Et vältida negatiivset tähelepanu VHK suhtes ja kesksete küsimuste tähelepanu fookusest väljanihkumist, otsustasime loengu üle viia lahkelt koostöövõimalust pakkunud ja VHK gümnaasiumist napi 100 meetri kaugusel asuvasse EELK Usuteaduste Instituuti.

——————————
Seekordne lugu jõudis minuni Facebooki kaudu, kus Oudekki viitas Lisette vahendatud loole Hea kodaniku ajaveebis, mis edastas laekunud kutse üritusele, mis toimub Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) ruumes. Kutse pealkiri on Homoideoloogide poolt tagakiusatud psühholoog peab Eestis loenguid:

9. aprillil kell 18 Tartus (Kalevi tn 76, Salemi baptistikogudus) ja 10. aprillil kell 11 Tallinnas (Vene tn 22, VHK gümnaasium) peab loengu aastaid homoseksuaalse käitumisega seonduvaid delikaatseid küsimusi uurinud USA psühholoog, Family Research Institute’i asutaja dr Paul Cameron.

Wikipedia andmetel pole Paul Cameroni usaldusväärsus seksuaalteemade uurijate, psühholoogide ja sotsioloogide seas just kuigi kõrgelt hinnatud. Teda peavad au sees sageli religioonidest indu saavad marginaalsed konservatiivid ja homofoobid (meil näiteks Varro Vooglaid), kes püüavad kõigest väest seksuaalvähemuste võrdsete õiguste ajamist takistada. Paul Cameroni ja Family Research Institute‘i töid peetakse vastava ala professionaalide poolt metodoloogiliselt nõrgaks, Cameron tõlgendab vääralt teiste poolt tehtud uuringuid ning tema teadustegevus on vaid katteks mingile teisele agendale. See poliitiline agenda on instituudi kodulehel ka kenasti välja öeldud ja pole midagi imestada, et kui uurijad lähtuvad eelkõige oma poliitilistest ja religioossetest eesmärkidest ja dogmadest, siis päris teadust on sealt raske oodata:

The Family Research Institute was founded in 1982 with one overriding mission: to generate empirical research on issues that threaten the traditional family, particularly homosexuality, AIDS, sexual social policy, and drug abuse.
[...]
FRI is working to produce sound, scientific data on pressing social issues — especially homosexuality — in an effort to promote traditional policies. We welcome all who would join in the fight to restore a world where marriage is upheld and honored, where children are nurtured and protected, and where homosexuality is not taught and accepted, but instead is discouraged and rejected at every level.

Päris teadusajakirjad nende uurimusi eriti ei avalda ning kogu instituut näib koosnevat vaid kahest kvalifitseeritud uurijast – dr Paul Cameron ise ja tema poeg dr Kirk Cameron. Ehk siis inimesed, kes on oma elu pühendanud homode vastu võitlemisele ning kes ei kohku tagasi ka teaduse kuritarvitamisest oma eesmärkide saavutamisel.

Ja nüüd siis “Homoideoloogide poolt tagakiusatud psühholoog” ja esineb meie auväärses Vanalinna Hariduskolleegiumis. Tartu Salemi baptistikogudus on sedalaadi üritusele igati sobilik, seal on täiskasvanud inimesed ja meelsus eelnevalt samal lainel, kuna pastor Meego Remmel on meile juba tuttav homoseksuaalsuse vääritimõistjana.

Minumeelest on sellise tegelase kooliruumidesse lubamine samaväärne Universuse pürgimusega Tallinna Reaalkooli ruumides oma asja ajada, kuid kus nad tänu kooli direktori otsustavusele siiski püsivat pesapaika punuda ei saanud, või Harmoonia Päevadega^TM Kadrioru Saksa Gümnaasiumis, mille juhtkond aga mittemingisugust probleemi ei näinud. Katoliku kirik on VHK gümnaasiumi hoonest ju üle tee või pidas isegi kirik toda tegelast liiga äärmuslikuks, et teda sinna lasta? Vaevalt küll, pigem peaks kooli väärikas ruum andma üritusele usaldusväärsuse läiget.

Kutse tekst on täis veidraid eufemisme ja kui viitsida nende üle pikemalt mõtiskleda, siis on nalja kohe pikemaks ajaks. Näiteks:

Kohale on oodatud inimesed, kes suudavad arutada lugupidavalt ja lähtudes siiratest tõetaotlustest, olles avatud ka muule nägemusele kui see, mida radikaalselt meelestatud huvigrupid meedia ja meelelahtustööstuse vahendusel igapäevaselt rahvale tõe pähe sisendavad.

Keegi on oodatud, keegi on mitteoodatud, mõned suudavad, mõned ei suuda arutada lugupidavalt, mõne tõetaotlus on siiras, mõnel (nt ilmselt siis homodel) on see ebasiiras. Taustal õhkub “tõe” maha surumise vandenõu, üksiku ja tagakiusatud geeniuse vapper võitlus mitmepealise lohega (meedia, poliitikud, valitsused, homoideoloogid, liberaalid…).

Huvitavaid mõttekõlasid saab ka siis, kui selles homoteema asendada mõttes lameda Maa teooriaga. Proovime:

Ka dr Paul Cameron on homoseksuaalse käitumise kohta avalikult tõe väljaütlemise tõttu rohkelt tagakiusamist kannatanud. Olukorras, kus homoideoloogias kahtlejad häbimärgistatakse homofoobidena, neid ähvardatakse õiguslike sanktsioonidega ning nende ees sulgevad paljud karjäärivõimalused, on dr Cameron veel üks väheseid teadlasi, kes julgeb antud küsimuses tõtt rääkida. —>

—>Ka dr Paul Cameron on Maa lameduse avalikult tõe väljaütlemise tõttu rohkelt tagakiusamist kannatanud. Olukorras, kus kerajas Maas kahtlejad häbimärgistatakse pseudoteadlastena, neid ähvardatakse õiguslike sanktsioonidega ning nende ees sulgevad paljud karjäärivõimalused, on dr Cameron veel üks väheseid teadlasi, kes julgeb antud küsimuses tõtt rääkida.

Vahva on ka toodud näide Rootsi pastorist:

Tema süü seisnes selles, et ta julges oma koguduses jutlust pidades esitada pühakirjal põhinevat õpetust homoseksuaalse käitumise kohta, sh eitada selle käitumusliku joone geneetilist determineeritust.

Piiblis pole geneetikast vist kuigi palju juttu tehtud.

Nojah. Hea kodaniku ajaveebi kommentaarides ilmutab end ka ürituse üks korraldajaid Varro Vooglaid. Mulle meenusid ajad, mil Varro Vooglaiu gäng ähvardas mind ja skeptik.ee-d kohtuga.

Varro Vooglaid ütleb muude pikkade juttude seas järgmist:

Veelgi huvitavam oleks teada saada, kas EV kohus peab sellist käitumist kooskõlas olevaks põhiseadusega, mille § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada.

Kellele ütleb nimi Bill Donahue midagi, siis paistab, et Varro Vooglaid on tema vaimne poeg.

Pildil Paul Cameron filmis Brüno, vt klippi.

Mis edasi juhtus? Kas ma käisin kohal ja kas keegi kedagi välja viskas või lendasid hoopis tomatid, saab lugeda siit:
Paul Cameron rääkis homoseksuaalsusest, VHK-st ei saanud ajutine homoviha kants

Kuigi avalikkusele võib Miikaeli Ühendus seostuda katoliku kirikuga seotud ühendusena, ei ole Madise kinnitusel EKI katoliiklik ega muul moel konfessionaalselt määratletud organisatsioon ja sidemed usuorganisatsioonidega puuduvad.

Infoportaal katoliku.ee arvab teisiti ja märgib abort.ee kenasti Eestis tegutsevate või kontakti (kas või eraisikute kaudu, st. ka, et ei ole ametlikult esindatud) omavate ordude, kongregatsioonide ja muude kiriklike asutuste nimekirjas ära.
Vt: http://katoliku.ee/index.php?option=com_weblinks&catid=87&Itemid=99

Juhuks, kui nimekiri ümber tehakse, on mul tehtud screenshot

abort.ee vastutav isik Maria Joanna Madise on välja pannud ka oma kirjavahetuse EPL ajakirjaniku Kadri Ibrusega. Mõned tsitaadid:

1. Kes seisab täpselt portaali abort.ee taga?

Portaali Abort.ee taga seisab Elukultuuri Instituut (EKI), mis alustas MTÜ Miikaeli Ühendus osakonnana tegevust 2007. aasta kevadel. Statuudi kohaselt on EKI eesmärgiks elukultuuri edendamine, s.t. inimese füüsilise, psüühilise, sotsiaalse ja vaimse elu austamisel põhineva kultuurikeskkonna hoidmine ja tugevdamine kooskõlas kristliku traditsiooni ja väärtussüsteemiga. Elukultuuri Instituut lähtub oma tegevuses eesmärgist seista kultuuri eest, mis rajaneb veendumusel, et inimelu ja -väärikus on kõrgeimad ühiskondlikud hüved, mistõttu peab kogu sotsiaalne korraldus lähtuma austusest nende vastu. Elukultuuri Instituudile on teinud kaastööd Varro Vooglaid, Maria Joanna Madise, Toomas Vooglaid, Markus Järvi ja Tiina Veismann. Samuti on need inimesed panustanud infoportaali ülesehitamisesse, mille on tehniliselt teostanud Wiseman Interactive OÜ.

2) Miks muutsite vastavalt, nagu eelpool kirjeldatud, portaali sisu?

Portaali sisu vastab taotluses kirjeldatule. Sotsiaalministeeriumile esitatud taotluses kirjutasime, et “portaal lähtub elu-jaatavast väärtussüsteemist [mis annab ka selgelt mõista, milline on maailmavaateline orientatsioon] ja keskendub põhjalikult ennekõike [mitte eksklusiivselt] inimese lootelisele arengule ning selgitab selle taustal abordi füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset reaalsust.”
[...]
Elukultuuri Instituut ei ole veel sotsiaalministeeriumi poolset tagasisidet saanud, kuid Teie küsimusest loeme, et ministeeriumi arvates:

„..ei ole portaalis toodud arvamused tasakaalus. Seda ei saa pidada korrektseks ja mitmekülgseks informeerimiseks, mida lootsime projekti heaks kiites. Leiame, et abort.ee puhul on tegemist pigem abordivastase portaaliga. Inimesel peaks olema valikuvabadus ja tal peab olema otsustamiseks piisavalt infot”.

Toome siinkohal välja endise õiguskantsleri seisukoha, mille ta esitas oma vastuses Eesti Kirikute Nõukogu järelpärimisele RKSS vastavuse kohta põhiseadusele:

Kuna loote eluõigus on põhiseaduse poolt kaitstud, on raseduse katkestamine põhimõtteliselt keelatud – raseduse katkestamine on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega elule ja kaitsele kehavigastuse tekitamise eest. Kaitsekohustus on kehtiv ka ema suhtes, pannes naisele seega põhimõttelise kohustuse eostatud lapse ilmaletoomiseks.

Õiguskantsler kirjutab, et keelu jõustamiseks ei rakendata karistusähvardust, vaid tuginetakse nõustamissüsteemile, mis seetõttu ei saa kuidagi olla “neutraalne” lapse elu suhtes. Meie portaalis esitatud positsioon on kooskõlas õiguskantsleri ülaltoodud seisukohaga.

Lugesin ka viidatud dokumenti ja hea meelega tsiteerin sellest üht-teist:

Millal algab loote õiguslik kaitse ja millist laadi see peab olema – sellele küsimusele ei saa vastata ei kiriklike õpetuste või religioossete veendumuste põhjal ega ka loodusteaduslike käsitluste alusel. NäiteksWorld Medical Association (WMA) 1970.a. Oslo deklaratsioonis on sätestatud, et:

Ema ja lapse eluliste huvide konflikti korral sõltub olukorra lahendamine erinevast suhtumisest sündimata lapse elusse. See on isikliku veendumuse ja südametunnistuse küsimus.

