skeptik.ee

Lugu ilmus esmalt Postimehe lisas AK 7. veebruaril, siin avaldatud kooskõlas toimetusega

Jama on oluline mõiste, mida postmodernse ideede võrdsustamise ja new-age‘liku sundrõõmsameelse võltssallivuse varjus ja poliitkorrektsuse toel vältima kiputakse.

Ometigi pole «jama» niisama sõna, mida viisakad inimesed oma jutus vältima peaks, vaid sisutihe kontsentraat iseloomustamaks asja, nähtust, tegevust, arvamust, uskumust, mis paremal juhul on meelelahutus, kuid pahatihti paraku hoopis uks meeletusse, mõttetusse kannatusse ja hukku.

Akadeemik Endel Lippmaa defineeris jama järgmiselt: «Kõik, mis on olulises vastuolus tuntud loodusseadustega, on kas ülisuure avastuse võimalus või vastasel korral tõesti jama. Keskteed ei ole.»

Loodusseadustega arvestamine on üksikisiku tasandil tihtipeale keeruline. Meile on koolis neid seadusi küll õpetatud, heal juhul oleme isegi katseid teinud või mingil muul moel neid omal nahal tunda saanud, aga aju on meil sedamoodi ehitatud, et eri teadmised istuvad eri kohtades ja juhtub, et need eri piirkonnad omavahel ei suhtle ja õpitud loodusseadused ei rakendu igapäevaelus. Seda nimetatakse kompartmentalisatsiooniks ja selle abil saab seletada, kuidas ühte inimesse mahuvad vastandlikud ja üksteist loogiliselt välistavad uskumused.

Mind ennast on alati pannud imestama, kuidas targad inimesed võivad mingil hetkel täielikku jama ajada. Näiteks võtab akadeemik pendli või nõiavitsa ja räägib innustunult selle võimest kasulik olla. Või arst, kelle teadmised keemiast, füsioloogiast ja farmakoloogiast peaksid olema tunduvalt üle keskmise, hakkab kuulutama homöopaatia võimest haigusi ravida. Või olukord igapäevaelust, kus loodusseadused kehtivad küll kõigile teistele, aga mitte mulle, elu kuningale, kuni end kummuli autoga kraavist leian. Seda muidugi heal juhul, sest kehvemate juhtumite kohta saame lehest kahetsusväärselt tihti lugeda. Mitte et ma ise sellest üldinimlikust kalduvusest vaba oleksin, aga iseenda uskumusi on väga tervislik aeg-ajalt julgelt proovile panna.

Kuidas saada teada, mis on jama? Akadeemiku definitsiooni kohaselt tuleb mingit väidet võrrelda loodusseadustega. Igapäevaste asjade puhul peaks neist enamikul juhtudel täiesti piisama, et teha mõistlikke järeldusi ja osa asju üsna suure usaldusvaruga jamaks liigitada. Näiteks peaaegu kõikides väljaannetes figureeriv astroloogia, mis lisaks niinimetatud kollasele meediale on tugevalt sisse imbunud ka niinimetatud kvaliteetlehtedesse. Ja majanduslanguse tingimustes antakse udumeistritele millegipärast hea meelega ruumi oma unenägusid uskumisväärse tõe pähe serveerida. Võib ju öelda, et kes neid ikka tõsiselt võtab, aga asi on tõsine – Eurobaromeetri andmete järgi peab Eestis astroloogiat teaduslikuks 54 protsenti vastanutest, mis on tunduvalt üle Euroopa keskmise (41 protsenti). Ometigi piisaks põhikooli- ja gümnaasiumiharidusest, et mõista astroloogia jamasust, kui viitsitaks või osataks oma teadmisi rakendada. Iseküsimus on muidugi see, et füüsika võis tunduda raske, igav, reaalse eluga mitte haakuv. Rääkimata siis veel matemaatikast, mida füüsika arvutustes vaja läheb.

Võib ju arvata, et las usuvad, kui tahavad, meil ju usuvabadus. Küsimus on mõtteviisis, mida astroloogiline mõtlemine endaga kaasas veab. Kus jama ees istub, seal pole mittejamal enam eriti kohta. Enamgi veel – osa astrolooge üritab kangesti jätta muljet, et nende tegevus on lausa teaduslik. Sellega kaunistatakse end loorberitega, mille kasvatamisel ise pole vaeva nähtud. Ja inimene, kel teadus aukartusvärinaid tekitab, saab taas kord petta valeprohvetitelt, kellele isegi niinimetatud kvaliteetväljaanded aupaklikult sõna annavad. Ja keegi autoriteetne inimene ei ütle ka, et astroloogia jama on. Mitte et autoriteete põhimõtteliselt alati tõsiselt peaks võtma, aga olukorras, kus autoriteetideks on astroloogid ja pendlikeerutajad, puudub hetkel tasakaalu pakkuv kõva sõna. Kus on meie Carl Sagan – keegi, kes tolle Ameerika astronoomi eeskujul võtaks paljastada mõttetuse ja ebateaduse ulatuslikkuse meie igapäevastes otsustes?

Keemiast mäletame Avogadro arvu. Või oleme vähemalt kuulnud. Veidi kaalutledes ja arvutades kümne astmetega, jõuaksime järeldusele, et üks homöopaatia postulaatidest – lahjendamine võimendab ravimit – on absurdne ehk vastuolus loodusseadustega ehk jama.

Ometigi leiame registreeritud tervishoiutöötajaid, kes end ka homöopaatideks nimetavad. Ja pange tähele – Eesti riik tunnustab ebateaduslikke homöopaate sellega, et Kutsekojas on võimalik oma usukuuluvus ametina registreerida. On see meie kohalike homöopaatide tunnustamist väärt leidlikkus ja pealehakkamine, meie riigi rumalusest tulenev lühinägelikkus, inimeste teadusliku kirjaoskuse lünklikkus või nende ohtlik kombinatsioon, aga pakkuda sektantlikule tervisekäsitlusele autasu riigi tunnustuse näol on skandaalne.

