rendent compte, la colère gronde dans les rangs… Benoit Solignac Lecomte, de la Sacem, écrit un mail à Rose-Marie Hunault, directrice de la protection des droits au sein de la Hadopi. Le ton n’est pas amène : “Nous sommes opposés à une telle publication qui ne peut qu’affaiblir le rapport de monsieur David Znaty et les actions judiciaires initiées par la Hadopi, sans compter les réactions partisanes qu’elle ne va pas manquer de susciter, de nature à instiller le doute dans l’esprit des magistrats.” Le mail est intercepté par les Anonymous ainsi que toutes les réponses embarrassées des dirigeants de la Hadopi.

    Vasta  |  Tsiteeri

31. Eesti on vangide arvult Euroopa tipus Postimees

    Justiitsminister Kristen Michal ütles täna riigikogu eest toimunud arutelul, et Eesti vanglates viibis aastavahetuse seisuga 3399 inimest, mis paigutab Eesti Eurostati arvutuste kohaselt Euroopa tippu.

    Kui Eesti sooviks jõuda Euroopa keskmisele tasemele, peaks siin vangide arv vähenema kaks korda.

    Hiljem küsimustele vastates nentis Michal, et lähiaastatel ei jõua Eesti Euroopa keskmise taseme lähedale.

    «Seda kindlasti juba Eesti mineviku tõttu ja selle keskkonna tõttu, milles Eesti riik viibib,» sõnas Michal.

    Michal lisas julgustavalt, et Eesti on aga Euroopa keskmise poole teel.

    Küll aga tuleks ministri hinnangul otsida lahendusi, mis annavad võimaluse inimesi, kes muidu vanglas viibivad, kontrollida, et nad võiks väljas olla kas jalavõru või mingi muu vahendiga.

    «Tuletan meelde, et ühe vangi ülalpidamine kuus maksab ligi 1000 eurot,» sõnas Michal. «Seega ühiskonnale kuluka vanglasüsteemi kulude vähendamine, leides paremaid tulemusi tagavaid lahendusi, on üks eesmärk, mida peaksime otsuseid tehes silmas pidama.»

    Michal tõstis esile, et nii tulebki riigikogus arutusele seksuaalkurjategijate programm.

    Vasta  |  Tsiteeri

32. Algas arutelu internetivabaduse teeside üle Postimees

    E-valitsemise asjatundjad Linnar Viik, Daniel Vaarik, Sten Tamkivi ja Marten Kokk pakuvad välja teesid internetikasutajate põhiõiguste teemal ning soovivad käivitada vaba arutelu kodanikuühiskonnas.

    «Tegu on põhimõtetega, mida riigid ja kodanikud peaks alati järgima uute seaduste loomisel, välislepingute sõlmimisel, e-teenuseid luues ja internetti kasutades,» märgivad autorid.

    Teesid lähtuvad inimõiguste ja põhivabaduste üldistest põhimõtetest, mis peaksid olema kaitstud tänapäevases infoühiskonnas. Algatajad on uurinud ka varasemaid rahvusvahelisi internetiõiguste manifeste ja deklaratsioone.

    Käivitunud diskussioonis on oodatud osalema kõik inimesed, organisatsioonid, ettevõtted ja riigiasutused. Teesidega saab ka tutvuda ja kommentaare lisada Praxise blogis

    Järgnevalt on ära toodud 11 teesi.

    Vasta  |  Tsiteeri

33. Andra Reinomägi: nähtav kuristik rukkis Postimees

    Vaesusel on mitu nägu. Kõige enam torkavad silma kehvad olmetingimused ja toidunappus. Ka koolivahendite puudumine. Kuid vaesus ei tähenda üksnes raha ja asjade puudust. Vaesus on laiem nähtus, mis tähendab ka pingeid inimeste suhetes, ebakindlust tuleviku suhtes, riskikäitumist ja sõltuvusprobleeme ning raskematel juhtudel tõrjutust ja huvi kaotust oma olukorra parandamiseks.