Tegemist on seega ühiskonna moraaliotsustusega. Eesti on demokraatlik riik, kus PS § 40 lg 1 kohaselt on kõigile isikutele tagatud südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Pluralistlikus ühiskonnas on selle igal liikmel õigus omada eetilisi ja moraalseid põhimõtteid ning religiooni ja maailmavaadete suhtes neutraalne riik ei saa suruda religioonist tulenevaid põhimõtteid peale neile ühiskonnaliikmetele, kellel on teistsugused põhimõtted.

Veel õiguskantslerit:

Igaüks võib tulenevalt PS § 40 enda või oma usuühingu jaoks aktsepteerida sündimata inimese täielikku, sündinutega võrdsustatud moraalset õigust elule ning oma tegutsemises antud põhimõttest lähtuda. Samas oleks sellise täieliku kaitse tunnustamise kohustuse panemine ühiskonnale tervikuna põhjendamatu.

Naise enesemääramisõigus kollideerub loote eluõigusega lootusetult ning tegemist on juhitamatu moraalse konfliktiga. Ühelt poolt on loode inimelu kandja, teisalt on – vähemalt varajases arengustaadiumis – loode tihedalt seotud ema organismiga. Igal inimesel on loomulik õigus kasutada oma keha ning riik ei saa naist möödapääsmatult ja sunniviisiliselt kohustada sünnitama. Olukorras, kus raseduse jätkamine ja sünnitus on naisele peale surutud, on naine psüühiliselt väga tugevalt negatiivselt koormatud.

Maailmas ollakse laialdaselt arvamusel, et aborte aitaks vähendada just noorsoo seksuaalkasvatus ja rasedusvastaste vahendite laiem levik. Seega on abortide vähendamiseks ning sündimata ja inimelude kaitseks vajalik eelkõige inimeste koolitamine seksuaalküsimustes, mis aitaks vältida soovimatuid rasedusi ning vajadust raseduste katkestamiseks.

Eeltoodust lähtudes leian, et seadusandja on abordi regulatsiooni kehtestamisel kaalunud ühiskonnas eksisteerivat reaalset olukorda, sotsiaalseid võimalus ning lähtunud loote eluõiguse kaitse sätestamisel võimalikult efektiivse kaitse tagamise eesmärgist, arvestades ka raseda naise õigusi ja vajadusi. Kuigi regulatsioonis esineb ka puudusi, on valitud lahendus ennast õigustanud ning viinud abortide arvu vähenemisele.

Seega leian, et kuna praegune raseduse katkestamise regulatsioon vastab PS § 16 tulenevale nõudele loote eluõiguse kaitse tagamise osas ning seadusandja pole rikkunud oma põhiseadusest tulenevat kohustust, pole RKSS §§ 5 ja 6, KrK § 120 ega KarS §§ 125-128 vastuolus PS §-ga 16.

Päevalehe ajakirjanikul oli aga veel küsimusi:

3) Taotluses rõhutati, et portaal Abort.ee saab sisaldama vaid faktidel põhinevat informatsiooni, mitte arvamusi ega poliitilisi argumente. Portaal pidi taotluse kohaselt olema maailmavaateliselt neutraalne infoallikas.

Nagu eespool mainitud, oleme faktidel põhineva informatsiooni all pidanud silmas seda, et portaalis toodud materjal kas esitab fakte või argumenteerib faktidest lähtuvalt elujaatava väärtussüsteemi taustal. Poliitilised argumendid, mis esinevad portaali “Argumentide” sektsioonis, sisaldavad vastuseid mitmesugustele poliitilise iseloomuga aborti õigustavatele väidetele, mitte meiepoolset argumentatsiooni abordi õigusliku regulatsiooni muutuseks.

Taotluses ei ole kirjutatud, et portaal peaks olema maailmavaateliselt neutraalne. Vastupidi, nagu ülal mainitud, oleme rõhutanud elujaatavat hoiakut. Küll aga on kõik portaalis esitatu mõistuslik informatsioon ja väited tuginevad faktidele ja loogikale, mitte usulistele veendumustele. Kui portaal sisaldab selles osas vigu, oleme tänulikud nendele tähelepanu juhtimise eest ning anname oma parima, et vead kõrvaldada.

See on lähenemine, kus eelnevalt valmis seisukohtadele otsitakse toetuseks fakte, kuigi on olemas ka teine suund – kogutakse faktid kokku ja kujundatakse siis seisukoht, mis uute faktide ilmnemisel muutuda võib.

Sellest, et kogu kupatus on poliitiliselt tundlik ning tegelikud pimeduse jõud eelistavad jääda karvaseks käeks kardina taga ning rindele on saadetud noored ja entusiastlikud etturid, annab tunnistust alljärgnev:

5) Samuti saame aru, et portaali rajamist toetasid ka mitmed ühiskonnategelased. Kas võite meile öelda, kes?

Portaali valmimist on tõepoolest toetanud mitmed eraisikud, nii moraalselt kui rahaliselt. Kuivõrd tegu on diskreetse ja poliitiliselt tundliku teemaga, ei saa me olla kindlad, et nende inimeste nimede ajakirjandusele teatamine on nende parimates huvides. Seega loodame, et mõistate, kui jätame sellele küsimusele vastamata.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles teatas:

Kahjuks ei ole portaalis toodud arvamused tasakaalus. Seda ei saa pidada korrektseks ega mitmekülgseks informeerimiseks, mida lootsime projekti heaks kiites. Leiame, et abort.ee puhul on tegemist pigem abordivastase portaaliga.

Portaali tegijate valed:

Taotluses rõhutati, et portaali abort.ee tuleks vaid faktidel põhinev informatsioon, mitte arvamused ega poliitilised argumendid, mis seal praegu aga ripuvad.

Portaal pidi taotluse kohaselt olema maailmavaateliselt neutraalne infoallikas.

enamik tuntud rasestumisvastaseid vahendeid, nagu pillid ja spiraalid, liigitatud aborditegemise meetodite alla ja saavad hukkamõistva hinnangu

Maria Joanna Madise:

Oleme faktidel põhineva informatsiooni all pidanud silmas seda, et portaalis toodud materjal kas esitab fakte või argumenteerib faktidest lähtuvalt elujaatava väärtussüsteemi taustal.

Kuigi avalikkusele võib Miikaeli Ühendus seostuda katoliku kirikuga seotud ühendusena, ei ole Madise kinnitusel EKI katoliiklik ega muul moel konfessionaalselt määratletud organisatsioon ja sidemed usuorganisatsioonidega puuduvad.

Katoliiklane olla pole ju häbiasi. Või nüüd juba on? Olgu igaks juhuks veelkord üle öeldud, et Elukultuuri Instituut asub Vanalinna Hariduskolleegiumiga samades ruumides, mõlemad on Püha Miikaeli Ühenduse tütarettevõtted. Jehoovatunnistajad nad küll pole. Pungi, satanismi ja homoseksualismi on nad juba varem hukka mõistnud (vt lugusid VHK teema alt). Nn Elukultuur kui selline lähtub otseselt paavst JP II entsükliast Evangelium Vitae, milles mõistetakse hukka nii rasestumisvastased vahendid (sh kondoom abikaasade suhtes, kui üks neist juhtub HIV nakkusega olema) kui ka raseduse katkestamine.

1. Ms 38:

9 Kuna aga Oonan teadis, et sugu ei pidanud saama temale, siis heites oma venna naise juurde ta hävitas oma seemne maha pillates, et mitte anda sugu oma vennale.
10 Aga see, mis ta tegi, oli Issanda silmis paha ja ta laskis surra ka tema.

Kuidas portaalis olevate piltidega valetada saab, selgitasin ühes eelmises loos:
Religioosne abordivastasus laiendab valetamisega haaret.

Ministeerium võtab tegijad pihtide vahele:

MTÜ peab esmaspäevaks esitama ministeeriumile aruande toetuse kasutamise kohta. Lillese sõnul annab ministeerium siis portaalile lõpliku hinnangu, võides nõuda portaali ümbertegemist või raha tagasi.

Kes soovib ennustada, kuidas asi laheneb? Portaali sõnul on nende tegemist rahastanud ka üks anonüümseks jääda soovinud eraisik ning Noored Konservatiivid. Ostku ministeeriumi osalus välja, sest evangeelne sõnum peab ju levitatud saama ja misjonikäsk on ülem kui tuuled ministeeriumist. Seega ennustan, et lehe sisu jääb ühel või teisel moel alles – kas kolitakse usupropaganda mujale või makstakse ministeeriumile raha tagasi ja jätkatakse eksitavat pro-life propagandat. Sellest portaalist nende inimestega neutraalset väljaannet teha on minu meelest võimatu. Aga ma pole suurem asi ennustaja ja võib minna hoopis isemoodi.

Loos räägitakse, et

Hasartmängumaksu nõukogu rahadega radikaalse abordivastase internetiportaali avanud MTÜ-l tuleb sotsiaalministeeriumile aru anda, miks avatud portaal ei vasta algselt rahataotluses esitatud põhimõtetele.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles esitab ministeeriumi seisukoha:

Leiame, et abort.ee puhul on tegemist pigem abordivastase portaaliga.

Valel on lühikesed jalad ja tore, et rahajagamist ja selle tulemusi ka jälgitakse:

Taotluses rõhutati, et portaal abort.ee saab sisaldama vaid faktidel põhinevat informatsiooni, mitte arvamusi ega poliitilisi argumente. Portaal pidi taotluse kohaselt olema maailmavaateliselt neutraalne infoallikas. Samas on hetkel portaalis üleval ka eraldi poliitilised argumendid.

Elukultuuri instituut esindaja Maria Joanna Madise ei mõista kriitikat:

Taotluses kirjutasime, et portaal lähtub elujaatavast väärtussüsteemist (mis annab ka selgelt mõista, milline on maailmavaateline orientatsioon) ja keskendub põhjalikult ennekõike inimese lootelisele arengule ning selgitab selle taustal abordi füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset reaalsust.

Sama lugu koos kommentaaridega Delfis.

Muidugi peavad ametnikud taotlejatesse erapooletult suhtuma, kuid väikene taustauuring ei teeks halba ja tihti jääks palju jama olemata. Kui ise ei oska, siis võib minu käest tellida ;-)

Igaks juhuks lisan juurde, et minu roll piirdus seekord siinsete lugude avaldamisega ja mingit ametlikku pöördumist ma ei teinud.

abort.ee

lähtub eesmärgist informeerida Eesti avalikkust inimese sünnieelse arengu ning abordi reaalsusest.

Saame teada, et

Sündimata inimeste tapmine ei ole lihtsalt üks häda paljudest, vaid kujutab meie aja kõige tõsisemat ühiskondlikku probleemi.

Sündimata inimeste tapmine on see, mille järgi jäädakse meie aega mäletama.

Abort kui süütute inimeste tapmine ei ole ainult moraalne probleem. See on ka filosoofiline, õiguslik, demograafiline, majanduslik, kultuuriline, religioosne, rahvuslik, kaitsepoliitiline, meditsiiniline ning naiste õiguste alane probleem.

Seega on tegijatel õiged vastused juba valmis, moraalilained löövad üle pea kokku ja kes teisiti arvab, on kas tapja või tapmisele kaasaaitaja ja õhutaja. Aga veidi jagatakse ka kristlikku armu, mis eelnevat paikapanemist arvestades mõjub silmakirjalikult, ebasiiralt, võltsilt, ülbelt, üleolevalt, patroneerivalt:

Elukultuuri Instituudi eesmärk ei ole mingil juhul aborti teinud naistele näpuga näidata või neid süüdistada. Kõik inimesed on elus vigu teinud ja paljud on teinud väga suuri vigu. Ühest küljest peab elupooldav tegevus lähtuma eesmärgist hoida ära iga üksik abort ja sündimata inimeste tapmine ka üldiselt ühiskonnast välja juurida.

Veel iseloomulikke tsitaate moraalse suurushullustuse vaatepunktist:

Kahjuks muudab paljude arstide isiklik arusaam ning rahaline ja moraalne seotus abordiga nad selles küsimuses pigem kõlbmatuks nõuandjaks.