Seesama riik peab hiljem nende posijate tekitatu ära koristama ja võimaluse korral heastama. Traditsiooniliselt tugeva homöopaatiat toetava riigina tuntud Suurbritannia on võtnud suuna see irratsionaalne ebausk riikliku rahastamise alt välja jätta, sest viimasel ajal avaldatud põhjalikud uurimised homöopaatia mõju kohta tõestavad hüpoteesi, et homöopaatia on rituaalne platseebo.

Ei, homöopaatilised ravimid ei ole iseenesest ohtlikud, sest need koosnevad ju ainult veest või inertsest pulbrist. Ohtlik on see, kui tõsise haigusega inimene viivitab adekvaatse diagnoosi ja raviga või muudab homöopaadi soovituse kohaselt päris arsti määratud ravikuuri. Näiteks vähendab suhkruhaigusega lapsel eluks vajaliku manustatava insuliini kogust või jätab vähihaige ravimid võtmata, kuna homöopaadi meelest on need mürk – näited tegelikust elust Eestis.

Ajaleht elust enesest – Õhtuleht – edastas meile mõni päev tagasi teate, et majandussurutise ja tööta jäämise toel on järjekorrad kaardimooride (-taatide) ja tervendajate uste taga filmis «Keskea rõõmud» nähtud mastaapideni veninud. Selge see, et uppuja haarab ka õlekõrrest ja pimeduses kobaja reageerib iga valgusallika peale.

Telesaatest «Selgeltnägijate tuleproov» tuttav pendlimees Veeliks kostab: «See on kurb, et nii palju inimesi on hädas ja vajavad abi.» Kuldsed sõnad. Aga kurb on selle juures veel see, et seda abi otsitakse pendlimeeste (-naiste), kaardimooride (-taatide), ravitsejate ja muude selliste käest, kellel puudub kvalifikatsioon majanduskonsultatsioonide, tervishoiuteenuste, psühholoogilise nõu andmise osas ning kelle ainus oskus tundub olevat kaastundlikult ja veenvalt silma vaadata, sest olgem reaalsed – mis põhjusel peaks arvama, et pendel, mängukaart, kristallkuul, kätega vibutamine, trummipõrin teile olevikku seletab ja tuleviku osas õigeid juhiseid peaks vahendama.

Meie teadlased paistavad olevat viisakad inimesed, kui mõned vanema põlvkonna lobasuud välja arvata, ja nende suust ei kuule me avalikult kahjuks just sagedasti, et mingi asi on vastuolus loodusseadustega ehk jama. Sellest on kahju, sest kiires infotulvas pole paljudel tihti aega süveneda keerukana tunduvasse mõistujuttu kehtivatest loodusseadustest, mida vaevu mäletatakse ja kus peab ise jõudma järeldusele, kas mingi raviviis või väide on reaalsusega kooskõlas või mitte. Pigem lastakse meie kohalikel posijatel umbrohtu levitada, sest see pakub lohutust hallis argipäevas. Teadus, raibe, nõuab tõsist intellektuaalset pingutust ja enese alandamist selleni, et põhikooli füüsikaraamat taas kätte võtta. Posijad aga pakuvad oma sõnul uut eesrindlikku teadust, kus kvantfüüsika olla Newtoni kummutanud ja teised dimensioonid resoneerivad vaimselt ärganute vibratsioonidega. Ja kuidas peaks üks humanitaarkallakuga ajakirjanik suutma teri sõkaldest eraldada? Talle on vaja meediakangelast, kes ütleks kõva sõna, milles intriig. Teadlased on kahtlejateks õpetatud ja eriti hoolega tuleb kahelda iseenda tõekspidamistes, ja sedasi võibki jääda petlik mulje, et mida need teadlased üldse teavad.

Enesekindlus ja sõnamaagia on tänapäeva posijatel ja ussiõlimüüjatel kenasti selgeks õpitud. Kes valitseb sõnu, see valitseb meeli. Selles plaanis on sõnad «energia», «vibratsioon», «kvant», «Einstein», «teadvusetasand» päris poisikesed ja nende taha peitunud libateadjaid õpib suhteliselt kiiresti tuvastama. Paljudele on keerukam näha sõnade «alternatiivmeditsiin», «täiendmeditsiin», «integratiivne meditsiin» taha peitunud samu ussiõlimüüjaid. Nad on õppinud selgeks lahke naeratuse, meeldiva suhtlemise, mõni teab isegi p-value (tõenäosusväärtuse) maagilist väärtust. Lisaks toetab neid kultuuriline postmodernism, mis võrdsustab eri vaatesuunad ja taandab loodusteadused üheks võimaluseks paljude seas ja mille varjus nõutakse respekti, mida pole välja teenitud. Osa ootab paradigmavahetust, mis toimub hiljemalt aastal 2012, ja siis need teadusdogmaatikud alles näevad, kuidas selgeltnägijad ja leviteerijad maailma üle võtavad.

Arvata on, et seda teksti loevad mõistlikud inimesed, kes astroloogiast eriti ei pea, homöopaatiat ei usu ja minister Padari pendliseiklust piinlikuks vahejuhtumiks peavad, aga kui üle poole Eesti inimestest peab astroloogiat teaduslikuks ja 70 protsenti usub jumala või «mingisuguse vaimu» olemasolusse, on põld, kust jama juurida, suur. Kui populaarmeedia ekspluateerib selgeltnägijaid, astrolooge ja posijaid kasutades ja enese huvides inimeste loomulikku kalduvust maagiliselt mõelda, siis loodusteadusele toetuv maailmapilt on tõrjutud kurioosumiks imelike teadusuudiste veerus. Muidugi on palju teha koolisüsteemil, ja ausalt – religiooniõpetus algklassidest alates seda olukorda paremaks ei tee. Tunduvalt piinlikum on asjaolu, et täiskasvanud inimene ei tea, miks aastaajad või Kuu faasid vahelduvad, kui et ei teata, kas evangelist Johannest sümboliseerib kotkas või madu.

Samal teemal

Poolskeptiline propaganda on jama

Toomas Jürgenstein, Postimees AK, 28. veebruar

Ja selle eest jagatakse auhinnaraha.

Sihtasutus Archimedes kuulutas välja 2009. aasta teaduse populariseerimise auhinnakonkursi, mille tähtaeg on 9. märts.