    Üks intervjueeritud lastekaitsetöötaja mõtestas vaesuse olemust nii: «See on siiski igakülgne toimetulematus oma eluga. Ma ei tooks siin nii väga välja seda materiaalset plaani, kuigi see on väga tähtis. Aga see on selline jõuvarude vaesus, puudus. Et inimesed on kuidagi nii lootusetud ja väsinud ja vihased ja neil ei ole lihtsalt jõuvarusid.»
    Iga viies laps elab vaesuses

    Lasteombudsmanina koostas õiguskantsler statistika ja lastekaitsetöötajatega tehtud süvaintervjuude põhjal ülevaate laste vaesusest Eestis. Mis selgus?

    Peaaegu iga viies Eesti laps elab vaesuses. Seda näitavad statistikaameti andmed 2010. aasta kohta. Suhtelises vaesuses, mis iseloomustab isikute sissetulekute ebavõrdsust ühiskonnas, elas 19,5 protsenti lastest. Absoluutses vaesuses, mis tähistab ühiskonnas kokkulepitud elatusmiinimumi piirist allapoole jäänuid, elas 18,6 protsenti alla 18-aastastest lastest – üle 45 000 lapse. Kui absoluutses vaesus elavatele lastele lisada veel vaesusriskis olevad lapsed (7,4 protsenti lastest), võib öelda, et iga neljas Eesti laps elab vaesuses või vaesusriskis. See on üle 63 000 lapse!

    Eile tegi õiguskantsler avalikuks ülevaate laste vaesusest “Vaesus ja sellega seonduvad probleemid lastega peredes” : http://oiguskantsler.ee/et/valjaanded.

    Vasta  |  Tsiteeri

34. Prantsusmaal on mürgitamises süüdi mõistetud Monsanto, kelle toodetud taimekaitsemürgi sissehingamine olla Lyoni põllumehele põhjustanud mälukaotust, peavalusid ja kogelemist. Raporteerib Euronews:

    A court in the French city of Lyon has ruled US pesticides maker Monsanto was responsible for the poisoning of a farmer who had used one of their products on his crops. Paul Francois says he suffered neurological problems including memory loss, headaches and stammering after inhaling Monsanto’s Lasso weedkiller in 2004.

    Vasta  |  Tsiteeri

35. Time kirjutab teadlastest, kes on katkise südame ära lappinud. Infarkti tagajärgede ärastamiseks kasutati tüvirakke.

    Dr. Eduardo Marban, director of the Cedars Sinai Heart Institute, and his team report in the journal Lancet that 17 patients who received an injection of their own heart cells grown from their stem cells saw the scarring on their hearts shrivel by 50% over a year. Eight patients who received usual care had no change.

    The heart has a natural ability to fix minor defects by regenerating new muscle cells to replace dying ones. About 1% to 2% of heart cells die each year, and are replaced this way. This process can’t come close to regenerating the one-third of heart muscle that is typically affected by a heart attack, however, so Marban and his team decided to give the process a boost. The researchers extracted some of the naturally healing stem cells from the heart and nurtured them in a lab dish. The hope was to inject a large enough population of the cells back into the heart to trigger a broad-scale repair of the muscle after heart attack.

    “We were gratified to see that the scars shrank in patients who had gotten the cells,” Marban says. “Not only that, but these patients also had a big increase in living heart muscle. The regeneration of living tissue, or regrowth of lost tissue, which is what we were able to achieve, is encouraging.”

    Vasta  |  Tsiteeri

36. salvey ütles:

    Algas arutelu internetivabaduse teeside üle

    Arutaks alustuseks, miks on mõistlik või ebamõistlik ühineda ACTA-ga.
    Praegu kukub välja nii, et me lihtsalt ei usalda [valgesse rassi kuuluvate] mitteeestlaste mõistust ja huvi liberaaldemokraatlike väärtuste vastu. Ja tahame, et Eesti valitsus ütleks internetile, milline too olema peab. Õpetaks teisi põõsast, nagu siil Kalevipoega õpetas.

    Vasta  |  Tsiteeri

37. K_V ütles:

    Praegu kukub välja nii, et me lihtsalt ei usalda [valgesse rassi kuuluvate] mitteeestlaste mõistust ja huvi liberaaldemokraatlike väärtuste vastu. Ja tahame, et Eesti valitsus ütleks internetile, milline too olema peab. Õpetaks teisi põõsast, nagu siil Kalevipoega õpetas.