Kahjuks on tänane maailmas lokkav abordiholokaust võimalik just seetõttu, et leidub piisavalt südametunnistuse hääle maha surunud arste, kes on nõus sündimata inimesi tapma.

Sellest hetkest, kui naine on rase, puudub tal valik, kas saada emaks või mitte, sest ta juba on ema — oma ihus kasvava lapse ema.

Kuigi inimese jaoks võib tõeliselt ülesehitav ja vastutustundlik seksuaalsuhe aset leida vaid mehe ja naise vahelises abielus …

Abordist on saanud maailmas üks levinumaid ja totaalsemaid naiste õiguste rikkumise mooduseid.

Sageli on just arstid või nõustajad need, kes kallutavad naise otsuse lõplikult abordi kasuks. Arst, kes teostab abordi, on kas ebakompetentne, hoolimatu või pahatahtlik. Kui ta ei tea, et loote näol on tegemist elava inimesega, on ta ebakompetentne. Kui ta on kompetentne professionaal, siis ta on kursis kaasaegse fetoloogiaga ja teab, et aborti tehes tapab ta elava, areneva inimese. Kui ta sellest ei hooli, on ta hoolimatu ja ükskõikne. Kui ta aga tahabki tappa, siis on ta pahatahtlik, mistahes motiivist tema pahatahtlikkus ka lähtub, olgu see omakasu, väärastunud arusaam aborti tegeva naise õigusest otsustada laps tappa ja enese kohusest see otsus ellu viia, või irratsionaalne vaen inimese vastu.

Veel levitatakse tervisealaseid müüte:

Sagedasemad abordiga kaasnevad vaegused (vt. afterabortion) on:

rinnavähk (tõenäosus kasvab 2 korda pärast esimest aborti ja suureneb pärast järgmisi aborte veelgi, lähemalt vt ka unmaskingchoice ja abortionbreastcancer),
emakavähk (tõenäosus kasvab vastavalt 2, 3 ja 4,9 korda),
…

Ja nii edasi. Loomulikult ei puudu ka šokeerivad pildid ja videod katkistest loodetest, mille eesmärgiks pole mitte erapooletult infot jagada, vaid emotsioonide abil põue pugeda. Eestis võib seaduse järgi rasedust katkestada naise soovil kuni 11. rasedusnädalani, meditsiinilistel kaalutlustel 11.-21. rasedusnädalal.

(Edit: 15. aprill 2008)

Edasised seisukohad ja arvamused on refereeritud neist kolmest allikast ja ei puuduta ilmtingimata spetsiifiliselt ja ainult abort.ee küljel esitatud pilte:
http://en.allexperts.com/q/Abortion-Pro-Choice-338/abortion-photos.htm
http://www.lifeandlibertyforwomen.org/truth_about_photos.html (Hoiatus: sisaldab pilte).
http://www.pomegranatecollective.org/resources.php?articlePLT

Pikem lugu abordivastaste poolt levitatavatest piltidest:
Täpsustus abort.ee piltide asjus (loodetavasti viimane sellealane lugu)
(/edit)

Pildid, mida abordivastased esitavad kui 10. või mis iganes rasedusnädalal aborteeritud loote piltidena, alustavad valetamist juba väitest, et see või teine pildil olev loode on just nii vana. Embrüoloogid ja rasedust jälgivad naistearstid loevad raseduse kestust erinevalt ja hinnates osasid pilte teiste objektide taustal (inimese käsi, pliiats) võib neil piltidel esitatud looted hinnata paar nädalat väidetust vanemaks.

Enamjaolt paistavad pildid kujutavat iseenesliku abordi teel eemaldunud looteid. Kuivõrd loode sellises vanuses on üsna õrn kude, siis võib ka iseeneslikul abordil purustusi esineda. Vaakumaspiratsiooni korral, mida sellises staadiumis enamasti kasutatakse, ei jää kuuldavasti just kuigi palju pildistamisväärset alles. Materjali käsitletakse kui potentsiaalset ohtlikku, kuna võib sisaldada inimverega levivaid patogeene, seega pole seaduslikul moel võimalik möödaminnes pilte teha.

Teinekord paluvad nurisünnituse üle elanud vanemad leinaga hakkamasaamiseks lootest pilte teha. Loode, mis on üsas surnud ja seal mõne aja olnud, pole just kuigi meeldiv vaatepilt ka paljukogenud meditsiinipersonalile. Surnud loote keha võib olla moondunud ja kergesti tükkideks laguneda. Osad valikuvastaste poolt esitatud pildid võivad olla just sellistes olukordades tehtud. Tekib küsimus inimeste eetilisest tasemest, kes oma propaganda tegemiseks kasutavad ära teiste õnnetust ja leina.

Suuremate surnud loodete pildid on samuti väljaspool valikuvastaste väljapakutud tegelikkuse teesklust ja on suure tõenäosusega meditsiinilistel põhjustel eemaldatud looted. Seega valetatakse nende piltidega mitmel rindel ning üritatakse iseenda uskumuste propageerimiseks võltsilt ja alatult ära kasutada inimese loomulikku kaastunnet. Elukultuur oma täies ilus.

Kusjuures. Osad imeilusad Lennart Nilssoni pildid, mis kaunistavad paljude raamatute kaasi (loode pöial suus) ja artikleid ajakirjades, on tehtud surnud loodetest, mis on üsast keisrilõiketaolise protseduuriga eemaldatud.

Lisalugemist piltide kohta:
http://en.allexperts.com/q/Abortion-Pro-Choice-338/abortion-photos.htm
http://www.lifeandlibertyforwomen.org/truth_about_photos.html (Hoiatus: sisaldab pilte).
http://www.pomegranatecollective.org/resources.php?articlePLT

Tähelepanuväärsena võib ära märkida, et vähemalt mina ei suutnud abort.ee lehelt leida ühtki viidet sellele, kuidas tänapäevaste vahenditega rasedusest hoiduda, mis oleks ju parim viis raseduse katkestamisi ennetada. Õigus jah, katoliiklased ei tohi selliseid asju ju kasutada ega soovitada. Seks on ju ainult soo jätkamiseks ette nähtud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et valikuvastased ei kaitse mitte elu, vaid praktiseerivad propagandatööga oma usku. Hasartmängumaksu Nõukogu andis valeliku usupropaganda tarbeks MTÜ-le Miikaeli Ühendus 203 050 krooni.

Lisalugemine: 10 abordivastast müüti.

Ausaltöeldes jäi asi minu jaoks ikka veel segaseks, aga tunnistan, et ega minu pea polegi ilmselt võimeline kõigest aru saama. Ehk on kellelgi sellest kirjavahetusest mingis muus kontekstis abi. Või kui polegi, siis olgu see niisama protokolli mõttes üles tähendatud.

Tegelikult pole ma kindel selleski, kas pealkirjas öeldud väide ikka kehtib.

Tere, lp Tarmu Kurm,
lugesin huvi ja mõningase hämmeldusega ajalehest Eesti Ekspress, et, tsiteerin:

“Kas siis satanistist õpetaja on põhimõtteliselt vastuvõetav? “Ma ei söanda seda nii sõnastada,” vastab Kurm pärast mõttepausi ja esitab pikema diplomaatilise tiraadi, millest võib järeldada, et personali valik on direktori pädevus. “Ju direktor tegi teadliku valiku ja ta oli kindel, et need noored inimesed saavad pedagoogilise tööga hakkama ega aja kaht asja sassi,” lausub Kurm.

Satanistlikud kooliõpetajad said kinga?
Mihkel Kärmas, Eesti Ekspress, 24. jaanuar 2008
http://paber.ekspress.ee/…

Samas ei selgu, et õpetajad oleksid koolis õpilastega või isekeskis usulisi riitusi läbi viinud.

Kas ma saan õigesti aru, et usuliste riituste läbiviimine koolis ei ole lubatud? Vähemalt mitte maksumaksja poolt rahastatavas koolis (ja lasteaias), sest pühapäevakoolis, kus õpilased käivad vabatahtlikult või vanemate soovil, sellist piirangut rakendada pole ilmselt kuigi mõttekas.

Selles kontekstis on mul esitada veel üks küsimus – nimelt kutsus Vanalinna Hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen õpilasi kooli aktusel palvetama. Selle läbiviimiseks oli kohal ka katoliku kiriku preester isa Xavier. Palvetamine on usuriitus, mille abil pöörduvad usklikud oma jumala poole kas selle teenimiseks, juhiste saamiseks, pattude tunnistamiseks või oma tunnete ja mõtete väljendamiseks (Wikipedia). Kui palvet viib läbi kristlik preester, siis on tegu kristliku palvusega.

Kersti Nigeseni üleskutse sai kuuldavaks Klassikaraadio saates Fantaasia, vastavat lõiku saab kuulda siit lingist:
http://www.skeptik.ee/…/kersti_nigesen_kutsub_palvetama.mp3

Selle lõigu väljakirjutus:

“Praegult on ka üsna eriline nädal ja sellepärast ma palun siia isa Xavier’d, meil on nagu… kuna me oleme siia kord juba kogunenud, siis on meil võimalus midagi head teha. Ja on selline nädal, kuskohal kõik kristlikud kirikud palvetavad kristlaste ühts(l)use eest. Ja sellepärast oleks meil ka võimalik alustada niisuguse ilusa teoga siin olemist oma uues majas, et palvetame selle eest.”

Eesti Vabariigi kodanikuna tunnen ebamugavust, kuna ühest küljest antakse mõista, et ühe usukuuluvusega inimestel ilmselt ei sobi kooliõpetaja olla isegi siis, kui nad oma usku koolis ei praktiseeri, teisalt võib mõne teise usukuuluvusega inimene munitsipaalkoolis õpilasi usutalitusele kutsuda.

Sellest veelkord küsimus, et kas munitsipaalkooli juht võib õpilasi palvetama kutsuda ehk usuriituses osalema?

Lugupidamisega,
Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
http://www.skeptik.ee/ … dokumentidest/

Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurmi vastus:

Lp Martin Vällik

Kuna mul ei ole juriidilist haridust, siis konsulteerisin enne vastamist ministeeriumi õigusosakonnaga.

Õiguslikust küljest on siin aluseks Põhiseaduse § 40 ning kirikute ja koguduste seadus, mis muuhulgas reguleerib usuliste kombetalituste täitmist õppeasutustes.

Põhiseaduse § 40 sätestab usuvabaduse põhimõtted – kuulumine kirikutesse ja usuühendustesse on vaba, riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus avalikult või eraviisiliselt usutalitusi täita, kui ei minda vastuollu avaliku korra, tervise või kõlblusega. Isikutel on vabadus kuulutada omna usku ja veendumusi (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 9), samas piirates seda igaühe õigusega jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning keelates sundida inimesi oma veendumusi ja arvamusi muutma (PS § 41).

Õigusteoorias eristatakse nn sisemist vabadust (forum internum, nn vaadete omamine) ning välist vabadust (forum externum, vabaduse teostamine tegevuste läbi). Kaitstud on õigus vaateid omada või mitte omada, neist loobuda või neid muuta jne. Samas forum externum lubab vaateid vabalt väljendada ja neid levitada. Järelikult on minu hinnangul põhiseadusega kaitstud isiku (nt koolidirektori) õigus oma vaateid vabalt väljendada, ent see ei tohi üle kasvada teiste inimeste sisemiste veendumuste muutmise nõudeks.

Konkreetselt kooli osas sätestab KiKoS § 9 sätestab järgmist:

(1) Ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes viibijal ning kaitseväelasel on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi.

(2) Jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes korraldab usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes väeosa ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal.

Siit tulenevalt võib öelda:
* õpilasel on õigus õppeasutuses viibides täita usulisi talitusi, kui sellega ei kahjustata avalikke õigushüvesid ning teiste isikute õiguseid;
* KiKoS § 9 võimaldab koolis teatud tingimustel usulisi riituseid läbi viia;
* kooli direktor kui asutuse juht otsustab loa andmise jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimiseks, mistõttu peab ta paratamatult hindama, kas usuline talitus ei lähe vastuollu § 9 lg 1 sätestatud piirangutega;
* kooli direktoril on õigus väljendada oma usulisi veendumusi, ent ta peab seda tegema viisil, mis võimaldaks õpilastel jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning mitte sundides neid muutma;

Mis puudutab satanistidest õpetajaid, siis kui nende usulised riitused ja kombetalitused ei kahjusta avalikku korda, tervist ja kõlblust, siis ei ole neil keelatud ka oma usku tunnistada. Seevastu kui nende usutunnistused ja riitused on vastuolus seadustega, kutsuvad üles avaliku korra rikkumisele, kõlblusvastastele tegudele jne, siis on vastav vabadus ka piiratud.