Auhinna eesmärgiks on väärtustada teaduse populariseerimist, ergutada teadustegevust avalikkusele tutvustavaid tegevusi ning avaldada tunnusust sellesuunalise silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on:
• olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel ning laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel ja/või
• edukalt äratanud noortes huvi teaduse ja teadlase elukutse vastu.

Kandidaatideks võivad olla kõik Eestis teadust populariseerinud:
• tegevteadlased või teaduskollektiivid,
• trükiväljaannete esindajad,
• audio-visuaalse meedia ja elektrooniliste kanalite esindajad,
• innovatiivsete meetodite kasutajad,
• teised üksikisikud või kollektiivid.

Auhinnafond – 320 000 krooni

Konkursi tingimused ja nõuded esitatavatele dokumentidele on veebis aadressil www.archimedes.ee/teadpop

Konkursi tulemused kuulutatakse välja aprilli teisel poolel.
Konkurss toimub Haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Teaduste Akadeemia ning sihtasutuse Archimedes koostöös.

Lisainfo:
Margit Lehis, Sihtasutus Archimedes, 730 0335, margit.lehis–ät–archimedes.ee, www.archimedes.ee/teadpop

Kandideerima on oodatud

• tegevteadlased või teaduskollektiivid
• trükiväljaannete esindajad
• audio-visuaalse meedia ja elektrooniliste kanalite esindajad
• innovatiivsete meetodite kasutajad
• üksikisikud või kollektiivid, kes on tegelenud teaduse populariseerimisega

Konkureerida võivad

• ühekordsed tegevused ja tegevuste sarjad
• originaaltrükised
• artiklid või artiklite sarjad
• telesaated või -sarjad
• audio-visuaalsed sarjad ja materjalid

Auhinnale kandideerimiseks tuleb esitada järgmised materjalid

• tegevuse/toote/trükise vms ja selle mõju kirjeldus eesti keeles (kuni 2 A4 lk)
• lühike tegevuse ja selle mõju kirjeldus inglise keeles
• kandidaadi või kollektiivi juhi CV
• 2 allkirjastatud soovituskirja (á kuni 1 A4 lk)
• vajadusel lisamaterjalid (trükis, videomaterjal vms)
• elektrooniline osalusvorm

Kuhu esitada?

Paberkandjal nõutud dokumendid ning lisamaterjalid palume saata või toimetada aadressile:

Teaduse populariseerimise auhind
Sihtasutus Archimedes
Väike-Turu 8
Tartu 51013

Tallinnas võib materjalid toimetada Teaduste Akadeemiasse (Kohtu 6) Galina Varlamova nimele. Kui need viiakse sinna käsipostiga, saab materjalid jätta tema nimele valvelauda.

Soovi korral võib dokumendid, mis ei nõua allkirjastamist, saata elektrooniliselt aadressile teadpop@archimedes.ee

Soovitati mitte olla tagasihoidlik :-)

Olen siin-seal kommentaarides vihjanud, et Massimo Polidoro tuleb Eestisse. Paljudel on muidugi õigustatud küsimus, et kes see Massimo Polidoro on ja miks tema tulemist tervitada võiks.

Eesti raamatulugejale on ehk tuttav tema kirjutatud raamat Viimne seanss kuulsa mustkunstniku Harry Houdini ja kuulsa kirjaniku Arthur Conan Doyle’i kummalisest sõprusest.

Raamat raamatuks, seda tasub ikka lugeda, aga eelkõige on Massimo Polidoro igasuguste paranormaalsete nähtuste, selgeltnägijate ja muude salapäraste asjade uurija. Oma uurijakooli läbis Massimo kuulsa mustkunstniku ja samuti paranormaalsete nähtuste uurija James Randi käe all. Hiljem lõpetas ta Padua ülikooli psühholoogia erialal ja asutas Itaalia paranormaalsete nähtuste uurimise komitee (CICAP).

Viimase 20 aasta jooksul on Massimo Polidoro uurinud kümneid väidetavalt paranormaalseid juhtumeid, külastanud tondilosse ja kummitavaid surnuaedu, kõndinud kuumadel sütel, püüdnud poltergeiste, rajanud viljaringe… Veel on ta uurinud hulganisti nn selgeltnägijaid, meediume, ravitsejaid, lauakummutajaid, prohveteid ja muid. Kuigi nende uuringute põhjal pole ükski paranormaalne nähtus ega võime kinnitust leidnud, räägivad need juhtumid huvitava loo inimese tahtest uskuda ja võimest iseennast petta.

Eestis on Massimo Polidorol kavas kaks esinemist:
* Reede 15. mai 2009 kell 15:00 Tallinna Ülikoolis
* Laupäev 16. mai 2009 kell 14:00 Tartus Ahhaas (koht täpsustamisel)
Etendused on inglise keeles ja TASUTA.

Külaskäik Eestisse on osa Massimo Polidoro Põhja-Euroopa tuurist. Tallinnasse jõuab ta Stockholmist ja siit edasi rändab ta Helsingisse.

Esinemiste sisust saab ka varsti mõned vihjed anda. Igatahes tasub juba praegu vihjata, et ta valdab mitmesuguseid mustkunsti tehnikaid ja ei jäta neid kasutamata.

Massimo Polidoro on tõeline jäljekütt ja kui sa pole just nende seast, kes nutma hakkavad, kui öeldakse, et jõuluvana pole olemas, on sul tema lõbusatest ja harivatest lugudest palju õppida. Samas fakt, et Massimo Polidorol ja CICAPil on nii palju tegemist, tähendab vaid seda, et kergeusklikkus on laialdasemalt levinud kui iial varem.
Umberto Eco, kirjanik, Bologna ülikooli semiootikaprofessor

Minister Padari umbluu-usk, mida “geobioloog” Rein Weber talle ajakirjanike vahendusel edukalt müümas käis, tõstis taaskord üles teema väidetavatest maasisestest kiirgustest ja veesoontest, mis meie tervist ohustavad ja mida nõiavitsaga mõõta õnnestub. Siia haagib külgepidi pildamine laiemalt, otsapidi ka päästeameti Sniffex ja igatepidi meie avalikus ruumis toimuv umbrohu vohamine, mis omakorda otsapidi jällegi hariduse teema on.