    Ei, ACTA vastased meeleavaldused toimusid ju ka teistes riikides nii et vastupidi, imelik oleks kui Eestis keegi huvi ei ilmutaks.
    Kodanike seismine oma huvide eest ja meeleolude väljendamine ongi normaalsed protsessid demokraatlikes maades. Harjumatu on see suurema osa elust NL-s elanuile. (Nagu ma arvan, meile võivad mõnevõrra arusaamatuks jääda ka need võimalikud osapoolte täpsemad majanduslikud huvid)

    Vasta  |  Tsiteeri

38. K_V ütles:

    Praegu kukub välja nii, et me lihtsalt ei usalda [valgesse rassi kuuluvate] mitteeestlaste mõistust ja huvi liberaaldemokraatlike väärtuste vastu.

    Aga peaks meil usalduseks mingi alus olema? Hetkel on ju selge, et üritus on eeskätt kavalate krutskitega sõnavabaduse piiramiseks ning autoriõigused ei puutu kuigipalju asjasse. Maailma esipiraat Hiina ju ei ühine ACTA,ga samamoodi nagu Lõuna Ameerika või siis Aafrika, moslemimaailm ja India.

    ACTAga liitujate kaart

    http://en.wikipedia.org/wiki/F....._(English).svg

    Vasta  |  Tsiteeri

39. Postimees vahendab Maksuametis töötavate majandussabotööride plaane massiliste tööseisakute korraldamiseks homsel ennelõunal, lõuna paiku, pärastlõunal ja õhtupoolikul.

    Maksu-ja tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde ennustab, et homme, mil algab tulude deklareerimine, on inimesed ametis pigem selle kui tööga.

    Küsimusele, millal võib olla tulude deklareerimise tippaeg, sõnas Udde, et homme kella üheksast kuni lõunani, sealt edasi kuni tööpäeva lõpuni ning siis alates umbes seitsmest, mil täidetakse ühisdeklaratsioone.

    Vasta  |  Tsiteeri

40. CNN vahendab teateid lokaalsest soojenemisest Fukushima lähistel.

    Hong Kong (CNN) — A faulty thermometer is likely to blame for rising temperatures inside a stricken nuclear reactor at the Fukushima-Daiichi plant, authorities said Monday, as Japan prepares to mark one year since a devastating earthquake and tsunami triggered a nuclear meltdown.

    The plant’s operators, Tokyo Electric Power Co. (TEPCO) said temperatures inside the Reactor Pressure Vessel of Unit 2 have been gradually increasing since February 2 and on Monday hit a high of 89.2 degrees Celsius.

    Vasta  |  Tsiteeri

41. Forbes uurib, kuidas andmed kinnitavad hüpoteesi, et mereröövlid päise päeva ajal Hollywoodi püksatuks võltsivad.

    If piracy is so rampant and bent on destroying the industry, why have we not seen significant impact on the industry itself? Looking at Hollywood specifically, over the last ten years, as online piracy has risen, you would imagine a stark decline in box office receipts as all these murderous pirates watch films online instead of shelling out $5-15 to see a movie in theaters. But here they are:

    2011 – $10.17B

    2010 – $10.56B

    2009 – $10.59B

    2008 – $9.60B

    2007 – $9.66B

    2006 – $9.21B

    2005 – $8.84B

    2004 – $9.38B

    2003 – $9.23B

    2002 – $9.14B

    2001 – $8.41B

    So what’s going on here?

    Vasta  |  Tsiteeri

42. salvey ütles:

    Kodanike seismine oma huvide eest ja meeleolude väljendamine ongi normaalsed protsessid demokraatlikes maades.