Lugupidamisega,
Tarmu Kurm
HTMi kommunikatsioonibüroo juhataja

Küsimus kristlikul väärtussüsteemil põinevast koolist koosneb kahest poolest – seaduslikust ja vaimsest.

Seaduse poolelt tsiteeritakse EV Põhiseadust ja leitakse, et

Riik peaks ideaalis tagama kõigile peredele võimaluse leida oma lapsele kool, mis pere kasvatustaotlustega kõige paremini haakub – olgu see siis kristlik[1], ateistlik[2], edukuse-usku vm suunitlusega. Ükski seadus ei ütle, et kool ei tohi olla maailmavaateliselt määratletud.

[1] Eesti viimase rahvaloenduse andmeil määratleb rohkem kui viiendik üle 15-aastastest inimestest end kindlasse kogudusse kuuluva kristlasena, vt http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Rahvaloendus/17Usk/17Usk.asp
[2] 5% Eesti elanikest, samadel andmetel

Veel saab tsiteeritud riiklik õppekava:

(10): juhindub oma valikutesja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus.

ning deklareeritakse:

Kristlik väärtussüsteem toetab kõigi loetletud omaduste kujunemist. Võib isegi öelda, et näiteks inimelu pühadusest saabki rääkida vaid sakraalses raamistikus.

Lisaks tuntakse endal lasuvat sundvalikut kohamaagia mõttes:

Kristliku väärtussüsteemi kasvatuse alusena tingib juba vaimne ja füüsiline ruum, milles VHK paikneb. [3]

[3] Eesti kuulub Euroopa kultuuriruumi, euroopaliku kultuuri juured on aga kristlikus kultuuris. Loe ka Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy kõnet lk 2.

Edasi vaimse poole:

Armastus, tõde ja vaba tahe
Kristliku väärtussüsteemi esmaseks tugisambaks on armastus, mida tänases kõnepruugis käsitletakse ka personaalseks hoolivusena. Sellest tulenevalt on kristliku hariduskontseptsiooni keskmeks inimene ja tema areng. See lähenemine vastandub ükskõiksusele ja filosoofilises plaanis teenuspõhisele koolitamisele, kus ei keskenduta lapsele ja tema käekäigule, vaid pakutavale teenusele ja selle kvaliteedile.

Kristliku väärtussüsteemi teiseks oluliseks sambaks on suhtumine tõesse. Postmodernistlik maailm on kuulutanud tõe suhteliseks ja seega sisuliselt olematuks. Selles valguses on raske öelda midagi ükskõik millise elu käsitluse kohta, ka sellise, mis aktsepteerib uimasteid või vägivalda.

Uskudes, et tõde on olemas ja et meil igaühel on kohustus püüelda selle tunnetamise poole, seisab kristlik väärtussüsteem elu pühaduse ja inimese väärikuse eest.

Kesksel kohal kristlikus väärtussüsteemis on vaba tahe. Tõeotsingutes on igaühel kohustus toimida kooskõlas oma südametunnistusega.

(võrdluseks: 4. VHK töötajad ja õpilased ei tohi seada kristlikke tõdesid ja väärtusi kahtluse alla, neid ignoreerida või naeruvääristada.)

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui kool tugineb kristlikule väärtussüsteemile, siis peaks ta hoolitsema, et kasvatus toimuks tõe ja armastuse vaimus, respekteerides igaühe vaba tahet ja väärikust.

Järgneb valik katkendeid lapsevanemate kirjadest.

Täistekst on lugeda VHK häälekandjast Teataja Lisa 22.2. 2008.

Veel jutte VHK-st skeptik.ee küljel.

VHK põhikiri sätestab meie hariduskontseptsiooni kristlike lähtekohtade allikaks viimase Kirikukogu (Vatikani II kirikukogu) haridust puudutavad dokumendid. Nende dokumentide autori – Rooma-Katoliku Kiriku – õpetuse kohaselt ei ole ühegi Kirikukogu näol tegemist eraldiseisva nähtusega, vaid iga uus on eelnevate jätkuks, kaasates iseenesestmõistetavalt kõigi eelnevate Kirikukogude dokumendid ja otsused.

Nüüd aga leidsin midagi, mida võiks VHK põhikirjaks nimetada, aga see on aastast 1990 ning selles pole isegi poole silbiga mainutud ei kristlust ega Vatikani kirikukogu otsuseid:

Vanalinna Hariduskolleegium
P õ H I K I R I

I. Üldsätted
1. Vanalinna Hariduskolleegium (lad. Collegium Educationis Revaliae,
edaspidi Hariduskolleegium) on linna humanitaarnõuniku tegevusalas tegutsev
Tallinna munitsipaalasutus, kelle põhiülesandeks on kujundada paikkondliku-
le kultuurile ja traditsioonidele tuginevat arengupotensiaali Tallinnas ha-
ridus- ja kultuuritegevuse vahendusel.
2. Hariduskolleegium juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivast
seadusandlusest, Tallinna Linna Volikogu otsustest ja Tallinna Linnavalit-
suse määrustest, teistest normatiivaktidest ning käesolevast põhikirjast.

Ilmselt on VHK põhikiri sellest ajast muutunud ja võibolla on uues versioonis Vatikani II Kirikukogu otsused kenasti kirjas.

1990. aasta Tallinna linnavalitstuse otsus nr 168 tühistatakse 1996. aasta otsusega nr 41, mis kinnitab VHK põhimääruse.

Selles Tallinna linnavalitsuse poolt kinnitatud põhimääruses on kristlik väärtussüsteem kenasti ära nimetatud, aga viited Vatikani II Kirikukogu otsustele puuduvad selleski.

VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI

P Õ H I M Ä Ä R U S

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Vanalinna Hariduskolleegium (edaspidi: VHK) on
munitsipaalasutus, mis koos haridusstandardit tagava koolitusega
korraldab huvi-, kutse- ja täienduskoolitust, filharmoonilist
tegevust ning organiseerib etendusi ja näitusi. VHK tegutseb
eksperimentaalse kultuuri- ja haridusasutusena.
1.2 VHK asukoht on Tallinn, Vene tn 22.
1.3 VHK asutajaks on Tallinna Linnavalitsus (edaspidi:
linnavalitsus) ja kõrgemalseisvaks organiks Tallinna Kesklinna
Valitsus (edaspidi: kõrgemalseisev organ). Vastavalt oma
tegevusvaldkondadele osalevad VHK tegevuse koordineerimisel
Tallinna Haridusamet ja Tallinna Kultuuriamet.
1.4 VHK põhimääruse kinnitab ning teeb selles muudatusi ja
täiendusi linnavalitsus. VHK osakondade põhimäärused kinnitab,
teeb nendes muudatusi ja täiendusi linnavalitsus, olles eelnevalt
ära kuulanud VHK konsiiliumi seisukoha. VHK teenistuste
põhimäärused kinnitab, teeb nendes muudatusi ja täiendusi VHK
direktor kooskõlastatult VHK konsiiliumiga.

2. VHK EESMÄRGID JA ÜLESANDED
2.1 VHK eesmärgiks on seondada kultuuri ja haridust, kaasaegset
maailmakäsitlust süvendatud ajalootunnetusega; üldharidust
süvendatud muusika- ja kunstitunnetusega, rahvuskultuurilist
haridust avatusega teistele kultuuridele kristliku
väärtussüsteemi alusel.

Olekski imelik, kui ühe usuorganisatsiooni otsused seataks ülemaks kohalikest seadustest.

Nüüd siis õiguskantsleri õpetussõnade juurde.

Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise osas

29. märtsil 2007.a. pöördus minu poole avaldusega üks lapsevanem, kes väljendas muret seoses Teie kooli poolt koostatud ja lapsevanematele esitatava tutvumisküsimustikuga. Avalduse kohaselt on tutvumisküsimustik mõeldud nendele lapsevanematele, kes soovivad Teie kooli eelkoolis käivat last tuua tutvusmisuuringule, mille alusel toimub laste valikuline vastuvõtt kooli. Avalduse kohaselt tuleb lapsevanemal esitada tutvumisküsimustikus andmeid oma perekondliku ja majandusliku seisundi ning samuti religioosse maailmavaate kohta.

Järgneb pikem seletus, mida Isikuandmete kaitse seadus (IKS) sätestab ja kuidas see seostub kooli poolt ankeediga kogutavate andmetega.

Andmed isiku füüsilise seisundi ning usuliste ja maailmavaateliste veendumuste kohta loetakse delikaatseteks isikuandmeteks.

Kehtiva IKS § 21 kohaselt tuleb eraeluliste isikuandmete töötlemisest teavitada Andmekaitse inspektsiooni, [...]

Delikaatsete isikuandmete töötlemiseks kehtestatud nõuete rikkumisel võib juriidilisele isikule sanktsiooniks määrata kuni 500 000 krooni suuruse rahatrahvi.

[...] toimingud, mida Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium teeb tutvumisküsimustike kaudu andmete kogumisel, kujutavad endast isikuandmete töötlemist. Isikuandmete töötlemisega on tegemist juba ainuüksi siis, kui kasvõi üks lapsevanem täidetud küsimustiku Teile esitab. Tutvumisküsimustiku algusesse tuleb märkida lapse nimi, mistõttu on küsimustikus toodud andmete kaudu võimalik lihtsalt tuvastada isikud või isikuid, kes on küsimustiku täitnud.

Kahtlemata on mõistetav, et lapsele kooli valimine lapsevanemate poolt ning kooli poolt sobivate laste valimine on keeruline ning mitmete osapoolte koostööd vajav protsess. Samas tuleb arvestada seadustega kehtestatud nõudeid ning järgida isikuandmete kaitse põhimõtteid. Esitatud küsimustike põhjal võib pigem jääda mulje, et kool ei vali oma õpilasi mitte laste endi omaduste, vaid vanemate ankeetandmete põhjal, mis ei ole kooskõlas Teie enda poolt meile esitatud 18. aprillil 2007.a. saadetud vastuses toodud selgitustega. Kuna andmesubjekti nõusolekut ei ole küsitud Isikuandmete kaitse seaduses sätestatud viisil ning delikaatsete isikuandmete töötlemine ei ole registreeritud Andmekaitse Inspektsioonis, ei ole selliste küsimuste täitmise nõue kooli poolt põhjendatud ega seaduslik.

Pean vajalikuks selgitada, et laste tervislikku seisundit puudutavad andmed (küsimused nr 10, 11, 12, 13, 14, 15) ning vanemate maailmavaadet puudutavad andmed (küsimused nr 34 ja 35) kujutavad endast delikaatseid isikuandmeid, mille töötlemine on lubatud vaid Andmekaitse Inspektsioonis tehtud registreeringu alusel.

Kooli kandideerivate laste vanematelt võib vestluse käigus suuliselt küsida nende arvamusi maailmavaate kohta, kuid küsimustele vastamist ei saa kindlasti nõuda ega samuti vastuseid mistahes viisil talletada. Koolil peaks olema võimalik tutvustada oma eelistusi ja soove ilma isikute ja nende perekonnaelu privaatsust riivamata.

Täistekst on leida õiguskantsleri kodulehelt.

Vähemalt üht dokumenti on VHK poolt juba muudetud ja selle parandatud versioon võrku tõstetud.
———————————–

Lõik kooli tutvustusest:

[...] Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) on munitsipaalne haridus- ja kultuuriasutus. Selle peamiseks eesmärgiks on integreerida kultuuri ja haridust, kaasaegset maailmakäsitlust süvendatud ajalootunnetusega, üldharidust süvendatud muusika- ja kunstiharidusega ning rahvuskultuurilist haridust süvendatud võõrkeelteõppega traditsioonilise kristliku väärtussüsteemi alusel.

VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI SUUNDUMUS JA ADRESSAAT EESTI HARIDUSSÜSTEEMIS:

tugineda oma otsingutes ja õpingutes kristlikule väärtussüsteemile ning vabale valikule selles kontekstis

Vastuvõtt VHK Põhikooli:

Oluliseks peame tuginemist kristlikule eetikale.

ÕPPEPROGRAMMIDE KOMBINATSIOONID JA VASTUVÕTU KRITEERIUMID:

…
õpilasele ja tema perekonna väärtushoiakutele on VHK põhikirjaline orientatsioon kristlikule väärtussüsteemile sobiv ja toetav;

VHK Gümnaasiumi kodukord

…
Vanalinna Hariduskolleegiumi asusid rajama ja nendega ühinesid tegevuse käigus inimesed, kes pidasid tõeseks kristlikku väärtussüsteemi.
[...]
Nädalaalguse kogunemised (infominutid või teenistused vastavalt kirikukalendrile) on kohustuslik osa kooliprogrammist

VHK hümniks on gregooriuse koraal Veni Creator (Tule, Looja), Wikipedia andmetel kuulsaim omasuguste seas, mida lauldakse eriti pidulikel katoliiklikel üritustel.

Kooli kaitsepühakuks on Saatana vastu võitlemise Jumala Armee ülemjuhataja Peaingel Miikael.

Lähim viide “kristliku kasvatuse programmi” allikatele on leida Taivo Niitvägi ja Kersti Nigeseni vastuses lapsevanemtatele, kes kurtsid oikumeeniast taganemise üle:

VHK põhikiri [võrgust ei leidnud] sätestab meie hariduskontseptsiooni kristlike lähtekohtade allikaks viimase Kirikukogu (Vatikani II kirikukogu) haridust puudutavad dokumendid. Nende dokumentide autori – Rooma-Katoliku Kiriku – õpetuse kohaselt ei ole ühegi Kirikukogu näol tegemist eraldiseisva nähtusega, vaid iga uus on eelnevate jätkuks, kaasates iseenesestmõistetavalt kõigi eelnevate Kirikukogude dokumendid ja otsused.

Prioriteedid 2005/2006 õppeaastal:

…
Kristliku kasvatuse programmi edasine väljaarendamine

Vanalinna Hariduskolleegiumi pedagoogilise kontseptsiooni (html) (pdf) sissejuhatus:

Tarbimisühiskonna väärtuste pealetung, mis aktualiseerib esmase hüve püsiväärtuste ees, muudab ühtselt toimiva ja harmoonilise haridussüsteemi iseenesliku kujunemise üha utoopilisemaks.

Niinimetatud pluralism ja demokraatia pähe pakutav tingimusteta tolerantsus väärtussüsteemis teevad võimalikuks ühiskondliku kokkulepluse ainult materiaalsel pinnal.

Eetikakriis kui nähtus ühiskonnas toob kaasa vägivalla kui nähtuse koolis. [...] Terve mõistuse seisukohalt tundub, et selline olukord saab tekkida vaid ebasobivate asjaolude kokkulangemise pinnal. Ometi on ajaloost teada koolkondi, kes on eesmärgi ühiskonnas just destruktiivselt püstitanud.*

Joonealune viide:

* 18.saj keskel Bavaarjas (praegusel) Saksamaal tekkinud ja hiljem vabamüürlusega liitunud salaorganisatsioon “Illuminati” seadis endale 5 peamist eesmärki, mis olid:
1. monarhia kukutamine kogu Euroopas
2. eraomanduse hävitamine
3. perekonna hävitamine
4. rahvuste hävitamine
5. Kiriku hävitamine
Üheks olulisemaks sammuks selle programmi elluviimisel oli Prantsuse 1789 aasta revolutsiooni organiseerimine. (William Still New World Order: The Ancient Plan of Secret Societies, Huntington House, Inc., Lafayette.)

See joonealune viide on Pedagoogilise kontseptsiooni 2008. aasta 30. jaanuaril üles laaditud pdf-versioonist ära koristatud. Küll aga on see veel näha html-versioonis ning eelmine pdf-versioon on mul ka olemas.

Niisiis, kuidas üles ehitada kooli ühiskonnas, kus on fetišeeritud hedooniline eluhoiak, pealesurutud tarbimine, homoseksualism jne;

Pedagoogilise kontseptsiooni uues versioonis, mis sisaldub Vanalinna Hariduskolleegiumi arengukavas 2007-2011, on viimane lõik veidi ümber sõnastatud:

Kui siis samaaegselt fetišeeritakse meedias hedoonilist eluhoiakut, pealesurutud tarbimist, sallimatusena aga serveeritakse satanismi toetamata jätmist või seksuaalsetest anomaaliatest hoidumist, on üsna selge, et nii perekond kui ka kool isiksuse arengut, iseseisvust ja väärikust toetavate institutsioonidena on kriitilises seisus.

Kuna Eesti asub Euroopa kristliku kultuuri areaalis, tuleb tõdeda, et nii või teisiti on väärtussüsteem, mis tagab loova ja hoidva ellusuhtumise selles keskkonnas, seotud kristliku traditsiooniga. Vastavalt on ka VHK põhikirjaliselt deklareeritud kristlikke väärtusi toetava haridus- ja kultuurikeskusena.

Põhikooli ja gümnaasiumi tegevuskavas 2007-2011 (arengukava lisad 35 ja 36):

Eesmärk: Sotsiaalse entroopia, pungi, satanismi jt keskkonnategurite ohtlikkuse teadvustamine
Printsiibid: Fenomenoloogiline ja kasuaalne analüüs
Kriteeriumid: Tegevuskava väljatöötamine
Struktuur: Positiivse tegevusstruktuuri loomine
Koosseis: Kristliku kasvatuse ainesektsioon ja koolide juhtkonnad
Funktsioonid: Õpilaste vastandumise ärahoidmin, kuuluvus- ja aktiivsustunde säilimine

VHK HARIDUS- JA KULTUURIKONTSEPTSIOONI ALUSED, vastu võetud VHK Suvekonverentsil 1993. aasta 8. juunil:

§ 1 Haridus peab võimaldama inimesele ettevalmistuse viljakaks ja mõtestatud eluks ühiskonnas (ja seda ühtlasi praktiseerima ka koolis), aitama tal oma inimsust täielikumalt realiseerida.

§ 2 Kristlase jaoks ei saa hariduse ülalnimetatud ülesannet lahutada tema ettevalmistusest täisväärtuslikuks kristlikuks eluks, mis on suunatud Jumala ja ligimese teenimisele ja mille lõppeesmärk on igavene elu uues loodus.

§ 3 Haridus peab aitama inimesel lülituda ajaloo jooksul kujunenud rahvuslikku ja maailmakultuuri, mis kannab üldinimlikke kristlikke väärtusi.

[...]

§ 7 Igal inimesel on õigus oma usule vastavale haridusele, mis aitab tal kujundada terviklikku ja harmoonilist maailmapilti, mis toetub tema usule, lähtub sellest ja kinnitab seda.

VHK Pedagoogiline kontseptsioon:

Praktilised järeldused VHK jaoks:
1. Igal õpilasel on õigus vanemate poolt valitud konfessionaalsele haridusele, mis süvendab ja kinnitab tema usku ning juhib teda tihedamale osadusele kiriku (koguduse) elus.

2. Moraaliõpetus ja käitumisnormid koolis peavad lähtuma ligimesearmastuse ja inimväärikuse austamise põhimõtetest.

3. Õppekavad ei tohi olla vastuolus kristlike tõdede ja väärtustega.

4. VHK töötajad ja õpilased ei tohi seada kristlikke tõdesid ja väärtusi kahtluse alla, neid ignoreerida või naeruvääristada.

VHK Missioon: Elukultuuri hoidmine:

Elukultuur on määratlus, milles saavad kokku leppida erinevatelt lähtepositsioonidelt koostöös olevad inimesed. Mittekristlaste jaoks on see määratlus mõtestatav elu toetamisena üldhumanistlikus mõttes, kristlaste jaoks on mõiste kindla sisuga, nagu ta on määratletud kirikudokumentides.

Viidatud kirikudokumendiks on paavst Johannes-Paulus II entsüklia Elu Evangeelium (Encyclical Evangelium Vitae).

Elukultuuri Instituudi ajutine koduleheht.

Ita Puusepp, Gümnaasiumiõpilaste informeerimine erinevatest inimese tekke- ja arenguteooriatest, juhendaja Kersti Nigesen (kooli juht).

Kersti Nigesen kooli pidulikul aktusel õpilaste ees:

Praegult on ka üsna eriline nädal ja sellepärast ma palun siia isa Xavier’d, meil on nagu… kuna me oleme siia kord juba kogunenud, siis on meil võimalus midagi head teha. Ja on selline nädal, kuskohal kõik kristlikud kirikud palvetavad kristlaste ühts(l)use eest. Ja sellepärast oleks meil ka võimalik alustada niisuguse ilusa teoga siin olemist oma uues majas, et palvetame selle eest.

Kõik VHK lood skeptik.ee küljel.

Mitmed VHK kirjapandud ideed on minu meelest vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega, põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga ning võibolla veel mõne seadusaktiga.

Küllap on tegelik elu koolis palju rohkem konkreetsete õpetajate ja õpilaste nägu ning suur osa nendes tsiteeritud VHK dokumentides väljaöeldust jääb lihtsalt tähelepanuta ja konkreetse tegevussisuga täitmata (ehk “aktualiseerimata”, kui kasutada VHK komissaride lemmiksõna), kuigi “kristliku kasvatuse ainesektsioon” ehk poliitbüroo lubab ideoloogiatööd tõhustada nii õpilaste kui õpetajate seas.

Tõsiseltvõetamatust kinnitab ka VHK-lase kommentaar eelmise loo juures. Ei tea miks, aga meenub jälle see paljukirutud nõukaaeg, mil idaal ja tegelikkus, püstitatud pürgimus ja teod, jutt ja igapäev sugugi teineteisele ei vastanud. See on muidugi hea uudis neile, kes igapäevast tööd südamega teevad, aga kõik see kirjapandu teeb kooli asjatult haavatavaks ja võib mingil hetkel igapäevatööd segama hakata, kui peab ajakirjanike, õiguskantsleri, lapsevanemate, haridusametnike järelpärimistele reageerima hakkama. Võetagu mu kirjutist ja teiste inimeste siinseid kommentaare kui tasuta välisauditit, mis võimalikke probleeme ennetada aitab.

Siiski ei maksa olla naiivne ja arvata, et ideoloogiatöö mittemingisugust vilja ei kanna. Kui taas tõmmata paralleeli nõukogude ajaga, siis vaatamata üldisele skepsisele nõukasüsteemi suhtes leidus ühel või teisel põhjusel sinisilmseid või oportunistlikke kaasalauljaid, kes ajupesule allusid ja oma häälepaelad kommunistliku kasvatuse koorilauluga unisooni häälestasid. Nii ka siin ja vaatame kahte näidet. Teame sedagi, et KGB ei maganud isegi siis, kui väliselt lasti nõrkust välja paista, vaid korjas komprat ja ehitas võrgustikku. Püha üritus ei lõpe iial.

VHK praegu kehtivas ja suundanäitavas dokumendis ARENGUKAVA 2007-2011 on kirjas VHK Missioon: Elukultuuri hoidmine:

Elukultuur on määratlus, milles saavad kokku leppida erinevatelt lähtepositsioonidelt koostöös olevad inimesed. Mittekristlaste jaoks on see määratlus mõtestatav elu toetamisena üldhumanistlikus mõttes, kristlaste jaoks on mõiste kindla sisuga, nagu ta on määratletud kirikudokumentides.

Viidatud kirikudokumendiks on paavst Johannes-Paulus II entsüklia Elu Evangeelium (Encyclical Evangelium Vitae). See on pikk dokument nagu paavstidel ikka ja sisaldab hulga tegevusjuhiseid ja seisukohavõtte, millele katoliiklased kuuletuma peavad. Kõige muu hulgas keskendub paavst ka abordile ja ütleb:

Ma kuulutan, et otsene abort [eesti keeles 'raseduse katkestamine'], olgu vahendina või eesmärgina, on alati tõsine moraalne eksimus, kuna see on süütu inimolendi tahtlik tapmine.