Kergeusklikkus tundub olevat uus riigiusk ja lihtsameelsus on tema prohvet, skeptikud selle loomupärased vastalised:

[...] Ma olen alati ironiseerinud pigem nende skeptikutega”, ütleb minister Padar.

Annan allpool taasilmutatava teksti lahkamisteatri käsutusse, kus iga skeptiliselt kommenteerija võib igat lauset, lõiku ja mõtet tükkideks võtta ning esitada asjaolud selliselt nagu need tänapäevaste parimate teadmiste kohaselt teada on. Panen kommentaarid siia peateksti artikli lõikude vahele ja loodetavasti saab sellest üks näidise moodi asi, kuidas umbluu-teksti lahata. Pööripäeva-, jõulu-, nääri-, aastavahetusesöömade vahepeale võiks üks selline intellektuaalne harjutus täitsa omal kohal olla.

Head isu!

Härra Hartmanniga on ohtlik magada

Autor: Linda Raska. Ilmunud ajakirjas TervisPluss november 2006

Kes on see salapärane härra Hartmann, kes otseselt tervist ja elurõõmu ohustab? Tihti peidab ta end meie voodis.

Juba eelmise sajandi algul panid arstid, eriti onkoloogid tähele, et ühe ja sama koha peal haigestusid inimesed järjest ja sageli ka surid vähki. Midagi pidi sel kohal viga olema. Kuulus saksa onkoloog Ernst Hartmann uuris ulatuslikult seda fenomeni ja 1952. aastal märkis maha omanimelise võrgustiku. See on üks paljudest geomagnetilistest võrkudest, mis mõjutavad meie elukeskkonda. Geopatogeensetest tsoonidest ehk aladest, mis kiirgavad maakiirgusenergiat, kahjustades organismi talitlust, räägib arhitekt ja geobioloog Rein Weber.

Sensitiividega pole siin pistmist, neid nähtamatuid kiirgusvälju on põhiliselt uurinud just arstid-onkoloogid, kelle nimesid tuntud võrgustikud ka kannavad. Hartmanni võrgustik on kõige väiksem ja selle kiirgusseinte ristumised on igal juhul meie magamistoas olemas. Põhja-lõuna- ja ida-läänesuunaliselt moodustab see ristkülikukujulise nähtamatu maapinnast väljuva võrgustiku. Kiirgusseinte paksus on 21-60 sentimeetrit, kuid on teada kohti, kus esineb isegi 1,5meetriseid seinu. Tavaline seinte vahe põhja-lõuna suunas on kahe meetri ringis ja ida-lääne suunas ligikaudu 2,5 meetrit. On tähele pandud, et Hartmanni võrk on muutuva suurusega ja mõjutatav, olles tihedalt seotud päikese aktiivsusega. Magnettormide ajal võivad seinad laieneda sedavõrd, et seintevahelist ruumi peaaegu polegi, kuid see kestab ainult ajutiselt – paar-kolm päeva. Maakoorest paari kilomeetri kõrgusel hakkab Hartmanni võrk hajuma.

Millest geomagnetilised kiirgusseinad tekivad?

Ilmselt maa ja tema üsas oleva “poja” eri pöörlemiskiirgustest. Nimelt on teada, et maa sisemuses asuv metalltuum, mis ujub maakoorealuses hõõguvas plasmas, on ligikaudu sama suur kui Marss ja pöörleb Maast erineva kiirusega ümber oma kesktelje, tekitades elektrigeneraatori efekti. Hartmanni võrgustiku kiirgusseinte ristumiskohad on erinevalt polariseeritud ning ka nende kiirgusväljade intensiivsus on erineva võimsusega. Kui üks ristumiskoht on pluss-, siis teine miinuslaenguga. Arstide tähelepanekutest on teada, et plusspolaarsusega rist soodustab kõikvõimalike põletike teket, miinus aga kasvajate ja reuma arengut. Seetõttu ongi need kiirgusväljad väga ohtlikud. Kantserogeenseteks punktideks nimetatud Hartmanni võrgustiku ristid iseenesest ei põhjusta midagi, vaid muudavad organismi haigustele vastuvõtlikumaks.

Hartmann manipuleerib

Hartmanni võrk on muutuva suurusega, ebapüsiv ja mõjutatav. Mõõtude järgi võiksime ju oma voodikoha ilusasti võrgu keskele ära mahutada, kuid igasugune peen koduelektroonika nagu tõmbaks teda enda poole, meie endi bioväli samuti. Vastsed inglise biofüüsikute tehtud uuringud tõid esile huvitava asjaolu, nimelt inimtühjal saarel samahästi kui puudus Hartmanni võrgu mõju. Kui aga saarele toodi elektrivarustus, oli Hartmann kohe kohal. Tähendab, meie elukeskkonna ülim elektriseeritus on üks Hartmanni võrgustiku võimendajaid.

Moodne koduelektroonika kardab Hartmanni ristide mõju võib-olla rohkemgi kui inimene. Arvutid ja televiisorid peavad vastu kuid, inimene aastaid.

Iga inimene on võimeline töötama Hartmanni võrgustiku määramiseks mõeldud nibuantenniga.

Tants ümber voodi

Meie kehas on olemas kaitsesüsteemid. Kõnnime päevas mitu korda üle “surmapunktide” ja meil pole häda midagi, kulutame enda kaitseks vaid energiat. Magama minnes jääb keha kaitsesüsteemidest tööle kõigest 22 protsenti. Oleme nagu kinni seotud, täiesti abitud. 99 protsenti inimestest paneb oma magamistoa ja voodi äärmiselt negatiivsele kohale. See algab juba projekteerimisest, linnaplaneeringust. Tallinnaga polegi veel nii hull, linn asub pae peal ning paekivi on inimsõbralik ehitusmaterjal. Suurem osa tihedalt asustatud paikadest maailmas asuvad aga väga inimvaenulikel aladel.

Millest siis tuleb, et üks inimene haigestub vähki? N-ö vähiinformatsioon on meil kõigil sünnist saadik sees. Mõni inimene on hästi korralik: ei suitseta ega joo, elab tervislikult ja ometi haigestub, samal ajal kui teine teeb kõik maailma patud ja elab õnnelikult üle saja aasta. Kus on siin õiglus? Aga üks magas n-ö orgi otsas, teine neutraalses tsoonis. Prantsuse onkoloogide statistikast tuleb välja, et Hartmanni ristil magades peab suhteliselt terve inimene vastu kolm aastat, neljandal aastal tuleb võib-olla juba operatsioon. Oleneb ka, millisele kehatsoonile ristikoht satub – sellele piirkonnale ta ka mõjub.