    Normihälbeid leiab ka demokraatlikes maades. Kes mida muidugi normiks peab.
    Minu meelest on demokraatia puhul ebanormaalne öelda, et jätame poliitika ja diplomaatia elukutseliste spetsialistide kindlatesse kätesse.
    Jäägu see seisukoht Vana-Kreeka idiootide mantlipärijatele.
    Demokraatia seisukohalt pole oluline, kui häid või halbu seadusi need spetsialistid teevad.
    Aga paanika ei ole ajuvabast usaldusest parem.
    Mismoodi intellektuaalne omand, privaatsus ja sõnavabadus kõik ühte internetti ära mahuvad, seda peaks maru rahulikult arutama.

    Vasta  |  Tsiteeri

43. Konspiraator ütles:

    Hetkel on ju selge,

    Hetkel on selge see, et ACTA-vastalisus põhineb tulevikuvisioonidel, mis realiseeruksid kas läbi toore jõu või äärmise rumaluse.
    Mõlemal juhul ei omaks ACTA ise enam mingit tähtsust.

    Vasta  |  Tsiteeri

44. K_V ütles:

    Hetkel on selge see, et ACTA-vastalisus põhineb tulevikuvisioonidel, mis realiseeruksid kas läbi toore jõu või äärmise rumaluse.

    Ega see toore jõu kasutamine nii lihtne pole. Step by step taktika töötab palju paremini. Keerame natukene kruvisid kinni, kui inimesed ära harjuvad, siis veel natukene jne….

    Tead seda lugu, et kui konn keeva vette visata, siis ta hüppab välja. Aga kui panna konn külma vette ja siis pott tulele, keeb krooksuja ära.

    Vasta  |  Tsiteeri

45. @K_V:

    Mismoodi intellektuaalne omand, privaatsus ja sõnavabadus kõik ühte internetti ära mahuvad, seda peaks maru rahulikult arutama.

    Teil on õigus! ACTAt ei ole meile põhimõtteliselt vaja. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon tuleks üle vaadata ja viia see kaasaegsete tehniliste vahenditega levitatavate teoste osas kooskõlla interneti võimalustega. https://www.riigiteataja.ee/akt/13101723

    Hetkel on selge see, et ACTA-vastalisus põhineb tulevikuvisioonidel, mis realiseeruksid kas läbi toore jõu või äärmise rumaluse.

    Väidetavalt on need ohud, millele tähelepanu juhitakse reaalsed! Indrek Seppo: ACTA, Ansip ja nööbid http://arvamus.postimees.ee/73.....ja-noobid/
    Indrek Seppo on Tartu Ülikooli majandusteooria doktorant, kes kirjutab doktoritööd intellektuaalomandiõigusest.

    ACTA sai tõsisemate tehnoloogiahuviliste jaoks kurikuulsaks juba 2008. aastal, kui välja hakkasid lekkima ACTA loomisel osalenud osapoolte soovid. Alates internetiliikluse filtreerimisest kuni plastiku müügipiiranguteni riikidele, kes sellest liiga palju cd-toorikuid võiksid vorpida.
    ……………………..
    ACTA vaheversioonidest käis läbi kõik, milles seda täna süüdistatakse ja rohkem veel. Alates teatud geneeriliste ravimite transiidikeelust kuni nõudeni rikkujatel internetiühendus välja lülitada. Just nende arutelude ajal tekkis meil arusaam ACTA loojate eesmärkidest ja vahenditest, mis paratamatult raske kaduma.

    Probleemid võivad tekkida ACTA sätete tõlgendamisel:

    Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/12863800
    Vastu võetud 22.05.1969

    Artikkel 32. Tõlgendamise lisavahendid
    Tõlgendamise lisavahendeid, sealhulgas lepingu ettevalmistusmaterjale ja lepingu sõlmimise asjaolusid, võib kasutada, et kinnitada artikli 31 kohaldamisest tulenevat tähendust või määrata kindlaks tähendus, mil tõlgendamine artikli 31 kohaselt:
    a) jätab tähenduse kahemõtteliseks või ebaselgeks või
    b) viib tulemusteni, mis on ilmselt absurdsed või ebamõistlikud.

    Vasta  |  Tsiteeri

46. Konspiraator ütles:

    Aga kui panna konn külma vette ja siis pott tulele, keeb krooksuja ära.

    Loodetavasti pole keegi veel kõige naha ja karvadega internetti roninud. Mina paneks sinna ainult selle, mille ärakeemist ma ei karda.