Eesti Katoliku Kiriku koduleht täiendab:

Otsene abort, vahendina või eesmärgina, on viienda käsu ränk rikkumine. Kristluse algusaegadest peale on kirik olnud veendunud, et inimelu peab austama ja kaitsma eostamise hetkest alates. Kiriku õpetus ei ole muutunud ega saagi muutuda: abort on raske kuritegu. Selle tõe alusel ja rõhutamaks abordi kuritegelikku olemust, on kirik määranud kanoonilise karistuse, automaatse kirikust väljaheitmise (ekskommunikatsiooni) igale inimesele, kes abordi toime paneb.

Maailmas on ringi liikumas abordivastane (eesti keeles on abort siiski “raseduse katkestamine”) liikumine, mida kutsutakse üldnimetajaga Pro-Life (elu poolt), mis vastandub poliitiliselt naiste valikuvabaduse eest seisjatele ühisnimetajaga Pro-Choice (valikuvabaduse poolt). Minu arvates tugineb Pro-Choice oma vaadete ja seisukohtade kujundamisel inimõiguste austamisel (naise vaba otsustusõigus oma keha ja selles toimuva üle), teadusuuringutel (inimelu tekkimine on protsess ja viljastunud munarakku või embrüot moodustavat rakukogumit täieliseks inimeseks nimetada on religioosne-ideoloogiline otsus, mida teaduslike andmetega kinnitada ei õnnestu), seevastu Pro-Life kasutab oma propagandas ära valetamist, teadusandmete väärtõlgendamist, piltide kontekstist väljarebimist, et saavutada tugevat emotsionaalset reaktsiooni, naistearstide ahistamist (ka tapmist), süütunnete lõõtsutamist ja muid ebaausaid vahendeid, et saavutada oma poliitilist eesmärki – kontroll inimese seksuaalsuse üle. Katoliku kirik lisab sellele veel vastuseisu igasuguste rasestumisvastaste vahendite sh kondoomide kasutamisele.

Seega on Pro-Life liikumise puhul minu arvates tegu usuliselt inspireeritud propagandaga, mis kasutab julmalt ja külmavereliselt kaalutledes ära kõige intiimsemaid tundeid, et endale uusi pooldajaid värvata.

Selles valguses on VHK oma missiooniks nimetanud Pro-Life propaganda levitamise. Ja selle hääletoruks on VHK või Miikaeli Ühenduse juurde loodud Elukultuuri Instituut, mis on abordivastasuse, rasestumisvastaste vahendite vastaste, homofoobia ja silmakirjalikkuse propagandatoru, mille kaudu levitatakse usuliselt motiveeritud valetajate ja petiste ideid (Discovery Institute nende hulgas). Autoriteks on märgitud Helena Vooglaid, Varro Vooglaid, Toomas Vooglaid, Maria-Joanna Madise, Terve Mõistuse Sündikaat. Helena Vooglaid on ka VHK häälekandja Teataja toimetaja. Elukultuuri Instituudi aadress on abort.ee andmetel Vene 22, sama mis VHK uhkelt restaureeritud gümnaasiumihoonel.

Elukutuuri Instituudi üks ettevõtmistest on ka kodulehe abort.ee pidamine. Lisaks organiseerivad nad raamatute tõlkimist ja kirjastamist. Näiteks on projektina üles nimetatud Dr Benjamin D. Wiker — “Surmakultuuri arhitektid”. Wiker on Discovery Institute‘i vanemteadur. Mis mehega tegu, saab lugede sealtsamast Elukultuuri Instituudi kodulehelt. Discovery Institute on aga intelligentse disaini levitamise peastaap. Teaduse vastu võitlemise Smolnõi.

Et siis sellist teadusvastast “elukultuuri” peetakse VHK missiooniks.
“Elukultuuri” ajamine pole mitte ainuüksi siinne vaimusähvatus, vaid rahvusvaheline ja eriti USA religioossete propagandistide teema. Wikipedia andmetel sai see alguse paavst JP II visiidist USA-sse 1993. aastal ja kinnistus sessamas Elu Evangeeliumis. Elukulturistid vastustavad tüvirakuuuringuid, eutanaasiat, aborte, surmanuhtlust, sõdu, rasestumisvastaseid vahendeid.

USA vastava organisatsiooni kodulehel on ka palju huvitavat lugemismaterjali. Näiteks leiab sealt mõtteavaldusi, et seksuaalkasvatuse eesmärk on populariseerida seksuaalelust hoidumist, seksuaalakt on ette nähtud vaid järglaste saamiseks, kondoomi kasutamine isegi HIV/AIDS nakkuse vältimiseks abieluinimeste vahel on kuritegu, homoseksualism on ennetatav ja ravitav haigus (sama-soo-tõmbe-sündroom), viljastatud munarakk on täieõiguslik inimene.

Kui juba valetamise ja hämamise lainel oleme, siis teine näide misjoni viljadest on üks õpilastöö:
Ita Puusepp Gümnaasiumiõpilaste informeerimine erinevatest inimese tekke- ja arenguteooriatest, juhendaja Kersti Nigesen (kooli juht).

Pikem retsensioon sellele tööle ehk tekib veel, aga võtan vabaduse tsiteerida ja kommenteerida mõningaid lõike.

Paljud noored peavad maailmatekke ainsaks loogiliseks seletuseks evolutsiooni ning neil puudub ülevaade teistest teooriatest, mida tihtipeale vaid põgusalt mainitakse.

Evolutsiooniteooria ei tegele üleüldse maailma tekkimise problemaatikaga. Autor küll selgitab veidi hiljem, et evolutsiooni all peab ta silmas ka füüsikalist, keemilist, bioloogilist ja sotsiaalset evolutsiooni, kuid paljudele kristlastele pinnuks silmas olev evolutsiooniteooria tegeleb vaid eluslooduse muutumisega. Kuid see terminoloogiline ebatäpsus on seletatav ehk sellega, et autor alles käib õppeteed.

Ita Puusepa arvates on peamiseks probleemiks:

Evolutsiooniteooriast ja selle tõenditest räägitakse küll, kuid teiste versioonide argumentide koha pealt hoitakse suu liigagi kinni.

Autor siis tutvustab meile levinumaid inimese tekke- või arenguteooriaid:
Evolutsioon (sh bioloogilise evolutsiooni kummaline jagamine mikro- ja makroevolutsiooniks).
Intelligentne disain (ID), teadus disaini avastamisest – kuidas tunda ära intelligentse ajendi poolt eesmärgiga seatud mudeleid.
Kreatsionismi mitmed versioonid. Ka David Icke’i maavälise interdimensionaalse valitseja teooria on nimetamist leidnud.

Viga tuleb sisse siis, kui üht neist teooriatest hakatakse võtma teadusliku faktina, ja seda on tehtud, kuna teaduslikku fakti on võimalik vaadelda või näidata eksperimendiga. Kuna aga universum ja inimene on tekkinud minevikus, siis ei saa neid sündmusi tänapäeval eksperimendi teel vaadelda ega näidata. Kuna ühtegi teooriat ei saa võtta faktina ja on palju kaalukaid tõendeid nii mõnegi teooria kasuks, siis tuleks neist anda ka inimestele terviklik ülevaade.
[...]
Kahjuks söödetakse õpilastele koolis vahel ette näiteks evolutsiooniteooriat kui ainsat teaduslikult tunnustatud seletust inimese päritolu kohta. Tegelikult pole see kaugeltki nii. Kuid kas me võime öelda, et evolutsioon on ainus teaduslikult tunnustatud teooria?

Autor leiab, et kusagil on olemas teadlaste avastused, mis ei toeta evolutsiooniteooriat, aga koolis neid ei õpetata. Samas räägib ta mingi teadusliku teooria toetamisest kui jalgpallimeeskonnale kaasaelamisest, kus pole tähtsad mitte faktid, vaid meeldivus ning kodune kasvatus.

Autor tutvustb ameerika rahva uskumusi ja arusaamu evolutsiooni teemal ja tutvustab mõnd sealset kohtulahendit, kus religioosse intelligentse disaini teooria õpetamine on tunnistatud konstitutsioonivastaseks ning tõdeb:

Kuna ka Eestis on 1992. aastal kehtestatud põhiseaduse kohaselt riik ja religioon lahus, siis arvatavasti tekitaks mõne muu teooria, kui evolutsiooni, sisse toomine õppekavasse rohkesti probleeme ja oleks isegi võimatu. Siiski oleks kuidagi vajalik anda noortele mitmekesist, värsket ja objektiivset informatsiooni, et nad saaksid, nagu varem öeldud, ise tões selgusele jõuda. Kindlasti peaks õpetaja mainima, et evolutsiooniteooria on vaid üks versioon paljude teiste hulgas.

Lõppsõnas tõdeb Ita Puusepp taaskord, et õpilased vajavad rohkem teavet erinevate tekkelugude kohta, sest evolutsiooniteooria on tema arvates vaid üks lugu teiste samasuguste seas:

Eesti põhiseadusega on kehtestatud riigi ja usu lahusus. Koolis tohib seetõttu õpetada evolutsiooniteooriat. Kuid tegelikult võib öelda, et ka evolutsiooniteooria on vaid usk. Inimesed ei tea tegelikult, kas inimkond sai alguse juhusest, looja käe läbi või hoopis interdimensionaalse rassi abil. Inimesed ei tea, vaid usuvad. Õpilastele tuleks anda võimalus saada infot kõigi teooriate kohta, et nad võiksid ise vabalt langetada otsuse, millist teooriat pooldada. Lõppude lõpuks vajavad kõik need teooriad ju usku.

Aga miks Lendavat Spagetikoletist ära ei mainitud? Paljudel on maailm sündinud hoopis munast ja neid lugusid on üle ilma sadu, kui mitte tuhandeid ning igaühel on piisavalt põhjust just sellesse uskuda. Need lood on huvitavad ja küllap poleks kellelgi midagi selle vastu, kui nendega ajaloo- või kultuurilootunnis tutvust tehakse, kuid loodusteaduse tundides võiks ikka teaduslike teooriate juurde jääda.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kutsub liikmesriike kindlalt vastustama kreatsionismi õpetamist. Parlamentäärid märgivad, et kristlike ja muhameedlike kreatsionistide peamine eesmärk on imbuda sisse haridussüsteemi. Kui me pole tähelepanelikud, siis võib kreatsionismist kujuneda oht inimõigustele. Intelligentse disaini ohtlikkus seisneb selles, et see maskeerib end teaduseks ja külvab laste peadesse segadust, selgitavad pöördumist toetanud saadikud.

Õpilastöö juhendajana pole Kersti Nigesen ilmselt olnud kursis uuemate suundadega teaduses ning pole teadlik ohtudest, mida intelligentseks disainiks maskeerunud kreatsionism endast teadusele ja kodanikuühiskonnale kujutab.

Aitab selleks korraks küll. Tänan kõiki, kes on viitsinud lugeda ja arvamust avaldada.

Lõpp.

Teises osas vaatasin, millistele ideedele vanalinna kool rajatud on. Mõni lähtekoht on pehmelt öeldes veider (Illuminaatide vandenõu) aga nagu mõnedest senistest kommentaaridest näha, ei sega need siiski kooli suurepärast igapäevatööd, kuigi “õpetajate maailmavaateline lähtepositsioon” on kooli arengukavas probleemina üles tähendatud ja “kristliku kasvatuse ainesektsioonil” on teha suur töö, et “punk, satanism jt ohtlikud keskkonnategurid” (ilmselt ka “seksuaalsed anomaaliad”) lastele teadvustatud saaksid.