Lisaks onkoloogidele hakkasid Hartmanni risti mõju vastu huvi tundma ka teised eriarstid. Tuli välja, et nendes tsoonides langeb naiste viljakus üle 50 protsenti, meestel tekivad potentsihäired, lastel öine voodimärgamine. Samuti pannakse beebide äkksurm ristide mõju süüks. Ka südame-veresoonkonnahaigused teravnevad kiirgusseinte ristumistel. Uuriti ka noorte enesetappe ja tuli välja, et üldiselt magasid need noored väga halbadel kohtadel.

Majatohter aitab

Peale Hartmanni võrgustiku peidab maapõu endas muudki, kokku üle kümne tuntud kiirgusvälja. Kui need peaksid sattuma Hartmanni ristide alla, halvendavad nad olukorda kümneid kordi. Võiks öelda, et sel juhul muutuvad kantserogeensed punktid juba eluohtlikeks surmapunktideks. Meid mõjutavad maa-alused voolavad veed (nn veesooned), seiskunud ja roiskunud veebasseinid, kuivad koopad, radioaktiivne gaas radoon jm. Geobioloogi ülesanne ongi kõigi nende nähtuste analüüs. Ta peab leidma üles nende asukohad, määrama nende olemuse ja lõpuks leidma “ravimid” ehk kaitseabinõud nende harmoniseerimiseks. Peale Hartmanni määramise nibuantenni kasutatakse ka pendlit. Geobioloog on tõeline majatohter.

Hartmanni võrgustiku ristide neutraliseerimiseks sobib suurepäraselt nn jute- ehk džuutvaip, mis on valmistatud India puuvillast. Mida paksem jutevaip, seda parema kaitse ta annab. Parim on viltalusega vaip, mille võiks paigutada näiteks voodimadratsi alla, et me härra Hartmanniga enam ühes voodis magama ei peaks.

Vaata lisaks www.klubi.energo.ee

Kirjutasin Meego Remmeli loengumaterjali asjus Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorile Anneli Kannusele. All on minu kiri ja rektori vastus.

adressaatidele: annelikannus@nooruse.ee
kuupäev: 3 detsember 2008 9:49
teema: eetika loengu eetikast

Tere, lugupeetud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus,

kirjutan Teile põhikirja järgi avalikes huvides tegutseva mittetulundusühingu Eesti Skeptik nimel ja seoses teatavaks saanud asjaoluga, et Teie poolt juhitavas koolis toimub loengusari B405 Eetika, mida loeb Meego Remmel ja kus seksuaalsust käsitlevas loengus levitatakse vananenud ja eelarvamuslikke arusaamu homoseksuaalsuse olemusest.

Nimelt väidab Meego Remmel, et Loe edasi »

Meego Remmel, MA praktilises teoloogias, M.Div. kristlikus eetikas, kristliku eetika doktorant ja Tartu Salemi Baptistikoguduse pastor, Eesti Bioeetika Nõukogu liige, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu (EEKBKL) president õpetab bioanalüütiku üliõpilastele eetikat Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Tundmatuks jääda sooviv üliõpilane kirjutas skeptik.ee-le, et tal on “vastuolud erinevate õpitud teadmiste vahel”. Ühelt poolt jutustab Meego Remmel eetika loengus, et homod-lesbid ei sünni, vaid pigem kujunevad selleks; Loe edasi »

Hariduse küsimused pakuvad skeptik.ee-le ikka huvi ja on tore, kui sellealaseid teateid saadetakse. Mitu korda oleme siin arutanud teemal, et kas Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis sobib homöopaatiat, refleksoloogiat ja muud eelteaduslikku meditsiinialast juttu kriitikavabalt rääkida. Minuarust ei sobi.

Allolevast kirjast selgub, et umbluujutu patust pole puhas ka Tartu Tervishoiu Kõrgkool, sedapuhku siis homoseksuaalsuse teemal, mille puhul näikse vähemalt ühe õppejõu poolt edastatavat aegunud ning üleolevalt päheistuvat käsitlust.

Loe edasi »

Igava ja tuimalt kirjeldava pealkirja taga on üks episood elust, mis pole küll veel päris lõpuni jõudnud, aga vahepeal peab hinge tõmbama, järgi mõtlema ja edasist tegevust planeerima ning targematelt nõu küsima.

Head lugemist! Konstruktiivne kriitika ja nõuanded teretulnud.

9. oktoober
Tere, lugupeetud Ulvi Kõrgemaa,
kas oleks võimalik saada lisateavet/lisamaterjale selle kohta, mida sisaldavad järgnevad kaks täiendkursust:

Aroomiteraapia, aroomimassaaž
40 tundi
Eesmärk: anda teadmisi aroomiteraapiast ja aroomimassaažist, aroomiõlidest ja nende kasutamisvõimalustest
Sihtgrupp: kõik, kes on huvitatud aroomiteraapiast ja aroomimassaažist
Kursuse juhtivõppejõud: Ülle Liivamägi
Põhiteemad:
Õlide keemiline koostis
Aroomiteraapias kasutatavate ainete mõju inimesele
Erinevate lillevete kasutamine
Naiste hormonaalsüsteemi toetamine aroomiteraapia vahenditega
Aroomimassaaž

Toimumise aeg: 24.11-28.11. 2008
Toimumise koht: Kännu 67 Tallinn
Kursuse hind: 3700.-

Loe edasi »

Skeptik.ee regulaarne lugeja vast teab, et Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, kus koolitatakse meditsiiniõdesid, ämmaemandaid ja teisi olulisi spetsialiste, on andnud kõnepuldi ka posimise, nõiduse, pseudoteaduse, nurgaarstluse kuulutamiseks.