    Vasta  |  Tsiteeri

47. Oakrock:

    ACTA sai tõsisemate tehnoloogiahuviliste jaoks kurikuulsaks juba 2008. aastal

    Ja ikka veel pole kusagilt terves maailmas lekkinud ideed, kuidas kaasaegselt lahendada ACTA väljatöötamise põhjustanud probleeme?

    Vasta  |  Tsiteeri

48. Rein Raud: ACTA, XIX sajandi pohmelus Päevaleht

    ACTA on suurriikide katse pöörata tehnoloogia arengu tagajärjel käest läinud globaalne majandusmudel tagasi XIX sajandi koloniaalrežiimide loogika rööbastesse. Pikemas perspektiivis ei õnnestu see niikuinii. Info ülekülluse tingimustes on vältimatu, et autoriõiguse ja intellektuaalse omandi mõiste aja jooksul arenevad ning võtavad kultuurikeskkonnaga paremini ühte sobiva kuju. Aga et mitte lõpetada ülemäära kriitilisel noodil, teeksin asja üle otsustajatele ettepaneku küsida ACTA kohta mitte ainult kinnisvaraärimeeste, vaid ka autorite enda arvamust, näiteks konsulteerida loomeliitude juhatustega ja kultuurkapitali nõukoguga.

    Vasta  |  Tsiteeri

49. João Lopes Marques: päev, mil Hello Kitty Eestisse kolis Postimees

    Kui sulle miski ei meeldi, ära sellest parem üldse juttu teegi — muidu teed veel tasuta reklaami. Viimane on kuldne reegel, ma tean, kuid see Hello Kitty-maania lihtsalt ei mahu mulle pähe. Samm-sammult, päev-päevalt vallutab ta maailma.

    Möödunud nädalal jõudis mu kõrvu, et Taivani lennufirma EVA lasi käiku järjekordse Hello Kitty-teemalise lennuki. Ülimenuka, kusjuures. Sellest veelgi jahmatavam oli aga teade Eesti majandusuudistes:

    «Hispaania plastitootja Atienza & Climent Groupp, mis muu hulgas toodab Hello Kitty kaubamärki kandvaid mänguasju, toob oma tehase Tallinnasse. Firma, mis avab oma tehase järgmisel nädalal, on tootmisse investeeritud 10 miljonit eurot ja aastaga on kavas luua 50–60 töökohta.»

    Aga miks paganama pärast just Eestisse? Miks küll otsustas Hello Kitty emigreeruda Tallinnasse? Pressiteate kohaselt sellepärast, et tootmine Eestis annab umbes 30 protsenti kulude kokkuhoidu võrreldes Hispaaniaga. Pange tähele, et 10 miljonit pole teps mitte väike kapitalimahutus. Võid vaid ette kujutada, kui paljudest hellokittydest me päevas räägime? Või tunnis?

    Hirmpaljudest.

    Ma vist ei pea mainimagi, et uudis mind kergelt paanikaase ajas, kuni mu terve mõistus mind manitses: «No kuule, see ei saa ometi tõsi olla. Kas Tallinna tehas hakkab täie raha eest tõesti vaid Kitty-teemalisi lelusid, kleepse ja teisi vidinaid treima?»

    Ja kui tõesti nii? Hmm, võib-olla otsustati tehas usuleigesse Eestisse püsti panna just selleks, et siis siin Hello Kitty poleemikat tekitanud vibraatoreid toota?

    Ometi pole ma selles nii kindel. Peab olema ometigi teisigi põhjuseid, miks too uljas kassipojuke siiamaile kolida otsustas. Taoline megainvesteering võib viia selleni, et Eesti hakkab endale maailmas nime tegema kui Hello Kitty kodumaa.

    Vasta  |  Tsiteeri

50. K_V ütles:

    Ja ikka veel pole kusagilt terves maailmas lekkinud ideed, kuidas kaasaegselt lahendada ACTA väljatöötamise põhjustanud probleeme?

    No eks uus laps sünnib ikka läbi valu ja sünnituhude ilmale, mitte lihtsalt lekib.

    Vasta  |  Tsiteeri