Vanalinna Hariduskolleegium pole mitte ainult kool, vaid ka kultuurikeskus. Aktiivselt võetake osa Tallinna ja eriti selle vanalinna kultuurielu ilmestamisel, õppetöös on suur tähtsus muusikal, eriti varasel Euroopa muusikal (gregooriuse laul) ja rahvamuusikal, mille traditsiooni kõrges aus hoitakse. Samuti peetakse meeles ja tähistatakse rahvakalendriga põimunud kirikukalendri tähtpäevi. Ja neid kauneid vilju on õnn nautida kõigil. Selles mõttes valitseb koolis keskaegne isetegemise vaim oma parimas võimalikus tähenduses. Ja nõustun kahel käel kommenteerijaga oHpuu, kes märkis, et Tallinnas oleks ilma VHK-ta tunduvalt vähem teha. Ei puudu ka minul isiklikud imelised mälestused samasse ringi kuuluva Vanalinna Muusikamajaga seoses.

Keskaeg polnud muidugi ainult pühakute tähtpäevad, käsitöö, meeleolukad laadad ja regilaul kohaliku maarahva seas. Toimis tõhus katoliku kiriku poolt juhitud mõttekontroll surma ähvardusel ning isegi normaalsete inimlike tegevuste jagamine headeks-halbadeks. Ja kes asjaga nõus polnud, leidsid ühel või teisel moel oma otsa (Kuidas eristada katarit katoliiklasest? “Tapke kõik, küll Jumal omad ära tunneb.”) ning dominiiklaste (nt kurikuulus Torquemada) panus nendesse koletutesse repressioonidesse polnud sugugi väike. Tänapäeval kedagi kaaki muidugi ei panda ja veeprooviga süütust ei määrata, aga püüd totalitaristlikule mõttekontrollile pesitseb VHK dokumentides silmnähtavalt sees. Kuuldavasti olla Lenin just kristlikelt kasvatajatelt tublisti õppust võtnud.

VHK pedagoogilise kontseptsiooni osas VHK HARIDUS- JA KULTUURIKONTSEPTSIOONI ALUSED, mis on vastu võetud VHK Suvekonverentsil 1993. aasta 8. juunil, on kirjas:

§ 1 Haridus peab võimaldama inimesele ettevalmistuse viljakaks ja mõtestatud eluks ühiskonnas (ja seda ühtlasi praktiseerima ka koolis), aitama tal oma inimsust täielikumalt realiseerida.

§ 2 Kristlase jaoks ei saa hariduse ülalnimetatud ülesannet lahutada tema ettevalmistusest täisväärtuslikuks kristlikuks eluks, mis on suunatud Jumala ja ligimese teenimisele ja mille lõppeesmärk on igavene elu uues loodus.

Lapsevanemal on küll õigus oma last kristlaseks, krišnaiidiks, saientoloogiks või kommunistiks ahistada, suunata teda pühapäevakooli õiget palvepoosi õppima, aga munitsipaalkoolis seada eesmärgiks “Jumala teenimine” ja “igavene elu” kõlab veidi õõvastavalt ning Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava sellist eesmärki ei püstita.

Et asi on vastuoluline ja potentsiaalselt konfliktne, annab minumeelest tunnistust samade aluste paragrahv 7:

§ 7 Igal inimesel on õigus oma usule vastavale haridusele, mis aitab tal kujundada terviklikku ja harmoonilist maailmapilti, mis toetub tema usule, lähtub sellest ja kinnitab seda.

Võibolla on võrdlus liiga labane, aga kui ma näiteks usun, et maakera on lapik, siis peaks minulgi olema õigus saada sellist haridust, mis seda usku kinnitab ja selle harmooniat ei lõhu. Ja seda siis maksumaksja raha eest. Kommentaarides sai märgitud, et paljude inimeste usulisi tundeid solvavad jutud evolutsioonist, kuna need võivad kahtluse alla seada piibelliku loomisloo ning lõhkuda seda terviklikku ja harmoonilist maailmapilti ning VHK aluste kohaselt peaks võimaldama rajada selliseid koole, kus bioloogias räägitakse evolutsiooni asemel või kõrval ka “alternatiivsetest” liikide tekke lugudest. Ignorantsus võib muidugi õnnestav olla, aga haridussüsteemi ülesanne on siiski olla teadmistepõhine, mitte aga usust lähtuv ja usku kinnitav. Kusjuures loodusteadusliku maailmapildi kujundamise eesmärk on riiklikus õppekavas mitu korda ära nimetatud. Vat nii!

§ 3 Haridus peab aitama inimesel lülituda ajaloo jooksul kujunenud rahvuslikku ja maailmakultuuri, mis kannab üldinimlikke kristlikke väärtusi.

Maailmakultuur ja üldinimlikke kristlikke väärtusi?! Õige jah, niinimetatud pluralism, demokraatia ja tolerantsus on ju kurjast ning Päike ja tähed tiirlevad ümber universumi keskpunktis oleva Maa, mille keskpunktiks on omakorda Püha Tool. Tasub meenutada ka katoliku kiriku aktiivset panust “paganlike” kultuuride hävitamisel, kuna need ei kandnud “kristlikke väärtusi”. Aga see läheb siinsest peateemast liiga kaugele ja viitan hoopis Umberto Eco artiklile Kokaiin rahvale Eesti Päevalehes.

Esimeses osas said kaks järgnevat tsitaati juba esitatud, aga need sobivad suurepäraselt keskaega iseloomustama:

Õppekavad ei tohi olla vastuolus kristlike tõdede ja väärtustega.

VHK töötajad ja õpilased ei tohi seada kristlikke tõdesid ja väärtusi kahtluse alla, neid ignoreerida või naeruvääristada.

Need kaks lõiku on niivõrd jaburad, et juba ainuüksi neist peaks piisama, et haista tõeministeeriumi kohalolu, tungi mõttekontrollile, isikuvabaduste piiramist, põhiseaduse rikkumist, riiklike õppekavade peale gregooriuse koraali punkversiooni esitamist. Või on siis usk nii nõder ja “kristlikud tõed” savijalgadel, et need ei kannatagi kriitikat ja kahtlusi välja ja peab väevõimuga kaitsma. Püha Miikaeli targal juhtimisel muidugi.
Huvitav-huvitav, kuidas sellisele asutusele üldse koolitusluba anti. Siin peaks küll riik jõuga EV seaduste ülimuslikkust kinnitama.

Esimese loo kommentaaris ütleb Oudekki tabavalt:

Kui inimene ei või midagi kahtluse alla seada, siis see on selgelt vastuolus sõnavabaduse printsiibi ja seega Eesti Vabariigi Põhiseadusega. See ei tohiks olla lubatud ükskõikmillises asutuses, sõltumata omandivormist. Samuti ma arvan, et ignoreerimine käib sõnavabaduse alla.

Naeruvääristamine on rohkem moraalikategooria, selle keelamisega ma olen nõus kristliku erakooli puhul leppima – ja soovitaksin üldse kõigil koolidel mõelda, kuidas milleiganes[e] naeruvääristamist vältida.

Meenutame korraks EV Põhiseadust, mis tagab meile südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse ning õiguse jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.

Täna lõpetame kirjakohaga VHK gümnaasiumi kodukorrast:

Nädalaalguse kogunemised (infominutid või teenistused vastavalt kirikukalendrile) on kohustuslik osa kooliprogrammist

Ja koduseks mõtiskluseks tähendamissõna EV Põhiseadusest:

§ 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.
Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.

Neljandas ja seekord viimases osas kirjeldan paari konkreetset juhtumit, millest selgub, et VHK ideoloogiline kasvatustöö pole mitte ainult sõnakõlks, millest normaalsed õpetajad kaarega ringi käivad, vaid see kannab tõepoolest vilja.

jätkub…

Eelmises loos rääkisin sellest, et Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) on kristlik (katoliiklik) kool ja lapsevanem, kes plaanib oma last sinna kooli panna, peaks endale selgelt aru andma, et lapsi ootab seal “kristliku kasvatuse programm”, mida kirjalikul kujul eestikeelsena teile paraku näidata ei suuda. Lähim viide allikatele on leida Taivo Niitvägi ja Kersti Nigeseni vastuses lapsevanemtatele, kes kurtsid oikumeeniast taganemise üle:

VHK põhikiri [võrgust ei leidnud] sätestab meie hariduskontseptsiooni kristlike lähtekohtade allikaks viimase Kirikukogu (Vatikani II kirikukogu) haridust puudutavad dokumendid. Nende dokumentide autori – Rooma-Katoliku Kiriku – õpetuse kohaselt ei ole ühegi Kirikukogu näol tegemist eraldiseisva nähtusega, vaid iga uus on eelnevate jätkuks, kaasates iseenesestmõistetavalt kõigi eelnevate Kirikukogude dokumendid ja otsused.

Lugu läheb aga tunduvalt põnevamaks, kui tutvuda kooli pedagoogilise kontseptsiooniga (html) (pdf, pdf muudetud 30. jaanuaril 2008). Selle sissejuhatuses seisab:

Tarbimisühiskonna väärtuste pealetung, mis aktualiseerib [see sõna esineb VHK tekstides vist isegi sagedaminigi kui "kristlik"] esmase hüve püsiväärtuste ees, muudab ühtselt toimiva ja harmoonilise haridussüsteemi iseenesliku kujunemise üha utoopilisemaks.

Niinimetatud pluralism ja demokraatia pähe pakutav tingimusteta tolerantsus väärtussüsteemis teevad võimalikuks ühiskondliku kokkulepluse ainult materiaalsel pinnal.

Sellega on kiil sisse löödud, jagatud maailm kaheks: tarbimisühiskonna lühinägijad ja (kristlike) püsiväärtuste kandjad. Pole raske arvata, kes on selles mängus “hea” ja kes “halb”.

Eetikakriis kui nähtus ühiskonnas toob kaasa vägivalla kui nähtuse koolis. [...] Terve mõistuse seisukohalt tundub, et selline olukord saab tekkida vaid ebasobivate asjaolude kokkulangemise pinnal. Ometi on ajaloost teada koolkondi, kes on eesmärgi ühiskonnas just destruktiivselt püstitanud.

Koolivägivald või vägivald üldse on muidugi probleemid, millega tuleb tegeleda, aga kas vandenõuteooria veeretamine on ikka see kõige adekvaatsem lähenemine. Nimelt arvavad VHK-le aluse pannud inimesed, et “niinimetatud pluralism” ja “demokraatia pähe pakutav tingimusteta tolerantsus” on illuminaatide vandenõu, et teostada oma destruktiivset agendat. Oma lähtekoha selgitamiseks on tekstis lausa omaette joonealune, seega peetakse seda oletatavat seost vägagi oluliseks:

18.saj keskel Bavaarjas (praegusel) Saksamaal tekkinud ja hiljem vabamüürlusega liitunud salaorganisatsioon “Illuminati” seadis endale 5 peamist eesmärki, mis olid:
1. monarhia kukutamine kogu Euroopas
2. eraomanduse hävitamine
3. perekonna hävitamine
4. rahvuste hävitamine
5. Kiriku hävitamine
Üheks olulisemaks sammuks selle programmi elluviimisel oli Prantsuse 1789 aasta revolutsiooni organiseerimine. (William Still New World Order: The Ancient Plan of Secret Societies, Huntington House, Inc., Lafayette.)

(30. jaanuari versioonis on see joonealune ära kustutatud)

Selle peale küsiks, et kas Opus Dei ja Katoliku Liiga on VHK näol omale vahitornisarnase vastupanukantsi loonud, kus õpetatakse otsustava võitluse tarbeks tublisid ususõdalasi, et illuminaatide ja vabamüürlaste maailmavallutusplaanid nurjata? Ja iidne Reval kui Jeesuse emale pühendatud maa pealinn toetab ristivõitlejaid nende pühas ürituses.