Nimelt võimaldab see kool mitmete pseudoteaduste eestkõnelejal ja sünnitusgurul Ülle Liivamägil korraldada täiendkoolitusi homöopaatia, aroomiteraapia, refleksoloogia ja muude libaravivõtete teemadel. 2008. aasta õppeplaanis on vähemalt kaks sellist kursust, mis muidu juba mitmeid aastaid on programmis olnud:

• 24.-28. novembril saab huviline 3700 krooni eest end 40 tunni jagu Ülle Liivamägi juhendamisel harida teemal Aroomiteraapia, aroomimassaaž. Põhiteemad: Õlide keemiline koostis, aroomiteraapias kasutatavate ainete mõju inimesele, erinevate lillevete kasutamine, naiste hormonaalsüsteemi toetamine aroomiteraapia vahenditega.
• 01.-05. detsembril 3500 krooni eest Liikumine ja rüht, juhtiv õppejõud Ülle Liivamägi, eesmärk: anda teadmisi ergonoomikast tervishoius; sihtgrupp: õed, ämmaemandad; põhiteemad: ergonoomika alused, lõõgastav massaaž, stressivaba võimlemine, refleksoloogia, täiendmeditsiin (homöopaatia), aroomiteraapia, suhtlemispsühholoogia.

Puhtast uudishimust kirjutasin Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile sellise kirja:

Tere, lugupeetud Ulvi Kõrgemaa,
kas oleks võimalik saada lisateavet/lisamaterjale selle kohta, mida sisaldavad järgnevad kaks täiendkursust:

Aroomiteraapia, aroomimassaaž
40 tundi
Eesmärk: anda teadmisi aroomiteraapiast ja aroomimassaažist,
aroomiõlidest ja nende kasutamisvõimalustest
Sihtgrupp: kõik, kes on huvitatud aroomiteraapiast ja aroomimassaažist
Kursuse juhtivõppejõud: Ülle Liivamägi
Põhiteemad: Õlide keemiline koostis
Aroomiteraapias kasutatavate ainete mõju inimesele
Erinevate lillevete kasutamine
Naiste hormonaalsüsteemi toetamine aroomiteraapia vahenditega
Aroomimassaaž

Toimumise aeg: 24.11-28.11. 2008
Toimumise koht: Kännu 67 Tallinn
Kursuse hind: 3700.-

———————————————-

Liikumine ja rüht
40 tundi
Eesmärk: anda teadmisi ergonoomikast tervishoius
Sihtgrupp: õed, ämmaemandad
Kursuse juhtivõppejõud: Ülle Liivamägi

Põhiteemad:
Ergonoomika alused
Lõõgastav massaaž
Stressivaba võimlemine
Refleksoloogia
Täiendmeditsiin (homöopaatia)
Aroomiteraapia
Suhtlemispsühholoogia

Toimumise aeg: 01.12-05.12.2008
Toimumise koht: Kännu 67 Tallinn
Kursuse hind: 3500.-

———————————————-

Lugupidamisega,
Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
www.skeptik.ee
tel 508 9328

Ulvi Kõrgemaa on kooli õppeprorektor, ta saatis küsimuse edasi täiskasvanute koolituse koordinaatorile Zelda Fainile, kes vastas mulle järgnevalt:

Tere!

Vastuseks Teie kirjale 09.10.2008.
Meie koolis korraldatav kursus Aroomiteraapia ja aroomimassaa ning kursus Liikumine ja rüht on mõeldud kõigile asjast huvitatuile. Need kursused annavad üldisi teadmisi inimese silmaringi laiendamiseks. Kursuse juhtiv õppejõud pr. Ülle Liivamägi on oma ala spetsialist ja omab vastavat haridust. Ülle Liivamägi on kutsekoja liige.

Lisamaterjale jagab kursuse õppejõud ainult kursusel osalejatele.

Tervitustega
Zelda Fain
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Täiskasvanute koolituse koordinaator
6 711 707
5096569

Vastus tundub korrektne, kuid omas peas vilksatavad mul igasugused küsimused, mida ma pole veel koolile saatmiseks vormistanud ja kui kellelgi on head nõu anda, kuidas ma võiks edasi käituda, palun andke kommentaarides teada.

Minu küsimused:

• Kas koolil peaks õpetatava kohta mingi õppeplaan või ainekava või midagi sellist olema, mis õpetatava sisu veidi pikemalt lahti seletaks kui kursuse kuulutus? Kool peaks ju millegi põhjal otsustama, millist kursust lisada oma õppekavva ja millist mitte.
• Kui on, siis kas see on avalik dokument, mille teabenõudega kätte võiks saada?
• Kas koolil on olemas tõendid juhtiva õppejõu Ülle Liivamägi hariduse kohta?
• Kui on, siis kas teabenõude käigus saaks neid näha?
• Kui selgub, et need spetsialistiks olemist tõendavad tunnistused on pärit akrediteerimata õppeasutustelt ja akrediteerimata õppekavade järgi õpitud ainetes, siis mida kool riigiasutusena sellest järeldada võiks?
• Kas ja kes teostab järelvalvet täiendkoolituste sisu üle ja kas on olemas mehhanism, mille abil saab kursuse sisu kohta põhjendatud kahtlusi esitada?
• Ja üldse, kas ja kuidas on võimalik olla spetsialist homöopaatias, aroomiteraapias, refleksoloogias?

Mis Kutsekotta puutub, siis see on minumeelest Eesti riigi ja seda esindavate ametnike kahetsusväärne eksimus, et lubati registreerida sellised ebateadustel põhinevad ametid nagu homöopaat, refleksoloog, aroomterapeut.

Kas on kellelgi ideid, kuidas aidata riigil seda eksimust heastada? Nagu näha, on see Kutsekojas registreeritud kutse andnud osadele juurde tunnet, nagu oleksidki homöopaatia, refleksoloogia, aroomiteraapia sellised legitiimsed ja usaldusväärsed tegevused, kuna nende posimist toetab riiklik struktuur. Ja see pole üldse naljakas.

Ahjaa, kui te veel lugenud pole, siis Eesti Ekspressis on pikem intervjuu Ülle Liivamägiga:
Sünnitusguru õpetab: “Sööge platsentat nagu jäätist!”
Ja tee videolõikude juurde samal teemal:
VIDEOLÕIK: Kuidas maitseb platsenta?