Niisiis, kuidas üles ehitada kooli ühiskonnas, kus on fetišeeritud hedooniline eluhoiak, pealesurutud tarbimine, homoseksualism jne; kus laste arv, kes kasvavad tervikperede, omaenda isa ja ema hooles on üha vähenenud, nii nagu on vähenenud ka sündivate laste arv;

Nad vist pole ka kuulnud, et homoseksualismi ei saa kellelegi peale suruda. Sa oled gei, kui oled ja selleks ka jääd. Ja kui ei ole, siis ei ole ja mingi “homopropaganda” ei keera kedagi kuhugi suunas. Kaasaegse maailmakäsitluse õpetajad võiksid selliseid elementaarseid asju ikka teada, aga kui juhtnöörideks pole mitte teadustekstid, vaid paavstlikud entsükliad, siis on sellise väärarusaama allikas ilmne. Jah, paavstid eksivad ex cathedra.
Ja kas üksikvanemaga pere ei olegi “tervikpere”? Milleks selline jagamine? Ja sündivuse vähenemisel on ilmselt teised põhjused kui “hedooniline eluhoiak”, homoseksualism ja muud nimetatud “pahed”. Seda tasuks vast sotsiaalteadlaselt üle küsida.

Pedagoogilise kontseptsiooni uues versioonis, millega saab tutvuda Vanalinna Hariduskolleegiumi arengukavas 2007-2011, on see lõik veidi ümber sõnastatud:

Kui siis samaaegselt fetišeeritakse meedias hedoonilist eluhoiakut, pealesurutud tarbimist, sallimatusena aga serveeritakse satanismi toetamata jätmist või seksuaalsetest anomaaliatest hoidumist, on üsna selge, et nii perekond kui ka kool isiksuse arengut, iseseisvust ja väärikust toetavate institutsioonidena on kriitilises seisus.

Enam ei nimetata homoseksuaalsust nimepidi. Kas allutakse ka “niinimetaud pluralismi” diktatuurilele ja minnakse “tingimusteta tolerantsusega” kompromissidele? Illuminaatide lugu on ka uuest versioonist millegipärast välja jäetud. Kahju, sest see andis kogu üritusele ikka palju põnevama faabula. Aga uus kurja juur on juba välja valitud – satanistid. Värise, LaVey, VHK tuleb ja näitab, kuidas Luukas õlut teeb!

Põhikooli ja gümnaasiumi tegevuskavas 2007-2011 (arengukava lisad 35 ja 36) leiame veel sellise osa:

Eesmärk: Sotsiaalse entroopia, pungi, satanismi jt keskkonnategurite ohtlikkuse teadvustamine
Printsiibid: Fenomenoloogiline ja kasuaalne analüüs
Kriteeriumid: Tegevuskava väljatöötamine
Struktuur: Positiivse tegevusstruktuuri loomine
Koosseis: Kristliku kasvatuse ainesektsioon ja koolide juhtkonnad
Funktsioonid: Õpilaste vastandumise ärahoidmin, kuuluvus- ja aktiivsustunde säilimine

Tõsisemalt aga – minuteada ei soovi satanistid, et neid just niiväga toetataks, vaid et neil oleks tagatud põhiseaduslik õigus oma usku harrastada ning tunnustataks seaduse kohaselt usulise ühendusena nagu mormonismi, nelipühilust, katoliiklust või muid. Samuti ei sunni keegi mitte kedagi tegelema selliste seksuaalaktidega, mida inimene ise ei soovi teha, olgu need “anomaalsed” või mitte. Inimesena on igaühel võimalus neist hoiduda, seega ei saa ma aru, miks peaks lugupeetavaid huvitama teiste suguelu. Aga kui vihjatakse homoseksuaalsusele, siis lastakse paraku taas märgist mööda. Mida homoaktivistid taotlevad, saab tutvuda nt siit. Teadmine lepitab, teadmatus hukutab!

Et vastu astuda sellele tarbijaliku ideoloogia destruktiivsele toimele, seadsid VHK rajajad eesmärgiks sellise kasvukeskkonna loomise, kus võiks kasvada terve, ennast ja teisi austav inimene, kes oleks võimeline ka vastutama enda eest ning sooviks ja tahaks toetada elamisväärse ühiskonna formeerumist.

Siin on siis sõja rindejoon paika pandud. Eesti ühiskond on aga edasi liikunud, ehk ei pea enam nii sõjakas olema.

Sõjakust väljendab ka VHK poliitbüroo ehk Miikaeli Ühenduse ja seega kogu VHK kaitseingel (kaitsepühak) Miikael. Peaingel Miikael on Jumala Armee välikomandör võitluses Saatana ja tema järgijate vastu (ehk sellest ka eriline suhe satanistidesse), olles seega ka sõdurite kaitsepühak (vt pilt loo päises). Mihklipäeva tähistamine on VHK-s loomulikult tähtis sündmus.

Kuna Eesti asub Euroopa kristliku kultuuri areaalis, tuleb tõdeda, et nii või teisiti on väärtussüsteem, mis tagab loova ja hoidva ellusuhtumise selles keskkonnas, seotud kristliku traditsiooniga. Vastavalt on ka VHK põhikirjaliselt deklareeritud kristlikke väärtusi toetava haridus- ja kultuurikeskusena.

Kõik oleks peaaegu kena, kui see ei toimuks maksumaksja raha eest. Meil ei ole ju riigikirikut ja miks peaks riik või omavalitsus olema huvitatud teokraatse süsteemi toetamisest, mis toetub paavstlikele juhendustele ja otsib eneseõigustust vandenõuteooriatest. Muidugi võiks ka pikalt vaielda selle üle, kas see paljukiidetud kristlik väärtussüsteem ikka on ja mil määral praeguse teadmistepõhise, humanistliku ja valgustusideed hoidva Euroopa vundamendiks ning kas kristlik kirik ikka on olnud see loova ja hoidva ellusuhtumise kandjaks, aga olgu.

Järgmises osas vaatame, kuidas keskaeg elab VHK-s mitte ainult vahvate traditsioonide elushoidmise, muusikaõpingute, linnakultuuri rikastamise ja muu sellise läbi, vaid veel ühel erilisel moel.

jätkub…

Kooli juhataja Kersti Nigeseni palvetamise jutu peale hakkasin lähemalt vaatama, mida see kool endast kujutab. Senikuuldu põhjal on mulje üldiselt positiivne olnud. Et arvestatakse õpilaste eripäradega niipalju kui võimalik, muusika ja kultuur ette ja taha, kõrgel tasemel poistekoor, rahvapärimuse elushoidmine, koht, kuhu kultuurilembesed inimesed oma lapsi tahavad õppima panna, kokkuhoidvad õpilased, pühendunud õpetajad. Nüüd veel ka värskelt remonditud gümnaasiumihoone, kus sajandite kultuurikihid igal sammul ajalootunnetust edendavad.

See kõik paistab kena ja lapsevanemana poleks mul midagi selle vastu, et iga kool oleks nii väärikas, täis ajalugu, traditsioone, ühtekuuluvustunnet, pühendunud õpetajatega, aga kool ei ole ju ainult koolimaja ja mulje. Kirjutan järjejutuna, mida kool ise enda kohta avalikult kättesaadavate dokumentide vahendusel pajatab. Loodetavasti on sellest abi teistele lastevanematele, kes oma lapsele sobivat kooli otsivad.

Kool ütleb oma tutvustuses:

[...] Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) on munitsipaalne haridus- ja kultuuriasutus. Selle peamiseks eesmärgiks on integreerida kultuuri ja haridust, kaasaegset maailmakäsitlust süvendatud ajalootunnetusega, üldharidust süvendatud muusika- ja kunstiharidusega ning rahvuskultuurilist haridust süvendatud võõrkeelteõppega traditsioonilise kristliku väärtussüsteemi alusel.

Kui “kristliku väärtussüsteemi” nimetamine oleks siin ühekordne, siis eriti ei paneks tähelegi ja peamine tähelepanu kalduks sõnadele haridus, kultuur, ajalugu, kunst, muusika, aga see sõnapaar kordub kooli kodulehel nagu mantra, seega paistab neil sellega tõsi taga olevat. Kuidas see aga “kaasaegse maailmakäsitlusega” kokku käib, jääb esialgu selgusetuks, aga ehk seletatakse seda mõnes muus dokumendis.

Ja “munitsipaalne” tähendab seda, et raha tuleb linnakassast ehk maksumaksjalt ehk sinult ja minult. Ehk siis sina ja mina maksame kinni osade inimeste religiooniharrastuse. Antud juhul siis kristlaste (katoliiklaste, kuigi seda sõna välditakse, vaid kasutatakse eufemismi “traditsioonilisted kristlikud väärtusted”, mille kandjaks uuskristlikud usundid ei saa olla).

Veel näiteid:

Prioriteedid 2005/2006 õppeaastal:
…
Kristliku kasvatuse programmi edasine väljaarendamine

Vastuvõtt VHK Põhikooli:
Oluliseks peame tuginemist kristlikule eetikale.

VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI SUUNDUMUS JA ADRESSAAT EESTI HARIDUSSÜSTEEMIS:
tugineda oma otsingutes ja õpingutes kristlikule väärtussüsteemile ning vabale valikule selles kontekstis

ÕPPEPROGRAMMIDE KOMBINATSIOONID JA VASTUVÕTU KRITEERIUMID:
…
õpilasele ja tema perekonna väärtushoiakutele on VHK põhikirjaline orientatsioon kristlikule väärtussüsteemile sobiv ja toetav;

VHK Gümnaasiumi kodukord
…
Vanalinna Hariduskolleegiumi asusid rajama ja nendega ühinesid tegevuse käigus inimesed, kes pidasid tõeseks kristlikku väärtussüsteemi.

VHK Pedagoogiline kontseptsioon
Õppekavad ei tohi olla vastuolus kristlike tõdede ja väärtustega.

VHK töötajad ja õpilased ei tohi seada kristlikke tõdesid ja väärtusi kahtluse alla, neid ignoreerida või naeruvääristada.

Võibolla on aga juriidiliselt kõik korrektne, kuna kooli tegevus ja rahastamine on jaotatud kaheks – munitsipaal tegeleb programmijärgse haridusega ja Miikaeli Ühendus usukuulutusega, aga kusagil pole märgitud, milline tegevus kumma rahastuse alla kuulub ning vastuvõtt usuliste veendumuste alusel tundub umbes sama diskrimineeriv nagu vastuvõtu piirang nahavärvi, juuste värvi ja pikkuse või seksuaalse suundumuse põhjal.

Samas ei hakanud silma, et kusagil oleksid need paljuviidatud kristlikud väärtused ja tõed defineeritud. Siin-seal dokumentides on küll viiteid paavsti õpetussõnadele, aga sellist kompaktset “kristliku kasvatuse programmi”, millega lapsevanem eesti keeles tutvuda saaks, ei leidnud.

VHK hümniks on kiituslaul jumalale, gregooriuse koraal Veni Creator (Tule, Looja), Wikipedia andmetel kuulsaim omasuguste seas. Seda lauldakse kardinalide sisenemisel Sixtuse kabelisse, et uut paavsti valida ja muudel eriti pidulikel katoliiklikel üritustel.

Lugu läheb aga tunduvalt põnevamaks, kui tutvuda kooli pedagoogilise kontseptsiooniga, aga sellest järgmine kord.

jätkub…

Nimelt kuulasin kolmapäeva õhtul suurepärast Fantaasia saadet Klassikaraadio kanalil, saatejuhiks Jaak Johanson. Vanalinna Hariduskolleegiumil on hea aeg – nad said värskelt remonditud koolimajja sisse kolitud.

Kooli juht Kersti Nigesen tegi hommikusel pidulikul aktusel hariva ja huvitava ülevaate Ladina kvartali ajaloost ja hariduse järjepidevusest. Saates esitatud lõigu lõpus aga kutsus Kersti Nigesen preestri endale ligemale ja ütles vastuvaidlemist mittesalliva leebe häälega, et nüüd peame palve kristlaste ühtsuse eest.

Kuula klippi, kuidas Vanalinna Hariduskolleegiumi juht Kersti Nigesen lapsi palvetama paneb.

Kirjutan lähiajal VHK-st veel. Materjal on liiga huvitav, et seda ainult enda teada jätta. Selles loos ei puudu vandenõuteooriad, laim “tavakoolide” pihta, enese paremaks ja õigemaks pidamine, põhiseadusvastane meelsus, kreatsionismi õigustamine, religioosselt motiveeritud abordi- ja homovastane propaganda…

Jääge kuuldele!
—————————————
Samal teemal:
Haridusministeerium: koolijuht võib lapsi palvetama panna.