Tühja sest platsentast – söögu, kui soovib, see on vaid üks pisike osa sektantlikust maailmakäsitlusest ja oma erilisust ning väljavalitust kinnitavatest rituaalidest, kuid olulisem on minumeelest hoopis muu. See, kuidas Ülle Liivamägi indoktrinatsioon samm-sammult toimib, on õpikunäide vastavast metoodikast. Sellisel moel saab muidu mõistlikest inimestest kujundada ajupestud jüngrid.

Postimehe võrguväljaandes ilmus pikem positiivne kirjutus Waldorf-koolidest:
Pedagoogid: õnnelikud ja haritud – alternatiivkoolidest Eestis

Muu hulgas kirjutatakse Tartu Ülikooli professori Tiina Kirsi jt poolt toimetatud artiklis:

Waldorf-pedagoogikat ning teisigi alternatiivpedagoogikaid on Eestis Kirsi kuuldes sageli kritiseeritud: ühelt poolt veidrate, perifeersete ning esoteerilistena, teisalt mittetoimivate ehk ebaefektiivsetena edukuse saavutamisel. Alternatiivkoolid on väidetavasti neile, kes tavakoolis hakkama ei saa, või kellega tavakoolis hakkama ei saada. Elektroonilised foorumid nagu skeptik.ee võimendavad neid eelarvamusi, olgugi, et ei ole kusagilt näha, et on tutvutud alternatiivkoolide õhustiku ja õppekavadega. Vastupidi, empiirilisi kogemusi tõrjutakse ning kahtlustatakse, et alternatiivharidus on ohtlik sektantlus. Kirsi kogemus Torontos ja mujal on, et sellised suhtumised on lühinägelikud ja põhjendamatud.

Teema igati huvitav ja intrigeeriv ning kirjutasin sinna pikema kommentaari, mis teiste kommenteerijate poolt ka mõningast vastukaja pälvis. Oma imestuseks aga leidsin, et mu kommentaar oli mõne aja möödudes ära kustutatud.

Postimehe kodulehelt loen kommenteerimise kohta järgmist:

OÜ Postimees Online ei vastuta oma koduleheküljel lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada. Nimetatud vajadus võib tekkida kui kommentaarides sisalduv on EV seadustele mittevastav, rikub kolmandate isikute õigusi või ei ühti üldtunnustatud moraalinormidega nii sisult kui keelekasutuselt.

Hoolimata nimetatud kustutamise õigusest kuulub kommentaari autorile selles sisalduvate väidete tõestamise kohustus vastavalt vajaduse tekkimisele. OÜ Postimees Online loeb võlaõigusseaduse tähenduses avaldajaks kommentaari autorit.

Postimees Online’il on õigus veebikeskonnas www.postimees.ee, www.tarbija24.ee ja www.elu24.ee avaldatud artiklite, fotode, videote, blogide ning foorumite juurest kõrvaldada kommentaare, mis …

* ei vasta headele tavadele,
* ei vasta teemale,
* autoriks on märgitud teise inimese täisnimi,
* sisaldavad ebatsensuurseid väljendeid,
* sisaldavad reklaamlinke ja -tekste,
* võib mõjuda kellelegi solvavalt,
* õhutab kuidagi vaenu või kutsub üles ebaseaduslikule tegevusele,
* on tõenäoliselt kirjutatud kellegi teise nime alt.

Kas oskab keegi öelda, millise reegli vastu ma alljärgneva kommentaariga eksinud olen, et peeti vajalikuks see sootuks kustutada? Kas oleks mõtet kellegi käest midagi uurida ja järele pärida?

“Alternatiivkool” kõlab veidi nagu “alternatiivmeditsiin” – mõlemad lubavad suure suuga erilist individuaalset lähenemist, mis arvestab just konkreetse erilise ja ainulaadse inimesega. Kellele selline asi ei meeldiks, kui kõditatakse erilisena olemise vajadust.

Praktikas näeb see paraku tihtipeale välja sedasi, et tõenduspõhise tegevuse asemel saab inimesele osaks pseudoteaduslik ja sektantlik osadus, kus isiksus allutatakse ajupesule ja ta pannakse samm-sammult uskuma mida eriskummalisemaid asju. Meditsiini vallas näiteks mingeid tsakraid ja energiavoogusid ning seda, et veel on mingi imepärane mälu, mis seal kunagi olnud ravimolekuli mäletab (homöopaatia); W-koolides astroloogiat, haldjaid, Atlantise müüte ja muud Rudolf Steineri unenägusid.

Rääkimata veel sellest, et W-koolid ja libameditsiin on Steineri kaudu otse seotud. Nn antroposoofiline meditsiin kasutab teaduslikus mõttes täielikult läbi kukkunud homöopaatiat ja eitatakse vaktsineerimise tõhusust ning soovitatakse lapsevanematel sellest oma laste puhul hoiduda. Selle tegevuse tulemuseks on USA-s, Rootsis, Hollandis, Šveitsis, Austrias, Saksamaal aegajalt puhkevad vaktsiinennetatavate haiguste puhangud.

Haiguste vaktsiinidega ennetamine pidavat Steineri ebatervete mõttemõlgutuste järgi sekkuma lapse karmasse ja see pole ju ometigi soovitatav tema eelmisi ja järgnevaid elusid silmas pidades.

Üldiselt jättis artikkel tavapärase promoartikli mulje, milles välditakse vastamist peamistele kriitilistele märkustele (Steineri usukultus) ja kus iga hinna eest püütakse jätta muljet, et kõik on parimas korras ja tunduvalt parem kui “tavakoolides”. Võibolla tõesti, kuid särasilmsete lapsevanemate tunnistused ei kvalifitseeru kuigi usaldusväärseteks, kuna nende emotsionaalne investeering moonutab tajuprotsesse ja summutab kriitika.

Mõte iseenesest on mu meelest hea – pakkuda eri vajaduste ja ootustega lastele ja lapsevanematele valikuvõimalust, kuid seda vajadust ei tohiks ära kasutada oma religioossete veendumuste levitamiseks.

Aga ilmselt on kogu see värk postmedernistliku epistemoloogilise relativismi üks tänapäevastest vormidest :-)

See “võib mõjuda kellelegi solvavalt” on muidugi selline punkt, mille alusel võiks kõik kommentaarid kohe kustutada ja kommentaariumi igaveseks kinni panna.

Alapealkiri: vaktsineerimisvastaste järjekordne töövõit.

7.-29. juunil toimuvad Austrias ja Šveitsis jalgpalli Euroopa meistrivõistlused. Tervishoiuametnikud aga soovitavad tungivalt end leetrite vastu vaktsineerida, kui sinnakanti sõitmine plaanis.

WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) Euroopa osakond annab teada, et Loe edasi »

Kalifornia terviseametnikud sulgesid õpilaste seas leviva läkaköha-puhangu tõttu ajutiselt East Bay Waldorf-kooli. Haigus diagnoositi 16 lapsel, neist pooled lasteaialapsed. On tõenäoline, et tegelikult oli haigeid rohkemgi.

Peale taasavamist lubatakse kooli need lapsed, kelle vanemad suudavad tõestada, et lapsed on läbinud antibiootikumikuuri. Need lapsed, kelle vanemad keelduvad lapse antibiootikumikuurist, saavad kooli tagasi peale 21 päeva möödumist.

Läkaköha võib inimest vaevata kuid ja võib laste puhul olla isegi surmav. Selle kooli õpilastest on läkaköha vastu vaktsineeritud alla poole, samas on kogu osariigi vaktsineeritus 98%.

Waldorf-koolid on Loe edasi »

Eesti Päevalehe artiklis vastab Maria Madise:

Kuigi avalikkusele võib Miikaeli Ühendus seostuda katoliku kirikuga seotud ühendusena, ei ole Madise kinnitusel EKI katoliiklik ega muul moel konfessionaalselt määratletud organisatsioon ja sidemed usuorganisatsioonidega puuduvad.

Infoportaal katoliku.ee arvab teisiti ja märgib abort.ee kenasti Eestis tegutsevate või kontakti (kas või eraisikute kaudu, st. ka, et ei ole ametlikult esindatud) omavate ordude, kongregatsioonide ja muude kiriklike asutuste nimekirjas ära.
Vt: http://katoliku.ee/index.php?option=com_weblinks&catid=87&Itemid=99

Juhuks, kui nimekiri ümber tehakse, on mul tehtud screenshot

abort.ee vastutav isik Maria Joanna Madise on välja pannud ka oma kirjavahetuse EPL ajakirjaniku Kadri Ibrusega. Mõned tsitaadid:
Loe edasi »

Eesti Päevalehes on nüüd ka pikem lugu – Ministeeriumi rahastamisel tehti abordivastane portaal.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles teatas:

Kahjuks ei ole portaalis toodud arvamused tasakaalus. Seda ei saa pidada korrektseks ega mitmekülgseks informeerimiseks, mida lootsime projekti heaks kiites. Leiame, et abort.ee puhul on tegemist pigem abordivastase portaaliga.

Portaali tegijate valed:

Taotluses rõhutati, et portaali abort.ee tuleks vaid faktidel põhinev informatsioon, mitte arvamused ega poliitilised argumendid, mis seal praegu aga ripuvad.

Loe edasi »

Eesti Päevaleht annab teada, et Ministeeriumi rahadega loodud abordivastane portaal ei vasta nõuetele, autor Kadri Ibrus.

Loos räägitakse, et

Hasartmängumaksu nõukogu rahadega radikaalse abordivastase internetiportaali avanud MTÜ-l tuleb sotsiaalministeeriumile aru anda, miks avatud portaal ei vasta algselt rahataotluses esitatud põhimõtetele.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles esitab ministeeriumi seisukoha:

Leiame, et abort.ee puhul on tegemist pigem abordivastase portaaliga.

Valel on lühikesed jalad ja tore, et rahajagamist ja selle tulemusi ka jälgitakse:

Taotluses rõhutati, et portaal abort.ee saab sisaldama vaid faktidel põhinevat informatsiooni, mitte arvamusi ega poliitilisi argumente. Portaal pidi taotluse kohaselt olema maailmavaateliselt neutraalne infoallikas. Samas on hetkel portaalis üleval ka eraldi poliitilised argumendid.

Elukultuuri instituut esindaja Maria Joanna Madise ei mõista kriitikat:

Taotluses kirjutasime, et portaal lähtub elujaatavast väärtussüsteemist (mis annab ka selgelt mõista, milline on maailmavaateline orientatsioon) ja keskendub põhjalikult ennekõike inimese lootelisele arengule ning selgitab selle taustal abordi füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset reaalsust.

Sama lugu koos kommentaaridega Delfis.

Muidugi peavad ametnikud taotlejatesse erapooletult suhtuma, kuid väikene taustauuring ei teeks halba ja tihti jääks palju jama olemata. Kui ise ei oska, siis võib minu käest tellida ;-)

Igaks juhuks lisan juurde, et minu roll piirdus seekord siinsete lugude avaldamisega ja mingit ametlikku pöördumist ma ei teinud.

Postimehe Tarbija24 vahendusel saame teada, et Uus aborditeemaline portaal pakub rohkelt infot. Uue portaali aadress on abort.ee ja selle pidajaks Elukultuuri Instituut, mis resideerub Vanalinna Hariduskolleegiumi ruumes ja on Püha Miikaeli Kolleegiumi tütarettevõte. Katoliiklikud Püha Miikaeli Kolleegium ja Elukultuuri Instituut juhinduvad oma tegevuses Rooma paavsti (katoliku kiriku pea) juhtkirjadest ja eriti dokumendist Evangelium Vitae (Elu evangeelium), mis mõistab hukka nii raseduse katkestamise kui rasestumisvastased vahendid.

abort.ee

lähtub eesmärgist informeerida Eesti avalikkust inimese sünnieelse arengu ning abordi reaalsusest.

Saame teada, et

Sündimata inimeste tapmine ei ole lihtsalt üks häda paljudest, vaid kujutab meie aja kõige tõsisemat ühiskondlikku probleemi.

Sündimata inimeste tapmine on see, mille järgi jäädakse meie aega mäletama.

Abort kui süütute inimeste tapmine ei ole ainult moraalne probleem. See on ka filosoofiline, õiguslik, demograafiline, majanduslik, kultuuriline, religioosne, rahvuslik, kaitsepoliitiline, meditsiiniline ning naiste õiguste alane probleem.

Loe edasi »